Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas koolikiusamise vastu saab võidelda?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kiusamineiusajaiusamiseoolikiusamineiusamistiusatava, solvamine, aktuaalneuhugi, solvav, otsest, suurematesoolides, mõjutama, passiivsed, alustama, valel, luuseriollektiivis, abistavad, psühholoogid, julgenud, hullemamp, oodanudlassijuhataja, saata, lahendama, vanemaks, saades, saadab, ebakindlus, enesekindluse, mõnitamineMisso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv. Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad
Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv. Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See t
K. Kiusamiskäitumise mitu tahku: õpilastevaheline kiusamine, õpilaste kiusamine õpetajate poolt, õpetajate kiusamine õpilaste poolt ning õpetajate kiusamine kooli personali ja lapsevanemate poolt. Tartu: OÜ Vali Press trükikoda, 2006). Esiteks, kiusamise kogemus õpilaste omavahelistes suhetes oli umbes kolmandikul õpilastel ning seostus eelkõige verbaalse kiusamise liikidega: alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine; umbes ühel neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda ja ähvardamist füüsilise vägivallaga kui tõsiseid kiusamiskäitumise liike. Teiseks, uurimusest ilmes, et umbes viiendik õpilastest oli kogenud õpetajapoolse kiusamise liigina karjumist ja umbes kümnendik õpilastest teisi verbaalse kiusamise liike (alandavad märkused, sõimamine, solvamine). Alla nelja protsendi õpilastest oli kogenud tõsiseid õpetajapoolseid füüsilise kiusamise juhte.
Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule Referaat Kaisa Pulk EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühe
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama
Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille käigus võidakse tekitada kehavigastusi.. Siia kuulub näiteks peksmine, löömine, asjade lõhkumine ja äravõtmine.. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas
moderaatoriga, kes kustutab kontolt solvangud. Selgita, miks ei tohi näidata oma salasõnu ega usaldada võõrale mobiilinumbrit. · Püüa vestelda lapsega küberkiusu teemal. Kui endal napib teadmisi, soovita tal nõu pidada kellegagi, keda ta usaldab ja kes oskab aidata - sõbra, õpetaja, koolipsühholoogiga. · Selgita, miks on tähtis mitte muutuda ise ohvrist kiusajaks. Arutage, kuidas mõjutab teist inimest mis tahes alandus ja solvamine. Et vägivald jääb vägivallaks ka siis, kui keegi tehtust teada ei saa. Ja et teise alandamine muudab ka alandajat. · Arutlege lapsega, kuidas vältida küberkiusamist ja aidata neid, keda on kiusatud. Kiusamise tagajärjed (Siimets, 2008): · Enesetapumõtted · Söömishäired · Krooniline haigestumine · Kodust ärajooksmine · Depressioon, mis võib kesta veel täiskasvanueas
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
Koolivägivald Valisin tänase teema justnimelt sellepärast, et see on olnud aktuaalne aegade algusest peale. Jah, ka mina olen mõelnud, et miks küll räägitakse sellest nii palju ja kas me tõesti peame sellest koguaeg kuulma. Kuid tänaseks päevaks olen ma mõistnud, et sel teemal lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Seega, vägivald ei ole ainult füüsiline. See võib olla ka vaimne terror, mida esm
Frick jt(1993): 1)varavastane väärkäitumine- destruktiivne ja varjatud (süütamised, vandaalitsemised, lõhkumine) 2)staatusega seotud väärkäitumine- mittedestruktiivne ja varjatud (keelatud alaealistele nt: pärast lubatud kellaaega väljas liikumine, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine, koolist puudumine, kodust ärajooksmine jms) 3)agresiivsus- destruktiivne ja avalik (agressiivsus on kõige laiem mõiste- hõlmab nii füüsilist kui ka vaimset- nt löömine ja solvamine, norimine) 4)opositsiooniline käitumine- mittedestruktiivne ja avalik (vastuhakk, trots, valetamine) Külla tuli veebikonstaabel Maarja Punak, kes tuli rääkima oma tööst ja veebikonstaablite tööst üldiselt. Varem töötas ta noorsoopolitseis. Eestis 3 veebikonstaablit (Andero, Maarja + Oksana venekeelsete klientide jaoks) Mida teevad veebikonstaablid sotsiaalmeedias? Suhtlevad inimestega ja nõustavad neid (vastavad küsimustele, annavad nõu)
