Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kas euro on rikkus, vabadus või midagi muud? - sarnased materjalid

tarkvara, sularaha, kulusid, hinnat, kroonides, pank, penni, naela, jagades, tollimaksud, saatuse, kommertspangad, tasuks, arvestamine, mber, investeeringuna, igile, riistvara, hinnast, tjad, same, 1971, henduses, ljaspool, saavutatakse, tekkima, sellep, otsesed
thumbnail
1
doc

Eesti kroon või Euroopa euro? - Kumb on olulisem

Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? Igat rahvust aitavad ühtsena hoida sellised sümbolid nagu vapp, hümn ja raha. Viimastel aastatel on palju räägitud Eesti krooni kadumisest seoses Euroopa euro kasutuselevõtuga. Paljud kardavad, et loobudes oma rahast, kaotame ka osa oma rahva minevikust ning ühtekuuluvustundest. Ka mina ei tahaks näha, kuidas Eesti üks tunnusmärkidest igaveseks unustusehõlma kaoks. Samas peab tõdema, et eurol on meie riigile ka positiivseid asju pakkuda. Euro praktiline tähtsus kummutab tihti krooni sentimentaalsed väärtused. Eesti kroon, esindades meid ja meie riiki, ei ole kõigest suvaline paberitükk. See on sümbol, mis iseloomustab eestlaste tugevust ja tänu millele saavutati vabadus ning pandi alus iseseisvale riigile. Keegi ei oleks veel sajand tagasi uskunud, et vabadus ja oma raha oleks võimalik. Sellised mõtted oleks välja naerdud. Me ei tohi unustada inimesi, tänu kellele see unistus on tõeks saanud. Neid

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõne: "Krooni lõpp ja euro algus"

vähenemise oht teiste rahaühikute suhtes. Kindlasti on küsimusi ka hindade muutumise kohta.Hinnad ümardatakse ümmargusteks ,mis suunas teenuse pakkuja hinna ümardab sõltub turusituatsioonist. Hinnad tõusevad niikuinii koguaeg,see olene inimeste sissetulekutest ja ostujõu arenemisest.Riik teeb kõik endast oleneva , et kaupmehed euro tulekus hindu oluliselt ei tõstaks.Seega kohustab riik pool aastat enne ja pärast nn euro päeva kaupmehi näitama hindu paralleelselt nii kroonides kui ka eurodes. Nõnda säilib võrdlusmoment ja kaupmees ei saa uue vääringu kasutuselevõtul tarbijatel esialgu paratamatult tekkivat mõningast orienteerumatust ära kasutada. Lisaks hakkab Tarbijakaitseamet jälgima, et hindade konverteerimisel eurodesse oleks kasutatud õiget vahetuskurssi. Samuti näitab riik erasektorile eeskuju hinnakujunduse hea tava osas, ümardades kõik toetused, maksud ja riigilõivud tarbija jaoks soodsamas suunas.

Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud

kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest. Reservid ­ riigi keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid, mis moodustavad Eesti rahasüsteemis krooni kattevara. Majandussektorid on maksebilansis ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni arvestuses jaotatud järgnevalt: valitsussektor ­ keskvalitsus, kohalikud omavalitsused, riiklikud fondid; · rahandusinstitutsioonid ­ Eesti Pank kui riigi keskpank; · pangad ­ kommertspangad · muud sektorid ­ ülejäänud erasektor (ettevõtted ja kodumajapidamised). Rahvusvaheline investeerimispositsioon on riigi kõikide majandussektorite finantsvarade ja finantskohustuste konsolideeritud koondbilanss teatud kuupäeva seisuga. Netoinvesteerimispositsioon ­ riigi kõikide majandussektorite välisaktivate ning välispassivate vahe.

