Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas Paldiskis peaks säilima gümnaasium?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
säilima, õpilas, keilas, jääma, väsitav, harjunud, hindeid, otseses, positiivseks, koolidesend ära. Seda enam kui kool sai uue kuue." Kõige enam puudutab see otsus siiski aga õpilasi, kes käivad veel põhikoolis, ningi õpetajaid, kelle palka see otsus mõjutab. Oma isikut mitte avaldada sooviva 9. klassi õpilase arvamus on selline: ``Noh loodame, et ei suleta ja saab seal koolis edasi käija, et kõigil oleks võimalus siin kool lõpetada . Siin on meil kõik võimalused , trennid ja huviringi. Paljud peaksid siis linnas kooli käima ja osale oleks see lihtsal üks pikk ja väsitav bussisõit. Gümnaasiumi sulgemine ei ole hea ! `` Sander süld : "No laste vanematel, kelle lapsed soovivad keskkooli osas õppida, tuleb rahakotti tugevalt kergendada. Kuna lastel, kes linna õppima lähevad, peab olema kindel koht elamiseks, toitlustus, seega kulutused tuleksid väga suured. Plus veel see, et hulk lapsi on järelvalveta, ning kes teab, mis ärevust suurlinna tuled neis tekitavad ?" 8. klassi Sten, kelle tulevikku see otsus oluliselt mõjutab, leidis asjas ainult
kooli ja õpilaste kasuks. Kindlasti jäid VÕLViga meelde ühised projektid ja tegemised, mille tulemusena kantigi edasi kooli hinge ja väärtushinnanguid. Väga Olulised on ka kooli traditsioonid, mida koos LÜGi alguses välja mõtlesime ja arendasime, sest just need andsidki koolile isikupära. Igatsen kooliajast kindlasti palju inimesi, õpetajaid ja ka ühistegevusi. Läänemaa Ühisgümnaasiumis oli sõna otseses mõttes lihtne õppida. Nii õppekava ülesehituselt, mis tugines ühes perioodis kindlatele ainetele, kui ka keskkonna mõttes. Kool oli värske ja motiveeriv. Tundsin igal hommikul, et tulen justkui oma teise kodusse. Olen koolilt saanud palju eneseusku. Läänemaa Ühisgümnaasium näitas mulle, et endasse uskudes on kõik võimalik. Mulle meeldis, et kool seisis kõrgete sihtide eest. Meie lennus oli väga palju andekaid õpilasi, kes
Seltskond on alati kirev ja rõõmsas tujus. Kõik saavad omavahel häasti läbi sellistel pidudel ja sealt saab kindlasti rohkem tuttavaid juurde ja on koolis ka huvitavam käia kui tead rohkem inimesi. Vähemalt on kellega juttu ajada. Meie koolis pole ühtegi sellist inimest kes hoiaks omaette kõikki hoitakse ja hoolitakse neist ühtemoodi. Koolis on näieteks ka see positiivne, et kool maksab mingi osa sinu toidust kinni, paljudes koolides seda luksust pole ja pead ise kõik oma toidu ise maksma. Kõige rohkem meeldib mulle, aga see et koolis on võimalus ka stipendiumi saada. Väga hea on vaadata kuidas kõik pingutavad selle nimel, et sellele kandideerida ja see raha saada , sest see on minu jaoks vähemalt suur summa ja aitab väga palju kaasa.Üldiselt olen ma enda õppimisega rahul ja hinded on piisavalt head. Stipendiumile ma kandideerisin ja saan nüüd ka seda.
