Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas insenerid ja teadlased suudavad päästa maailma?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
insenerid, teadlaste, kirjanikud, tõepoolest, suuremaks, kopernik, maailmaruum, heliotsentriline, isaac, mehhaanika, milleta, sirgub, insenere, lööma, õppinud, töökogemus, kuuluda, muusikud, sportlased, ülikoolides, raamatutel, paljust, võtmeks, sõjaplaan, armutu, rajatakse, tuumaelektrijaam, tootev, igat, esivanemad, uuringuid, konsulteerida1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
Riietu hoolikalt ja sobivalt ole haritlasena eeskujuks. · Ole tähelepanelik, kuid mitte kramplikult pingul. Ole otsusekindel, kuid mitte jäik. · Ära esita lõpetamata tööd. · Ole hoolsalt valvel kontrolli oma tööd. · Ära pelga keerulisi ülesandeid. · Õpi lihtsalt ja selgelt kirjeldama seda, mida teed. Vii reaal- ja humanitaarkompetentsus kokku. · Vali endale eeskujuks edukad ja kompetentsed insenerid. Firmade juhtkonnad pidasid edukamateks neid insenere, kes toimisid järgmiselt: · Nad võitsid teiste poolehoiu austades nende arvamust · Nad oskasid tähelepanelikult kuulata · Nad ei ägestunud kui nendega ei oldud nõus ega ajanud oma nina püsti kui neid kiideti · Nad kogusid põhjalikult infot enne kui oma ideid välja pakkusid · Nad taipasid, oskasid vahet teha, millal maksimaalselt vaeva näha ja millal
Teesid I 1) Kirjelda, mis on Sinu jaoks poliitika ning mis seda iseloomustab. Kasuta selleks õpikus toodud erinevaid lähenemisi poliitikale ja selle mõistmisele, too näiteid. Minu jaoks tähendas poliitika põhimõtteliselt ainult riigi juhtimist enne esimest loengut 7. novembril. See teadmine põhines ühiskonnaõpetuse tundides omandatud teadmistel. Praegu tähendab poliitika minu jaoks juba palju enamat. Poliitikat on minu arvates, nagu Aristoteles ütles, ennekõike sotsiaalne tegevus, mis on alati dialoog. Dialoog sellepärast, et poliitika eksisteerib ainult tänu inimeste eriarvamustele ja need saavad tekkida kui on vähemalt kaks inimest. Aristoteles tõi siinkohal näiteks Robinson Crusoe ja Reede. Poliitika on tegevus millega luuakse, säilitatakse ja täiendatakse üldisi ühiskondlike reegleid mille järgi elatakse. Politik tähendab Kreeka keeles riigi või linnajuhtimise kunsti. Poliitika all mõistan
ei taha ise alla kirjutada. Kui nähakse mõtet sellest, mis meiega juhtub, mõjub meile hästi. Sellist tuge igatsetakse rohkem, kui seletamatud asjaolud ei õnnista meid rõõmsa jällenägemise või armuõnnega- juhustel on ka võim meie elu segamini lüüa. Meie loomusel on omane mõelda, ning tegutseda sihipäraselt- me ei suuda ega taha uskuda, et kõiksus käitub nii ilmselgelt mõtlematult. Paljud inimesed kahtlevad, kas juhused on ikka tõepoolest olemas. Tundub, nagu kõik, mis nendega juhtub, on kas plaanipärane või ettemääratud. Paljud arvavad, et suudavad oma saatuse kavatsusi ette aimata, uurides horoskoope või võttes appi selgeltnägija. Kuid millest me räägime kui öeldakse juhus? Vennad Grimmid on kirjutanud, et juhus on juhtum, mis tuleb ootamatult. Samuti lisasid , et juhus tähistab ettearvamatut sündmust, mis ei allu meie kavatsustele. Just niisugusel
