Horvaatia (1)

Horvaatia

Sisukord

Sisukord 2
Majandus 8
Vaatamisväärsused 9
Üldandmed
Horvaatia pindala : 56 542 km2,
Pealinn : Zagreb
Rahvaarv : 4 495 800 (2005) inimest
Rahvastiku tihedus : 83 in/km2 kohta
Riigikord : Presidentaalne vabariik
Rahaühik : Kuna
Riigikeeleks on seal horvaadi keel
Põhirahvused on horvaadid. Muud tähtsamad etnilised grupid on serblased, bosnialased, ungarlased, sloveenid, tšehhid ja mustlased .
1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks.
Pilt 1 Horvaatia lipp
Pilt 2 Horvaatia vapp
3
Riigi geograafiline asukoht
Horvaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Tema naaberriigid on: Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia , Jugoslaavia ja Ungari.
Põhjast piirneb Horvaatia Sloveenia ja Ungariga . Idapiiri Serbiaga moodustab osaliselt Doonau jõgi .
Suurimad veekogud riigi ümbruses on Venezia laht ja Aadria meri.
Ookeanile Horvaatiast väljapääsu pole, hea väljapääs on aga Vahemerele.
4
Riigi pinnamood
Pealinnast Zagrebist põhjas asuv Zagorje piirkond on mägine maa.
Drava , Doonau ja Sava jõega piiratud Pannoonia tasandik idas on seevastu viljakas põllumajanduspiirkond.
Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik .
Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, mis on 1913 m kõrge .
Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks .
5
Veestik
Horvaatia suurimaks jõeks on Doonau lisajõgi Sava .
Horvaatia ranniku mäed on meretaseme tõusu tagajärjel osaliselt vee alla jäänud ning seetõttu ilmestavad rannikut arvukad kaljused ning järsult merre langevad poolsaared ja kaldalähedased saarekesed . Horvaatia rannikul paikneb 1165 saart , millest ainult 66 on asustatud . Suur osa saartest on looduskaitse all .
Horvaatias asub Plitvice rahvuspark , milles on 16 järve ning 92 juga . 1979 arvati park UNESCO maailmapärandi hulka .
6
Loodusolud
Horvaatia lääneosas valitseb vahemereline kliima , samas kui ülejäänud riigi kliima on suhteliselt kontinentaalne ning talved on külmad . Kliimale on iseloomulik soe kuiv suvi ja niiske pehme talv .
Horvaatia suur väärtus on põlised pöögi- ja segametsad . Siin võib kohata karusid ja hunte, kes mujal Euroopas on peaaegu kadunud. Metsad on pargi kaitsmise seisukohalt ülimalt tähtsad, kuna muidu hakkaks dolomiitne kaljupinnas kiiresti erodeeruma ja täidaks pisikesed järved kiviklibuga. Järvede kristallselge vesi on väga soodne elupaik rikkalikule vee-elustikule, sealhulgas jõeforellile, keda kalda lähistel vees võib näha suurte parvedena.
Taimestik on lopsakas ja liigirikas .
7

Majandus

Majandus põhineb peamiselt maaviljelusel ( tubaka -,kanepi-, ja teraviljakasvatus) ja karjakasvatusel .
Viljakad maad paiknevad peamiselt Horvaatia idaosas ning põllumaade all on ligikaudu viiendik riigi pindalast .
Riigi idaosa on ligikaudu kahe kolmandiku ulatuses kaetud teraviljapõldudega ,
Teisteks olulisemateks põllukultuurideks on päevalill , sojauba ja suhkrupeet .
Horvaatias on märkimisväärne boksiidi -,pruunsöe- ja naftavaru ning arenenud kerge – ( jalatsite valmistamine) , keemia – ja tekstiiltööstus .
Peamised eksportkaubad on transpordivarustus, tekstiil , kemikaalid, toiduained, kütus. Peamised kaubanduspartnerid on Itaalia 23,1 %, Bosnia ja Hertsegoviina 12,7 %, Saksamaa 10,4 %, Sloveenia 8,3 %, Austria 6,1 % (2006).
8

Vaatamisväärsused

Üks kuulsamaid vaatamisväärsusi on Dubrovniku vanalinn ja kindlusemüür ( mis on nagu Euroopa Hiina müür ) .
Krki saare omapärane sild
9
Zagrebi kirik
Varazdini kindlus
10
Varia
Horvaatia Eesti
Täiskasvanute lugemisoskus  
 (% üle 15- aastaste hulgas)
 (2005)
 98
 99,8
 Ennustatav eluiga
 (2005)
 75,3
 71,2
 Koolis käimine (%   
 kooliealistest) (2005)
 87
 95,0
 Tüdrukud/poisid koolis (2005)
 0,99
 1,00
 5.klassis jätkavad (% kooli 
 alustanutest) (2004)
 
 …
 99
 HIV-nakatunud (% vanuses15-
 49 a.) (2005)