TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKA ARUANNE Raha omadused ja sellega seotud terminid 2014 Sissejuhatus Raha on eksisteerinud juba väga pikka aega, kunagi kasutati meile tänapäeval teada sularaha asemel muid esemeid, nt karusnahku. Selle tõttu ei olnud raha väärtusel kindlat baasi. Tänapäeval on raha väärtus paika pandud, mis kõigub üldiselt vähe. Erinevates riikides on oma kursid ja igat raha saab ümber arvutada. Raha peamisd omadused, mille üle arutada: stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha omadused Raha vormid Kuna raha väljendab vahetusväärtust, siis võib see esineda mitmel erineval kujul. Tänapäeval
teiste ülikute vahel suurenes alates 6. sajandist märgatavalt sõjameeste tähtsus. Viikingid LääneEuroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama LääneEuroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. Viikingid IdaEuroopas Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. Viikingilaevad Viikingid ehitasid suurepäraseid laevu, mille aluseks oli tugev kiil. Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad. Viikingist kaupmehed ja asunikud Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste
Kauplemine Venemaaga, eeskätt Novgorodiga, oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega. Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. Läbi kogu keskaja ning osalt uusajalgi kaubeldi enam- vähem samade kaubaartiklitega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahku, vaha, Eestist teravilja ja lina, Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi -- moodustasid eestlased, neile lisandusid soomlased, rootslased, venelased jt. Linnade siseelust teame 13
Hansa Liit · Peamine kaubavahendaja · Asutati 12. sajandil · Alguses oli saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit · Tähtsaim keskus Lübeck · Poliitiliseks organiks hansapäevad (otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne) Kaubavahetus ja kaubateed · ülekaalus oli merekaubandus · tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod Tallinn Visby Lübeck Hamburg Brugge London · idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku · läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle Hansa Liit ja Eesti Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis. Liidu lagunemine 16. sajandil hakkas Hansa Liit langema. Selle põhjustas uute
Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, läänest metallesemeid ja soola. Toimusid ka väike lahing Venemaaga. Muinasjaja 8 suurimat maakonda: Rävala, Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala Linnused: a)Mägilinnused (Otepää) b)Neemiklinnused (Rõugelinnus) c)Kalevipoja sänglinnused d)Ringvall linnused (Valjala). Linnuseid ehitati peamiselt puust, alusmüür võis olla ka kivist. Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1)Sakslased soovisid turvalist kaubateed Venemaaga.
kellelegi halba mõju ja et päris karusnaha asendamine kunstkarusnahaga ei ole ainukene alternatiiv. Karusnahatööstus on vastutustundlik tegevusala. See on täpselt reguleeritud ja otseselt seotud loodushoiuga. Igasugune loomapiinamine ja loomade väärkohtlemine mõistetakse hukka ning toetatakse farmi- ja metsloomi puudutavaid rangeid regulatsioone. Legaalne karusnahakaubandus ei kasuta mitte üheltki ohustatud loomaliigilt pärinevaid karusnahku või muid saadusi. Tänapäeval on karusnahaäri väga huvitav, kompleksne ja tõeliselt rahvusvaheline majandusvaldkond. Tema struktuur on unikaalne, oma teekonnal päritolukohast kuni lõppostjani annab karusnaha vääristamine tööd väga paljudele inimestele ja rahvuslikele majandustele. Karusnahaga tegelemine toetab arvukalt traditsioonilisi rahvakultuure ja nende elujõulisust, põlvest
ja vaha. Proovin osa kaupa kohapeal maha müüa, kuigi see ei õnnestu, sest kohalikel pole selliste kalliste asjade vastu huvi. Pakin oma kauba tõlla ja lähen tagasi võõrastemajja. Teel sinna märkan palju vanu tuttavaid kaupmehi, kellega ajan juttu, kuna mul kuhugile kiiret pole. Jõudes tagasi võõrastemajja, ootab omanik mind juba. Teretan teda viisakalt. Tal on kuidagi väga kaval nägu peas. Ta teeb minuga juttu, küsides: ,,Mis kaupa see kaupmees siis müüb?" ,,Eks ikka karusnahku mett ja vaha, tahad osta?" küsisin ma. Tema vastas: "Jah!" Müüsingi talle paar nahka ja paar kilo mett. Me mõlemad olime tehinguga rahul. Peremees pakkus ka lõunasööki ja ma olin sellega nõus. Peale maitsvat lõunat lähen lasen mõneks ajaks silma looja. Ärgates märkan, et kell on juba päris palju ja väljas hakkab hämarduma. Lähen teen linnapeal väikse tiiru ning astun sisse ühte kärarikkasse trahterisse. Istun koos teiste
kaup vahetati kauba vastu kaup osteti edasimüügiks · Maksevahendiks oli hõbe. Kaubandus · Linnu Eestis veel ei olnud. · Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod) Kaubandus · Eestisse toodi: hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu. · Eestist veeti välja: karusnahku, vaha. * Eestlased müüsid röövretkedel saadud vara ja vange orjadeks. Talud ja külad · Eesti elanikud elasid taludes. · Eestlaste elamu oli suitsutuba s.o. väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga. · Vilja kuivatati samas ruumis. Talud ja külad · Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. · Lääne, Kesk ja Põhja Eestis olid sumbkülad. · IdaEestis ridakülad. · Lõuna Eestis hajakülad. Kihelkonnad ja maakonnad
Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi) Eestlased elatusid muinasjal jahis, kalapüügist ja vähesel määral põllumajanduseest. Eestist veeti välja puitu, vilja, karusnahku, kuivatud liha, mesilasvaha. Sisse veeti soola, rauda, vähe suhkrut. Haldusjaotus Külad, kihelkonnad, muinas maakonnad. Küla kõige tähtsam mees oli külavanem. Eestis oli 45 khk. Igal maakonnas oma malev ehk sõjavägi. Külade tüübid : hajaküla, sumbküla, ridaküla .