pole seda tõestatud või kasvatajatelt rahulolu kohta päritud, siis ise selles ringis viibinuna tundsin, et meie töökliima oli üsna hea. Õpetajate käitumist vaadeldes võib öelda, et tegu oli avatud töökliimaga, kus kõik said kõigiga suhelda ning initsiatiivikalt seda võimalust avatuse säilitamiseks ka kasutasid. Probleemide tekkides lahendati neid sõbralikult ja omavahel, teisi kaasates. Rõõmsate ja võidukate hetkede jagamine toimus niisamuti ühiselt – seda suuremaks kasvas selle positiivne mõju. Iga õpetaja oli teisele toeks ning pakkus lahkelt oma abi, mistahes küsimuste lahendamisel. Ka lasteaiast väljaspool tekkinud küsimustes.Õpetajad hoidsid ühte ning otsisid aktiivselt täiendavaid võimalusi suhtluseks. See omakorda kasvatas võimalusi hoida tööpostil avatud ja kaasavat töökliimat. Lisaks lasteaia traditsioonilistele üritustele pidasime üksteist meeles ka oma tähtpäevadel. Väärtustasime mitte
"Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: Mina, vaata, olen saladusi. Kui keegi püüab materiaalset maailma tunnetades mõista hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne Jumala loomust ja tahet, siis jätab ta tõepoolest tähelepanuta mind on valitsenud Jeruusalemma üle, ja mu süda on näinud apostel Pauluse hoiatuse: palju tarkust ja teadmisi. Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: "Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks mõtteteaduse ja ma mõistsin, et ka see oli vaimu närimine! Sest kus on palju tühja pettusega ...."(Kl 2, 8.)
muutused. Kui hetkel lahendusi pole, siis võrame mingid alternatiivsed lahendused.. Tugev professionaalse ebakindluse periood. Ptolemaiose süsteemi kohkmakamaks muutumine teaduse arenedes: astronoomia keerukus küll kasvas, kuid kaugelt kiiremini kui tema täpsus ja ühes kohas korrigeeritud ebakõla ilmneb tõenäoliselt kuskil mujal. Astronoomia paradigma ei andnud 16. Saj enam tema enda trad probleemidele rakendamisel tulemusi. Kopernik heitis kõrvale ptolemaiose paradigma. Versioonide vohamine (nt flogistoniteeoria variandid) on tavaline kriisi sümptom. Põletamisel keha kaotab kaalu – alguses ei olnud sellel olulist tähtsust, kuid hiljem hakati kaalusid järjest enam kasutama kui standardseid töövahendeid. – sealt ka ainehulga kasv. Nende järelduste tulemuseks ei olnud flogistoniteooria hülgamine, sest seda teooriat võidi mitut moodi kohandada. – nt negatiivne kaal flogistonil, tuleosake kuumutavasse kehasse
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Renessanss * Kestis 14. 16. sajand ja mõeldi antiikaja poole ja seega võib öelda, et keskenduti minevikule nagu juba keskajal. -) Kui keskajal oli keskseks figuuriks Platon, kõrg-keskajal Aristoteles ning renessanssi ajal läks taaskord moodi Platon ning omamoodi müstiline segu (teadused, alkeemia, maadeavastused) ehk tekib "segapudru filosoofia". -) Suur küsimus mis üles kerkis oli see, kas maailm on heliotsentriline või geotsentriline. -) Renessanssi ajal oli kolm suurt tehnilist saavutust: kompass, trükimasin ja püssirohi ning ka perspektiivi seadus. -) Reformatsiooni puhul tekkinud uued mõtted olid 2 sakramenti; intulgentside küsimus; sloa scripura; kujud. -) Renessanssi ajal Luter ei olnud väga suur ega ka süstemaatiline kõnemees, kuid süstemaatilised ja suured filosoofid olid Melanchton ja J. Calvin. -) Kogu see ajastu valmistab ette barokki ajastut.