17. Kuidas väljendub emotsionaalne väärkohtlemine? Emotsionaalne väärkohtlemine on emotsionaalse pingeseisundi tekitamine lapsele, mis võib põhjustada raskeid või pöördumatuid kahjustusi lapse emotsionaalsele arengule. Emotsionaalne väärkohtlemine lapse kohtlemine väärtusetu, ebaadekvaatse, mittearmastatu ja -vajatuna. Siia alla kuuluvad järgmised käitumisliigid: Hirmutamine, ähvardamine, terroriseerimine Karjumine, manipuleerimine, sõimamine Solvamine mõnitamine, tusatsemine Keeldutega kauplemine Halvustava nimedega kutsumine Lapse isoleerimine normaalsest sotsiaalsest suhtlemisest 18. Mis on norm? Miks normid eksisteerivad? Norm - sotsiaalse käitumise reegel, mida järgides kuulutakse ühiskonda kui tervikusse. Norm on see, mis aitab meil elada “nii nagu kõik teised”. 19. Kuidas normid jagunevad? Normid jagunevad: seadused, tavad ja kombed
2001, 18) Tartu laste tugikeskuse töötajad R. Soonetsi juhtimisel avaldasid 1997. aastal ülevaatliku kogumiku Laste väärkohtlemine. Autorid jagavad laste väärkohtlemise kolme rühma: Lapsele suunatud vägivallateod; Lapse hooletussejätmine ehk lapse vajaduste rahuldamata jätmine; Lapse ülehooldamine. (Soonets, 1997: 92) Nii on väärkohtlemine laiem mõiste kui vägivald, sest näiteks lapse ülehooldamist ei saa tõlgendada kui otsest vägivallategu. Sel puhul vanem või hooldaja liialdab kontrolli hoidmisega lapse tegevuse üle, mis toob kaasa lapse ilmajätmise tema eale vastavast iseseisvast tegutsemisvabadusest ning millega seatakse ohtu lapse isiksuse ja sotsiaalse kompetentsuse eakohane areng (Soonets jt 1997, 105). Ülikaitstuse definitsiooni osas ei ole paraku maailma lastekaitsespetsialistid ja teoreetikud jõudnud veel üksmeelele. Ka
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaa
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI
on, et halvasti valitud eritarkvara korral teete te oma arvuti avatuks kõikvõimalikele väärkasutustele Privaatsuse rikkumine Lapsed võivad tihti avaldada veebivormides ja avalikel lehtedel informatsiooni, mis võib omada negatiivseid tagajärgi mitte ainult nende vaid ka teie jaoks. Ebameeldiv sisu Laste huvi maailma võimaluste vastu võib neid kokku viia infoga, mis nende alateadvust ja psüühikat mõjutama hakkab Väärkohtlejad Internet on koht kus paljud pedofiilid on leidnud endale võimaluse ohvri leidmiseks (Kalev Pihl-i veebiloengud, 26.02.2010) Kuidas kaitsta last internetis varitsevate ohtude ees? Lapsed on internetikeskkonnas üks uudishimulikumaid, kuid kahjuks ka kergemini mõjutatavad ja rünnatavaid sihtrühmi. Mida võiks ette võtta, et laste internetikasutus oleks turvalisem. Esmalt võib vahet teha nende lahenduste eesmärkidel. Kui eesmärk on last kaitsta
,,Taasleitud käitumine" Bill Rogers (maht: 252 lk.) ,,Taasleitud käitumine" keskendub sellele, mida õpetaja saab teha, vaatamata kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPHH) mõiste.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, ajalehe artikleid. V
isiksuse alandamine või siis liigne hellitamine. Eneseimetlus võib olla kantud protestist, kiivusest ja kättemaksust, teisalt aga harjumusest saada kõike nagu iseenesest. Eneseimetlejat iseloomustab puudulikult arenenud tundeelu, mis tuleneb seesmisest tühjusest ja võimetusest taluda masendust. Kasvatuses on kõige parem, kui kritiseeritakse või kiidetakse lapse tegu, mitte ei ülistata ega alandata tema isikut. Tegelikkuses on vastastikune solvamine ja isikut puudutav kriitika üsna tavalised.( Pere ja Kodu 2009) Kuuleme sageli vanemaid tänaval oma võsukestele ütlemas: · Issand, kui loll sa oled! · Vaata, milline sa välja näed! · Tita! Või siis kuulen vanemate ahastusi: · Ega sinust vist inimeselooma saa! Või siis õpetajate põhjapanevaid klausleid: · Lootusetu! · Ebanormaalne! · Imbetsill! · Asotsiaal! · Tänavalaps! Milliseks kujuneb täiskasvanu, keda on lapsepõlves sarjatud selliste väljenditega? Psühholoogid