hiljem Inglise kaupmeeste kätte. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks,
ühe adraga. 16. alepõllundus maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis. 17. kaheväljasüsteem - üks põlluosa vilja all, teine osa (kesa) puhkab 18. kolmeväljasüsteem Ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks 19. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Sisse toodi (muinasajal) hõbedat, pronksi, soola, relvi, luksuskaupu. Välja viidi karusnahku ja vaha. 20. vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele müüdi vilja, vastu saadi karusnahku. Seda omakorda viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. 21. vägi eriline jõud inimestel, elusolenditel, sõnadel, paikadel. 22. tark Inimestel kellel oli eriline vägi ja kes kasutasid seda näiteks teiste tervendamiseks. Nad ennustasid, tundsid loodust. 23. hingede aeg mihkli- ja mardipäeva vaheline aeg, mil hinged käisid rongi ja võisid
Saak jagatakse tootjate vahel, tarbitakse nende enese poolt. 2. Traditsiooniliste tootmisviiside iseloomustus. 1)Ülejääke mida müüa ei teki 2)Esineda võib vahetuskaubandust 3)Kasutati tööriistu 4)Tööloomi ei kasutatud 5)Osa toodangust säilitati põuatagavarana. 6)Tagavarade kaitseks loodi vastavad organisatsioonid. 7)Tekib riigi alge. 3. Tehnoloogilised murangud. 1) Esimesed rahvusvahelised ettevõttedolid Euroopa kaubanduskompaniid. Ostisd kokku ülemeremaadest nt. vürtse ja karusnahku. Need ettevõtted sõltusid päritolumaa valitsusest. 2) Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid . 3) Kolmas põlvkond RVE-sid arenes välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele. Alates 1950. muutusid ettevõtted kiiresti rahvusvahelisteks. Tugeva tõuke andis reaktiivreisilennukite kasutuselevõtt. 4) Neljas põlvkond
sajandil Vahemere äärest, Roomast tekkisid soodsatesse kauplemispiirkondadesse (jõesuudmetesse, teede ristumiskohatadesse, kirikute lähedusse). Vanimad (Euroopa linnad) on Toscana piirkonnas: Pariis, Lombardia, Flandria. Linnade tekkega suurenes ka kaubanduse areng. Oskustööliste puudumisel tutvusringkonnas tuli kaupasid osta kaugemalt. Idamaadest toodi peamiselt luksusasju (vürtse, siidi, soola). Eurooplased müüsid seevastu mett, karusnahku ja vaha. Üheks tähtsamaks organisatsiooniks sai 12.sajandil Hansa Liit, mis kontrollis Läänemere ja Põhjamere kaubandust. Ühingusse kuulusid Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Flandria kaupmehed. Tänapäeval tähistatakse Eestis jätkuvalt hansapäevi, millesse on kaasatud kodumaalt Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduse arenguga suurenes nõudlus metallraha järele. Frangi hõberaha ja araabia ning Bütsantsi müntide kõrvale ilmusid Firenze floriinid
Rüütel oli raskerelvastuses ratsameeste ja ka madalaim läänimeeste seisus. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. IV Keskaegne linn (Lk 86-87) 8. Seleta lahti mõisted gild, tsunft, raad, Hansa Liit! Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. Raad- Linnade kodanike omavalitsusorgan. Hansa Liit- tegutses 13.sajandi lõpul. Liitu kuulus 70 suurt ning 100-130 väikest linna.Idast läände viidi teravilja,vaha,lina ja karusnahku. Läänest itta viidi soola, kangaid, heeringat ja hõbedat. V Keskaegne kirik (lk 90-92) 9. Seleta lahti keskaegse kirikuga seotud mõisted - piiskop, paavst, klooster, ketser Piiskop- Roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik. Paavst- Katoliku kiriku pea ehk Rooma piiskop. Klooster- Kloostris elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Ketser- ehk hereetik, keda nimetatakse kristluses hereesia pooldajat-isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetustest
Tallinn. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne koosnes ametiühendustest. Gildi ülesanded: ühendab kaupmehi, kaitseb liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid häda korral abi ja toetust, hoolitsesid leskede ja orbude eest. Tsunft- käsitööliste ametialane liit, tsunftisundus Skraa- tsunfti põhikiri Venemaale veeti: Flandria kalevit, Reinimaa relvi, metalltooteid, Rootsi vaske, Skane heeringaid; Pr. , Portugali ja Saksa sooli, veini, õlut, vürtse. Läände veeti Venemaalt: karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, liha, kanepit. Liivimaalt veeti peamiselt: teravilja, lina, kanepiheiet köie tootmiseks, paekivi ehitus-ja hauaplaatideks, puitu.