Ruumi paisumine venitab ka valguslained pikemaks, mis väljendub joonte nihkumises spektri punase osa poole `' (Mary ja John Gribbin 1997:78). `' Mida kaugem galaktika, seda suurem punanihe. Kogu universum ju paisub `' (Mary ja John Gribbin 1997:78). `' Meile tundub, angu oleksime maailmaruumi keskel, aga tegelikult me pole `' (Mary ja John Gribbin 1997:79). `' Kujutame ette õhupalli, millele on kantud värvilaigud. Kui pall kaks korda suuremaks puhuda, eemalduvad kõik laigud üksteisest `' (Mary ja John Gribbin 1997:79). `' Kui valite ühe värvilaigu ja mõõdate teiste laikude kaugused sellest, siis näete, et kõik on sellest ühest laigust eemaldunud. Nüüd kujutage ette, et õhupalli asemel on galaktika. Ükskõik millises galaktikas te ka ei elaks, ikka tundub, et kõik teised galaktikad eemalduvad teist, ja ise paiknete maailmaruumi keskel `' (Mary ja John Gribbin 1997:79). `' Universum muutub üha suuremaks
selgusele jõuda. Soov avardada silmaringi ning näha võimalusi, mis esmapilgul tunduvad utoopilistena, kuid võivad ühel päeval tulevikus siiski kinnitust leida. Mitte midagi ei muutuks, kui tuleks välja, et kõik see on fantaasia, kuid vastasel korral ootaks teadust ees revolutsioon. Kõik, mida inimkond seni on pidanud õigeks, võib ühe hetkega muutuda valeks. Enamikule tuntud teadlane Albert Einstein oli veendunud, et maailmaruum on lõplik. Ta ei uskunud, et ruumi tekkib kogu aeg juurde ning universum suureneb. Tema jutule läinud füüsikud, kes tõestasid vastupidist, said Einsteini põlguse osaliseks. Hiljem, kui mees taas arvutusi oli 3 vaadanud, pidi ta siiski leppima, et universum paisub üha suuremaks. Üks kõige geniaalsemaid teadlasi Maa ajaloos oli eksinud, mis näitab ainult seda, et milleski ei
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
ajavahemikes läbitud kaugused; kuidas hing ja ihu ilma ühendust pidamata on omavahel vastavuses nagu kaks kella; missugused taevakehad võivad olla asustatud; missugused putukad sigivad ebatavalisel viisil vastake mulle, ütlen ma, teie, kellelt me oleme saanud nii üllaid teadmisi: kas meid valitsetaks halvemini, kas me poleks nii õitsval järjel või kas me oleksime hullemini mandunud? Ärge pidage ometi oma saavutusi nii tähtsaks; ja kui meie kõige õpetatumate teadlaste ja meie parimate kodanike tööd toovad meile nii vähe kasu, siis öelge meile, mida me peame arvama sellest hägusate kirjanike ja jõudeelu elavate õpetlaste hulgast, kes täiesti tulutult riigi elumahlu imevad. Mis ma räägin ,,jõudeelu elavate"? Annaks Jumal, et nad tõepoolest jõude püsiksid! Kombed oleksid sellest ainult tervislikumad ja ühiskond rahulikum. Aga need tühised ja albid ilukõnelejad jooksevad igalt poolt kokku, relvastatud oma hukatuslike
vahendavad ka teised inimesed. Sotsiaalsusest olulisem ja otsustavam osa mõtlemisel on siiski meie füüsilisel poolel. Mõtlemist võimaldab aju füsioloogia. Neurokirurgilised uuringud on andnud viimasel ajal suure panuse ajutegevuse mõistmisse. Mida enam ajuehitusest teatakse, seda paremini suudetakse selle võimeid ja potentsiaali. Mõtlemine on kõige keerulisem tunnetusprotsess, mis annab meile uut ja vajalikku teavet. Teadlaste väitel tekitab mõni minut intensiivset mõtlemist aju närvirakkude vahel sama palju seoseid kui on aatomeid kogu päikesesüsteemis. See on ligikaudu võrne arvuga, kus 1-le on lisatud 56 nulli. Mõtlemisel peegeldab inimene maailma sootuks teisiti kui taju, kujutluse või fantaasia abil. Tajud ja kujutlused peegeldavad vaid esemete ja nähtuste väliseid jooni: värve, vorme, liikumist jms. Mõteldes peegeldab teadvus esemete, objektide olemust, nende vastastikuseid suhteid ja seoseid
