LAOHOIDJA LH 2 MIRJAM TAMMERIK VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Margit Veskimäe, ühiskonnaõpetuse õpetaja Paide 2010 SISUKORD Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) ...........................................................................4 Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)................................................................6 Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.....................................................................................................7 Valimiste funktsioonid.....................................................................................................................
· aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58
tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed , pole presidendi eelistust võimalik pidada tähtsamaks juuksuri või pensionäärioa, omast. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID 1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. (See tähendab et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid.) Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kanditaat kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse
kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropakanda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. 2. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui ka kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Majotaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. See tähendab, et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, valituks osutub igas ringkonnas üks kandidaat- see kes saab enamuse. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimote, st
üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) · Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist · Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Majoritaalne valimissüsteem ehk enamusvalimiste süsteem · On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. · Ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, st see, kes saab enamuse. (,,Võitja saab kõik")
Kodanikelt ei saa poliitikas osalemist nõuda, sest neil on õigus väljendada oma rahulolematust mittehääletamisega. Samas on kodanike aktiivsus riigile vajalik. Demokraatia hakkab närbuma, kui rahva esindajaid ja kõrgeid riigiametnikke valib üha ahenev valijate ring. Valimissüsteeme on mitmeid, kuid laias laastus võib need jagada kahte suurde gruppi: enamusvalimised ja võrdelised valimised (mõlemal on oma eelised ja ideaalset varianti pole olemas). Raske on väita, et mõni valimissüsteem on teistest oluliselt parem või halvem, kuid samas on selge, et valimistulemus oleneb mõnikord üsna palju just valimisreeglitest. Valimissüsteem on sageli seotud kohalike poliitiliste olude ja traditsioonidega. Kõigis riikides püütakse üldiselt säilitada kord juba kehtestatud valimissüsteemi. Hääletamiseks kinnitatakse valijad mingi kindla valimisringkonna juurde, kus hääletanud registreeritakse vastavalt valijate
*salajased(anonüümsus) Majoritaarne valitsemissüsteem igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik (Eestis 101). Plussid kontakt esindaja ja valimisringkonna vahel, valija arusaam valimissüsteemist (mõistab, et tema hääl on oluline), selgus ja lihtsus, stabiilne valitsemissüsteem. Miinused annab eelised juhtivatele suurparteidele, kaotsiläinud hääled, kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigipoliitikas. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt, mitmemandaadilised valimisringkonnad, valimiskünnis. Plussid hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsemad sansid, tagab pluralismi valitsuses paremini. Miinused häältelugemise keerukus, erakondade mõju valimistulemustele, vähem hääli saanud erakonnad võivad mõjutada ebaproportsionaalselt parlamendi tööd, võivad tekkida valitsuskriisid. Sarnasused: vastavad demokraatlikele tunnustele, valitakse saadikud, riik jagatakse
kandidaadi meeldivus ning välimus jne. Valimissüsteemid mõjutavad oluliselt riikide poliitilist maastikku ja erakondade arvu. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui ka kandideerijale, sest siis mõistavad inimesed paremini, miks osutusid valituks just need kandidaadid, mitte aga teised, kes küll said esimestest rohkem hääli. Peamised valimissüsteemi: Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on selline, kus valituks osutub valimisringkonnas see kandidaat, kes kogus teistest kõige enam hääli. Kas see ,,kõige rohkem" tähendab ka valijate enamiku toetust, pole enam oluline. Näiteks kui neljast ühes ringkonnas ülesseatud kandidaadist saab Peeter 30%, Jaan ja Urmas mõlemad 25% ning Andres 20% hääli, siis osutub valituks Peeter. Niisugune valimissüsteem viib paratamatult kahe suure partei kujunemisele ja üheparteilise ja stabiilse valitsuse