Majanduse alused
34 allalaadimist
thumbnail
13
doc

"Euro kasutuselevõtt Eestis"

valmidusest Maastrichti kriteeriumide järgi. Euroalasse vastuvõtmise lõpliku otsuse teevad siiski euroala riikide rahandusministrid. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul avaldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank hinnangud Eesti eurovalmidusele tõenäoliselt 2010 aasta maikuus, ning euroala rahandusministrite otsus selle kohta võib tulla 2010 aasta varasuvel. Kokkuvõtteks, et euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks, mis vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute kulusid Eestis elavate kodanike jaoks. [1] Tänase seisuga on kindel, et Eestis tuleb käibe euro. Euro tuleb kasutusele jaanuar 2011, kuni 14. jaanuarini 2011 on käibel ka Eesti kroon. Töö autor on kuulnud mitmeid arvamusi euro käibele tulekuga. Pensionärid kardavad eriti uue raha tulekut, et milline nende elu olema hakkab? Arutletakse mitmesuguste probleemide üle nagu näiteks, kui suured hakkavad olema pensionid?, milliseid rahakott peaks kasutama hakkama? jne. Kuigi ometi on pensionärid

Majandus
88 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Eesti majanduse päevasündmus: euro - eile, täna ja homme.

Eesti liitus Euroopa Liiduga. Vabariigi Valitsus seadis eesmärgiks euro kasutusele võtta 2007 aastaks. Euroopa komisjon ja Euroopa Keskpank hindasid neljal korral Eesti valmisolekut liitumiseks. Aga alles 2010 aastal leiti, et on toimunud majanduslik ja õiguslik lõimumine euroopa ühis alaga. Euroopa Majanduse ­ ja Rahaliidu liikmesriikides (EMU) võeti euro sularahana käibele jaanuaris 1999 ja 01jaanuar 2011 aastal toimiti ka Eestis. Igapäevastes sularaha ­ ja arveldustehingutes kasutab Euroopas ligi 300 miljonit inimest ühisvaluutat ­ euro. Euroalasse kuulub praegu 18 Euroopa Liidu riiki. Rahvusvahelises kasutuses on Ameerika dollar esimesel kohal olev valuuta, talle järgneb euro ja kolmanda koha on hõivanud jaapani jeen. Kuigi rahvusvahelistel finantsturgudel täheldatakse euro kasutamise intensiivistumist, jääb ta siiski dollari kasutusele veel alla.

Majandus
12 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Raha ja selle väärtus

................................................................................................................ 4 Kas raha on vaid vahend?..................................................................................................5 Uurimus mida teeksid kui võidaksid miljoni?...................................................................5 Uurimus paljudel on olemas oma pangakaart?.................................................................8 Uurimus Kas sulle meeldib maksta rohkem sularaha või pangakaardiga?........................8 Raha eestis......................................................................................................................... 9 Uurimus kas sulle meeldib ,et Eestis tuleb kunagi kasutusele euro?...............................10 Ütlusi raha kohta..............................................................................................................11 Kokkuvõte...............................................................................

Eesti keel
84 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Sümbolid, Euromündid

Sisekaitseakadeemia Sümbolid Sümbolid Euro müntidel Koostajad: Muraste 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Euro mündid........................................................................................................... 5 1 Belgia (esimene seeria).......................................................................................... 5 Belgia (teine seeria)............................................................................................... 5 Saksamaa............................................................................................................... 6 Eesti.......................................

Kultuurid ja tavad
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas Euroopa Liit jääb püsima

Kas Euroopa Liit jääb püsima ? Euroopa Liit on demokraatlike riikide ühendus, mida iseloomustab vastastikune koostöö ja veendumus, et koos tegutsedes suudavad riigid tagada inimestele parema, turvalisema ja tervislikuma elu. Euroopa Liidu põhiväärtused on demokraatia, solidaarsus, vabadus ja sotsiaalne õigus. Euroopa Liidu alguseks loetakse aastat 1957, kui Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa kirjutasid alla Rooma lepingule, millega loodi Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia ühendus. 1968. aastal kaotati kuue liikmesriigi vahel importpiirangud Tolliliiduga. 1979. aastal käivitati Eurooma Rahasüsteem ja võeti kasutusele esimene ühine rahaühik ­ eküü. Euroopa Ühendused muutuvad Euroopa Liiduks Maastrichti lepinguga 1992. aastal. Euro võeti kasutusele 1999. aastal. Tänaseks on liikmesriikide arv jõudnud 36-ni pluss neli kandidaatriiki. 17-s neist on kasutusel euro. Euroopa Liit on liik