Mulle meeldivad ka loomad võin hoopis õppida loomaarstiks, elus on väga palju ameteid, aga kõige südame lähedasem on ainult üks ja selle ma sooviksin teada saada, mis mulle meeldib ja sobib. Ma võin ükskõik kelleks saada, kui ise pingutan kõvasti ,aga kas see ka mulle sobib ,seda me ette ei tea. Kui lahkas ameteid, kes kellekski on saanud, võtame näiteks õpetajad, peab ikka kõva kannatus olema õpilastega ja väga rahulikuks jääma, igaüks juba seda ei suuda, ja mulle tundub et ma ise ka mitte. Mis meil siin veel on- arstid, on hea küll kui arstid on olemas, aga vahepeal tundub et tean mõningatest arstidest ka rohkem asju kui nad ise, aga abi saab ja neid on vaja, eks tuleb ise vaadata kelle juurde minna ja kelle mitte. Meil on ka siin palju politseinikke, nende amet on huvitav, aga ka ohtlik, ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda,
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Paljud tänapäeva noored, kaasa arvatud mina, ei tea mida elus teha. On erinevaid viise kuidas elu elada, valikuid on palju aga otsustada ei suuda. Kuid on ka neid, kellel pole mingeid sihte, kes elavad lihtsalt ükspäev korraga ja vaatavad, mis järgmine päev juhtub. Kuid on ka neid, kes on juba varakult ära otsustanud, kelleks nad saada tahavad või kuidas nad elu elada tahavad. Paljud noored kindlasti ei mõtle tulevikule, käivad koolis nii palju kui tahavad, kõigest on ükskõik, käivad igal pool pidudel ja kodus eriti ei viibigi. Nad ei mõtle tulevikule ette, nad lihtsalt elavad ükspäev korraga. Aga kui see juba harjumuseks muutub, siis on raske sellest välja tulla, sest sõbrad ootavad sind, vanematel on ükskõik ja äkki oled isegi koolist väljaviskamise äärel. Siis on juba hilja asju ringi teha ja nad peavad kõik järgi õppima ja elu ei olegi enam nii ilus. Ka mina olen selliste juhtumitega
Kuressaare Gümnaasium SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE Uurimistöö Koostaja: Mart Kolk Klass: 10c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS...........................................................................6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS...............7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit.................................................................................................................8 3.2. Madis Kallas.....................................................
keskkoolilõpetanuid noorte hulgas ebapopulaarsetele tööaladele ehituses ja põllumajanduses. 1960. aastate keskel hakati maal väiksemaid koole sulgema, linnas õppijate osakaal kasvas 71%-ni õpilaste koguarvust. Sellega kaasnes maarahva koondumine keskustesse, talude tühjenemine ja noorte jätkuv võõrandumine maaelust. Töö ja elu sidemete tugevdamiseks algab 1969. a. õpilaste kutsenõustamine. Pidevalt laiendatakse soodustusi töölisnoorte koolides ja üldhariduslikes õhtu- ja kaugõppekoolides õppivatele isikutele. Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970. aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui "teise emakeele" jutlustamist, emakeele ja teiste võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981. a. hakati vene keelt eesti
Ta läheks justkui kaasa 1. klassi ja kui palju 12. klassi õpilane? mingi suure hoovusega, tundes samas Kas seda on üldse uuritud? energia tugevat juurdevoolu ja tajudes Tõsi, vabadus võib osutuda ka raskeks end virtuoosina, kes rakendab oma võimeid kandamiks. Asjade selline käik ei täiel määral ja suudab hoida olukorda ole välistatud, kuid see ei pea nii jääma kontrolli all. hariduse toel saab inimeste vabaduse Küllap meenutab Csikszentmihalyi talumise võimet suurendada. Hea flow' kirjeldus mõnelegi lugejale kooliaja haridus annab julguse teha selliseid valikuid, kõige põnevamaid tunde, kus aeg möödus mis tagavad vabama ja õnnelikuma lausa lennates ja lõpukell kõlas alati elu. Õigus olla õnnelik on ülim väärtus ootamatult
