Grisli karu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

ppt

Karud

karud Liilia ehrlich 4.Klass  Karude liigid pruunkaru Grisli Jääkaru bariba Prillkaru malai karu kaeluskaru  Pruun karu KehamõõtmedTüvepikkus 160...250 cm K1 e5 Kehamass150...250 kg h0 Arvukus EestisÜle 500 a... m2 Koht ökosüsteemisKaru on tippkiskja, keda ohustab ainult a5 s0 inimene s k g SigimineJooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1...2 (harva kuni 5) abitut poega.

Bioloogia

5

doc

Pruunkaru (Ursus arctos)

Pruunkaru (Ursus arctos) Pruunkaru on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast, keelikloomade (Chordata) hõimkonnast, imetajate (Mammalia) klassist, kiskjaliste (Carnivora) seltsist. Ta on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Veel 30 aastat tagasi oli karu levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast.

Etoloogia

9

doc

Referaat pruun karu

Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad kroonid. Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. Magu on ühe valendikuga. Pimesool puudub. Sool on 7­10 m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel. 4  Toitumine Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad). Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel ­ enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Nad eelistav värskele lihale natuke roiskunut. Mahamurtud

Bioloogia

3

docx

Pruunkaru ja inimene: kuidas vältida konflikte

Sellest tulenevalt jääb loomadele üha vähem ruumi ning loomade ja inimeste elupaigad nihkuvad paratamatult üksteisele lähemale. Halb on see aga sellepärast, et selle tagajärjel tekib rohkem kokkupuuteid inimeste ja metsloomade vahel, mis aeg-ajalt võivad tekitada inimestele ka majanduslikku kahju, rääkimata ka vaimsest või füüsilisest kahjust. Kui ma noorem olin, käisin emaga tihti metsas marjul ja seenel ja poleks uskunud, et võin ise ka oma elus karu kohata, kuid ükskord on see juhtunud. Ma küll õnneks ei sattunud temaga silmitsi ja jumal tänatud selle eest, aga mäletan, et isegi kaugelt oli teda minu jaoks päris hirmutav näha. Karude arvukus on võrreldes eelmise sajandi esimese poolega kõvasti kerkinud ja selle ning põllumajanduse ja mesinduse hoogustumise tulemusena on inimtekkeliste toiduobjektide osa karu toidus tegelikult kasvanud. Teadusuuring 2003.­2004. aasta kohta näitas, et kevadel ja

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (0)