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

Riik annab küll osa otsustusõigusest ära, kuid saab vastu samavõrra otsustusõigust teisi riike puudutavates küsimustes. Teiseks negatiivseks tagajärjeks Euroopa Liiduga ühinemisel on peetud ametnikkonna kasvu. Eesti seadusandluse ja seaduste järelvalve kooskõlastamine Euroopa Liidu nõudmistega annab tööd suurele hulgale ametnikele, kelle ülalpidamine võib nurjata plaane kärpida Eesti riigieelarve kulusid. Ametnikkonna suurendamise probleem kerkis esile ka komissar Hans von der Broeki Eesti visiidi ajal. Van der Broek 9 rääkis vajadusest suurendada euroametnike arvu Eestis. Veidi aega hiljem põhjendaski valitsus oma kavatsust loobuda ametnike arvu vähendamisest just seoses eurointegratsiooni vajadustega.

Euroopa liidu üldkursus
194 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises, ladustamisel ja transportimisel. Leiti, et kui korraldada materjalide ostmist, tootmist, ladustamist, jaotamist ja müüki teatud põhimõtete järgi, on võimalik saada äritegevuses suurt säästu ja saavu-

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Soome keele kiire õpe

kysyminen küsimine kysymys küsimus kysymä (kiitos kysymästä) tänan küsimast kysyä küsida kyyti küüt, sõidutamine kännykkä mobiiltelefon käpy käbi käsi käsi käteinen sularaha käteisellä sularahas kätevä käepärane, mugav kasutada kävellä jalutada kävely jalutuskäik kävit (käydä) sa käisid (käia) käydä (sopia) käia (sobida) käydä (vierailla, mennä) käia (külas käia, minna) käydä pilkillä jää peal kalal käia

Soomekeel
106 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hansa- ja Euroopa Liit

SISSEJUHATUS Nimetus hansa tuleneb ajalooliselt sõnast (vanaülemsaksa keeles `salk, jõuk'), millega eelmise aastatuhande algupoole tähistati enamasti võõrsil viibivate saksa kaupmeeste ühishuve, eesõigusi ning julgeolekut tagada püüdvat ühingut. 13. sajandil loodi Hansa Liidu nime all Põhja-Saksa, Madalmaade ja Liivimaa linnade liit, mille eesmärk oli ühendada linnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korraldamiseks ja kaitseks. Ühistegevuse aluseks oli Hansa leping. Hansa Liidul oli hästi välja kujunenud juhatus, kes asus Lübeckis. Eri aegadel kuulus Hansa Liitu üle 200 linna. Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid peamiselt vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Uus Euroopa Liit (edaspidi ka EL) kujutab endast mitmekeelset ja mitmekultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsusid ja tehinguid. Samas kehtivad ELi territooriumil erinevates eluvaldkondades

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
wps

Kui Euro Jõuab Eestisse

Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühikut. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne valuuta ­ euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutusele euro. Üleminek võtab aga aega ja seni tuleb teha ettevalmistusi. Paar lihtsamat näidet sellest oleks järgnevad: esiteks korraldas Eesti Pank mõni aasta tagasi üldsuse teavitamiseks euro sularaha alase infokampaania, mille raames jagati voldikuid ja plakateid ning tutvustati euro rahatähti ja münte, teiseks võib juba praegu paljudel poetekkidel näha ostuhinda nii kroonides, kui ka eurodes. Kuigi üleminek on raske, on see tunduvalt tagasihoidlikum kui Suurbritannias, kus tuli kasutusele võtta täiesti uus süsteem. Vaatamata sellisele situatsioonile on Eestis võimalik euro kasutusele võtta.