Samuti võetakse arvesse rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt (soome ja rootsi keelt), kaht riigikirikut (ortodoksset ja evangeelset luteri kirikut), saamlasi põliselanikena ning rahvusvähemusi. Õpe ja sellega kaasnevad õpikud ning muu õppematerjal ja töövahendid on õpilasele tasuta. Samuti on tasuta ka koolitoidud. Kui õppija koolitee on üle viie kilomeetri pikk, lapse vanust või muid tingimusi arvestades liiga raske, väsitav või ohtlik, on õppijal õigus tasuta koolisõidule või piisavale toetusele kooli jõudmiseks. Kui koolisõitu ei suudeta korraldada, on õppijal õigus tasuta ööbida ja nädalavahetustel ning vaheaegadel tastuta ööbimiskohast koju sõita. Kohustuslik haridus Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes elavad Soomes. Kohustuslik haridus algab aastal,
Mina olen üles kasvanud sel ajal, kui õigused olid juba tekkinud ning pooldan seda, et õpilasi austatakse, kuid samas arvan, et õpetajate õigused on siin kohal jäetud tagaplaanile. See omakorda ainult süvendab õpetajate madalat enesehinnangut. Nõustun Kristi Leppiku poolt Postimehes kirjutatud artikliga, kus õpetajad nõuavad oma õiguste kirjapanemist seadusesse. (3) Koolivormide ja õpilaste välimust puudutavate reeglite kadumine. Mõningates koolides on siiski koolivormid uuesti kasutusele võetud, kuid neil juhtudel on riietusel kindlasti mitmeid erinevaid variatsioone. Samas on koolivorm oluline seisuslikust aspektist. Parema majandusliku olukorraga perest lapsed võivad olla tihtipeale julmad ja neid lapsi, kellel pole nii uhkeid ja vägevaid firmariideid kiputakse sageli kiusama ja narrima. Seda probleemi aitaks ära hoida koolivormi kehtestamine. Mina koolivormi omava kooliga kokku puutunud ei ole,
teadmiste edasi andmisest nooremale tuttavale kasu mitte kahju. 2.1 Toetavaid tegureid: Toetav ümbruskond ja hoolivad vanemad- Igaüks mõistab sõna vanemad eraldi. Kuna isa minu igapäevaelus enam nii väga ei olnud, olid minu vanemateks minu tädi, minu vanaema ja minu ema. Nad olid minu jaoks kõik. Nad kiitsid ja aitasid mind igati. N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg Kool- Proovisin olla tubli ja saada häid hindeid. Alati on tähtis ka õpetaja suhtumine oma ainesse. Õpetajale, kellelele on tähtis, et tema aines olevad õpilased saaksid tema ainest aru ja saaksid tema tunnis häid hindeid, õpetab oma ainet väga hästi. Ja nagu öeldakse, tema jaoks on mitte aine ise, vaid õpilaste mõistmine tema õpetatud ainest. Siis jah osad ained mulle koolis täiega meeldisid, osad mitte.
Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastatel, kui kodune elu oli veel paigas oli J klassi ja kooli edukaim, aktiivseim ja igas mõttes liidripositsioonil olev õpilane. Selgub ka et paar tüdrukut on tal varasemadt tuttavad. Eevaga on ta kohtunud õpilas konverentsil ja pärast olid nad telefonitsi ühenduses -16. J mõtleb, et kool on lastele välja mõeldud, et noorust pikendada, sest kui on igav, siis aeg venib tohutult. Juhtub esimene ebameeldivus- matemaatika õpetaja küsib mida J närib- nüüd märkab ka J et ta suus on matemaatika õpiku küljest rebitud kiletükk- kuidas see juhtus ei tea, aga võib-olla sellest, et õpeataja jutt oli monotoone ja tuim. Teised saavad võimaluse tema üle naerda. -15
Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks
ees ootas, kui laev Inglismaa rohelisest ja lubjakivisest rannikust eemaldus... 1950ndail (pärast Teist maailmasõda) olid paljud minu kooli meesõpetajatest teeninud relva- Hulga aastaid hiljem, ühel oma paljudest reisidest tagasi Inglismaale, et korraldada seminare jõududes ega suhtunud leebelt õpilastesse, kes näisid kas või pisutki kõigutavat täiskasvanute käitumise juhtimise ja distsipliini teemadel nii koolides kui ülikoolides, kohtasin ma õpetajat, autoriteeti. Küllap andsin avalikult teada, et mul on põhiõigused. Nende õiguste tuumaks oli kelle isa õpetas mind samas keskkoolis, kus ma „selle pildi“ olin maalinud. Jutustasin talle oma soov olla koheldud elementaarse väärikuse ja lugupidamisega; veidral kombel polnud mul maali-episoodist ning tema jagas seda kohaliku ajakirjandusega (ma ei teadnud, et ta mu jutu
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
taustaga. Briti haridus on üles ehitatud sadade aastate kogemusel, millega pakutakse kvaliteetset haridust nii kohalikele kui rahvusvahelistele õpilastele. Suurbritannia haridussüsteem on väga detsentraliseeritud ja palju otsustusõigust on antud kohalikele omavalitsustele. Käesoleva ainealase uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kas selline haridussüsteem on jätkusuutlik, kas ta suudab anda erinevates koolides õppivatele õpilastele vajaliku põhihariduse või erinevused koolide taseme ja õppesuundade vahel pärsivad nõrgemates koolides õppinute edasiõppimisvõimalusi? Kas kõiki neid erinevaid koole on võimalik võrrelda? Kas praegu võetud suund põhihariduse ühtlustamisele, koolide taseme erinevuste vähendamisele, aitab kaasa süsteemi paremaks muutmisele? Suurbritannia haridussüsteem on hästi liigendatud, erinevatel tasemetel on
Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega
see muurab lihtsalt õpilasi maha, ning siis süüdistavad õpetajad ja vanemad last lolluses, kuid ei märka et lapsel on tõsised probleemid ja ei oska kuskilt abipakkuda. Liigne stress ei mõju üle pika aja tervisele hästi. Sest see mõjutab õpilaste tulemusi See rikub noorte tervist ja tuleviku Sest mida tihedamini koolistressi on seda halvem sest lõpuks hakkab see mõjutama und ja tervist ja seejärel hindeid jne ja tänu sellele võib kaasneda väiksemad edasiõppimis valikud ja/või töökohad. kuna paljudel on sellega probleem ja see segab õppimist Sest see võib mõjuda inimesele kahjulikult 34 See võib süveneda depressiooniks Sest see mõjutab õpilaste akadeemilist võimekust ja enesekindlust. See võib viia depressioonini Sest see mõjutab palju õppimisvõimekust ja koolivälist elu
· sotsialiseerimine · haritud elanikkonna produtseerimine (ei tule kassapidajaid ja liinitöölisi, tulevad tipptasemel inimesed.) · ühiskondlike väärtuste ja hoolivuse kujundamine (hästi tihedalt seotud oma kogukonnaga, kohaliku elu keskus ja eestvedaja, ühistegevus laste ja lapsevanemate poolt.) · lastele sotsiaalselt aktsepteeritud "kinnipidamise" võimaldamine (kaagvere ja puiatu; kes linna paremates koolides hakkama ei saa, saadetakse äärelinna kooli kokku, koolil suur missioon kasvatada raskeid lapsi.) (Riiklik) õppekava Hilda Taba- maailmakuulus õppekavateoreetik hariduse sisu kas riiklikult või institutsiooniliselt määratlev dokument, milles avaldub vastava ajastu haridusideoloogia ja sellest tulenev eesmärgiseade. Õppekavas sätestatu on põhialuseks õppetöö korraldusele koolis. Õppekava sisaldab tavaliselt
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt välja mis nad teevad internetis kui nad on seal tundide ajast. Seda tegin küsitluse abil. Kasutasin internetti ainsa lähteallikana, sest raamatuid mis kataksid seda teemat pole mulle kättesaadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et traadita internet
Keskkooli ajal läksid moodi ka poistel pikad juuksed. Nii nagu kõik asjad, ei suutnud ka koolivorm käia moega kaasas ja selleks ajaks, kui uus vorm koolidesse jõudis, polnud ta enam sugugi moodne. Ega vist saagi moes olla asjad, mis on seljas igal vastutuleval koolilapsel. Moodne oli hoopis see, mis oli kättesaamatu, defitsiitne ja mida teistel polnud. Muudatustega ühiskonnas, muutus ka jälle koolimood. Tänapäeval on riietus erinev ja vabameelne. Koolivormid on ainult mõnedes koolides üldjuhul eliitkoolides. Koolis kantakse selliseid riideid, mis on vanemate rahakotile vastavad. Riietus peab olema puhas, terve ja kooli töömiljöösse sobiv, kõik peavad kandma vahetusjalatseid, kehalise kasvatuse tundides peab olema tavalisest kooliriietusest erinevad spordiriided, üleriided peavad olema koolitöö ajal garderoobis. Tähtpäevaüritustel kannavad õpilased pidulikku riietust. Dressid, miniseelikud,
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
eriti. Kas õpetajad hindavad Tartu Kutsehariduskeskuses liiga leebelt või hoopiski rangelt? Õpetajate hindamist pidas mõistlikuks ning õiglaseks suurem osa vastanud õpilastest, mis tähendab, et hinded tulevad päevikusse siiski vastavalt esitatud töödele ja kohalkäimistele. Liiga leebeks hindas õpetajate hindamispoliitikat kolm vastajat, mis kõigi vastajate seast moodustas siiski üsna korraliku osakaalu see võib tähendada ka seda, et on õpetajaid, kes kirjutavad häid hindeid päevikusse liiga kergekäeliselt. Keskkoolilõpetaja võrdleb kindlasti hindamist keskkooliga, kus heade tulemuste pärast tuli pingutada kõvasti. Üks vastaja tõigi välja tõsiasja, et keskkooli hindamine oli rangem ning viite osakaal polnud klassis nii suur kui see on praegu tema kursusel, mis ongi põhjus, miks tema meelest on hindamine liiga leebe. Rangeks pidas õpetajate hindamist üks inimene kõigist vastajatest.