Inimese välistest muutustest on enamasti võimalik ära tunda, kas tal on stress. Seda näiteks siis, kui inimene kõhnub või tüseneb märgatavalt, kaebab pea- või kõhuvalu, kaebab pidevat väsimust, on apaatne, magab rohkem või vähem kui tavaliselt, ei kohtu enam sõpradega, eelistab üksindust, ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu, ei tunne enam huvi varem rõõmu pakkunud tegevuse vastu, on kodus vaikne ja tagasitõmbunud, on kergesti ärrituv, ilma põhjuseta solvav ja solvuv või ei suuda otsustusi vastu võtta. Ka siis, kui inimene väljendab oma väärtusetust, ei suuda asju meelde jätta, ei suuda keskenduda või on sageli nutune, võib tegemist olla stressiga. Inimesed võivad stressist ülesaamiseks hakata tarbima alkoholi või uimasteid muutuda füüsiliselt või verbaalselt agressiivseks ning kaotab ohutunde või riskeerida meelega. Halvimal juhul võib stress viia enesetapuni (2, 3). 2.3 Kuidas stressist üle saada?
· sööb endisega võrreldes väga vähe või väga palju · kaebab pea- või kõhuvalu · kaebab pidevat väsimust · on apaatne (osavõtmatu, ükskõikne) · ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu · magab palju rohkem või vähem kui tavaliselt · ei kohtu enam sõpradega, eelistab üksiolemist · ei tunne enam huvi varem rõõmu pakkunud tegevuse vastu · on kodus vaikne ja tagasitõmbunud · on kergesti ärrituv, ilma põhjuseta solvav ja solvuv · on sageli nutune · ei suuda keskenduda · ei suuda asju meelde jätta · ei suuda otsustusi vastu võtta · tarbib alkoholi või uimasteid · muutub füüsiliselt või verbaalselt agressiivseks · kaotab ohutunde või riskeerib meelega · · kõneleb, tegutseb, reageerib aeglasemalt kui varem · väljendab oma väärtusetust · räägib oma tuleviku puudumisest · räägib oma soovist surra · jagab laiali oma asju
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva dists
Koolistress Referaat 2004 Ühel päeval on see kõik kohal - võimatult varane tõusmine, kontolltööd, hunnik kodutöid, sinu meelest teenimatu tunnihinne, mõne õpetaja "heasoovlik" nägemus su tumedast tulevikust, kellegi nõmedad kommentaarid jms. Tere, koolistress... (1) Kindlasti on neidki, keda see koll kunagi pole kimbutanud. Neil pole ka kooliskäimise vastu ilmselt midagi ja nad oskavad võtta igast päevast kõik, mis võtta annab. Aga probleemid käivad ikka mööda inimesi. Õppetöö Paljud teavad aga oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Raskused füüsikas, keemias, matemaatikas (enamasti tüdrukutel), võõrkeeltes (enamasti poistel), pikad tööpäevad (peale kooli on ju ka kodutööd) jne mõjuvad painajalikult. Või siis mõnel puhul hoopis vastupid
Teised ei näe siis, et tema on kiusaja. Kiusamise vormid: Füüsiline(nt löömine, vägistamine, asjade ära võtmine ja hävitamine) Verbaalne (nt norimine, ähvardamine) Tõrjumine Kaudne kiusamine (nt ignoreerimine, kuulujuttude levitamine) Küberkiusamine (elab praegu täiel rinnal facebookis) Mis töötab, mis mitte? Kõrvalseisjatega töötamine (jah, rollimängud Kiusaja avalik häbistamine, karistamine (ei jms- hoiakute kujundamine) aita, see on sekkumine valel ajal) Klassi reeglid (jah, kui on kirjutatud koos Ohvri eemaldamine (ei aita- ta võtab staatuse õpilastega, isegi veel kutsekas) kaasa, tal on halb tunne veel teiste ees) Koolipõhine lähenemine (jah, hoiakud- on Lühiajalised projektid (nt koolivälised) reegliteks kõigile koolisviibijatele) (pikas perspektiivis ei aita, töötab vaid see, mis on pikaajaline)