Kirjandus
64 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Pank ja kroon

EESTI PANK JA KROON Referaat 2008 1. Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4 4. Eesti Pank tänapäeval 4 4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008

Majandus
85 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt: valimistel ja rahvahääletustel. Hääleõiguslik kodanik on alates 18- aastane ja teovõimeline. Eesti on ühtne riik, piirkondlikku autonoomiat põhiseadus ette ei näe. Riigiorganid on meie põhiseaduse järgi parlament, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, riigikontroll, õiguskantsler, riigikantselei, prokuratuur, maavalitsus, riigikaitseorganid, Riigikohus ja Eesti Pank. Riigikogu Eestis nimetatakse parlamenti Riigikoguks. Sõna "parlament" päritolu kohta on kaks oletust. Ühed väidavad, et sõna on Inglismaale toonud prantsuse päritoluga normannid, kes prantsuse eeskujul nimetasid parlamendiks kohust. Teised oletavad, et parlament on saanud oma nime sellest, et keskaja kloostris nimetati parlamendiks pärast söömaaega peetud jutuajamist. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rahvusvahelised organisatsioonid Eurooopas

1. Euroopa Liit – Majanduslik ja poliitiline ühendus.  1951,1957,1993/Eesti 2004  27 liikmesriiki - Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari  7 institutsiooni: 1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve. 2. Euroopa Komisjon – koostab seaduseelnõude ettepanekud, EL-i poliitika elluviimine, esindaja/volinik igast liikmesriigist nimetab valitsus ja kinnitab Europarlament, kaitseb EL terviku huve (Siim Kallas) 3. Euroopa Parlament – hääletab ametisse Euroopa Komisjoni liikmed, liikmesriikide kodanike valitud esindajad, esi

Ühiskond
13 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Inglise keele majandussõnastik

1. A branded product ­ ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ­ ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge ­ .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ­ ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ­ ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation ­ .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ­ ............................................ehtne toode 8. A goal ­ ...............................................................eesmärk 9. A group leader ­ ..................................................kaadriülem 10. A liability ­ .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ­ ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ­ ...................................

Inglise keel
69 allalaadimist
thumbnail
50
docx

GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK Õppeaines: EUROOPA LIIDU MAJANDUS teaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Lembo Tanning Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................................. 3 1.Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu..........................................................................................4 2.EL ja tema põhilised tegevusvaldkonnad..................................................................................................................6 3.EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad...................................................................................8 4.Gruusia ja tema taust...........................................................

Majandus
9 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Rahvusvaheline rahandus

ja otsuste tegemisel lähtutakse kõikide riikide kogemustest. Euroopa Keskpank juhib euroalasse kuuluva 19 riigi keskpankade koostööd. Euroalal võetakse kõik otsused vastu küll ühiselt, aga need viib iga keskpank oma riigis ellu ise. Näiteks otsustab Euroopa Keskpanga nõukogu kõikide riikide sularahaekspertide hinnangute põhjal, kui palju pangatähti toodetakse ja ringlusse lastakse, kuid Eestis annab pankadele raha Eesti Pank. 5. Maastrichti leping, eurole ülemineku kriteeriumid ja nende täitmine tegelikkuses. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Lepingut on muudetud Nice'i lepingu, Amsterdami lepingu ja Lissaboni lepinguga. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust)

Rahvusvaheline rahandus
11 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Hüvasti Eesti kroon

Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2­ krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta (Eesti I Vabariigi 100 kroonise pilt joonis 1A ja 1B). 1940 lõppes Eesti krooni valitsusaeg, kuna Nõukogude liidu okupatsioon tungis Eestisse ja kehtima hakkas rubla, mis kesti järgmised 52 aastat. 20.juuni 1992 toimus rahareform, kus rubla asendus uuesti krooniga. Eestis on kasutusel 8 paberrahatähte ja 6 münti. Eesti Pank asutati Eesti Ajutise Valitsuse 1919.a. 24.veebruari otsusega. Siis kinnitati ka panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung ( märts-okt 1919), seejärel oli ajavahemikus okt 1919- okt 1926 Eesti Panga juhiks Artur Uibopuu. Eesti Panga kõige kauaaegsem