Riigi tasandil on selleks referendum, mida kasutatakse tänapäeval üha rohkem. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- Rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanik on oma otsuse delegeerinud saadikutele. Sealne põhiküsimus on, et kuidas säilitada häid suhteid valijate ja valitavate vahel. Selle peamiseks ühendavaks seoseks on mandaat. Ühelt poolt on saadik kohustus arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Teiselt poolt annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. 2.Valimised 2.1.Valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; Korraline valimine- teatud ajavahemiku möödudes; Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. 2.2.Valimisõigus Eestis (kohalikud omavalitsused, Riigikogu, president, Euroopa Parlament) Kohalike omavalitsuste, riigikogu, presidendi ja Euroopa Parlamendi hääletamiseks peab isik olema 18-aastane
kandideerivatele parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda, kui mitu erakonda tavaliselt valitsuse moodustab. Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad
häälte lugemist Suletud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaatide pingerida on juba moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mida isel. Rahva huvi poliitika vastu.Rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, kattub otsese demokraatiaga Enamusvalitsus- kui üks erakond kogub enamuse valijate häältest, moodustab ta üksinda valitsuse Vähemusvalitsus- valitsuse mood, erakonnad, kes ssaid vähem hääli, st neil ei ole parlamendi enamuse toestust Kuidas mina, kui rahvaesindaja kõrgemat riigivõimu kannan: Võimu kannan üksikisikuna läbi Riigikogu, KOV ja Euroopa Parlamendi valimiste ja läbi referendumi Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on vabad e valimistel on vaba konkurents 2. Valimised on üldised, st valida võivad kõik hääleõiguslikud kodanikud 3
a ja presidendiks 40.a. valimistel on vaba konkurents- konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde mis tõttu vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Riikliku valimiskomisjoni ülesandeks on ainult kontrollida esitatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Erakonnad ja pisiparteid loovadki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- kandideeritavatel parteidel ja üksikkandidaatidele on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Jagatakse raadia- ja telekanalites võrdselt tasuta eetriaega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine
Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine
Erakondade põhitüübid. Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada. Erakondade roll demokraatias: Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitilised liidrid, kes hiljem hakkavad riiki valitsema
Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik). Tähtis on tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st et saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid.
................................................. 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................................................8 3.Peamised valimissüsteemid................................................................................. 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10 3.3Eesti valimissüsteem.................................................................................... 10 3.4Hübriidsed valimissüsteemid........................................................................11 4.Valimiskäitumine ja valimistulemus............................................................
Riigi ülesandeks on jälgida, et need eirnevused poleks liialt suured, et mõjutada valimistulemusi. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on vaid üks hääl. Valimised on salajased. Peamised valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Valitsemissüsteem mõjutab ka valimiste tulemusi. · Majoritaarne valimissüsteem Ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem ( kehtib Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas). Selles valimissüsteemsi moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad-igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte. Majoritaarse presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus
1992 põhiseaduse vastuvõtmiseks ja 2003 põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmiseks, mis lubas kuuluda EL. Siis oli ka küsitlus (tulemus pole siduv) EL astumiseks. Põhiseadus ei luba välislepingut rahvahääletusele panna (§ 106). Riigikogu otsustab nii hääletusele pandava küsimuse, hääletamisele pandava eelnõu kui ka hääletamise korraldamise. Muu riigielu küsimuse rahvahääletusele paneku korral ei sõltu vastusest Riigikogu mandaat ja erakorralisi valimisi ei saa tulla. Kui rahvas lükkab tagasi eelnõu, siis on mandaat läbi ja erakorralised valimised. Mõningaid põhiseaduse peatükke saab muuta ainult rahvahääletusega, vt § 162 (miks?). Eestis ei saa vastandada riigipea rahvast parlamendile, nagu nendes riikides, kus rahvahääletuse otsustab riigipea. Kui rahvahääletusele pandud eelnõu kukub läbi,
· Muu- vangid ei saa valida 11. Passiivne ja aktiivne valimisõigus Aktiivne valimisõigus tähendab hääleõigusliku kodaniku õigust osaleda aktiivselt Riigikogu valimistel. Hõlmatud on nii õigus, anda oma hääl kellegi poolt, kui ka õigus, seada üles kandidaate. Passiivne valimisõigus tähendab õigust kandideerida Riigikogusse ja õigust asuda võidu korral Riigikogu liikme kohustuste täitmisele 12. Millised on erinevused europarlamendi, kohalike ja riigikogu valimiste vahel? · Riigikogu valimised- Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. · Kohalikud Eesti/EL kodanik, 18+, püsiv elukoht, mille aadress on eesti rahvastikuregistris, välismaalane (vähemalt 5a elanud eestis)
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võimul eliit, kes lähtub rahva huvidest. Mandaat on saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve (või ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Saadiku kohustus arvestada valijatega, aga samas õigus oma valimisprogrammi ellu viia.. Mandaat reguleerib valijate ja saadikute vahelisi suhteid ning piirab saadikute tegevust. Demokraatia... võimalused ohud Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb Kõik inimesed pole võrdselt haritud, tema vabadust, kuna valitsemine on seega võib üldine valimisõigus tuua seadustega piiratud. võimule harimatu massi. Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, Enamuspõhimõte võib põhjustada 51%
Lähemalt võib dualistlikku (presidentaalset) vabariiki iseloomustada järgmiselt: 1) Kõikide võimuharude mandaadi päritolu on erinev. Kongress saab mandaadi otsestel valimistel rahvalt, kusjuures iga deputaat saab mandaadi ainult oma osariigist. President valitakse rahva poolt valijameeste kaudu. Sellega omandab president toetuse mitte ainult osariigiti vaid üle terve riigi. Seetõttu väidetakse, et presidendi mandaat on tugevam kui parlamendil. Föderaalne Ülemkohus nimetatakse presidendi poolt senati nõusolekul. 2) Kogu seadusandlik võim on Kongressi (parlamendi) käes. Presidendil pole seadusandliku algatuse õigust. Kui ta tahab seaduseelnõud algatada, siis peab ta pöörduma läkitusega Kongressi poole. Vajalikuks peetud eelnõu võib algatada Kongressi liige. Erandiks on riigieelarve, mida saab algatada ainult administratsioon
valitud sai õige ja parim kandidaat. Riigikogus valimise miinused: 2/3 häälteenamuse nõue on niivõrd range, et tõenäosus Vabariigi Presidendi valimiseks Riigikogus on minimaalne. Peaaegu alati läheb valimisõigus üle valimiskogusse, mis rikub mõneti Riigikogu mainet. Valimiskogus valimise plussid: Sümboolselt on tegemist omamoodi koguga terve Eesti elanikkonna esindajatest. Valimiskogus osutub valituks kandidaat, kes saab üle poolte kõigi hääletanute häältest <- nii on reaalsem võimalus, et keegi saab valituks. Valimiskogus valimise miinused: kohalike omavalitsuste esindajad määratakse valimiskogusse ebaproportsionaalselt elanike arvuga kohalikes omavalitsustes, kusjuures kohtade jaotus on jäetud seadusandja otsustada. Sellisel juhul on võimalik, et võimul olev koalitsioon manipuleerib esindajate arvuga eesmägiga
Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- luua võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid- majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (nt. Suurbritannia, USA, India). Moodustatakse ühemandaadilised valmisringkonnad, st igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Valituks osutub igas ringkonnas vaid 1 kandidaat- see, kes kogub kõige enam hääli, st saab enamuse. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised. Majoritaarsete presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, st et valimised võita tuleb koguda 50% pluss 1 hääl (nt ka Prantsusmaa parlamendivalimistel).