troopilistel maadel paiknevatele maavaradele. Hiljem oli olulisem laieneda uutele turgudele, et suurendada tarbijate hulka ja mastaabisäästu. Eri riikidesse laienevad ettevõtted püüavad alandada tootmiskulusid ning toota tõhusamalt. Tähtis on odav tööjõud. Ettevõtete areng läbi ajaloo on olnud erinev. Arengus võib eristada rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi: 1. Euroopa kaubanduskompaniid , Briti Ida-India kompanii, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi (karusnahku) ning tutvustasid neid Euroopas. Sõltusid päritolumaa valitsusest ja aitasid asumaid koloniseerida. 2. Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemisega ja sisseveoga päritolumaale. Naftakompanii Royal Dutch Shell. 3. Arenesid välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele või
tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina, Venemaa transiidi kaubanduste osa vähenes pidevalt. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola, mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid. Rootsi oli 17. sajandil Euroopa juhtivaid tööstusriike, kus toodeti suur osa kontinendil tarbitud rauast ja suurem osa vasest. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka Hüti klaasikoda.
Citigroup,Opel 3. Globaliseerumine mõjutab Põhja riike järgmiselt: a) lõunamaiste kultuuride levik, eksootiliste kaupade eksport b) toodete hinnad odavamad, sest ettevõtted laienevad lõunasse ja sealne tööjõud on odavam c) riikide vahel tekkisid tihedad sidemed; kujunes tööjaotus ja kapitalivoolud 4. Milline neist pole EL liige: Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Holland, Belgia, Kreeka, Sloveenia. 5. Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku vürtse ja karusnahku, olid esimese põlvkonna RVEd, näiteks Hudson Bay Company. 6. Millised näitajad on seotud globaliseerumisega: viietärnihotellide rohkus, välismaised investeeringud, suured maavarade leiukohad, suur teeninduse osakaal, üliõpilaste vahetus, internetikasutajate rohkus 7. Peamised importijad/eksportijad (2) on: USA, Saksamaa 8. RVE keemiafirma tütarettevõte rajatakse Eestisse Elva lähedale. Kasu piirkonnale: a) uued töökohad b) elatustaseme tõus, maksud riigikassasse 9
Kuna aga rind pidi olema suur, topiti korseti sisse erinevaid vormiandjaid. Kael- Sambana sale kael oli ajastule omase stiili jaoks hädatarvilik, tohutu suureks ja raskeks muutunud kübarad rõhutasid kaela haprust veelgi. Karusnahad-1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Teoreetikud aga ütlesid, et karusnahk andis kandjale hoopis kindlustunde armastuse puudumise korral. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell- Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. http://www.youtube.com/watch
*müsteeriumid- koomilised etendused, mida etendati nt turuplatsidel, kirikutes 8. Millised olid linnakirjanduse põhilised teemad? Millised on tuntumad teosed? Pilastati inimtüüpe, eri ühiskonnakihte ja elukutsete esindajaid; ,,Rebaseromaan'' 9. Millised olid keskaegse kaubanduse riskid? 10. Mis oli Hansa Liit, milliseid kaupu veeti idast läände, milliseid läänest itta? Hansa liit oli kaubalinnade liit; idast läände viidi karusnahku, mett ja vaha; läänest itta viidi luksuskaubad, Flandria tekstiilitooted ja sool. 11. Kas linnaõhk tegi vabaks? Põhjendage vastust vähemalt 3 näitega Arvan, et linnaõhk tegi vabaks, sest kui talupoeg oli linnas elanud vähemalt aasta, sai ta isiklikult vabaks ning seal ei ,,kuulunud'' talupoeg kellelegi, kelle põldudel ja majapidamises ta pidi töötama. TEADUS JA ÜLIKOOLID KESKAJAL
Talupojad, kes olid teatud aeg linnas elanud said aja möödudes vabadeks inimesteks. 9. Mis oli Hansa Liit? Keskajal tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. 10. Kirjelda Hansa Liidu idakaubandust ehk milliseid tooteid veeti itta ja mida toodi Venemaalt? Läänest Venemaale: kalev, relvi, metallitooteid, vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse. Venemaalt Läände: karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. Peatükk 2.5 Euroopa rajamine: ilmalik ja vaimulik võim 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Suurimat võimu omas keiser, kelleks võis algselt nimetada vaid Saksa kuningaid. 2. Millest oli ajendatud keisri ja paavsti vastasseis? Kuna paavstide tituleerimine sai alguse juba 5. sajandil, oli nende jaoks keisrite ees põlvitamine nõrgestav. 3
