Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas globaliseerumine süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tõekspidamised, tehnoloogia, kultuurile, vaatavad, filme, pööra, suhtlemine, väärtushoiakud, noorema, generatsiooni, tantsivad, hopi, niimoodi, suremine, massikultuurile, reisimiseks, erinevast, maailmaga, moraalVastuolu viib muutusteni. Tema kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria on mõjutanud tänapäeva sotsioloogiat. Kolm olulist panust ühiskonnale- orgaaniline terviklikkus(kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist), majandusliku sektori tähtsus(vara jagunemine ja sellest tulenevad teised tegevused), konflikti roll ajaloo kujundamisel(vahe omanike ja mitte-omanike vahel). Võõrandumine piirab eneseteostust. Weber (1864-1920)- Tema arvates tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid muutuvad inimeste jaoks uut tüüpi vanglaks (teraspuur), kus puudub see maagia, mis aitas inimestel säilida minevikus. Esmarõhk ideedel. Sotsiaalsed muutused on inimese mõttelaadi muutuse tulemus . Kalvinismi ideed tõid muutusi inimeste hoiakutesse ja motivatsiooni, kujundasid ratsionaalse mõtteviisi, mis on tegutsemise aluseks, mis on alati sotsiaalne, motiveeritud ja orienteeritud teistele inimestele
araablaste keskel lambakintsu, hoides seda ühes käes. Meie väline olek ei peegelda meie tõelist olemust. Osaliselt lähtub eespool kirjeldatud pealispindne avalik käitumine kultuurist. Ometi võime sääraseid kombeid omaks võtta, kartmata kahjustada oma põhiveendumusi. Meie ühiskond on õpetanud meid omaks võtma teatud põhimõtteid ja väärtushinnanguid. Teame, et paljud üldmõistetest oma tuttavad mitmele kultuurile. Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, sakslased ja inglased on veendunud oma aususes. Ühised põhiväärtused on leidnud kindla koha erisugustes ühiskondades. Au, kohusetunne, õiglus, tänutunne, kättemaks, armastus on põhilised tõekspidamised nii sakslaste, hiinlaste, araablaste, venelaste kui ka eestlaste hulgas. Millest me aga tihtipeale mööda vaatame, on see, et igal kultuuril on nendest mõistetest oma arusaam.
Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Üheks organisatsiooniks, mis on etendanud tähtsat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus, on näiteks UNESCO. Seal on lähtutud põhimõttel, et "infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avalikuhüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust, tagades võimalikult laiapõhjalise juurdepääsu infole hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu". Kui 1990ndatel oli Euroopa Liidu liikmesriikidele oluliseks teemaks ennekõike IKT võrkude arendamine, siis 2000
riikidesse, sealsete inimeste toidulauale. Arengumaad pole seejuures ise kuigivõrd huvitatud loodussõbralikust tootmisest, kuna ähvardava näljahäda ja maailmaturu karmi konkurentsi oludes peavad nad ainsaks ellujäämise teeks võimalikult odavat tootmist, mis ei arvesta niisuguse majandamise tegelikku hinda. Suur vaesus põhjustab ka suuremaid riske. Kui tööstusajastul põhjustasid vaesust vähesed teadmised ja puudulik tehnoloogia, siis nüüd on olukord vastupidine. Just teaduse ja tehnoloogia võimsuses peitub riski juhul, kui poliitikud ei ole valmis neid riske märkama ja ohjama. 1.3 Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris samaväärne internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Majanduses tähistab see aktiivset kaubavahetust: tooraine hangitakse ühest ja valmistoodang tarnitakse teise riiki