Teine pilt oli tehtud minu vanaema 75. aasta juubelil. Minu vanaemal oli ainult neli klassi kooliharidust, sest algas II maailmasõda. Ta tuli Eestisse elama, kui ta oli 14. aastane. See oli 1943. aasta sügisel. Vanaema isa tapeti ja ta hakkas oma õdedega tööl käima. Koolis käimiseks tal enam aega ei jätkunud. Kolmandast klassist hakkasid pihta eksamid, mille läbimiseks pidi hinne olema vähemalt rahuldav. Tunnistused olid venekeelsed ja hindeid kirjutati nii:"hea", "rahuldav" jne. Koolivormi tollel ajal veel polnud. Kuna pered olid vaesed ja riideid ei jõutud osta, tehti need ise. Tüdrukud kandsid tavaliselt seelikut, pluusi ja kingi. Poisid kandsid tavaliselt pükse, triiksärki ja pastlaid. Talvel oli seljas veel kampsun. Õpikuid kanti räti sees. Kuna kindlat ümbrispaberit polnud, ümbritseti need ajalehepaberiga. Koolitunnid kestsid kella 9-st kuni kella 14-ni. Tavaliselt oli iga päev viis tundi, harvem ka seitse
Koolivorm oli juba muutunud selleks ajaks. Poistel olid jalas teksapüksid ja peal teksariidest vest. Tüdrukutel oli sarnasem riietus poistega. Põhikooli lõpetas minu isa kolmede, neljade ja viitega. Käitumine oli tal eeskujulik. Tollel ajal ei pandud hoolsuse eest hinnet. Lõpueksamiteks oli: matemaatika, ajalugu, vene keel, eesti keel, füüsika, saksa keel. Eesti keel oli tal kolm, matemaatika neli, vene keel neli ja ajalugu kolm. Ülejäänud eksamite hindeid ei olnud tal meeles. Peale põhikooli läks ta edasi Fr R Kreutzwaldi nimelisse Võru I Keskkooli. Et kindlalt keskkooli sisse saada, siis pidid astuma kommunistlikuks nooreks. Minu isa käis kõik need astmed läbi ehk siis algul oli ta oktoobrilaps, siis pioneer ja lõpuks kommunistlik noor. Ta õppis A klassis, mis oli auto/õmbluse erialaga. Tema klassijuhataja oli Milvi Alvela. Kreutzwaldi koolis olid klassiõhtud ägedad tema sõnul. Seal sai väga palju nalja. Tavaliselt
Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on
Õpetaja olulised rollid on aidata õpilastel õppida, suunata neid õigete valikute poole ja vajadusel anda nõu. Õpetaja roll ei ole sõbraks ega psühholoogiks olemine. 8. OLUKORD – NEGATIIVNE KLASS Klassi meeleolu sõltub väga palju õpetajast. Kui õpetaja tuju langeb või suhtumine muutub negatiivseks, tunnetavad seda koheselt ka õpilased ja reageerivad olukorrale samamoodi. Miks peaksid õpilased olema positiivsed, kui nende eeskuju seda ei ole? Järelikult pean jääma absoluutselt igas olukorras võimalikult positiivseks ja leidma häid omadusi ka negatiivsetest olukordadest. See on äärmiselt keeruline, aga usun, et täielikult tehtav. Samas, kogemused mul veel puuduvad ning ma ei saa väga kindel olla, kas pidevalt hea tujuga olemine aitaks selles olukorras. Õnneks on ka teisi võimalusi olukorra lahendamiseks. Probleemis on välja toodud, et negatiivse klassi arvates on ülesanded igavad ja tüütud. Mina arvan, et seda on lihtne lahendada
silmade", mis oli suunatud 7. 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates. Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste parandamiseks tuleks meie arvates teha suuri muudatusi just kehalise kasvatuse tundides. Otsida tuleks uuenduslikke meetodeid kehalise kasvatuse tundide läbi viimiseks. 3 Väga oluline on kehalise kasvatuse juures hindamine. Hindamine on üks vahenditest, kuidas lapsi motiveerida. Tuleks mõelda, kas kehalise kasvatuse tundi sobib tavapärane