Venemaale veeti aga soola, riideid, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Põhilised Tallinna enda ekspordiartiklid olid paekivi ja teravili. Tihti öeldakse, et Tallinna jõukus oli rajatud soolale. Ja see on ka õige. Nimelt oli Tallinn saanud oma rikkused eelkõige soola vahendamisest. Juba keskajal olid levinud pettused. Venelased ei olnud rahul riidekangastega, heeringatega jpm. Aga ise olid nad sama kavalad .Kehvemaid karusnahku hõõrusid nad tinaga, vaha klopiti üles või lisata sellele herneid, tõrusid ja rasva, et anda õiget mõõtu. Koos kaubanduse arenguga levis ka raha kasutamine. Mitmetele linnakodanikele kogunes ajapikku nii palju raha, et nad hakkasid seda väikese protsendiga välja laenama. Neid laenajaid hakatigi nimetama pankuriteks. Tihti oli kaupmeestel kaubaretke ettevalmistamiseks või kauba ostmiseks lisaraha vaja. Põhilisteks
Tsunfti ülesanded: 1) tagada piisavalt tööd 2) kontrollida toodete kvaliteeti 3) jagada ühiselt muresid Šedööver – meistritöö 15. Miks oli Eesti linnade jaoks oluline kuuluda Hansa Liitu? 16. Vastakse ülesanne slaidilt 8 Milliseid kaupu viite: 1) Novgorodisse, milliseid saate vastu? Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja metalltooteid, Rootsi vaske, Skane heeringaid, Prantsuse, Portugali ja Saksamaa soola, veini, õlu ja vürtse. Vastu: karusnahku, pargitud nahku, vaja, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. 2) Lüübekisse, milliseid saate vastu?
Üks neist rääkis huvitava loo, kus olevat raehärraga päris kõvasti tülli läinud, kuna too ei lubanud tal uhkeid riideid kanda, mis ta oli ühest Flandria linnast toonud. Kell hakkas niipalju saama, et seadsin oma sammud sadama poole. Näengi laeva, mis parajasti just sadamasse sisse sõitis. Peagi tuli kapten samuti laevalt maha. Lähen tema juurde ning küsin, kuidas sõit läks. Ta näitas minu kaubad ette ning võin rahul olla. Venemaalt oli tulnud ilusaid karusnahku, suured potitäied mett ja vaha. Usun et need lähevad kindlasti väga ruttu kaubaks. Mõned karusnahad viin kindlasti koju ka, müün seal maha. Üks araabia päritolu kaupmees on toonud sama laevaga üpris suure koguse vürtse ja siidi. Ehk õnnestub mul temalt siidi kaubelda, ja oma kallile kaasale koju viia? Lähen küsin, ehk on ta mulle nõus müüma. Läkski õnneks, sain päris hea tüki siidi. Marié kindlasti tõõmustab selle üle.
toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gibraltari kaudu d) Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist) tähtsaim linn oli Lübeck poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahku, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola Novgorodi loodi Hansa kaubakontor 5. Rahavahetajad ja pankurid a) Erinevate müntide hulk tingis nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele b) Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: raha laenati kaupmeestele kõrge protsendiga riskide tõttu (laevahukud, piraadid) õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg kõrge protsendiga tagasi maksta
Linnaõigus oli õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Tekkisid sellised linnad nagu Tallinn, Vana- ja Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. Alates 11. sajandis muutus kaubandus rahvusvaheliseks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsamaiks kaubateeks, mis säilis ka pärast Vabadusvõitlust. Tegeleti peamiselt vahetuskaubandused Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi, peenemaid riidesorte ja muud luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Oluline osa oli ka vahenduskaubandusel - kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele müüdi näiteks vilja ning sealt saadud karusnähku ja vaja viidi Lääne- ja Põhja- Euroopa turule. Kaubavahetus oli vägagi tulus seda tõendavad maase peidetud hõbemündid. Üldise vahetusväärtusena oli tuntud hõbe. Pärast Vabadusvõitlust lisandus kaubandusse Hansa Liit sinna kuulusid Eesti linnadest Tallinn, Uus Pärnu , Viljandi ja Tartu
Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linnad vastama pidi, et saada teistega võrdseks täisliikmeks, olid vaba tahe täita teatud kohustusi ja kinnitus, et linn ei tõmba Hansa Liitu mingitesse konfliktidesse. Ülekaalus oli merekaubandus. Tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod – Tallinn – Visby – Lübeck – Hamburg – Brugge – London.Idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, teravilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku. Läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Hansa liit kestis Eesti veel pikka aega kuni Liivi sõja alguseni mil sõda tõmbas idapoolsele kaubandusele kriipsu peale. Tänan kuulamast!