* Mõju transpordile, energiasektorile ja tööstussektorile on suhteliselt väike; osaliselt võib mõju olla ka positiivne. * Muutub turismi potentsiaal. * Tekib mitmesuguseid mõjusid inimtervisele. * Rannikualadel suureneb üleujutuste, erosiooni ja märgalade hävimise risk. * Liigid (sh inimene) ja elupaigad liiguvad põhja suunas, mägedes tõuseb lumepiir kõrgemale. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed on kogu inimkonna ühine mure ja sellest tulenevalt on vaja saavutada kiiret edu tehnoloogia arendamises ja teha rahvusvahelist koostööd keskkonnaprotsesside reguleerimise vallas. Arenenud riikide tööstus on tänaseks kõrgel järjel, kuid selle saavutamiseks on need riigid ära kasutanud suurema osa maailmas toodetud 19 energiast, põhjustanud suurema osa reostusest ja paisanud õhku rohkesti süsinikdioksiidi. Tänaseks on need riigid arendanud majandust ja tööstust tasemeni, kus nii energiakasutus kui
kultuurile. Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, inglased ja sakslased on kõik veendunud oma aususes. Kui võtta arvesse maailma suurust, selle pikka ajalugu ja mõõtmatut mitmekesisust, on lausa märkimisväärne, kui palju ühiseid mõisteid on leidnud kindla koha äärmiselt erisugustes ühiskondades. Au, kohusetunne, armastus, õiglus, tänutunne ja kättemaks on põhilised tõekspidamised nii sakslaste, hiinlaste, araablaste kui ka polüneeslaste hulgas. Tasmaania mees või naine teab oma kohustusi sama hästi nagu gröönimaalane. Millest tihti aga mööda vaadatakse, on tõsiasi, et igal kultuuril on nendest mõistetest oma arusaam. Romantilist armastust mõistetakse Prantsusmaal ja Soomes erinevalt. Inglase arusaam kättemaksust pole just teab kui sarnane sitsiillase omaga. Põhitõed on lihtsad ja selged, aga meie arusaamad neist on erinevad. Saksa füüsik
· Weberi maailamapaljastus ,,Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast." · mõistmine viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksd näha teised inimesed, ning mõista protsesse, mille kaudu teised inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub. · Ratsionalism kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia. · Ideaalne tüüp loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse
Ajalooliselt määratletakse varasemalt, vt järgmine punkt. 5. Üleilmastumise algus ajaloolisest ja rahvastikukesksest vaatepunktist. Ajalooliselt määratletakse varasemalt, aga siingi erinevustega: maadeavastuste algus 15.sajandi lõpus, majanduslik ja poliitiline moderniseerumine Läänes 18-19 sajandil seoses demograafilise üleminekuga, maailma üldise majanduskasvu kiirenemisega, individualiseerimisega ja traditsioonidest lahtiütlemisega ning tehnoloogia arenguga: sotsiaalsed ja majanduslikud muutused koos. Sellest edasi, v.a maailmasõdade vahelisel ajal, rahvastiku ränne, kapitalide voog jm ainult suurenes (tormiline SKT suurenemine nt). 1 6. Üleilmastumise perioodid. Ühesele arusaamale, et globaliseerumine algas 19.sajandi alguses, peab eelnema seda soodustanud muutuseid ning neid käsitletakse erinevalt
avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks. 15. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) Maailmapaljastus: "Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast". Weberi arvates võisid tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid muutuda inimesele uut tüüpi vanglaks, teraspuuriks, kus pole seda maagiat mis aitab inimestel säilida minevikus. Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp
ideed, tähendused, väärtused jne määravad eri rühmade eluviisi. Kultuurilised jooned Universaalsed ehk üldomased (kõikides ühiskondades olemas): - Keel: nt abstraktsioonid, sümbolid, terminid värvi, aja kohta, tabusõnad jne. - Ühiskond: nt pere või leibkonna olemasolu, pärimisreeglid, kinkimiskombed, häbitunne jne. - Kombed: matmiskombed, mäng, siirderiitused, usk jne. - Tehnoloogia: tule kasutamine, potid, relvad, söögivalmistamine. Generaalsed ehk levinud: - Abielu - Hierarhia - Usk hauatagusesse ellu - Jne Partikulaarsed ehk spetsiifilised, konkreetsed, iseloomulikud ainult sellele ühiskonnale või rühmale. Kultuur on õpitud, omandatud kultuuris üles kasvamise käigus (perekonnas, koolis, laiemas ühiskonnas). Kultuur on otseselt õpetatud (aitäh ütlemine, võõrastega mitte kaasa minemine). Kultuur on elamist