,,Sigtuna väravatega". Parimaid on novell ,,Ohtlik leiutis", milles kindlate väärtuste kaitsjad panevad üpris veenvate argumentidega põlu alla ohtliku leutise trükikunsti. Paraboolide kõrval kirjutab Valton Eesti ajaloost, eriti muinas- ja keskajast inspireeritud novelle, filmistsenaariume (,,Viimne reliikvia", ,,Hundisegaduste aegu") ja näidendeid, kus kohtame nõidu, manatarku ja ravitsejaid inimesi, kes oskavad vaimujõul vormida reaalsust, umbes nii, nagu suudavad kirjanikud ja teised kunstiloojad. Vaimu vägi ja loomise jõud on Valtonil kõrgelt väärtustatud. Ajapikku kristalliseeruvad Valtoni loomingus opositsioonipaarid, mille vahel ta mõttemängud kulgevad: tsivilisatsioon-loodus, sootsium-indiviid, ajalugu-hetk/igavik, mees-naine, ratio-intuitsioon, siinpoolsus-teispoolsus, mateeria-vaim jm. Dekonstruktsioon piirdub enamasti hierarhilise suhte ümberpööramiseg, s.t väärtustatud
millised omadused on vastavatel objektidel ja sündmustel reaalses ajas ja ruumis. Niisiis võib olla liikuvate asjede kujutisi, mis pole liikuvad kujutised: tajutava reaalsuse järeldamine vihjete põhjal on asendunud otsese tajuga. Ka enne perspektiivi avastamist võisid kunstmikud anda meile mõista, et tajume eri kaugusel objekte: selleks kasutati hajutamist, erinevaid suurusi, varje, tekstuuri ebatasasusi jms. Kuid perpektiivi abil said nad neid objekte näidata kui tõepoolest kaugeid. Niisiis võib seda progressi üldjoontes tõlgendada kui imperatiivi asendada tajutava reaalsuse jäljendamine kõikjal, kus see iganes võimalik, millegagi, mis oleks võrdneväärne sellele, mida tajutav reaalsus ise meie ette asetab. Vihjed ise on suuremal määral kokkuleppelised, kui me seda sageli taipame. Kunstnikud on loonud koodi, mille abil on võimalik järeldada asju, mida nad oma meediumi piiratuse tõttu ei saa otseselt kujutada
Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis ,,asi" siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast
Nad on sellised lapsed, kellele tuleb jätkuvalt meelde tuletada, et olete palunud neil oma tuba koristada. Nad ei suuda tähelepanu kuigi kaua ühel tegevusel hoida ja lasevad end kergesti kõrvale juhtida. Nad lähevad näiteks oma tuppa, et hakata koristama. Ja koristavadki, kuni näevad raamatut. Siis istuvad nad maha ning hakkavad lugema, kuna armastavad väga lugemist. 2. Kontseptualist. Indigo-kontseptualist tegeleb rohkem projektide kui inimestega. Neist saavad homsed insenerid, arhitektid, disainerid, lendurid ja ohvitserid. Tihtipeale on nad laste kohta vägagi atleetlikud. Neil on suur kontrollimisvajadus ja isik, keda nad üle kõige kontrollida püüavad, on nende endi ema. Seda juhul, kui nad on poisid. Tüdrukud üritavad kontrollida oma isa. Kui see neil õnnestub, olete hädas. Sellel indigotüübil on kalduvus sattuda sõltuvusse, eriti teismeeas narkootikumidest. Vanemad peaksid olema väga tähelepanelikud nende laste käitumisharjumuste suhtes