Arvestatav tähtsus oli metsmesindusel. Käsitööaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused. Tähtsal kohal oli relvaseppade poolt valmistatud toodang. Muinasaja lõpul valmistati rohkesti ka pronksehteid ning läksid moodi hõbeehted. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Sisse veeti hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid; välja aga karusnahku ja vaha. Novgorodi ja selle ümbrust varustati viljaga. Kaubateede ristumiskohtades kujunesid varalinnalised asulad näiteks Tartu. Eestlased elasid ristpalkhoonetes, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Elamutel puudus korsten. Järk-järgult hakkas kujunema rehielamu, mis sai järgmistel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu kui tootmishooneks. Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal elati sumbkülades, kus talud paiknesid
Olid eraldi relvaseppad ja meistrid, kes olid spetsialiseerunud pronksehetele. Sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti 11.sajandist alates üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestis läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale kohale oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Ehtsaid, oma eriliste linnaõigustega linnu muinasaja lõpul Eestis veel polnud.
Lääne; Saaremaa; Rävala; Ugandi ja Sakala. 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Muutusid mitmed kombed, levis üha enam laibamatmise komme. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Põlluharimises kasutati peamiselt kaheväljasüsteemi, taliruki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamise, küttimise ja kalapüügiga. Levis ka vahetuskaubandus, kus sisse veeti: hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid ja välja veeti karusnahku ja vaha. Eesti elanikkond oli suhteliselt ühtne. Suurema osa rahvast moodustasid vabad inimesed. Ebaselge on orjade osatähtsus. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Muinas usund oli eelkõige loodususund, tähtsal kohal oli ravimaagia. Selge piiriliste jumalate olemasolu muistetel eestlastel on vaieldav. Toon välja tähtsamad daatumid muistses vabadusvõitluses. I etapp- jõudude tasakaal. 1208- sakslaste sissetung Ugandisse
Kaugkaubanduse tipuks olid Veneetsia ja Genua. Nende rikkus oli tulnud kauplemise teel idamaadega. Nad rajasid tugipunkte Vahemere idaosas ning Mustal merel. Genua ja Veneetsia olid omavahel ka konkurendid, esines ka meresõdu. Põhjamere-äärsed Flandria riigid olid aga tähtsad riidetootjad. Põhja-Euroopa kaubateed asusid Põhja- ja Läänemerel. Vahendajaks oli XII saj. tekkinud Hansa liit, mille tähtsaim keskus oli Lübeck ja kokkutulekuid nimetati hansapäevadeks. Lääne- EU toimetati karusnahku, mett, vaha, rauda ja vilja. Elutempo poolest oli linnas kiirem kui maal. Seal oli väga kirev elanikkond. Tihti võisteldi selle üle, kellel on uhkem maja. Ka tsunftimeistrite majad olid esinduslikud, mis andsid aimu jõukusest ja iseteadvusest. Vaestest sai aru aga sellejärgi, et elati agulite odavates puumajades või katusekambrites. Kuna linn oli piiratud müüridega, siis vaesemad linlased asusid tihti eeslinnades, mis olid müürist väljaspool.
kuna tööriistade kvaliteet oli kõrge. Kõige kergemini nähtavad muistised rauaajast on tarandkalmed. Maapealsed hauad, kividest on laotud kõrvuti suured tarandid (1-2 m x 2-3m). Klassikalistesse tarandkalmetesse on puistatud põletusmatuse tuhk, varasematesse on maetud surnukehad. Peale on laotud kivid. Samal ajal oli Vahemere ääres valitsejaks Rooma riik ning ka siia on jõudnud rooma münte ja ehteid. Roomasse vahendati siitkandist Vene aladelt karusnahku. Keskmine rauaaeg (450 800) hakati ehitama linnuseid. Eesti aladelt on kokku leitud u. 120 erinevat linnusepaika. Linnuste rajamisel kasutati võimalikult palju ära looduslikke tingimusi ehitati künka või voore otsa, jne. Enamasti ehitati linnused puust, kuid mõni linnus tehti ka paekivist (nt. Varbola). Linnuseid ei kasutatud alaliste elupaikadena, vaid rohkem vajaduse korral, nt. kui toimus mõne rivaalitseva rahva kallaletung.