toetuseta hakkama. Halvas läbisaamises olid süüdi mõlemad, kuna kumbki osapool ei üritanudki teist mõista vaid jäid kangekaelselt enda seisukohtadele kindlaks. Kiire elutempo ja muutunud ühiskond on tõepoolest vanemate ja laste vahelist lõhet suurendanud. "Kahjuks on tänapäeval palju selliseid olukordi, mil noored on täiesti tähelepanuta, kuna täiskasvanud on hõivatud oma karjääriga ning ei oska leida piisavalt aega nende jaoks. Selle tõttu pole noored harjunud oma probleeme vanematega arutama ning vanemad ei oska arvatagi, milliste probleemidega nende võsukesed silmitsi seisavad" (Delfi Noortehääl, 2010). Vanemad ei oska oma lastele läheneda, kuigi nad soovivad oma lastele head, võivad nende kasvatusmeetodid hoopis tõrjuvalt mõjuda. Mõistmise asemel loetakse moraali ning karistatakse. Kuna teismeeas noored on väga tundlikud kriitikale, siis mõjub selline käitumine halvasti, kuna paneb noori endas kahtlema. Nii kaob noortel usaldus
Neljandasse klassi läks Harri Taebla kooli. Vanaema sai Taebla mõisa karjatalitajaks ja tuli sinna kolida. 6 Taebla aeg lõppes aga järsku, sest vanaemal käis töö üle jõu, ta jäi raskesti haigeks ning koliti Keilasse tädi juurde. Keilas jätkas Harri õpinguid sealses koolis. Viiendas klassis jätkas tulevane kirjanik kooliteed jälle Paadremal, sest oldi Rüüsmaal tagasi. Kuuenda klassi lõpetas Harri Paadremal ning sellega sai läbi ka algkool. Lõputunnistusel
profiili- otsivad kõik informatsiooni inimese kohta, mis Internetis leidub. Samuti patrullivad lapsemure.ee lehel, kui ilmuvad enesetapu postitused, siis võtavad inimesega ühendust, kui ei vasta siis lähevad koju kontrollima ( üllatavalt palju, jõuluajal igal nädalal 1 juhtum). Ta prognoosib, et lähima 2 aasta jooksul toimub Eestis koolitulistamine, sest kõik märgid on olemas (relvaga koolis, ähvardused, granaadiga kooli läheduses jms). Käivad koolides rääkimas jms. Millal ja kuidas kaasata veebikonstaablit? Kutse edastamine, otsitava isikuga kontakti võtmine Kadunud isiku kohta postituse tegemine Kadunud/otsitava inimese kohta info otsimine Politseitööga seotud info otsimine iternetist (nt varastatud asjade otsimine müügiportaalidest, keelatud esemete eemaldamine müügiportaalidest nt relvad) Hoiatuse edastamine piirkonna/teema kohta Aitame koguda ja talletada digitaalseid tõendeid
.......... 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad.................................................................................................................. 30 2 Sissejuhatus Ma valisin uurimisteemaks koolikiusamise, kuna see on väga suur ja lai teema millest rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu.
viis-kuus tundi). Oma järeldused tehku igaüks ise. Arvan, et õpetaja võimalused koolivägivallaga toime tulla vajavad senisest põhjalikumat diskussiooni. Usun, et iga õige õpetaja teeb kõik selleks, et koolis ei oleks vägivalda. Teiste ühiskonnaliikmete toeta ta seda kahjuks ei suuda. 13 Lisa 3 Õpetaja: Heli Paju "Kas koolivägivald on kuritegu?" Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Põhjus võib olla möllavates hormoonides, kodustes probleemides jne. Selles eas noored püüavad end kehtestada ja kui see muud moodi ei õnnestu, võetakse appi vägivald. Tihti tingib vägivalda ka tähelepanupuudus. Koolivägivald võib olla kahesugune
annaabi.ee 
