Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KARJÄÄRIPLANEERIMINE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool
Müügikorraldus õppekava
Keia Hark
KARJÄÄRIPLANEERIMINE
Referaat
Õppejõud: Anu Varep, ST
Mõdriku
2014

SISUKORD


SISUKORD 2
1KARJÄÄRI MÕISTE 3
2KARJÄÄRIPLANEERIMINE 4
KASUTATUD KIRJANDUS 6
  • KARJÄÄRI MÕISTE


    Sõna karjäär tekitab inimestes erinevaid seoseid : kaevandus , ametiredelil ülespoole pürgimine, pühendumine hobile või perele. Karjääri mõiste tähendus on viimasel aastakümnel meie ühiskonnas oluliselt muutunud. Tegelikult mõeldakse karjääri all midagi rohkemat. See on mitmekülgne teekond elu eri rollides , mitte ametialane trepp, nagu varem räägiti. Töö ei eksisteeri kellegi elus eraldi, inimene on abikaasa, lapsevanem ka siis, kui ta teeb tööd. Samuti ei peeta karjääri edukaks vaid suure palganumbri või ametikõrgenduse tõttu, vaid olulised on ka isiklik rahulolu, eneseareng , suhted ( Karjäär ja selle planeerimine , 2002).
    Kuigi käsitame karjääri inimese tööalaste arengute ja muutuste protsessina, mõjutavad seda paratamatult ja väga oluliselt tema tööväline elu ning sellest tulenevad rollid. Näiteks võrreldes üksikult elava inimesega on kooliealiste lastega pereisal või –emal palju keerulisem otsustada ning vastu võtta tunduvalt kõrgema palgaga töökoha pakkumine, kui see nõuab senise elukoha muutmist , elama asumist teise linna. Järelikult, karjääri mõjutavad erinevad, peamiselt just perekesksed elurollid, mis võivad inimesele osutuda tähtsamakski kui töö. Peale rollide mõjutavad karjääri ka tervis, suhtlemisoskus , õppimisvõime, oskused, kogemused, teadmised jne ( Saksakulm , 2010, lk 8).
    Tänapäeval räägitakse karjäärist palju seetõttu, et valikuvõimalusi on rohkem kui aastakümneid tagasi. Et noortel oleks turvalisem ja kindlam otsuseid langetada, peaksid lapsevanemad noori tulevikuplaanide tegemisel vajaduse korral abistama. Selleks tuleb märgata ja arendada lapse oskusi, vajadusi ning võimeid. 21.sajandil kasutatakse tuleviku kavandamisest ning õpingu- ja töövalikutest rääkides selliseid mõisteid nagu karjääriplaneerimine ja –valik (Karjäär ja selle planeerimine, 2002).
    Karjääri pole täielikult võimalik planeerida , vaid sellega tegelemine on pidev ja pikaajaline protsess. Läbi elu kestev eesmärkide seadmine , sobivate lahenduskäikude leidmine, otsuste ja valikute tegemine puudutab ka töötamist , õppimist, enesearengut (Ibid).
  • KARJÄÄRIPLANEERIMINE


    Karjääri planeerimiseks nimetatakse protsessi, mille käigus sa hindad oma kohta tööalases elus, otsustad, kus sa tahaksid olla, ja teed vajalikud muutused, et sinna jõud (Karjääri planeerimine, 2010, lk 12).
    Kitsamalt võttes võib karjääri planeerimist mõista kui arengu, liikumise, tegevuse või tõusu kavandamist ühe kokreetse elukutse või organisatsiooni raamides. Laiemalt hõlmab karjääri planeerimine aga nii elukutsevalikut, koolitust, asumist tööellu, tööalast karjääri, eneseteostust, pensionile jäämist ja tegevust pensionipõlveski. Et tööelu on tihedalt seotud teiste eluvaldkondadega, on tähelepanu all ka erinevad inimsuhted , harrastused ning perekond. Elukutsevalik, mida vahel käsitatakse karjääri planeerimise sünonüümina, moodustab sellest olulisema osa. Sellest lähtudes võib karjääri planeerimist kirjeldada ka lihtsalt kui enese ettevalmistamist tööleminekuks ja elukutse valikut või muutmist, kasutades süstemaatilist lähenemist (Jamnes ja Savisaar , 1998, lk 7)
    Igal eluetapil on karjääri planeerimise probleemid ning inimeste valmisolek ehk kõpsus neid lahendada erinevad. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetavad noored on esmakordselt elus silmitsi vajadusega eriala ja elukutse tegelikult valida, mitte ainult mõtelda unistuste töökohast. Kellel on võimalik edasi õppida gümnaasiumis, saavad probleemi lahendamist mõne aasta võrra edasi lükata. Abituriendid seevastu peaksid eriala ja elukutse valikuks olema juba piisavalt ette valmistatud või valmis tööturule siirdumaomandatud keskhariduse baasil. Tavaliselt selgub tõehetk alles pärast õpingute edukat lõpetamist. Kui tööturul õnnestub leida iseendaga ja omandatud haridusega hästi haakuv töökoht, kindlustada oma professionaalne areng, saab töökarjääri algust pidada edukaks ja tehtud valikut jätkusuutlikuks. Kui sobivat töökohta ei õnnestu leida, võib juba varakult tekkida vajadus teha uus karjäärivalik . Kannapöörde senisele valikule võiks teha isegi õpingute käigus, kui selguvad uued asjaolud , tekivad uued võimalused. Karjääri planeerimise vajadus saadab inimest üldhariduskoolis õppimisest alates pensionieani välja (Saksakulm, 2010, lk 9).
    Teadlik karjääri planeerimine võimaldab omada kontrolli oma elu üle ning astuda positiivseid samme , et alustada, muuta või parandada oma tööelu ja elukvaliteeti üldse. Karjääri planeerimine mõjutab inimese elu tervikuna , olles tihedalt seotud näiteks perekonna, erinevate rollide ja muude mõjuritega, sõltudes ka inimese arenguetapist ja iga eluperioodi iseloomulikest prioriteetidest. Võib öelda, et karjääri planeerimine kestab peaaegu kogu inimese teadliku elu alates lapsepõlvest saadud kogemustega. Karjääri pole võimalik järgmise 25 aastaks täielikult ette planeerida, vaid see on pidev korrigeerimist nõudev protsess, mille jooksul hinnatakse olukorda mitu korda ümber ja sellest lähtudes tehakse ka otsuseid
    (Jamnes ja Savisaar, 1998, lk 7-8).
    Maailim muutub kiiresti, sealhulgas ka tööalane maailm. Viimaste aastakümnete aina kasvav muutuste tempo võib vahel võtta hingetuks, oled sa siis suure ettevõtte juht, eraettevõtja, väike firma töötaja või teenuseid ostutav FIE. Karjääri puhul on muutused loomilikud ja kasulikud. Uusi väljakutseid vastu võttes arendad sa oma ametialaseid võimeid, saad rohkem infot selle kohta, mida sa oma töölt ootad ja omandad uusi okusi. Nii pakub töö sule rohkem rahuldust ja sa annad oma ettevõttele suurema panuse (Karjääri planeerimine, 2010, lk 12).