eestlastel on kombeks sõna pidada, jne) 15. Selgita: alepõllundus, ribapõllundus, kahe- ja kolmevälja-süsteem, ruunikivi. Adramaa muistne maamõõtmise ühik, mis ei olnud konkreetne suurus vaid tegemist oli maatükiga, mida üks pere sai ühe adraga üles harida. Tavaliselt 8-10 hektarit. Vahetuskaubandus see on kaubanduse liik, kus vahetati kaup kauba vastu. NÄITEKS. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, maavarusid, soola, relvi, kangaid. Vastu viidi teravilja, vaha, karusnahku. Vahenduskaubandus kaubanduse liik, kus kaupa osteti edasimüügiks. NÄITEKS. Müüdi venelastele vilja, selle eest saadi karusnahku, mis müüdi vaheltkasuga Euroopasse. söödipõllundus põld jäeti pärast väljakurnamist (3-4 aastat) kamarduma ja seda kasutati karjamaana. Teatud aja (10-30 aastat) pärast hariti põld uuesti üles. 16. Vaata õpiku pilte ja TV ülesanded
Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt kõrgemal arengutasemel kui Euroopa oma, siis tarbisid Euroopa jõukamad kihid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja relvi. XII sajandil Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks kujunes Läänemerel 1159. a. rajatud Lübeck. Hansakaupmeeste hinnalisemaks paigaks oli Venemaa, sealt hankisid nad mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid: vaha, lina, kanepit, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Kaubanduse areng tõi kaasa vajaduse raha järele. Raha omasid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad. Mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust. Üha tähtsamaks muutus inimeste seas haridus. Õpetust jagati peamiselt kloostri ja kirikukoolides. Ning tänu sellle moodustasidki enamiku haritlastest vaimulikud. Kogu õpetus toimus ladina keeles. Õpetus jagunes seitsmeks vaba kunstiks: grammatika
Seal reglementeeriti kauppe, et kauppu liiga palju ei tekiks -> hinnad oleksid madalamaks läinud. · 1346. aastal sai Tallin, Riia ja Uus-Pärnu Handa liidult Novgorodi-kaubanduse laokohaõiguse : ükski kaupmees ei tohtinud otse Novgorodisse kaubaga sõitma, vaid pidi tegema peatusi ja kaubad ümber laadima. · Läänest veeti Liivimaakaudu Venemaale eelkõige käsitöö tooteid. · Venemaalt eksporditi mitmesugust toorainet : karusnahku, oatrgitud nahku, nahka, mett, vaha, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. · Kõige tähtsam kaup Liivimaal oli teravili, mida veeti välja põhiliselt vahetuskaubana soola vastu. · Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel. · Suhteliselt vähe leidus perekondi, kes elasid Liivimaal üle kolme sugupõlve. · Liivimaale tuldi rikastuma. · Talupojad tõid oma vilja ja lina linna ja müüsid kokkuostjatele. · Viljakaubandusega tekkisid 16
hiljem Inglise kaupmeeste kätte. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehitusmaterjali, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi
Novgorodis. Veel oli väiksemaid kontoreid ka Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja Veneetsias. Hansa peamine kaubatee algas Novgorodis ja läbis selliseid linnu nagu Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg ja Brügge, jõudes lõpuks välja Londonisse. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku, mida hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma kaupu vahetult Vene kaupmeestele (ja vastupidi), vaid vahetalitajaks pidi olema kohalik kaubahärra, kes selle pealt loomulikult kenasti teenis.
kaheväljasüsteem põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama. kolmeväljasüsteem maaviljelussüsteem, kus maatükk on jaotatud kolmeks enam-vähem võrdseks osaks ja eri aegadel kasvatatakse talivilja, suvivilja ja osa on jäetud kesaks. vahetuskaubandus kaubanduse liik, kus vahetati kaupa kauba vastu (nt Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, relvi; välja viidi teravilja, karusnahku ja vaha) vahenduskaubandus kaubanduse liik, kus kaupu osteti edasi müügiks (nt müüdi venelastele vilja, selle eest saadi karusnahku, mis müüdi vaheltkasuga Euroopasse) linnus muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. kihelkond ajalooline kiriklik ja etnograafiline piirkond. maakond esimese järgu haldusüksus Eestis. vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.