Vahetult juhitavad tegurid (subjekti käsutuses olevad ressursid ja vahendid), mida on võimalik võrdlemisi operatiivselt (lühiajalises perspektiivis) majanduspoliitiliste instrumentidega soovitud suunas mõjutada. 14. Riigi majandusarengu kolm faasi Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt Ressursipõhine. Majanduskasvu määrab peamiselt tootmissisendite kasutus. Tehnoloogia kaasajastamine toimub impordi kaudu, kaasneb välisinvesteeringutega või imiteeritakse. Ettevõtted on sunnitud hinnakonkurentsile ja neil puudub tihti otsene juurdepääs lõpptarbijale. Nende roll lisandväärtuse ahelas on väike ning on suunatud tööjõumahukale tootmisele. Selline majandus on väga tundlik maailmamajanduse tsüklilisuse suhtes ja
mida võiks evolutsionism tähendada. Räägivad ka keskkonda adapteerumisest toimub areng, aga vaatleme seda nii inimese kui ka keskkonna suhete muutumise kontekstis, mitte kui kõrgemale minekuna. Tunnistati ka varianti, et arenguviise võib olla mitu: multilineaarne areng. Seega kõik maailma rahvad ei pea arenema ühte moodi, tunnustatakse seda. Kultuurirealativistlik koolkond tunnustatakse kultuuride eripära. Lähenemise keskmes see printsiip, et läheneda erinevalt igale kultuurile. Eesvedaja Melville J. Herskovits (Boas'i õpilane). Lähenemisviisi püüd on kaardistada võimalikult tõepäraselt kohaliku kultuuri eripärasid. Teha kindlaks, mis on mingi ühiskonna, kultuuri eripärased jooned. Tekivad küll raskused võrdlemisküsimustes erinevate ühiskondade vahel. Idee: igal ühiskonnal on oma kultuurifookus, mingid asjad, mis on eriti tähtsad selle ühiskonna jaoks, mis teevad ta erinevaks. Glifford Geertz (1926-2006) Kultuur kui tekst
2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17
Kui element, mis on tekkinud esineb ka praeguses ühiskonnas, siis pole tegemist minevikujäänukiga, peab olema tekkinud uus funktsioon. Strukturaal-funktsionalism Alfred Reginalt Radcliffe-Browne. Esile on tõstetud sotsiaalse grupi vajadused, mitte indiviidi vajadused. Kõige olulisem on ühiskonnas sotsiaalse strutuuri säilitamine. Inimene sünnib sotsiaalsete institutsioonidega maailma, inimene peab ka kohanema ühiskonnaga. Funktsionalism ei pööra tähelepanu minevikulisele mõõtmele, ajaloole. Fookus on uurija kaasajas. Pigem domineerib kaasaegse ühiskonnas uurimine. Ei tunnistanud Malinowki põhivajaduse skeemi. Funkts pole hea viis seletada kultuurierinevusi. Lingvistiline relativism Boas Sapir Whorfi hüpotees. Rahva maailmatunnetus sõltub nende keele omadustest. Saame aru asjadest, mille kohta on olemas mõisteline aparaat. Mõjutab meid arendama oma keelt. Mis on ühiskonnas oluline, selle kohta on palju sõnu,
aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad
· Kaasaegse ühiskonna teraspuur · Maailma uurimises on oluline väärtusvaba uurimisvajadus ja oht teadmiste väärkasutamise ees · Mõistmine võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub · Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad · Ratsionalism kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia · Religioonist: usu mõju majanduslikule arengule, vahekorrad ja mõjud majanduslike tingimuste, religiooni, sotsiaalsete faktorite vahel · Bürokraatia kõik avalikud suhted formaliseeritakse. · Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab
instrumentidega soovitud suunas mõjutada 14. Riigi majandusarengu kolm faasi Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on riigi majandusarengut põhimõtteliselt võimalik jagada kolme faasi. Ressursipõhine. Majanduskasvu määrab peamiselt tootmissisendite kasutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). Tehnoloogia kaasajastamine toimub impordi kaudu, kaasneb välisinvesteeringutega või imiteeritakse. Ettevõtted on sunnitud hinnakonkurentsile ja neil puudub tihti otsene juurdepääs lõpptarbijale. Nende roll lisandväärtuse ahelas on väike ning on suunatud eelkõige tööjõumahukale tootmisele. Selline majandus on väga tundlik maailmamajanduse tsüklilisuse suhtes ja suures sõltuvuses eksportkaupade hinnaarengutest maailmaturul ning valuutakursi
Õigused puudutasid töö otsimist, hariduse omandamist, valimisõigust jms. Näiteks kuna tuumperekonna mudel oli lagunemas, siis mõlemad vanemad said võrdsed kohustused kodus, seetõttu andsid mehed oma vanemlikud õigused naista kanda. Tekkis palju üksikvanemaga peresid ja lahutusi, mille tagajärjel suurenes naiste majanduslik ja sotsiaalne stress. See tekitas naistel tahtmise esile tõusta ning arenes välja nt feminism. d) globaalsed riskid Globaalsed riskid viitavad tehnoloogia arengule ja selle uuendamisele. Tehnoloogia arenguga ei arvestata tihti, et need võivad tekitada globaalseid probleeme, mille mõju ei oska ette näha. Tänapäeva elu on globaalselt riskantne, sest ühelelgi tehnoloogilisel arendamisel ei osata ette näha, kuidas see mõjutab erinevaid ühiskonna valdkondi. Areng on nii intensiivne, et ei arvestata ka tagajärgedega loodusele ning inimkonnale. Seega võib
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
struktureeritud kogumite moodustamine. „Metsik mõtlemine“ on kujundlik. See on süsteematiline püüd seletada kultuuri üldist olemust. See oli 60ndatel väga populaarne ja domineeris. Püütakse kultuuri näha süsteemina, kus kõik on paigas Neoevolutsionism Arenes välja 20ndatel. Püüti kultuuriarengule leida uudseid tõlgendusi. Põhiline mõte jääb alles: kultuur areneb. Leslie White väidab,et evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos. Üha arenev tehnoloogia annab suurema kontrolli inimesele ja seetõttu kultuur areneb. Ta jääb ka seisukohale,et kõik kultuurid arenevad sarnaselt. Ta ei räägi välistest mõjudest kultuurile, vaid kultuur areneb siseselt. Marshall Sahlins(1930), Julianne Steward. Kultuurirelativistlik koolkond Kõiki kultuure uurida erinevalt. Igale kultuurile erinev lähenemine. Melville J.Herskovits.(Boase õpilane). Eesmärgiks võimalikult erinevalt tähistada kultuuri eripärasi
Samas on aga keskpangal ka organisatsiooni tunnused. Tema tegevus peab toimuma seaduste raames, vastama teatud (majandus)poliitilistele eesmärkidele, mis for-muleeritakse osaliselt ka väljaspool keskpanka jne. Otsustuskeskkonna taustaks on kindlasti majanduspoliitiline tahe ja selle tahte kujundamine. 25. Kaupade ja raha liikumist maailmas suunanud viis peamist jõudu Kaupade ja raha liikumist maailmas on suunanud peamiselt viis jõudu. Tehnoloogia. Kommunikatsioonikulud langevad kiirelt ning barjäärid – nagu aeg ja ruum, mis varem oluliselt eraldasid turge – on sellega märkimisväärselt vähenenud. Transpordi-vahendite ja side kiirus ning usaldusväärsus kasvab. Näiteks kui aastatel 1500–1840 oli parimate hobutõldade ja laevade keskmine kiirus umbes 16 km/h, siis alates 1960. aastast on reaktiivreisilennukite kiirus 805–1127 km/h. Ühendusepidamise võimalused on jõudnud uuele tasandile, kusjuures
Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks. 17. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) Kuulsaim kaasaegse sotsioloogia teadlane ja rajaja. Olulised on inimeste väärtused ja ideed. Religioonide uurimine ja võrdlemine- seos kapitalismiga. Maailmapaljastus: "Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast". Weberi arvates võisid tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid muutuda inimesele uut tüüpi vanglaks, teraspuuriks, kus pole seda maagiat mis aitab inimestel säilida minevikus. Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid.
HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris hõivatute osatähtsuse kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses. Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus-, tervishoiu- ja nõustamisteenuseid. Ühiskonna juhtimine muutus, varem koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd ka majanduse arengut.
Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on
ajaloolise ja tänapäevase vahekorda kultuuris järgmiselt: Igal kultuuril on kaks aspekti tuntud tähendused ja arengusuunad, mida selle liikmed on omandanud ja uued tähendused ja tähelepanekud, mida testitakse. Need protsessid esinevad nii indiviidi kui ka ühiskonna arengus, nii looduses kui kultuuris mõlemad on ühtaegu traditsioonilised ja loovad. Kultuur tähendab nii tuttavaid, tuntud tähendusi kui ka õppimist ja avastamist. Sama ka kultuurisemiootikas kultuurile on omane nii mäletamine e olemasoleva info talletamine kui ka uue info genereerimine (Lotman). 3. Normatiivsed definitsioonid: neis tuleb esile 2 aspekti: (1) kultuur on teatud reeglite kogum või eluviis, mis kujundab indiviidide konkreetset kultuurilist käitumist Ameerika antropoloog Clark Wissler 1920. Opportunities for Coordination in Anthropological and Psychological Research. Americal Anthropologist.
· Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: · Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. · Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. · Elatustaseme üldine tõus. · Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. · Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: · Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama
kogukondade ühisosa, sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. 7. Kirjeldage individuaalse kultuuriidentiteedi moodustumismehhanisme. Ühised tegevused ja jagatud teadmised, tekitavad tajutud identiteedi. 8. Millised on kultuuridevaheliste suhete tüübid? Kultuuri piirid on hägused, me ei saa rääkida, et ühe kultuuri kandjad jagaksid kõiki tekste ja praktikaid. Teiselt poole on selge, et suurte kultuuride vahel on erinevused, mis ühe kultuuri kandjaid teisele kultuurile saavad vastandada. 9. Kuidas liiguvad tähendused üle kultuuriliste piiride? Teistest kultuuridest üle võetud: tähendused võivad olla teadlikult üle tulnud- tõlgitud, ebateadlikult kuidagi või siis ajalooliselt vägivalla tulemusena peale sunnitud. 10. Kuidas kujuneb kultuuri kese? Inimesed ise loovad selle. Keskus- enesele õige maailmakorra omistamine ja teise pidamine vähemarenenuks. 11. Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele
kohast teise Varjatud eeldus, et inimkond pole loomult leidlik vastandub evolutsionismile Korra leiutatud asi levib paiksete populatsioonide vahelise otsese ülekandmisega või rände tulemusena Levis 19 saj lõpu Saksamaa ja Austria geograafide ja antropoloogide seas Universaalse inimloomuse asemel huvitas neid pigem partikulaarne kohalik ajalugu, vaadeldi kultuurijoonte päritolu Pööra tähelepanu erinevusele evolutsionismiga! Saksamaa difusionsitid: (1884-1904) o Leidis, et inimkonna sarnasuste taga on kultuuriline kontakt ei nõustu Bastiani ideedega o Progressiideede asemel kultuuri ülekandmine kultuuri elemendid levisid hajumise teel o Kultuur areneb migratsiooni kaudu Leo Frobenius (1873-19..):
Institutsionaalne ajalugu õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühiskonnad. Kuidas levitatakse, organiseeritakse teadust. Ajaloo tähtsus või tähtsusetus: Filosoofia: filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota. Füüsika: füüsika ajalugi ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks. Milline on sotsioloogia? Robert K. Merton sotsioloogia peab olema nagu füüsika; tõeline teadus unustab oma mineviku. Teadus ei pööra minevikule väga palju tähelepanu, tegeletakse oleviku ja tulevikuga. Jeffrey Alexander sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. Sotsioloogia ajaloo perioodid: Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg kuni 19.saj) sai otsa sotsioloogia sõna kasutusele võtmisega. Edasi algas tõeline sotsioloogia. Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt 20.saj. algus) sotsioloogia teadusele pandi alus. Tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920)
,,Metsik mõtlemine" 1962 ... Müüdisisene loogika: binaarsed opositsioonid kõik moodustub vastandpaaride abil. Jagunevad: 1) sensoorseteks ehk tunnetavateks; 2) mittesensoorseteks (mesi/tubakas) Neoevolutsionism kujunes 1930ndatel (katse tõsta uuesti fookusesse evolutsiooniteooria) Leslie White (1900-1975) kultuuri evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos. Erinevad rahvad kontrollivad üha suuremaid energiahulki (tänu tehnoloogia arengule) universaalne mudel kõikide kultuuride arengu selgitamiseks. Marshall Sahlins (1930); Julian Steward (1902-1972) keskkonda adapteerumine multilineaarne areng Kultuurirelativism Melville J. Herskovits (1895-1963). Propageerib iga kultuuri uurimist läbi kohaliku kultuuri. Igale kultuurile erinev lähenemine. Tunnustatakse kultuuride võrdväärsust, iseseisvust, erinevust. Igas ühiskonnas kultuurifookuses olevad asjad erinevad
Seda võivad asendada muud maksevahendis, näiteks söök, riided, muud materjalid. KUNSTLIKULT LOODUS ESEMETE TÄHENDUS Vahetuskaupade ringlusest võib järeldada, millised on vastava ühiskonna kultuurilised väärtused. VAHETUSE UUESTI LÄBIVAATAMINE Antropoloogia käsitleb majandust kahes osas: ,,the West" ja ,,the Rest". Vähem arenenud ühiskonnad on tasapisi õppinud läänemaailmalt majanduslikku käitumist, siiski on erinevused suured. 13 TOOTMINE JA TEHNOLOOGIA INIMKONNA VAHETAMINE LOODUSEGA Ühtset lihtsalt sidet ökoloogiliste tingimuste ja sotsiaalse organisatsiooni vahel pole. Selge see, et mida arenenum on ühiskond, seda rohkem on seal tehnoloogiat ja seda rohkem kahjustavad nad loodust. Seetõttu on vähem arenenud riigid loodussõbralikumad ja ka looduslähedasemad. Väga palju mõjutab ühiskonda ka kliima. KULTUURIÖKOLOOGIA Kultuuriökoloogia on peamiselt Ameerikas uuritav antropoloogia haru. See hõlmab kultuurilist evolutsiooni
(tekst ja pilt), huvi selle vastu kasvab. Visuaalse antropoloogia areng Kolm erinevat tasandit: mõtteareng (kuidas mõte on mõjutanud, kuidas vis antr areneb), dokumentaalfilmi areng , tehnoloogia areng Dagerrotüüpia 1839 – see on fotoaparaat, mis pildistas metallplaadile kujutise. Esimene praktikas kasutuskõlblik fotografeerimiseviis dagerrotüübid on hõbetatud vaskplaadist alusel. Kestis kuni 1860ndateni. Selle tehnoloogia ilmumine sobis hästi kokku evolutsionismiga. Kuidas inimene arenes loomast tsiviliseeritud inimeseks (progressitee metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon). Inimene on pidevas arengus. Kõik ühiskonnad on arenenud samaliini pidi, universaalne lähenemine. Usuti, et pildid jutustavad inimeste ajaloost. Uus tehnoloogia andis võimaluse esitada antropoloogilisi tõdesi näilikul viisil
- Peremine - Privaatsus - Mood Teine briti sotsiaalantropoloog oli Alfred Reginald Radcliffe-Brown (1881-1955) Sotsiaalne funktsionalism institutsioonide ülesanne on tagada sotsiaalse tasakaalu säilime. Sellise seisukoha järgi saame joonistada sellise tabeli Ühiskonna vajadused Vastused vajadustele Liikmete taastootmine Perekond Rollide jagamine Hierarhiad Liikmete suhtlemine Keel Sotsialiseerimine Õpetamine, kool Ühiste väärtuste andmine Ideoloogia, religioon Normidest kinnipidamise tagamine Seadused, politsei Ameerika funktsionalism (struktuur-funktsionalism) Talcott Parsons (1902-1979) · Usa sotsioloogia 20. Sajandi keskel · Suur teooria (grand theory) ühendab kõik erinevad sotsiaalteadused enda alla.
annaabi.ee 
