Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Karjääriplaneerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karjäär, planeerimine, rajaleidja, keerdtrepp, elukestev, tööandja, elukestva, diplomi, tööelu, eluaasta, parent, suutlikkus, lihtsama, erivõimed, intelligentsus, lõpe, kannapööretega, karjääritüübid, planeerida, sihtasutus, innove, karjäärivalik, iseennast, grupeerida, isiksuseomadused, otsustusvõime, harjunud, aspektides, oodatakseSISUKORD SISUKORD............................................................................................ 2 1KARJÄÄRI MÕISTE...............................................................................3 2KARJÄÄRIPLANEERIMINE.....................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................6 2 1 KARJÄÄRI MÕISTE Sõna karjäär tekitab inimestes erinevaid seoseid: kaevandus, ametiredelil ülespoole pürgimine, pühendumine hobile või perele. Karjääri mõiste tähendus on viimasel aastakümnel meie ühiskonnas oluliselt muutunud. Tegelikult mõeldakse karjääri all midagi rohkemat. See on mitmekülgne teekond elu eri rollides, mitte ametialane trepp, nagu varem räägiti. Töö ei eksisteeri kellegi elus eraldi, inimene on abikaasa, lapsevanem ka siis, kui ta teeb tööd
.......................................................... 3 1. KARJÄÄR............................................................................................................................. 4 1.1 Karjääri valik........................................................................................................................4 1.2 Karjääri etapid......................................................................................................................5 2. Karjääri planeerimine.........................................................................................................7 2.1 Karjääri planeerimise neli sammu....................................................................................8 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................11
mis on põhjustatud töö olemusest või keskkonnast. Õpilasele: Karjääri planeerides tuleb Sul kindlasti arvestada enda tervisliku seisundi ja tervisenõuetega Sulle huvipakkuvate ametite puhul. Näiteks ehitajaks, kraanajuhiks või teatris valgusmeistriks saamist segab kõrgusekartus; vere kartus võib saada takistuseks arsti ametit õppides. Vt lisaks: • Rajaleidja ametite andmebaas - igas ametikirjelduses on toodud nõuded tervisele www.rajaleidja.ee/akab/?id=10883 • Tervise ja töö teemal: www.rajaleidja.ee/tervis-ja-too/ Karjäärispetsialistile: Too õpilastele näiteid erialadest, mille puhul juba õppima asudes eeldatakse teatud tervislikku seisundit. Arutlege, miks on sellised nõuded nendele erialadele kehtestatud ning mis saab siis, kui asuda tööle tervisenõudeid eirates. Vt lisaks: • Mis on kutsehaigus? www.eesti
Sisukord Sissejuhatus ................................................................... 3 Raplamaa karjääriteenused ................................................. 4 Kokkuvõte ..................................................................... 7 Kasutatud materjal ........................................................... 8 2 Sissejuhatus Karjääriplaneerimine on elukestev tegevus. Me kõik muutume ja areneme ajas, asume täitma uusi elurolle, läheme kaasa ühiskondlike muutustega ja vastavalt sellele teeme muudatusi ka oma tulevikuplaanides. Arvamus, et karjäärialane areng on vaid ametiredelil ülespoole liikumine, on vaid müüt. Karjäär hõlmab kogu Sinu eluteed koos kõikide erinevate rollidega. See on elu- ja töökogemuste seeria. Sama tähtis, kui on töö, on ka elukestev õppimine, hobid, elustiil, suhted lähedaste ning suhe iseendaga.