sakslastest kaupmehi ja Mustpeade vennaskond vallalisi kaupmehi. Kaupmehi ühendavate gildide liikmeks eestlaseid ei võetud Kaupade liikumisest läbi Eesti Euroopast läbi Eesti Venemaale: kalevit käsitöösaadusi alkoholi (kanget õlut ja magusaid veine) idamaiseid vürtse rasvaseid soolaheeringaid soola Venemaalt läbi Eesti Euroopasse: karusnahku ja muid loomanahku. vaha ja mett, lina ja kanepit ja loomanahku. Eesti oma kaupadest oli peamiseks väljaveoartikliks teravili, eelkõige rukis Loe ka: http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/hansakaubandus_ja_eesti.html Käsitöö keskaegsetes linnades: Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma
või vastaval erialal kogemusi omavate inimestega. Hetkel korraldab huviliste koolitust ja annab tootmise alustajatele abi Eesti Karusloomakasvatajate Seltsi konsulent. Esialgu võiks alustada väiksema loomade arvuga, kogemuste omandamisel ja esimeste positiivsete tulemuste saavutamisel võib üle minna täismahus kasvanduse pidamisele. Ajalugu Iidsetest aegadest alates on ulukeid kütitud nende karusnaha pärast. Karusnahku on hinnatud kõrgelt ja oli aegu, kus põhjamaadel, nii Euraasias kui Ameerikas, olid karusnahad kaupade vahetamisel väärtuse mõõdupuuks. Eesti keeles meenutab seda aega sõna "raha", mis on kujunenud gooti keele sõnast "skraha" ja tähendab tõlkes karusnahka. Karusloomakasvatusega tehti algust Eestis käesoleva sajandi algul, kui toodi sisse esimesed hõberebased Kanadast Prints Edwardi saarelt Daltoni kasvandusest. Eestis on karusloomade kasvatamiseks ideaalsed klimaatilised tingimused
Rahvusvahelised ettevõtted. Rahvusvahelised ettevõtted firma mis tegeleb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel. Päritolumaa riik kus ettevõtte asutati Asukohamaa riik kuhu ettevõte on laienenud. Esimesed rahvusvahelised ettevõtted olid euroopa kaubanduskompaniid nagu briti ida-india kompanii kes otsid kokku ülemeremaade saadusi (nt vürtse või karusnahku) ja turustasid neid Euroopa. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid. WTO maailma kaubandusorganisatsioon. WTO eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandust. WTO tegeleb vaid üldist huvi pakkuvate küsimustega. WTO liikmestaatus lihtsustab eesti kaubavahetust selle liikmesmaadega. IMF rahvusvaheline valuutafond. IMF püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandusest ohustavaid valuutaressursside kõikumisi ning leevendada eri riikide finantskriise.
1398. aastal keelas kirik vestide ja tikitud särgi kandmise. Neid lubati kanda vaid pruutpaaridel. 5 Kilingi-Nõmme Gümnaasium SEISUSELE VASTAV RIIETUS Kostüümi peeti keskajal inimese seisust näitavaks tunnuseks. Olid olemas omad ettekirjutused, kui kalleid riideid võisid inimesed osta, kes võisid kanda karusnahku ja kui pikad võisid olla kinganinad. Rangelt oli määratud ka riietus tsunfides, linnavalitsuse liikmetel, arstidel, juristidel jne. XIV sajandil jälgis Põhja- Saksamaa linnades raad karmilt, et iga naise riietus ja ehted vastaksid tema abikaasa varanduslikule seisundile, nagu see oli fikseeritud maksunimekirjas. Eri riietust kandsid keskajal ka narrid. Neid iselommustas teravatipuline müts, mille otsas oli luljused
Adalsyslaks. Noorem rauaaeg (900 1200 pKr) Eestis elas umbes 150 000 inimest, kelle peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Talirukki kasvatamine tõi kasutusele kolmeväljasüsteemi Maade suurust mõõdeti adramaades (1 adramaa = u 8-12 ha) Teised tegevusalad loomapidamine käsitöö (sepad ja pottsepad) jahindus kalandus (eriti rannikul) metsmesindus vahetuskaubandus naabritega: sisse tulid hõbe, pronks, sool; välja viidi karusnahku ja vaha. Esines ka inimkaubandust Väheseid Eestist leitud kuldesemeid Mõned hinnad muinasajast: hea ratsahobune 100 g hõbedat tööori 200 g hõbedat tööhobune 60 g lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus elamutüüp: rehielamu (eluruum + rehealune) Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Rehielamu ja hoov Muinasmaakonnad
kaupmees. Suurgild – jõukamate kaupmeeste ühendus. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing. Gildid, tsunfid – ametialased ühendused. Skraa – tsunfti põhikiri. Seek – pidalitõbiliste linnast eemal asuv ravila. Agul – eeslinn 13. Milliseid kaupu veeti Eestist välja, mida sisse? (lk.76-77) – Liivimaalt välja: teravili, lehma-härjanahad, hülgerasv, paekivi. Sisse: kalev, relvi, metall, vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse, karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. 14. Iseloomusta keskaegset Liivimaa kirikuelu (alluvussuhted, järelvalve, toomkapiitel, missa). (lk.80-81) – PAAVST >RIIA PEAPIISKOP > PIISKOP (tartu ja saare-lääne) > toomkapiitel (koosnes toomhärradest) > kihelkonna koguduse preestrid. Toomhärrad moodustasid haridusliku eliidi. Missa on katoliku kiriku jumalateenistus ladina keeles. 15. Millised mungaordud tegutsesid Vana-Liivimaa aladel? (lk-
14. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna LääneEuroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal) Teravili. Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. 15. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud? Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks ( Tallinna;Tartu ja SaareLääne), 16. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? Tsisterslased, Brigitiinid,Dominiiklased ja Frantsiskaanid. 17. Mis oli usupuhastuse eeldused?
Albert Einstein- erirelatiivsusteooria looja Sigmund Freud- neuroloog, psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria rajaja. Nobeli preemia- iga-aastane rahvusvaheline kirjandus-, füüsika-, keemia-, füsioloogia-, meditsiini- ja rahuauhind.esmakordselt anti välja 1901. aastal. Aluse pani Alfred Nobeli testament. MOOD Naised kandsid kõrgele tõstetud vöökohtadega kleite Eksootikavaimustus- kanti karusnahku ja idamaiseid pärleid, pähe pandi peapaelaga sulgesid. Maailm kahe maailmasõja vahel I ms on selge märk, et läänelik tsivilisatsioon käib alla Inimesed muutusid vabameelsetemaks. Tants tuli moodi (Tango ja charleston) Coco Chanel- üks maailma esimesi tippmoekunstnikke. Prantsuse moelooja. Autod muutusid USAs populaarseteks. Euroopas olid need liiga kallid. Jazzmuusikaajastu. Jazz Age.
Mis on euro majanduslikus tähenduses? See on Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha. Mis on raha? See on mark, mille vastu vahetatakse kaupa. Seda, mis on tehtud spetsiaalsest paberist, nimetatakse sularahaks. Lisaks sellele on käibel ka metallist mündid. Raha ei pea aga alati olema paberist ja käega katsutav see võib olla ka "nähtamatult" elektroonilisel pangakontol. Ajalugu mäletab, et maksevahendina on kasutatud ka hoopis teistsuguseid asju, näiteks soola, teravilja, karusnahku, ehteid vms. Raha on iga riigi jaoks väga tähtis. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühik. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne rahaühik euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutusele euro. Üleminek võtab aga aega ja seni same teha ettevalmistusi
Keskajal armastati kangeid aroome ja peeti neid kasulikuks. Lõhnatoosid olid väga kallid. XII sajandil hakkas levima lõigete kasutamine õmblemisel. Sel perioodil loodigi kõik põhilised rõivalõiked, mida kasutatakse veel tänapäevani. Seisusele vastav riietus Kostüümi peeti keskajal inimese seisust näitavaks tunnuseks. Olid olemas omad ettekirjutuse, kui kallis riideid võisid inimesed osta, kes võisid kanda karusnahku ja kui pikad võisid olla kinganinad. Rangelt oli määratud ka riietus tsunftides, linnavalitsuse liikmetel, arstidel juristidel jne. XIV sajandil jälgis Põhja- Saksamaa linnades raad karmilt, et iga naise riietus ja ehted vastaksid tema abikaasa varanduslikule seisundile, nagu see oli fikseeritud maksunimekirjas. Eririietust kandsid keskajal ka narrid. Neid iseloomustas teravatipuline müts, mille otsas oli kuljuseid
asju kaasa RAUAAJA INIMESED- surnud maeti tarand kalmu, surnud tuhastati ja neile pandi hauda kaasa katkiseid asju. 8. Kui suur oli Eesti rahvaarv 13. sajandi alguseks? 13. sajandi alguseks oli Eesti rahvaarv praegusest 10 korda väiksem. 9. Millised linnad olid eestlaste peamisteks kaubanduspartneriteks 13. sajandil? Pihkva, Sigtuna, Novgorod, 10. Milliseid kaupu veeti itta, milliseid läände? ITTA- veeti vilja LÄÄNDE- veeti karusnahku ja vaha 11. Milline oli üldtunnustatud vaheväärtus 13. sajandil? üldtunnustatud vaheväärtus oli Hõbe 12. Milline oli muinaseestlik halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda. 13. Leia kaardilt eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine. rootslased, soomlased, karjalased, liivlased, latgalid. 14. Seleta mõisted: adramaa- selline põllumaa, mida hariti ühe adraga animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemet ja loodusnähtuste hingestatusesse
VON Plettenberg) Juhtis sõda Venemaaga 1501-03. 15. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna Lääne-Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine. 16. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal) Teravili. Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. 17. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud? Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks ( Tallinna;Tartu ja Saare-Lääne) 18. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? Tsisterslased, Brigitiinid,Dominiiklased ja Frantsiskaanid. 19. Mis olid reformatsiooni ehk usupuhastuse eeldused? Maadeavastused, humanismi ja renesanssi tulek
annaabi.ee 