lahenduse selle müstilises ühinemises jumaliku · Loomuste jaotusest algega. · Loomus, mis loob ja mis pole loodud: Jumal kui · G.Duby, Katedraalide aeg. 1999 Looja. lk 133-134 · Loomus, mis on loodud ja loob: jumalikud ideed. · Frangi kuningate põrmud puhkasid tõepoolest Need on ürgpildid. esimese haua, Prantsusmaa ristiusu märtri · Loomusele, mis on loodud ja mis ei loo: üksikud Dionysiose haua juures. ... keda traditsiooniliselt asjad (kreatuurid) peeti kristliku mõtte kõige imposantsema müstilise · Loomus mis ei loo ja mis ei ole loodud: Jumal, kes konstruktsiooni autoriks. on pöördunud oma rahusse ja loobunud loomast
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis ,,asi" siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast
Läbi tema tähelepanekute puistatakse meile infokilde sellest, et kõik ei pruugi olla nii nagu näib, sest see võib psühholiigiliselt olla välja mõeldud jutt, keegi sellest kindlasti ei tea ega ei saa ka vastuvaielda sest tol hetkel ei olnud temaga mitte keegi koos, aga noormees püüab sellest rääkida täpselt niimoodi nagu juhtub tavaliselt kõik kinos. Stereotüüp muutub mehes hästi emotsionaalseks, näoilmedest silmad muutuvad suuremaks ning nägu rõõmsamaks. Tavaliselt inimesed närvistades ja pingelises olukordades naeravad ka, see on närvilise süsteemi poolest ”närvitsemine” ning niimoodi meie oleme vastavalt ka loodud, siin teist võimalust ei ole sest oleme füsioloogiliselt ehitatud. Normaalsest talitusest inimene on lubatud endale seda teha ja keegi ei keela seda ka, see ei ole normatiivne jutt selleks et peaks seda keelama ja nii edasi, see
küsimustele erinevad ka vastajate lähenemisviisi, maailmavaatelise hoiaku, akadeemilise ettevalmistuse, eruditsiooni laiuse ja sügavuse, analüüsi ja esituse stiili jms poolest. Filosoofe reeglina ei rahulda kord juba antud vastused kõige olulisematele küsimustele; vaevalt et tänapäeval enamikku inimestest rahuldavad keskaja tarkade seletused maailmast ja jumalast, elu mõttest, inimese võimalustest maises elus. Millele siis võime tänapäeval rohkem loota kas taevastele jõududele, teadlaste ja inseneride loomingule või poliitikute riigimehelikkusele? Või saatusele? Parimal viisil elatud elule siinpoolsuses või paradiisile teispoolsuses? Filosoof on inimene tarkuse otsingul (J. Maritain). Inimtunnetuse maakaardil asub filosoofia humanitaaria vöötmes. Humanitaaria üks erinevus täppisteadustest on selles, et reeglina kujuneb siin mõiste tähendus, s.o ka määratlus, definitsioon, uurimistöö tulemusena;
kergeid lahendusi. Autoriteetidele viitamine – lisab omamoodi objektiivsuse. VIII. 4. Loeng. Teadus on see, mida teadlased teevad: tegevusteoreetiline teaduse käsitus. Miks tasub uurida teadust kui kultuuri? IX. 5. Seminar. Kuhni normaalteaduse käsitus (Kuhn 1-5 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSIMUSED: Normaalteadus 25. normaalteadus on see, mis baseerub kindlalt ühel või rohkemal mineviku teadussaavutusel, mida teatud teadlaste koolkond tunnustab olema fundamentaalne. Normaalteadust näitavad õpikud, kus on kõik kokku võetud: esitavad olulise osa, illustreerivad selle rakendusi ning võrdlevad näidisvaatlustega. Normaalteadus on struktureeritud tegevus, mis on suunatud ühe paradigma poolt, mis on suuremalt jaoltvõetud omaks teadusliku kogukonna poolt. Eelteadus Toetava paradigma kujunemisel muutub eelteadus normaalteaduseks. Mitte organiseeritud ja mitte struktureeritud tegevus, mida iseloomustab vaidlus ja
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade ko
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t
Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis „asi“ siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................