KARJÄÄRI PLANEERIMISE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED Karjäär on inimese elukestev areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad inimest antud valdkonnas. Indiviidi seisukohalt on karjäär eesmärgiks tema eluliste ja professionaalsete vajaduste rahuldamine. Organisatsiooni karjäärialased eesmärgid tulenevad vajadusest saavutada strateegilised eesmärgid. Karjääriplaneerimine kitsamas mõttes on isikliku karjääri kavandamine ühe organisatsiooni või ametiala raames. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab võimaluse madalamalt karjääriastmelt järjest kõrgemale tõusta. Aga see võib olla ka nn ametikohasisene areng
.................................4 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................5 Sissejuhatus Karjääriteenuste osutamise ja arendamisega on Eestis tegeldud üle 80 aasta. Uudseim on seejuures nimetus karjääriteenused ise läbi aegade on pigem kasutatud mõisteid kutsenõustamine, kutsesuunitlus, kutseorientatsioon, kutsejuhendamine jms. Töömaailma muutumine, ootuste ja nõudmiste teisenemine ja elukestva õppimise möödapääsmatus on aga tinginud ka teenuste sisulise muutumise. Pelgalt kitsa kutsenõustamise asemel tuleb tänapäeval tegeleda kõigi kolme karjääriteenusega nii koolis toimuva praktilisi karjäärikujundamise oskusi treeniva karjääriõppe, otsuste ja valikute tegemise protsessi toetava karjäärinõustamise kui nende mõlema üheks osaks oleva hästi struktureeritud ja asjakohase karjääriinfoloomise ja levitamisega. Mõiste karjäär on seejuures
Kordamisküsimused Karjääri planeerimine 2014 1. Mõisted: Karjäär - inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine - elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääriteenused - nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus - õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine - erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate
1. Defineerige mõiste Karjäär. Karjäär on inimese elukestev areng, mis koosneb töö kaudu saadud teadmistest, oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad inimest. 2. Mis on karjääri planeerimine inimese seisukohalt ja mis on karjääri planeerimine organisatsioonis? Karjääri planeerimine indiviidi seisukohalt on karjäärialaste eesmärkide seadmine ja tegevus nende eesmärkide saavutamiseks. See on kestev protsess, mis arvestab eri rolle. Karjääri planeerimine organisatsioonis on vastavalt töötajate potentsiaalile ja tulemuslikkusele nende toetamine ja suunamine eesmärgiga pakkuda neile võimalusi iseenda ja organisatsiooni eesmärkide ühildamiseks. 3. Defineerige mõistes ,,objektiivne karjäär" ja ,,subjektiivne karjäär". Objektiivne karjäär (või ka väline karjäär) on tööalane liikumine ühelt ametikohalt teisele ja sellega kaasneb kohustuste, vastutuse ja staatuse muutumine.
Karjääriplaneerimine: 1.Karjäär (career) – inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine (career development) – elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääritunnused (career services) – nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine (career management) – erinevad tegevused organisatsioonis,
Kordamisküsimused Karjääri planeerimine ja koordineerimine 2012 1. Mõisted: karjäär elukestev tööalane ja haridusalane areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas karjääri planeerimine elukestev teadlik õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel karjääriteenused nii riigi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitused, tööturuteenused, karjääriinfo vahendamine) karjääriõpetus õppeaine, mis kujundab õpilase karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud karjääri juhtimine erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud
KARJÄÄRIPLANEERIMISEL Terminid Amet Kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametikoht Konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks. Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis on astmete ja hinnete tasandite
1. Mõisted: karjäär – elukestev tööalane ja haridusalane areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas karjääri planeerimine – elukestev teadlik õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel karjääriteenused – nii riigi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitused, tööturuteenused, karjääriinfo vahendamine) karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud karjääri juhtimine – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise,
rahuldamist. Tuleks küsida endalt 2 küsimust: mida ma tahan saavutada ja miks ma seda tahan? Tuleks hoiduda kauplemisest, kui ollakse ette valmistamata. ...............................................................79 Läbirääkimiste hindamine: ......................................................................................................................86 3. PERSONALI JUHTIMINE 86 3.1 Sissejuhatus personalijuhtimisse ja personali planeerimine .............................................................86 3.2 Personali värbamine ja valik.............................................................................................................88 Personali organisatsioonisisene värbamine (ei välista organisatsioonivälist värbamist): ......................88 Personali valiku põhimõtted ja vead: personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu
Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste tegevuse abil Juhtimine on komplektne tegevus, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim-, raha- ja materiaalsed ressursid organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel Juhtimine algab eesmärkide püstitamisega ja lõpeb tegevuste tulemustega, sisaldades nii juhtide käitumist kui töötajatepoolset täideviimist. Funktsioonid: · planeerimine · eestvedamine · organiseerimine · kontrollimine · mehitamine 5. Eestvedamise olemus ja teooriad Eestvedamine: Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Eestvedamisteooriates käsitletakse vahetu juhtimise ja juhi mõjuvõimuga seonduvaid küsimusi. Eestvedamise situatiivsed ja olukorrateooriad väidavad, et