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Majandussfääride kogum

I 1867 Pariisi kokkulepe. KULLASTANDARTI ETAPP Ühinenud riigid läksid üle kullastandardile. Tagama oma raha kullaga, iga riik määras ise, kui suur kulla kogus vastab nende rahale. Maailmaraha on inglise nael, mis oli kõige autoriteetsem valuuta. Eelisolukorras olid need maad, kellel olid oma kullavarud. I etapi lõpetab IMS 1914. II Genova kokkulepe 1922. Arutati sõjajärgset valuutasüsteemi. Uus valuutasüsteem baseerub nii kullal kui juhtivate riikide valuutal. Tekkisid tsoonid: naela ja franki tsoon. Eesti sidus end inglise naelaga. 1927.a Inglismaa toetusel toimus Eestis rahareform. Rahvusvaluuta muutus krooniks/sendiks. 1939 lõpetas II MS selle etapi. III Bretton Woodsi konverents 1944, arutati sõjajärgset majandust ja valuutasüsteemi probleemi. DOLLARI STANDARTI ETAPP. Bretton Woodsi süsteem. 44 riiki ühinesid selle süsteemiga, nad kohustusid võtma kursi, et 35 dollarit= 1unts (kuld). 60ndate teisel poolel häired süsteemis

Rahvusvaheline majandus
82 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Raha ja valuuta

Raha funktsioonid on: - Väärtuse mõõt - Maksevahend - Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha sel juhul, kui selle abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindasid. Lisaks lihtsustab see ka raamatupidamist, võimaldab statistika kogumist ja rahvusvahelist võrdlust. Akumulatsioonivahendina võimaldab raha valida tarbimise aega ning paremini planeerida tulusid ja kulusid. See on hea variant ainult sel juhul kui on stabiilsed hinnad, sest kui hind tõuseb, siis raha ostujõud ja tegelik väärtus vähenevad. 5 3. FINANTSTURG 3.1. VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID Väärtpaberiks on dokument, mis tõestab väärtpaberi omaniku osalust mingisuguses ettevõttes või seda, et ta on andnud kellelegi laenu

Raha ja pangandus
53 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Majanduse alused

Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas. Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid, mida need otsused kaasa toovad. Majandusanalüüsi vahendid Majandusteadlased konstrueerivad mudeleid selleks, et paremini selgitada erinevaid majanduslikke muutujaid.Mudelid on lihtsustatud teooriad, mis näitavad seoseid majanduslike muutujate vahel. Mudelite abil on analüüsist võimalik välja jätta ebaolulised detailid ning keskenduda olulistele seostele. Mudeli analüüsi tulemuste kirjeldamisel ja

Majanduse alused
37 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j

Ühiskond
35 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

G7 ­ Seitse juhtivat tööstusriiki Majanduspoliitilised küsimused IBRD ­ Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank e. Maailmapank Eesmärk on arengumaade majanduse edendamine. Annab arengumaadele pikaajalisi laene. IMF ­ Rahvusvaheline valuutafond Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon NAFTA ­ Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepe Eesmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid. NATO ­ Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949/29. märts 2004) Eesmärgid: Kultuuripärandi kaitse, teadusuuringud, kriiside ohjeldamine, rahuvalve väljaspool likmesmaade territooriumi. Sõjaline organisatsioon, kuid hoidub rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest Relvastatud kallaletungi ühele liikmesriigile käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele OECD ­ Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon

Ühiskonnaõpetus
195 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Majandus

ja hakkab andma kasumit. Seepärast nimetatakse seda punkti KATTEPUNKTIKS. 15 4.4 ETTEVÕTTE PIKAAJALINE TOOTMISOTSUS Erinevus lühi- ja pikaajalise tootmisotsuse vahel on see, et lühiajaliselt võib ettevõte kanda kahjumit ja katta vaid osa kulutustest. Pikaajaliselt peab aga ettevõte olema võimeline katma kõiki kulusid ja kahjumit endale lubada ei saa. Iga lühiperioodi kulukõver näitab firma efektiivsemat suurusvarianti teatud tootmiskoguse valmistamiseks, kus tootmiskulu on minimaalne. Nende järgi valibki firma soovitava pika perioodi tootmiskoguse e. suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 16 5. KONKURENTSIPOLIITIKA 5.1 TURUSTRUKTUURID

