Kapten Hatterase seiklused (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Jules Verne "Viieteistkümneaasta ne kapten"

Pärast ebaõnnestumisi leidis ta lõpuks kirjastaja ja 1863. aastal avaldati tema esimene raamat "Viis nädalat õhupalliga". Jules kirjutas allveelaevadest, kosmoselaevadest ja lennumasinatest enne kui veel neid leiutatud olid. Tema teosed olid peamiselt seiklus jutud. Tema teoseid: "Viis nädalat õhupalliga" (1863) "Pariis 20. sajandil" 1863, avaldati alles 1994 "Reis maakera südamesse" (1864) "Maast Kuule" (1865) "Kapten Hatterase seiklused" (1866) "Kapten Granti lapsed" (1867–1868) "20 000 ljööd vee all" (1869) "Ümber Kuu" (1870) "Allveelaevaga ümber maakera" (1870) "80 päevaga ümber maailma" (1872) "Saladuslik saar" (1874) "Tsaari kuller" (1876) "Must India" (1877) "Viieteistkümneaastane kapten" (1877–1878) "Hiinlase eksirännakud Hiinamaal" (1879) "Begumi 500 miljonit" (1879) "Aurumaja" (1880) "Jangada" (1880-1881)

Kirjandus

3

doc

"Kapten Granti Lapsed" Jules Verne - lühikokkuvõte

Verne'i fantaasia, mis on ülimalt rikas ei kaota reaalsuse piire. Ta kasutas enda koostatud kartoteeki, mis sisaldas üle 25 tuhande sissekande igasugustest maadest ja elualadest. Ta populaarsematest teostest võib ära märkida "Kapten Granti Lapsed", "Kakskümmend tuhat ljööd vee all" ja "Saladuslik Saar". "Kapten Granti lapsed" kirjutas ta 1866. aastal. "Kapten Granti lapsed" jutustab kuidas laev "Duncan" läheb otsima laeva "Britannia" laevahuku ellujäänuid. "Britannia" kapten oli Grant. Seetõttu võetakse ka "Duncan'ile" kaasa ta meeleheitel lapsed Mary ja Robert. Hukust saadakse teada pudelkirja abil mis saadakse püütud kala kõhust Suur-Britannia lähedal vetes. Kiri oli kolmes keeles, igast ühest oli osa vesi ära uhtunud. Raskesti loetavat kirja proovitakse tõlkida ja saadakse teada, et laev on kusagil 37 laiuskraadi juures Austraalia lähedal põhja läinud ja ainsad ellujäänud on kapten Grant ja kaks madrust.

Kirjandus

2

docx

Kapten Tonks

Kapten Tonks Reisi algus Elas kord üks mees, kes oli vaene laeva kapten. Ta reisis ülemaailma koguaeg ja peatus ,et tuua kaupa juurde või siis mehi juurde värvata. Ükskord ühel ilusal päeval maabus kapten Hiinas ja värbas seal palju meremehi ja ostis palju kaupa ,et teha suur reis. Ja kuna tal oli raha vähe siis ta pidi tegema rahvale väikse reisi üle mere. Väga palju rahvast tahtis kapten Tonksi laevale pääseda aga ainult mõned said laeva pardale. Nädal aega hiljem hakkasid kapten, meremehed, reisijad ning kaup lahkuma. Kapten pidi ületama Vaikse Ookeani. Üks päev oli väga tormine ja nad olid pool oma teekonnast läbinud ja kapten soovitas rahval alla peitu minna. Tund aega hiljem oli torm läbi, inimesed tulid alt välja tekile. Kõik imetlesid ilusat ilma, sest päike paistis, pilvi polnud ja meri lainetas. Reis läks jälle ilusti edasi

Kirjandus

2

doc

Viieteistkümneaastane kapten

Viieteistkümneaastane kapten Autor: Jules Verne Pealkiri: Viieteistkümneaastane kapten Tegevusaeg: 19. sajand Kesksed tegelased: Dick Sand ­ Raamatu peategelane. Julge, kohusetundlik ja hooliv. Järeldan seda sellest, et noor poiss oli nõus võtma enda peale nii suure vastutuse nagu seda oli laeva kapteni amet. Ta muretses mandrile sattudes kõigi heaolu pärast. Ta mõtles tihti endamisi, et kui ta oli kapten merel, siis peab ta olema seda ka maa peal. Neegrid ­ Bartholomeus ehk Bat, Tom oli vana neeger ja Bati isa, Austin, Akteon ja Herkules. Kõik neli nooremat olid hea kehaehitusega ja väga tugevad aga eriti paistis oma tugevuse ja suurusega silma Herkules. Neegrid leiti ja võeti laevale mahajäetud laevast. Veel oli nendega kaasas koer Dingo kellel oli eriline vimm laeva koka Negoro vastu. Neegrid olid väga ustavad Dick Sandile kuigi nad ei olnud selleks kohustatud, sest nad ei olnud orjad