nappus. Teiseks põhjuseks võib olla ka elukoht. Inimene soovib tööl käia, aga elab võimalikest töökohtadest väga kaugel. Kolmandaks on see, et inimese omandatud eriala ei vasta tööturu vajadustele. Selle eriala omandanud inimesi on juba liiga palju ning neid lihtsalt enam ei vajata. Neljandaks võib see omandatud eriala ja oskused olla vananenud. Viiendaks võib inimestel puududa piisav praktiline töökogemus. Kuuendaks on inimeste seas vähe levinud elukestva õppe rakendamine. Õpitakse üks kindel eriala ning oma elu jooksul ei omandata lisaks mõnda teist eriala ning ei täiendata ennast. Mis on tööjõupuudus? Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu. Tööjõupuudus võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest. Esiteks võib välja tuua, et Eestis õpivad inimesed liiga kaua. Seejuures omandavad inimesed kõrghariduse, mitte kutsehariduse. Eestis tuntakse
arvutamis-, mõõtmis-, vaatlusoskus. Ka õpiku, sõnastiku, arvuti kasutamise oskus, probleemide lahendamise oskus, info hankimise oskus jne. tunnetuslikud õpioskused – tunnetuse tahtelise juhtimise oskused (tähelepanu, mälu, mõtlemise ja fantaasia aktiviseerimise oskused, keskendumisoskused jne. organisatsioonilised õpioskused – õppimise ja puhkamise režiim, erinevate õpitegevuste sobiv järjestamine ja jaotamine, õppimise planeerimine, õppimishügieen, infokartoteekide ja konspektide koostamine jne. sotsiaalsed õpioskused – oskus teisi kuulata, oskus lülituda mõttevahetusse, oskus kaaslasi ergutada, soleerijaid pidurdada jne. Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, 2005, 12 - 13; Pedastsaar): 3.1 Otsesed õpistrateegiad Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida
3. Personalijuhi roll Personalijuht tegeleb personalipoliitika arendamise ja elluviimisega organisatsioonis ning kuulub ka organisatsiooni tippjuhtkonda. Ta osaleb organisatsiooni eesmärkide, strateegia ja poliitika väljatöötamises ning elluviimises. Personalijuhi tööks on ühtse personalistrateegia väljatöötamine ja juurutamine, personalidokumentatsiooni haldamine (töölepingute sõlmimine, muutmine, lõpetamine), personali planeerimine, personali värbamine ja valik, personali hindamine ja motiveerimine, ühtse palgapoliitika väljatöötamine, töötajate koolituste planeerimine ja organiseerimine, arenguvestluste ja uuringute läbiviimine. Personalijuht peaks omama teadmisi organisatsiooni toimemehhanismidest, tööseadusandlusest ning organisatsioonikäitumisest, juhtimisest ja psühholoogiast, valdama intervjuu metoodikat. Kasuks tuleb süsteemne mõtlemine, hea väljendus- ning suhtlemisoskus. 4. Personali planeerimine
emotsionaalne vastus/reaktsioon sellele, kuidas ta hindab konkreetset tööga seotud väärtust". See tähendab, et kui inimene tunneb, et tööga seotud väärtused on täidetud, siis kogeb ta meeldivat emotsiooni, kui aga tunneb, et ei ole, siis kogeb töörahulolematust. 2 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi
4) organisatsioonidele on iseloomulikud paindlikud struktuurid, projektirühmad, virtuaalne organisatsioon 5) töösuhted on lühiajalised 6) tööjõud (know-how) on kallis 7) töötajad kui konkurentsieelis PERSONALIJUHTIMISE EESMÄRGID Personalijuhitmise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. A. Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine personali planeerimine töö analüüs personali värbamine personali valik B. Efektiivselt töötava personali säilitamine · töötasu ja palgapoliitika · karjääri planeerimine · organisatsiooni arendamine · töösuhted C. Personali efektiivsuse suurendamine o personali hindamine o personali koolitus
rahulolu vahetu juhiga, tööülesannetega, kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride
Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seotud pidevalt muutuva keskkonnaga. Lojaalsus indiviidi eesmärkide samastamine ning organisatsiooni omadega ning pühendumine organisatsioonile. 2. Juhtimise mõiste ja funktsioonid Juhtimine inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et saavutada organisatsiooni eesmärgid ning rahuldada liikmete vajadused Juhil vähemalt 1 alluv 4 tegevust : Planeerimine, Organiseerimine, Eestvedamine, Kontrollimine. 3. Juhtide klassifikatsioonid Tasandite järgi 3 kategooriat : esmastasandi juhid, keskastme juhid, tippjuhid. Juhtimisvaldkondade järgi : finantsjuhid, turundusjuhid, personalijuhid, operatsioonide juhid, administratiivjuhid, muud juhid. Personalijuhi töövaldkondadeks on organisatsiooni personalipoliitika ja -strateegia formuleerimine, organisatsiooni juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika ja
Nõustamisprotsess ja nõustaja.......................................................... 13 Nõustaja eetika............................................................................ 13 Hea nõustamise kümme omadust..................................................... 13 Nõustamisprotsess........................................................................ 14 Nõustamisprotsessi planeerimine .................................................... 14 Nõustamise etapid ja nõustaja oskused............................................ 15 Nõustaja professionaalne kohalolek................................................. 20 Nõustamise meetodid ja abivahendid............................................... 21 Nõustamisvestluse analüüs............................................................. 34 Nõustaja raskused................................
K-platooks nim. olukorda, kus in edasine tööalane oluline on in kohandumine töökeskkonnaga ja areng on väga aeglane või olematu. pidev enesearendamine. K-mudelid (Driver)- Hajali- in motiveerib K (career) – elukestev haridus- ja tööalane areng vaheldusrikkus ja soov säilitada sõltumatust. kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. elukestev Lineaarne- mõõdetakse edukust, selle järgi, kui areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, kiirelt toimub liikumine „kõrgemale“Spiraalne- oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad toimub perioodiline enese in antud valdkonnas. „taasavastamine“Eksperdi- edu saavutamine Tööalane k (professional c) – ametite või
Grupivälised suhted- lepingulisus, vähene seotus, vähene infovahetus, formaalsed suhted, individualistlik orientatsioon, enesekesksed, vähe kaasatud, alluvus, kuulekus, reeglid, normid. Grupivälised töötajad- uued töötajad, töötajad kellel puudub organisatsioonile pühendumine. 26. Volitamine. Volitamine on otsustusõiguse andmine töötajale, peaks looma töösoorituse paranemist, organisatsiooniliikmelisuse tugevnemist ja tööelu kvaliteedi tõusu, suunatud tulemuslikkuse suurendamisele. Kaasamisega suunatakse võimu, informatsiooni, teadmisi organisatsioonis allapoole. On psühholoogiline lepe. Töötajatel lastakse lahendada probleeme, esitada ideid, aitab alluvatel kasutada ja arendada oma oskusi ja teadmisi. Inimese kognitiivne võimekus ja eluga rahulolu ja enesehinnang suurenevad. Töötajal piisavalt informatsiooni (protsesside, klientide, kvaliteedi...), vajalikud teadmised, omama
MAALER ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isikud Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP 1 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Ained ja õpetajad: Karjääri planeerimine 39 tundi Viibeke Turba
muudatused. 2) Jälgima ja arvestama väliskeskonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. Organisatsiooni eesmärgid: - vahetud eesmärgid (достичь цели за в определенное время) - saavutavad eesmärgid (главная подцель на данный момент) - ettekujutuslikud eesmärgid (самая главная цель) Juhtimise funktsioonid: - planeerimine - organiseerimine - eestvedamine - kontrollimine - Ressursid - tööjõud, raha, tehnoloogiavahendid ja oskusteave. Juhide kategooriad: - tippjuhid (главные цели) - keskastme juhid (стратегия) - esmatasandi juhid (контроль) 2 Juhtimisvaldkonnad: - finantsjuhid (finantsarvestused ja investeeringud) - turundusjuhid (tooted, hinnad, müük ja reklaam) - personalijuhid (personalipolitika)
protseduuride leidmiseks ja välja töötamiseks, kuna: · paljud naised asusid tööle esmakordselt; · vaja oli lendureid, vahendeid selleks aga nappis, tuli leida sobivaid väiksemate kulutustega parimateks vahenditeks osutusid testid; · edutamiseks sobivate ohvitseride leidmiseks töötajate hindamine; 60-70-ndad süstemaatilise personalijuhtimise algus, konkurentsi kasv, a/ü võimu suurenemine, arenes tööseadusandlus, personalitöötaja muutus vahendajaks tööandja (TA) ja töötaja vahelistes suhetes; 80-ndad personalijuhtimine kui äristrateegia osa; XX saj. lõpp inimressursi juhtimine, töötajad kui kriitiline ressurss ja konkurentsieelis, personalitöö kui töötajate ja juhtide nõustamine. Kui varasem personalijuhtimine sisaldas töötajate valikut, koolitust, personaliarvestuse pidamist ja kollektiivsete vaidluste lahendamist, siis täna on lisandunud organisatsioonisiseste muutuste korraldamise roll.
g väike riskide riiklik kõrge väljasolijate ja väljasolijate väljasolijate kompenseerimine sekkumine segmentatsioon segmentatsioon segmentatsioon Ametite Nõrgad Nõrk riiklikult Väga tugevad Tugevad, Tugevad, piirid tunnistuste soodustatud tunnistuse väga vähese vähese väikese tähenduse elukestva õppe tõttu suure mõju tõttu elukestva õppe elukestva õppe tõttu ja levinud ja selgelt tõttu tõttu elukestva õppe piiritletud tõttu õppimise vanuse tõttu
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Könol Halilova ORGANISATSIOONI-, JUHTIMIS- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ALUSED Ainetöö Juhendaja: Mare Kurvits, Aud. Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....3 1. Juhtimine ja tegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.1 Mida teeb juht oma töös ja kuidas on see seotud psühholoogiaga . . . . . . . . . ....5 1.2 Juhi rollide analüüs . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.3 Eesmärgitee mudel . . . . . .
välja töötamiseks, kuna: · paljud naised asusid tööle esmakordselt; · vaja oli lendureid, vahendeid selleks aga nappis, tuli leida sobivaid väiksemate kulutustega parimateks vahenditeks osutusid testid; · edutamiseks sobivate ohvitseride leidmiseks töötajate hindamine; 60-70-ndad süstemaatilise personalijuhtimise algus, konkurentsi kasv, a/ü võimu suurenemine, arenes tööseadusandlus, personalitöötaja muutus vahendajaks tööandja (TA) ja töötaja vahelistes suhetes; 80-ndad personalijuhtimine kui äristrateegia osa; XX saj. lõpp inimressursi juhtimine, töötajad kui kriitiline ressurss ja konkurentsieelis, personalitöö kui töötajate ja juhtide nõustamine. Kui varasem personalijuhtimine sisaldas töötajate valikut, koolitust, personaliarvestuse pidamist ja kollektiivsete vaidluste lahendamist, siistäna on lisandunud organisatsioonisiseste muutuste korraldamise roll.
· Väärtustada igat inimest, tema tööd ja panust meeskonnaliikmena. · Kindlustada ettevõte ühiseid väärtusi hindavate, asjatundlike, teenindusvalmite ja arengule orienteeritud töötajatega. · Kujundada keskkond, kus töötajad tahavad ühiste eesmärkide nimel anda endast parima. · Luua töötajatele võimalused pidevaks ja eesmärgipäraseks tööalaseks arenguks. · Kujundada ja hoida ettevõtte kui usaldusväärse tööandja mainet. · Aidata kaasa ühiseid väärtusi kandva organisatsioonikultuuri kujunemisele. Selleks, et eesmärgid oleksid kõikidele juhtidele arusaadavad, viib personalijuht iga uue juhiga läbi n.ö. sisseelamisvestluse, mil ta tutvustab personalijuhtimise eesmärke ja toob näiteid nende rakendamisest igapäevases töös. Iga töötaja on tähtis ja väärib austust. Seetõttu on Selver valmis panustama töötajate
Suur Viisik isiksusejoonte teooria NEO-PI-R (Costa & McCrae, 1992) 1. Neurootilisus- soodumus kogeda neg emotsioone ja häirituseks, impulsside madal kontroll pingeseisus 2. Ekstravertsus- soodumus kogeda posit emots, aktiivsus ja seltskond; vastandiks introvert 3. Avatus kogemusele- keskkond, siseilm; ebakonventsionaalsus; vastandiks suletud in 4. Sotsiaalsus- usaldamine, omakasupüüdmatus, leplikkus, koostöövalmidus 5. Meelekindlus- kontroll soovide ja impulsside üle; planeerimine, enesedistsipliin Isiksusjoonte omadusi 1. Pärilikkus- 56% ekstravertsus, meelekindlus ja avatus 53%, neurootilisus 52%, sotsiaalsus 42% (Riemann jt, 1997) 2. Kodu mõju- kodu ja keskkonna mõju sisuliselt puudub: sotsiaalsus 11% ja ekstravertsus 2%; DDR vs GDR suletus; sünnijärjekord pole oluline 3. Joonte universaalsus- 5-faktorilise struktuuri püsivus 4. Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus- sotsiaalsus .51, ekstravertsus .71 (J
Karjääri arendamise protsessi käsitatakse sageli loogilise, organiseeritud, juhitud ja protsessist tavaliselt ka palju energiat. Nad tunnevad põnevust ja kirge ning mõnikord järjestikulise tegevusena. Mõisted nagu ,,karjääriplaneerimine" on selle käsitusega peaaegu ammendamatut energiapuhangut. Samas saadab loovat energiat nõudvate kooskõlas ning osutavad, et karjäär on midagi, mida me kavandame ja suuname selgelt projektidega tegelemist teatud rahulikkus ja tasakaalukus. Fritz (1989) ütleb, et sõnastatud eesmärkide poole. Ehkki sellisel käsitusel on kindlasti oma plussid, vajame me ettekujutuse ja olemasoleva reaalsuse vahel eksisteerib loominguline pinge, mis aitab kiiretempolises ühiskonnas, kus muutus tundub olevat ainus püsiv nähtus, uusi tekitada loovat energiat
annaabi.ee 