käitumismustriks. Uue harjumuse "sisse käimiseks" kuluv aeg oleneb selle raskusastmest, kuid katsetega on leitud, et keskmiselt kulub vana käitumismustriga võrdselt raskele tegevusele ajukoorde sama tugeva mõttemustri loomiseks 4,5 kuud. 5 Kas aju peab tuunima? Aju on aukartustäratav masinavärk - kümned tuhanded nutikad teadlased, insenerid ja leiutajad on üritanud luua tehisintellekti algoritme, mis suudaksid maailmaga hakkama saada nagu meie aju; krutitud on tuhandeid roboteid, kuid need jäävad ikka inimesele alla. Aju on imeline, parim arvutusmasin teadaolevas universumis, kuid inimesest ajukasutajat see ei rahulda. Ikka sooviksime osata rohkem ja paremini. Aju töömehhanismide tundmine viitab võimalusele, et saame seda kuidagi muuta.
19.sajandi mõttemallide taandumisega võiks arvata, et kultuuriline morfoloogia on taandumas. Samas populaarne katse ka tänapäeval Samuel Huntington on oma raamatus tsivilisatsioonide kokkupõrge (1996). Lisab poliitilise agenda. Huntington loetleb 7 tsivilisatsiooni, kes näevad ennast maailma keskpunktina, kuid mõtteviisid on niipalju konfliktis, et nad ei saa üksteisega rahumeelselt hakkama ja seetõttu ennustab suuri konflikte ja probleeme. On näha, et islami tulevikus, võib tõepoolest tekkida vastuolusid. Ebaselge on, mis alusel ta suudab maailma ajaloo 7 tsivilisatsiooniks jagada. Näiteks Jaapan, mis seisab eraldi kaugida tsivilisatsioonist. Teine probleem: tema tsivilisatsioonid on väga selgete piiridega, nt. euroopa tsivilisatsioon, kas Narva jõe piir ikka õige ja eesti oleks arvatud teise tsivilisatsiooni alla kuuluma. Ühelt poolt on tegemist väga laia mõõtkavaga teooriaga, kuid praktilises geograafias need piirid võbelevad mitu korda edasi tagasi
ÕUESÕPPE PEDAGOOGIKA KUI TEADMISTE ALLIKAS LÄHIÜMBRUSEST SAAB ÕPIÕU ÕUEKESKKOND- ÕPIKESKKONDADE ROHKE VÕIMAS KLASSITUBA (Anders Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse vastastikust toimet; t
tegelikult teada inimeste huvisid? Loogika ja metafüüsika ei ütle, mida inimesed tahavad. Samuti ei tee seda eetika ega isegi poliitikafilosoofia. Filosoofiline teadmine ja faktiinformatsioon tunduvad olevat kaks täiesti eri asja. Ent kas peab paika, et poliitiline otsustamine peaks olema tundlik selle suhtes, mida inimesed tahavad? Võibolla peaks ta olema tundlik inimeste huvide suhtes selle suhtes, mis on neile parim. Ja kas saaks öelda, et inimeste huvide tundmine on tõepoolest just seda tüüpi teadmine, mida annab filosoofiline haridus? Võibolla on kõigil ühesugused huvid. Sellisel juhul annab filosoofide peen analüüsivõime neile parima võimaliku positsiooni inimeste huvide teadmiseks. Mida iganes Platon ka sellest arvas ja mis iganes oleks tõene sügavaimas metafüüsilises mõttes, praktilises plaanis on kahtlemata väär, et meil on kõigil samad huvid. Kujutlegem, et arutuse all on suure maantee ehitamine
annaabi.ee 