ülemiselt astmelt tulenevatest juhtnööridest. Kolmnurga alumisse ossa jääb aga teadvustamatus, kust pärinevad kõik impulsid ja instinktid. Seal möllavad mitmesugused agressioonid , kired, kadedus ja viha. Sellest võib järeldada, et kõik mõjutab kõike. Kui aga lapsepõlves on pigem kogetud halbu asju kui häid, siis domineerib last kolmnurga alumine osa. Uuringud on näidanud, et laste suhtes võidakse rakendada üllatavalt palju täiesti põhjendamatut vägivalda isegi otsest viha ja halvakspanu, mis ei ole saanud mööduda lapse arengule jälge jätmata. Psüühiliste häirete põhjusi uurides tuleb muude asjaolude kõrval välja selgitada, kas asjaosaline on oma lapsepõlve varastel aastatel kogenud hingelist või kehalist vägivalda või halvustamist. Sellist kohtlemist võib ette tulla juba varakult ja igas ühiskonnakihtides. Psüühilist abi ei vaja need lapsed, kellele on lapsepõlves osaks
.. järjekindel karistamine, tasu hea käitumise eest. Sotsiaalsete oskuste treening. Teine viha kontrolli treening, empaatia treening. Õpetatakse indiviididele uut oskust, mida neil pole veel olemas. Kuidas tekib see agressiivne käitumine mis suunatud teiste vastu ja see, mis suunatud enda vastu? Kaheastmeline suitsidaalne ja vägivaldse käitumise mudel. Ähvardus, väljakutse võitluseks. Solvamine, kontrolli kaotus - agressiivsed impulsid(võimendajad, nõrgendajad) tegevuse tõenäosus(suunatud endale, teistele) Mõlema puhul on ajendid ühesugused, võimendajad ja nõrgendajad samamoodi. Erinevus tuleb 2.astmel, selle tegevuse tõenäosuse või vähetõenäosusega seoses. 14 Võimendajad probleemid koolis, vägivalla aktid, relvaga ähvardamine, tolerantne suhtumine vägivalda
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
· VANAVANEMAD: o Enamiku inimeste jaoks on vanavanema roll oluline osa elutsüklist. Paljud vanavanemad elavad üsna lastelaste lähedal, samas kui need, kes asuvad kaugemal, säilitavad tavaliselt kontakti kirja, telefonikõnede, e-posti kaudu ja külas käies. o Vanavanematel võib olla laste käitumisele märkimisväärne mõju. Tinsley ja Parke (1984) kirjeldasid nii otsest kui ka kaudset mõju. Kaudne mõju avaldub ka ilma otsese interaktsioonita. Näiteks vanema-imiku interaktsiooni mõjutavad viis, kuidas vanemaid on kasvatatud, ning lapsekasvatamise kogemued, mida vanemates on kujundanud nende vanem, s.t. vanavanem. Vanavanemad võivad samuti osutada vanematele emotsionaalset ja rahalist toetust, mis võivad olla eriti vajalikud emotsionaalse stressi ja
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Kristiina Pahk SUITSIDAALSUSE PROBLEMAATIKAST NOORTE SEAS referaat Juhendaja lektor Helin Puksand Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Noorte suitsidaalse käitumise põhjused..............................................................................3 2. Suitsiidile kalduvate noorte äratundmine ...........................................................................5 3. Noorukite suitsiidide ennetamine ja ärahoidmine............................................................... 6 Kokkuvõte....................................................................................
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
pidama. Võin 4värviga visuaalselt selle paremaks/märgatavamaks muuta. Ninaverejooks- määran klassist kellegi kaasa. Politseiauto maja ees- lähen ka vaatan ja kommenteerin ja nüüd võime oma tunniga edasi minna. Vaatame, arutleme, lahendame olukorra. Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus: 1) Käitumine segab õppeprotsessi- mul on õigus õpetada. 2) Kellegi käitumine segab teiste õigust õppida. 3) Psühholoogiliselt või füüsiliselt ohtlik- solvav käitumine ja vägivald (asjade loopimine, vara rikkumine). 4) Kahjulik kellegi varale- asjal võib olla emotsionaalne väärtus. Ebakohase käitumise 4 ekslikku eesmärki: 1) Tähelepanu saamine- isikliku küsimuse esitamine nt. Kas tahetakse saada õpetaja või õpilaste tähelepanu. Kõik tahavad, et neid märgataks õpetaja poolt. Seega võivadki mõne lolluse teha. Mittetahtlik. 2) Mõjuvõimu saavutamine- pahatahtlik
annaabi.ee 