Kirjandus

4

doc

Aarete saar

16. Jim läks enne magamaminekut õunatünni omale õuna tooma, kuid seal oli vaid paar tükki järel. Seega pidi ta ühe kättesaamiseks sinna sisse ronima ning seda ta tegigi. Ta jäi kogemata tünnis magama. 17. Jimi äratas suur müts ­ üks tüse meremees istus tünni otsa. Ta tahtis juba tünnist välja hüpata, kui kuulis kedagi kõnelemas. Ta jäi tünni ning kuulas juttu pealt. John Silver rääkis meestele oma teenistusest kapten Flintiga, kes oli ka aarde saarele jätnud. Ta rääkis kõigist oma kuritegudest ja pahedest ning kõik teised olid vaimustuses. Ta rääkis oma mesijutuga kampa veel ühe ausa mehe ning arutles oma plaanist. 18. Jim rääkis kogu loo skvaierile, arstile ja kaptenile. Nad pidasid nõu, kuidas hoida mässu ära. 19. Nad jõudsid kohale ning kapten kuulutas välja puhkepausi ­ nimelt võisid kõik minna saarele ning pidid kahuripaugu peale tagasi ilmuma

Kirjandus

3

doc

Viiteistkümneaastane Kapten

Viiteistkümneaastane kapten 2. veebruaril 1873 asus laev nimega Pilgrim San Franciscost püügiretkele. Selle laeva omanikuks oli James W. Weldon. Laeva kapteniks oli kapten Hull. Laevas oli viisteist madrust ja ühest jungast koosnev meeskond. Pilgrimi peal oli ka üks viieteistkümne- aastane poiss, kes oli peaaegu terve oma elu koos kapten Hulluga laeval veetnud. Ta nimi oli Dick Sand. Poiss oskas ka natukene laeva juhtida. Laev sõitis igal aastal korra Uus-Meremaale, et sealt võtta peale vaalapüüdjad. Nad käisid vaalajahil ja pärast seda sõideti tagasi koju. Kohapeal valisid nad endale vaalapüüdjad ja ühe koka. Koka nimi oli Negro. Seekordne saak oli aga napp. Vaalapüüdjad pandi maha ja hakati koju sõitma, ainult kokk jäeti alles, kes tahtis koos nendega sõita San Franciscosse. Ära

Kirjandus

3

odt

Robinson Crusoe - kokkvõte

jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta ühe Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe läks ka kaasa. Teel aga kohtusid nad piraatidega ja nad võeti vangi. Crusoe pidi teenima piraatide kaptenit tema kodus ja kõik need kaks aastat, mis ta seal veetis, mõtles ta vaid põgenemisele. Lõpuks õnnestus tal koos mauripoisiga põgeneda. Nad hulpisid kaua oma väikese paadiga merel, kuni neid märkas üks Ginea laev. Nad võeti laeva ja laeva kapten oli nii lahke, et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse sõita. Kapten ostis ära Crusoe käest mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust müüa, aga poiss oli ise nõus kapteniga minema. Brasiiliasse jõudes lõi Crusoe tubakaistanduse, mis hakkas väga hästi sisse tooma. Kuid ikka ei olnud ta rahul, sest ta ei saanud käia merel sõitmas. Lõpuks tuli sobiv võimalus ja Crusoe tegi kõik lepingud ja testamendi oma istanduse kohta. 1

Kirjandus

2

docx

Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused

Londonis tutvus ta ühe Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe läks ka kaasa. Teel aga kohtusid nad piraatidega ja nad võeti vangi. Crusoe pidi teenima piraatide kaptenit tema kodus ja kõik need kaks aastat, mis ta seal veetis, mõtles ta vaid põgenemisele. Lõpuks õnnestus tal koos mauripoisiga põgeneda. Nad hulpisid kaua oma väikese paadiga merel, kuni neid märkas üks Ginea laev. Nad võeti laeva ja laeva kapten oli nii lahke, et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse sõita. Kapten ostis ära Crusoe käest mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust müüa, aga poiss oli ise nõus kapteniga minema. Brasiiliasse jõudes lõi Crusoe tubakaistanduse, mis hakkas väga hästi sisse tooma. Kuid ikka ei olnud ta rahul, sest ta ei saanud käia merel sõitmas. Lõpuks tuli sobiv võimalus ja Crusoe tegi kõik lepingud ja testamendi oma istanduse kohta. 1. septembril astus ta laevale, mis pidi suunduma Aafrika

Ajalugu

Kommentaarid (0)