kui isikut Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, valituks osutuvad need, kes saavad rohkem hääli Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Isikud on partei otsustada (kuid tihti kehtestatakse häälte arvu osas alampiir) o Vähem hääli läheb kaotsi, ka väiksematel parteidel on sanss saada esindatud 1 o Keeruline, erakondadel on suur mõju valimistulemustele, kipub hajuma saadiku isiklik vastutus · Hübriidne süsteem ühendatakse mõlema süsteemi põhimõtted o Pooled parlamendikohad jagatakse ühel, teised teisel põhimõttel o Igal valijal on kaks häält üks kandidaat tema regioonist, teine üleriigilisest valimisnimekirjast o Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari
(Vt ka § 146 II lause) 39. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. Ülesandeks on ka sotsiaalse sidususe (ühtekuuluvustunde ja solidaarsuse) edendamine. IV VALIMISED 40. Majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi vahe Majoritaarse valimissüsteemi puhul osutub valituks isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälteenamuse. Proportsionaalse valimissüsteemi puhul jaotatakse mandaadid 6 mitmemandaadilistes valimisringkondades parteide vahel proportsionaalselt nende kandidaatide poolt antud häälte arvuga. Vt. http://www.pohiseadus.ee/ptk-4/pg-60/ 3.8.1 ja 3.8.2 Proportsionaalsuse põhimõte aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt kogu
Konstruktiivset umbusaldushääletust üritatud kahel korral (1972 Brandt, 1982 Schmidt). Tihti ei vii valitsused asja umbusaldushääletuseni, vaid astuvad ise tagasi (skandaal, toetuse kaotus parlamendis) Vana valitsus formaalselt ametis, kuni uus astub ametisse Mis iseloomustab konsensuslikku tüüpi ja millistes riikides see levinud on? · Konsensuslik tüüp (konsensuslik demokr - Skandinaavia) Valitsused enamasti koalitsioonivalitsused, kus esindatud mitmed parteid või siis tegemist ühe partei vähemusvalitsustega Püüd pigem saada toetust väga erinevatelt jõududelt parlamendis ja ka opositsiooniga läbi rääkida Puhtaim näide Skandinaavia · Neid tüüpe võib tõlgendada ka poliitika tegemise stiilidena. Enamik riike langeb kahe vahele (Eesti, Prants) Mis iseloomustab Westmister'i (majoritaarset) tüüpi ja millistes riikides see levinud on? · Westmister'i tüüp (majoritaarne demokr näide UK):
Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c000000700000000000000000000000873b0000ed28000020454d460000
Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta. · Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks), mitte institutsioonidele (nagu institutsionalism seda teeb) · Beh.lism on palju andnud juurde sotsiaalteadustele · Omaseks statistiline andmetöötlus (faktide põhisus) · Kaks koolkonda: o Psühholoogiline o Utulitaarne (musta kasti teooria)
Üldise heaolu kasv. Riik peab võtma meetmeid, et loodavatest hüvedest saaksid osa võimalikult paljud inimesed (maksupoliitilised abinõud, konkurentsi alalhoidmine jne). IV VALIMISED (www.vvk.ee) 30. Majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi vahe Majoritaarse puhul jaotatakse kogu valijaskond valimisringkondadesse, mille arv võrdub valitavate esindajate arvuga. Igast ringkonnast osutub valituks absoluutse maksmumi hääli kogunud kandidaat (üle 50%). Puhta proportsionaalsuse puhul antakse hääl üleriigilisele nimekrijale, mis on koostatud poliitilise partei poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt saadud häälte arvule (protsent). Seega kajastab see ideaalis poliitilise vaate toetust, mitte isikut ja piirkonnad on teisejärgulised. Eestis toimib see modifikatsioonidega: kandidaadid jagatud ringkondadesse, ringkonnamandaatide
+ selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb - eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema) - hääled lähevad kaotsi (mitte-võitnud kandidaatide hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta arvesse) - parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi Nt Inglismaa, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada Proportsionaalne valimissüsteem: · Parlamendi saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega ( partei kogub 7 % häältest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta) · Mitmemandaadilised valimisringkonnad Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (valitakse erakondlikku programmi, mitte isikut). Avatud nimekiri kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber (suurema toetuse pälvinud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