    KASUTATUD KIRJANDUS


    Feldmann, M. (Toim). (2010). Karjääri planeerimine. Tallinn: Äripäeva Kirjastus.
    Karjäär ja selle planeerimine. (2002). Kasutamise kuupäev: 03.06.2014, allikas http://www.rajaleidja.ee/karjaar-ja-selle-planeerimine/
    Jamnes, P., Savisaar, K. (1998). Karjäär – kas redel või tee? Tallinn: Koolibri Kirjastus.
    Saksakulm, T. (2010). Teosta end. Karjääriõpetus . Tallinn: Ellervo Kirjastus.
    6
  • Vasakule Paremale
    KARJÄÄRIPLANEERIMINE #1 KARJÄÄRIPLANEERIMINE #2 KARJÄÄRIPLANEERIMINE #3 KARJÄÄRIPLANEERIMINE #4 KARJÄÄRIPLANEERIMINE #5 KARJÄÄRIPLANEERIMINE #6
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor keix Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Karjääriplaneerimine
    14
    doc

    Karjääriplaneerimine

    SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. Karjääriplaneerimine...............................................................................................................3 2. Indiviid....................................................................................................................................4 2.1. Elustiil.............................................................................................................................. 4 2.2. Rollid....................................................................................

    Personalijuhtimine
    Referaat-KARJÄÄRIPLANEERIMINE
    11
    doc

    Referaat: KARJÄÄRIPLANEERIMINE

    .......................................................... 3 1. KARJÄÄR............................................................................................................................. 4 1.1 Karjääri valik........................................................................................................................4 1.2 Karjääri etapid......................................................................................................................5 2. Karjääri planeerimine.........................................................................................................7 2.1 Karjääri planeerimise neli sammu....................................................................................8 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................11

    Personalijuhtimine
    TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ
    113
    doc

    TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

    rahuldamist. Tuleks küsida endalt 2 küsimust: mida ma tahan saavutada ja miks ma seda tahan? Tuleks hoiduda kauplemisest, kui ollakse ette valmistamata. ...............................................................79 Läbirääkimiste hindamine: ......................................................................................................................86 3. PERSONALI JUHTIMINE 86 3.1 Sissejuhatus personalijuhtimisse ja personali planeerimine .............................................................86 3.2 Personali värbamine ja valik.............................................................................................................88 Personali organisatsioonisisene värbamine (ei välista organisatsioonivälist värbamist): ......................88 Personali valiku põhimõtted ja vead: personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu

    Turismi -ja hotelli ettevõtlus
    Amundsoni raamat
    130
    rtf

    Amundsoni raamat

    Karjääri arendamise protsessi käsitatakse sageli loogilise, organiseeritud, juhitud ja protsessist tavaliselt ka palju energiat. Nad tunnevad põnevust ja kirge ning mõnikord järjestikulise tegevusena. Mõisted nagu ,,karjääriplaneerimine" on selle käsitusega peaaegu ammendamatut energiapuhangut. Samas saadab loovat energiat nõudvate kooskõlas ning osutavad, et karjäär on midagi, mida me kavandame ja suuname selgelt projektidega tegelemist teatud rahulikkus ja tasakaalukus. Fritz (1989) ütleb, et sõnastatud eesmärkide poole. Ehkki sellisel käsitusel on kindlasti oma plussid, vajame me ettekujutuse ja olemasoleva reaalsuse vahel eksisteerib loominguline pinge, mis aitab kiiretempolises ühiskonnas, kus muutus tundub olevat ainus püsiv nähtus, uusi tekitada loovat energiat

    Psühholoogia
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.4 Juhid ja juhtkond 9 1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1.3 Juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus 17 2. Juhtimisteadus. Juhtimismõtte arengu ajalugu 20 2.1 Juhtimisteadus 20 2

    Juhtimine
    Andekusest ja andekatest lastest
    352
    pdf

    Andekusest ja andekatest lastest

    Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

    Psühholoogia
    Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
    133
    pdf

    Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

    Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................

    Suhtlemis psühholoogia
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

    Arengupsühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun