Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest. 12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes Keskerakonnaks. Laulev revolutsioon: *1988-selle aasta aprill oli tähelepanuväärne veel selletõttu,et Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestisse avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp.Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu,mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisel.Tallinna vanalinnapäevad juuni keskel aga kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks,kus ligi 100 000 inimest (peamiselt noored) tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. *1988.a 23.juuni-Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sai sellel päeval sinimustvalge
Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahuslipuks. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988a sept-s lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritusega ,,Eestimaa laul", millest kujunes ulatuslik massimeeleavaldus. Kodanike komiteede liikumine, kirjelda 1989 jan võeti vastu keeleseadus, millega määrati eesti keelele riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24.veb iseseisvuspäevaks. Selle tähtpäeva eelõhtul langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis Eesti NSV lipp ja
kaotamise kreiskool kooliõpikute 50.aastapäeva väljaandmine, rahvaluule ja vanavara kogumine, eesti keele arendamine Tulemus Kasvas eestlaste 1874 osteti maja Levis uus kirjaviis, ühtekuuluvustunne, Põltsamaale, 1888 mahukas ja ulatuslik saadi jõudu Aleksandrikool avati, rahvaluule kogu edaspidiseks kuid venekeelsena Suur lõhe Rahvusliku liikumise lõhenemine kaheks omavahel vaenutsevaks tiivaks: radikaalseks ja mõõdukaks. Lahkhelide põhjuseks olid erinevad arusaamad rahvusliku liikumise eesmärkidest, erinevad meetodid oma eesmärkide saavutamiseks, juhtide omavaheline rivaalitsemine Venestus
Kremlis kaalutleti ka juhtkonna väljavahetamise üle, kuid sellest loobuti. Eesti NSV Ülemnõukogu jätkas kindlakäeliselt tegutsemist Eesti iseseisvumise suunas. 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega muudeti eesti keel riigikeeleks. Ei läinud palju aega, kuni kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Selle rahvusliku tähtpäeva eelõhtul langetati Pika Hermani tornis Eesti NSV lipp ning koidikul heisati sinimustvalge lipp2. Keeleseaduse peale aktiviseerusid eriti kriitilisel moel impeeriumimeelsed, kes nõudsid Kirde-Eesti muutmist ,,autonoomseks oblastiks", moodustasid streigikomiteed ning valmistuti kaitsma nõukogude võimu. 2 Lisa 3 5 Eesti NSV Ülemnõukogu 18. mail 1989. aastal vastu võetud otsusega ,,Suhtumisest Molotovi-Ribbentropi pakti" Hitleri-Stalini salasobing mõisteti hukka
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Teine maailmasõda . 18.
Ajalehed olid sunnitud aga hiljem avaldama artikleid, et see oli organiseeritud Lääne esitalituse poolt. Tiit Madissoon sunniti Eestist lahkuma. Surve alla sattus muinsuskaitseliikumine. LAULEV ROLUTSIOON… Kogu 1988.-t nimetas kunstnik Hein Valk laulvarevolutsiooni aastaks. Laulev revolutsioon on vägivallatu vastupanu kehtivale korrale ehk vägivallatu vabadusvõitlus. Tartus toimunud levimuusikapäevi loetakse laulva revolutsiooni alguseks. Siin lehvis ka sinimustvalge lipp taas ja soojendas eestlaste südameid. Laulmise traditsioon on eestlaste laulupidudena ikka olemas olnud ka vabasse maailma pagendatud eestlaste juures see ei kustunud. 1988 kirjutas Alo Mattisein „5 ärkamisaegset laulu“. Tsükli alguseks olid sajanditetagused ärkamisaegsed Saebelmanni, Humanni ja Kunileiu lauluviisid ,Koidula Kreutzwaldi, Veske ja Ruubeli tekstide eeskujul kirjutas Jüri Leesment sõnad ja Alo Mattisen muusika
VÕRU KESKLINNA GÜMNAASIUM EESTI VABARIIK VÕRU 2008 Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja k
Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EK(b)P VIII pleenum muutis Eesti saatust. Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased ja muulased. Ühiskonnas tekkis hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes vastuolu rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Põhiliselt mõjutas pleenum kultuurivaldkonda. Pleenumil oli suur osa Eesti kiirel venestamisel. J. Käbinist sai Moskva heakskiidul eesti NSV esimene mees. Suhteliselt lühikese ajaga tõrjus Käbin eemale käremeelsemad tegelased. Käbin ei olnud ei äge stalinist ega ka äärmuslik venestaja. Käbin oli oma valitsemisajal mõõdukas laveerija. Ta püüdis olla Moskva-meelne ja samas arvestas ka Eesti oludega. J. Käbinil olid head suhted sekretär Nikita Hrustsoviga ja oskuslik poliitika oma meeskonna loomisel. Käbin võttis oma meeskonda ka kohalikke eestlasi. Käbin koos oma tiimiga suutis mahendada Moskva survet. Üheks põhitegijaks sai Vaino Väljas, kes 1971
Valgustusideede mõjul hakkasid estofiilid ja esimesed eesti soost haritlased kujundama eesti rahvale ühiste traditsioonide ja ühise ajaloo kontseptsiooni. Selles protsessis on olnud määravaks faktoriks suhestumine teiste rahvuste ja rahvuskultuuridega. Alguses avaldasid siinsele kultuurikeskkonnale kõige enam mõju kaks keele- ja kultuurisfääri: saksa ja vene. Paljude tolle aja eesti kultuuri nähtuste kujundamisel võeti eeskuju (balti)saksa kultuurist (ajakirjandus, laulupeod, seltsid, kirjandus, haridussüsteem, teater, muusika, kunst). Saksa kultuuriga seostumisele aitasid kaasa saksa ülemklassi kohalolu, jagatud religioon ja ladina tähestik. Viimased eristasid eesti kultuuri selgesti vene kultuurist (vrd õigeusk ja kirillitsa). Samal ajal kuulus Eestimaa 18.-19. sajandil Vene impeeriumi koosseisu, mis ühtlasi tähendas osaliselt ühtlustatud poliitilist ja majandussüsteemi ning sellega kaasnevas bürokraatias vene keele kasutamise paratamatust
röövretkel Taani aladel. Taanlaste sõjakäik ei andnud aga loodetud tulemusi. 1219. aasta juulis jõudis Valdemar II oma laevastikuga Tallinna alla. Lahing eestlastega lõpuks võideti. Sellest lahingust on pärit ka legend kuulsast Danebrogist(Taani lipust). Seejärel lahkus Taanlaste kuningas, Valdemar II, Eestist, jättes siia oma valdusi valitsema peapiiskop Andrease. 1227. aastal okupeeris Ordu Taani alad Eestis. 1238. aasta Stensby lepinguga sai küll Taani Eestimaa tagasi, kuid selle ajaga oli selle valitsev kiht jõudnud juba saksastuda ja Taanil tuli olukorraga leppida. ,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osa
) kaitsele. Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle rahvusvaheline tunnustamine: Võimuvaakum Moskvas võimaldas iseseisvuse välja kuulutada. Mitme poliitilise jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Eesti riiklik iseseisvus oli taastatud. Selleks ajaks oli riigipöördekatse Moskvas läbi kukkunud ning võimuvahekorrad olid otsustavalt muutunud. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. 6. septembril 1991. aastal tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ja Nõukogude Liidu Riiginõukogu. Septembri keskel võeti Eesti Vabariik koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO). Balti riikide jaoks algas uus etapp edasine integreerumine Euroopa majanduslike, poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega. IV. Tänapäeva Eesti Vabariik EESTI VABARIIK AASTATEL 19912016: (EA VI, 398416, Lauristin, Vihalemm
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma rahvast ega maailma avalikkust lepingu sõlmimise asjaoludest. See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu) ja tuua oma sõjaväed Eesti territooriumile, 17.06.1940 Eesti täielikult okupeerida ja 6.08.1940 annekteerida NSV Liidu koosseisu. Järgnevale ohvriterohkele tegi lõpu Saksamaa-NSV Liidu sõda. Algas 22.06.1941 ja Saksa okupatsioon. 28.08.1941 Hõivasid Saksa väed Tallinna.
Eesti vabariigi taastamise katse 18. septembril 1944 tegid Eesti rahvuslikud jõud katse taastada iseseisvus: sõjaeelse Eesti Vabariigi viimane peaminister (ühtlasi ka presidendi kohusetäitja) Jüri Uluots nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse, mis üritas kuni 21. septembrini edutult Eesti Vabariigi taastamisele rahvusvahelist tunnustust hankida. 20. septembri pärastlõunal heisati Pika 12 Hermanni torni sinimustvalge lipp. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust eksiilis. Samal õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. Hommikul lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed ja mõni tund hiljem sisenesid Vene tankid. Punaväelaste üheks esimeseks ,,vägiteoks" oli Pikas Hermanis lehviva sinimustvalge lipu allatulistamine. Valitsuse lootus Läänemaalt Rootsi pääseda ei täitunud. NKVD arreteeris ja saatis vangilaagrisse enamiku ministreid.
juunil vabastati Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Tema asemele astus Vaino Väljas. *RR poolt 17. juuniks Tallinna Lauluväljakule kokku kutsutud meeleavaldus muutus surveavaldusest võidurõõmu tähistavaks ürituseks sinimustvalgete lippude all, kus osales kuni 150000 inimest. Rahvas esitas poliitilisi nõudmisi vabariigi juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide kaitsel. *Nädala pärast sai ENSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. *Jätkus ajaloomälu teadvustamine, EKP käis sündmustega kaasas ja asus toetama vabariigi isemajandamise teed, rahvuslippu ning eesti keele kuulutamist riigikeeleks. *1988 septembris korraldati RR poolt Lauluväljakul suurüritus ,,Eestimaa Laul", millest võttis osa vähmalt 300000 inimest. Rahvuslikule tõusule vastukaaluks organiseerusid 1988. a. samuti impeeriumimeelsed jõud.
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
Teine kord, kui surve oli tugevam, oli 1970. II pool ja 1980. I pool. Sellel perioodil oli surve märksõnaks venestamine vene keele osatähtsuse kasv. Suurendati vene keele tundide arvu, lasteaias juba õpetama hakata. Vahepeal oli muidugi ka surve, kuid see oli mõnevõrra leebem. Eriti 1960. Eriti suur suunitlus oli vahetult peale sõda. Sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik rahvuslikud üritused üritati täita sotsialistliku sisuga. Nt laulupeod. Enamus oli kommunistlik, kuid õnnestus sisse suruda ka mõningaid rahvuslikke laule. Kaksikmoraal avalikult ei laimatud, kuid tagaselja kritiseeriti NSVL küll. Kirjutati ka ridade vahele. Palju olenes tsensuurist. Haridus eestlastele anti haridust eesti keeles. Positiivne haridus muutus tasuta hariduseks. Seda isegi mitte kuni gümnaasiumini, vaid sinna alla käis ka ülikooli haridus. Peale 1960
maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid harjulased seda ära. Kavandati taastada iseseisvus. See oli ulatuslik ja salajane plaan. Jüripäev 23.aprillil oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist. Signaal anti märgutuld süüdates. Kinni peeti algsest plaanist. Harjumaal põletati palju mõisaid ja tapeti palju sakslasi. Lühikese ajaga vabastati Harju võõrvõimust välja arvatud Tallinn. Suur vägi umbes 10 000 meest asus Tallinna alla laagrisse. Paluti abi samal ajal Taaniga vaenujalal olnud Rootsilt, mis andis positiivse vastuse lubades tulla suure väega appi. Vahepeal puhkes ka Läänemaal sarnane ülestõus ja paljud sakslased hukati sarnaselt harjus toimunule. Saksa elanikkonna pilgud pöördusid ainukesele võimalikule päästjale Liivi ordule
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
madalamaks kihiks ja hoitakse selles olukorras siiani. Sealgi peab põlisrahvastik integreeruma tulnukrahvastiku koosseisu ja sellinegi integratsioon on tugevasti häiritud veel praegugi; niisugune olukord pidurdab mitmel Ladina-Ameerika maal tõsiselt ühiskonna arengut tervikuna. Alzeerias nautis arvukas prantsuse tulnukrahvastik rohkem kui 100 aastat oma privileege, kuid Alzeeria iseseisvumise järel sunniti nad lühikese ajaga maalt lahkuma, sisuliselt küüditati Prantsusmaale, kuigi nemad ise, nende isad-emad ja paljudel isegi vanavanemad olid sündinud Alzeerias. Põlistumishäirete enamvähem rahuliku lahendamise näiteid on hulga vähem. Eestiski on suurema osa ajaloost eksisteerinud kaks rahvastikku, mille integreerumine on olnud häiritud. Esimene tulnukrahvastik moodustus XIII sajandil sakslastest, kelle haaratud riigivõim ja seadustes
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop J. von Münchausen oma valdused Taani kuningale Frederik II-le (1559-1588), kes andis need oma vennale hertsog Magnusele. Tallinna linn, Harju-Viru rüütelkond ja Järvamaa aadel alistusid 1561 Rootsi kuningas Erik XIV-le. Viimane ordumeister G. Kettler alistus 1561 Poola kuningas Zygmunt II Augustile. Seega lakkas Liivi ordu olemast, kuid mõisnikele jäi oluline osa maaomandist. Hea geograafilise asendi tõttu oli Eesti sajandeid 600. a. meelitavaks palaks naabritele. Siin võimutsesid sakslased, taanlased, rootslased, poolakad ja venelased. Toimus rahva vägivaldne ristimine ja raskeim orjaaeg. Hävitati Eesti rahva varandus, vabadus, võeti ära tema maa ja aeti välja kodust. Rootsi valitsus meie maal 17. sajandi alguses toimus 1600. aastal Liivimaa pärast alanud Poola-Rootsi sõda. Võitjaks jäi Rootsi, kes oli aastaks 1625 alistanud kogu Mandri-Eesti. Rootsi vallutused seadustas Altmargi vaherahu (1629)
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
tasub Meri tegevust tulevikuski jälgida, kuigi ta on Kadrioru lossist lahkunud. "Loodetavasti kirjutab ta mõne mälestusteraamatu, sest tema laserpilk võiks selgemaks valgustada mõnegi hämara episoodi meie lähiajaloost [ ---] Ennekõike oleks aga huvitav ja kasulik lugeda tema arvamusi elust ja oludest meie uuele elule tõusnud riigis aastatel, mil kõik tahtsid otsekohe hästi ja hästi palju, kuid vähesed mõistsid, kuidas seda nii lühikese ajaga saavutada ... Lennart Meri kuulus nende väheste hulka, kes seda mõistsid". "Riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust:' on Meri tõdenud. Eesmaa sõnul oli Meri valimine aastal 1998. Aasta Eurooplaseks täiesti õigustatud. President on eurooplane nii mõttemaailma kui ka olemuse
uuel tasemel. Tähtsat osa eesti ajaloo, rahvaluule uurimisel ja hindamisel etendas järgmine estofiilide põlvkond, kes koondusid 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi. Esile tõusid Fr. R. Faehlmann, J. Nocks, H. Jürgenson, Fr. R. Kreutswald. Julgemata alati isegi uskuda oma rahva tulevikku, tehti ometi ära tohutu töö tema harimisel ja silmaringi laiendamisel, rahvuse väärtustamisel rahva enda jaoks. Ning kuigi tegemist oli ajaga, mil ärganud olid vaid vähesed, ei jäänud tollaste tegelaste püüdlused ometi asjatuiks. 3 Oma agara tööga valmistati ette pinda järgmise põlvkonna esilekerkimiseks. Fr. R. Kreutzwaldi 1857. aastal ilmunud ,,Kalevipojast" sai aga tõeline sild eri rahvusliku liikumise faaside vahel. Pealegi langesid estofiilide püüdlused kokku rahva mälu elavate
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