Micro_macro ökonoomika
425 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused õppeaines rahandus

kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga. · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 4. Raha põhifunktsioonid. · Vahetusvahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus · Äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. 7. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi: taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark)

Rahanduse alused
95 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016

• Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara (kuld, hõbe) tagatisel. 4. Raha omadused • Stabiilsus • Kulumiskindlus • Kaasaskantavus • Ühtlus • Jagatavus 5. Raha likviidsuse püramiid Kõige likviidsem on sularaha → krediitkaart → jooksevkonto → lühiajalised riigi võlakirjad → pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem, pikaajalised riigi võlakirjad vähemlikviidsed. 6. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Raha vormi järgi: • Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall • Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha.

Rahanduse alused
101 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte

Ühiskonnaõpetus
88 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�

Ühiskond
105 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

Osalusettevõttes võib ärijuhiks olla põhimõtteliselt ka üks osanikest (aktsionäridest). Sel juhul on ta ühtlasi ka palgatöötaja, nagu teisedki tegevjuhid. 1.1.5. Juhtimise tasandid ja juhi karjäär Traditsiooniliselt eristatakse juhtimise teoorias ja praktikas kõrgemat, keskmist ja madalamat juhtimispersonali ehk räägitakse kolmest põhilisest juhtimistasandist (tipptasand, keskmine tasand ja esmatasand).See aga ei tähenda, et igas organisatsioonis, olgu see pank, kaubamaja , ülikool või tootmisettevõte, peab see tingimata samamoodi olema. Mida väiksem on organisatsioon, seda vähem on juhtimises harilikult vaheastmeid. Arvesse võttes ettevõtte igal ,,juhtimiskorrusel" tavaliselt rakendatava juhtimispersonali arvu, võib organisatsiooni kolmeastmelist juhtimisstruktuuri kujutada püramiidina (vt. joonis 1.4), mille tipus asub firma juht (omanik-otsustuskandja, nõukogu, juhatus). Joonis 1.4. Juhtimispüramiid

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Rahanduse ülevaade

Samuti on ühiskonnas on isikuid, kes vajavad raha ehk on olemas laneuvõtjad. Säästja (investor) PankLaenuvõtja(invest. Ei ole tegelt investor) Et majandus toimiks normaalselt, peab raha liikuma säästjatelt ehk investoritelt võimalikult probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi hõlbustamiseks võib kasutada finantsvahendajate teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud ületavad kulusid neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga. Finantsvahenduse kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes :

Finantsanalüüs
46 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Eesti raha 1918-2011

Saksa marka. Et Eestis puudus tagatisfond, odavnes Eesti marga kurss kiiresti. Tagatisfondi loomiseks panid poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti Vabariik sai Vabadussõja ajal väiksemaid summasid üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24.veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja.7.märtsil otsustas Ajutine Valitsus kanda Eesti panga põhikapitaliks 10 miljonit marka ja määras Eesti Panga juhatuse liikmed. Põhikirja kohaselt oli Eesti pank emissioonipank, kellel oli õigus teostada ka peaaegu kõiki kommertspankade operatsioone. Ühtlasi sätestati põhikirjas, et väljaantavate pangatähtede tagatiseks on panga kulla ja muu metalli tagavara vahekorras 1mark=0,2903225 grammi puhast kulda. Eesti Panga üheks peaülesandeks oli raharingluse korraldamine, milleks pank sai 30. aprillil 1919 ainuõiguse emiteerida pangatähti. Esimesed 50-margased pangatähed trükiti Helsingis 1919.aastal, kuid lasti käibele veel kassatähtedena

Majandus
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun