kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5)
...........................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted..........................................................7 1.3. Karistusõiguse allikad..........................................................................................7 1.4. Karistusseaduse kehtivus.....................................................................................8 1.4.1. Karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtted................................8 1.4.2. Karistusõiguse ruumilise kehtivuse üldpõhimõtted.............................8 1.4.3. Karistusseaduse isikulise kehtivuse üldpõhimõtted.............................9 2. Süüteomõiste ja delikatistruktuur...............................
alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). · Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus · Nulla poena sine lege põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel (nullum crimen sine lege stricta). · Seega juhtudel, kui kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. · Nulla poena sine lege põhimõtte esemelise kaitseala viimane ja ehk olulisim element on raskendava
Aegumine välistab vastutuse kui just pole inimsusevastane või sõjakuritegu. 2) Ruumiline (§ 6) - KaRS kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil, Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 3) Isikuline (§ 7) tegu toime pandud Eesti Vabariigi kodaniku poolt või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu Karistusseaduse kehtivus Eesti õigushüve vastu toimepandud teo kohta (§ 9 ) (1) Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti karistusseaduse järgi esimese astme kuritegu ja kahjustab: 1) Eesti elanikkonna elu ja tervist; 2) Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või 3) keskonda. Menetluslik immuniteet ja materiaalõiguslik immuniteet (PS § 62) -
Üldosa sisaldab 7 peatükki-kokku 87§,eriosa aga 15 peatükki kokku 350§ Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted Põhiseaduse § 23 lg 1 ütleb et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus mis oli jõus teo toimepanemise ajal.Selle normi järgimine peab tagama õigusliku karistusõiguse,seda nimetatakse seaduslikkuse printsiibiks ja sellest põhimõttest on tuletatud veel 4 olulist printsiipi. I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. II. Määratletuse põhimõte Et seaduslikult käituda peab igale ühele olema tagatud võimalus ette näha milline käitumine on keelatud ja milline karistus selle eest ootab.Määratletuse
Klassikalise süüteomõiste töötasid välja Binding, Liszt ja Beling. Binding töötas välja õigusvastasuse mõiste. Liszt pani paika süü mõiste. Beling kujundas välja süüteokoosseisu mõiste. Finalistlik süüteomõiste – kujunes välja 20. Saj keskpaigas. Welzel 2.6. Eesti karistusõigus Eesti karistusõigus võttis üle finalistliku süüteomõiste II. ÕPETUS KARISTUSSEADUSEST Vaadata ka vastavat vihikut „Õpetus karistusseadusest“ 1. Karistusseaduse mõiste Karistusseadus on materiaalõiguslik seadus, mis sisuliselt näeb ette karistatava teo ja vastava karistuse. On vaja otsustada, kas vastav säte on materiaalõiguslik, mitte menetlusõiguslik. 2. Karistusõigusnormi struktuur 2.1. Primaar- ja sekundaarnorm Karistusõigus ei reguleeri inimeste käitumist, pole regulatiivne (§ 113 ei keela tapmist, tapmine on niigi keelatud). Keelud ja volitused tulevad moraalist.
kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. (2) Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. (3) Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. (4) Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. 5 Väljavõte karistusseadusest § 5. Karistusseaduse ajaline kehtivus (1) Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (2) Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. (3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Süütegu:
vangistust üle 5 aasta(eluaegne vangistus või sundlõpetamine) II astme kuritegu on süütegu mille karistus näeb ette vangistust kuni 5 aastat või rahaline karistus.Kuriteo raskusastmest sõltuvad väga paljud õiguslikud institutsioonid(kuriteo aegumine,ennetähtaegne vabastamine,menetluse lõpetamise võimalus) 3. Karistusseadustiku ajaline ja ruumiline kehtivus, tagasiulatuva jõu olemus Väljavõte karistusseadusest § 5. Karistusseaduse ajaline kehtivus (1) Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (2) Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. (3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast.
· Analoogiakeeld · Kirjutamata tavaõiguse kohaldamise keeld · Tagasiulatuvalt ei saa raskendava seaduse alusel kohut mõista Kriminaalmenetluse põhimõtted: · Legaalsus (vastand on opurtuniteedi põhimõte- otstarbekusest lähtuv) · Ametlikkuse e avaliku süüdistuse põhimõte (kriminaalmenetlust viiakse läbi riigi nimel) · Süütuse presumptsioon · Kaitseõiguse tagamine · Objktiivne ja igakülgne uurimine · Inimväärikuseja isikuvabaduse austamine 44. Karistusseaduse ajaline kehtivus (seaduse muutumise aeg, kergem ja raskem karistusseadus, seaduse kehtestamine ja tühistamine) Karistusseaduse ajaline kehtivus - karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu.
4) kaasajastada süüteokoosseisude kirjeldusi; 5) kehtestada kriminaalvastutus (teatud kuritegude osas) ka juriidilistele isikutele; 6) korrastada sanktsioonide süsteemi. Lisaks karistusseadustikule on karistusõiguse allikateks ka muud seadused, mis sätestavad värteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Karistusseaduse sätete kohaldamisel lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulenevalt saab karistust kohaldada vaid teo (tegevuse või tegevusetuse) eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu
kas pärajanda tahteavalduse või seaduse aluse. Pärand on pärandaja vara. Selleks et pärida, peab isikul olema pärimisvõime. Pärimisvõime on iga õigusvõimelie isik. Pärimisvõimeline on aga ainult see füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus või see juriidiline isik, kes sel ajal oli olemas. Testament on ühepoolne tehing, mille pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. 15. (l.361-396) Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil(või selle vastu), sõltumatu laeva ja õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumatu, kui see tulened välislepingust või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega
kaudse ohu puhul on hädakaitse lubatud vaid juhul. Jõud mida ma hädakaitsel kasutan peab olema proportsioonis meid ähvardava ohuga. Kui meid rünnatakse kätega siis abivahendite kasutamine on siis lubatud kui oled nõrgem Olukorras kus teid sõimatakse peab säilitama külma närvi. 7 Hädaseisund on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Karistusseaduse kohaselt ei ole tegu, mis pannakse toime hädakaitseseisundis ja hädakaisepiire ületamata, õigusvastane. Iga üksik süüteokoosseisu kirjeldus sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Varguse näite puhul on objektiivseteks tunnusteks: 1) võõras vallasasi, 2) selle võtab ära süüdlane ebaseaduslikult teise isiku valdusest, 3) teeb seda omastamise eesmärgil. Kirjeldatud tegevusest (3 eelnevat punkti) tuleneb kuriteo subjektiivne tunnus, s.o kavatsetus või otsene tahtlus.
Riik peab kandma hoolt selle eest, et kõigi laste õigused oleksid tagatud ja et hädasolevatele lastele antaks õigeaegset ning vajalikku abi . 1.2.1 Lapse õigus elule ja arengule Vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele on raseduse katkestamine lubatud naise omal soovil ja vastutusel kuni kaheteistkümnenda rasedusnädalani ja meditsiinilistel näidustustel kuni kahekümnenda rasedusnädalani. Raseduse katkestamist reguleerib raseduse katkestamise- ja steriliseerimisseadus. Karistusseaduse kohaselt on ettenähtud emale, kes tapab oma sündiva või vastsündinud lapse, kuni viieaastane karistus. LKSi kaheksas paragrahv ei väljenda mitte ainult lapse sünnipärases õiguses elule, vaid ka lapse õigust maksimaalsele võimetekohasele arengule. Seega see tähendab õigus elule, toimetulekule, arengule (hingeline, vaimne, moraalne, sotsiaalne areng), lapse kaitse väärkohtlemise (ka ekspluateerimise) eest, meetmed enesehävitamise vastu ning ennetav
Vabariigi karistuseadustikule esimese astme kuriteoks ja kui see kahjustab Eesti Vabariigi elanike elu või tervist, riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda, kehtib Eesti Vabariigi põhiseadus ka väljaspool toimepanemise kohta või riiki. 2.3 Karistuseadustiku isikuline kehtivus Kui tegu on Eestis Vabariigi karistuseaduse järgi kuritegu, tegu on toimepandud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat ala ja kui tegu on toimepanemise kohas karistusseaduse järgi karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus kehtib järgnevatel juhutudel Eesti Vabariigi karistuseadus: 1) välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku karistamiseks 2) tegu on toime pandud Eesti Vabariigi kodaniku või Eesti Vabariigis registreeritud juriidilise isiku vastu või 2 (RT I 2001, 61, 364) §5 4 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti Vabariigi kodanik või sai selleks pärast
Väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on tööõiguslikes asjades Tööinspektsioon. 14. KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse üldiseloomustus. Karistusseadustik. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik. Karistusseaduse ajaline ja ruumiline kehtivus. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud Eesti territooriumil, Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu.
tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuritegu on on tegu, mille eest seadusandja on ette näinud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse ja vangistuse või vaid vangistuse alla viie aasta. Väärtegu Väärtegu on süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Karistusseaduse ajaline ja ruumiline kehtivus Seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu, v.a. kui uus seadus 1) välistab teo karistatavuse 2) kergendab karistust Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteotoimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest.
Kuritegu on kahe tunnusega kuritegu on tegu mis karistusseaduses sätestatud, eristab kuritegu väärteost ja teeb karistuse järgi. Kuriteo ees on põhikaristusena vangistus või rahaline karistus. Juriidilise isiku puhul on sundlõpetamine vangistuse asemel. Väärteo mõiste on samal põhimõttel väärtegu on karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud tegu, väärteo eest põhikaristus rahatrahv, arest ja sõiduki juhtimise ära võtmine. Karistusseaduse mõiste kooskõlas väärteo ja kuriteo mõistega on karistusseadustik ja muu seadus mis näeb ette karistuse süüteo eest. Väärteod on vaid osaliselt kodifitseeritud. Väärtegude jaguneb põhimõttel mille karistus tuleb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest liiklusseaduses nähakse ette vastava seaduse lõpus. Karistusseadus sätestab väärteod mille kohta eriseadust ei ole. Karistusseadustik jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa 1-87 sisaldab üld ja reflektiivseid sätteid. Annab teo
põhiprintsiibid jne, selleks et kaitsta isikut seaduslike vahenditega õigusvastaste rünnete vastu. Lähtudes õigushüve teooriast, peab karistusõigus hoidma tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsma isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistust saab kohaldada vaid teo eest, mis teo toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Ka karistusõigusel kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Karistusseaduse ruumilnie kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud Eesti territooriumil või Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised füüsilised ja juriidilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikide kodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet. 78
Vastasel juhul muutuks kriminaalõigus ebaefektiivseks ning viiks ülekriminaliseerimise, asjatu häbimärgistamise ja inimõiguste rikkumiseni. 3) Nulla poena sine culpa – süüpõhimõte; sellega kooskõlas olevaks saab pidada ühiskonnale tõsiselt kahjuliku käitumise kriminaliseerimist 4) Legaalsusprintsiip – Euroopa Liidu seadusandja peab arvestama õiguskindluse, kriminaal õiguse tagasiulatuva jõu keelu, kergema karistusseaduse tagasi ulatuva jõu põhimõtte ning kriminaal õiguse demokraatlikus seadusandlikus protsessis kehtestamise nõudega. 5) Subsidiaarsuse printsiip – see peab tagama, et EL ühtset kriminaalõigust tuleks kehtestada vaid siis, kui kavandatava eesmärki ei suudetaks efektiivsemalt saavutada liikmesriikide tasemel ning meetme ulatuse või toime tõttu on eesmärgid paremini saavutavad ühenduse tasandil.
crimen, nulla poena sine lege scripta, stricta, paevia (isiku tegu ei saa lugeda süüteoks ja teda ei tohi slle eest karistada, kui seda tegu ei olnud tunnistatud süüteoks kirjaliku, määratletud ja enne teo toimepanemist jõustunud seadusega). Põhimõte sisaldub ka EÕIK art 7 lg-s 1 ning kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art 15 lg-s 1. Põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel. Seega juhtudel, mil kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. Samal ajal ei välista põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel kohtualuse olukorda kergendava analoogia (s.o analoogia in bonem partem) kohaldamist
Samuti määrab ta kindlaks kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide 39 ähvardusel. 299. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseadusele paragrahv 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusseaduse sätete kohaldamisel lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest saab isikut karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulevana saab karistust kohaldada vaid teo eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks ja oli toime pandud pärast selle seaduse jõustumist. 300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu
kaitsma isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Samas peab karistusõigus aitama taastada süüteoga tekitatud kahju ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Kuna karistuõigus peab kaitsam nii riigi, kui ka isiku õigustatud huve, on tema ülesandeks leida mõistlik kompromiss riigi ja isiku huvide kaitsel. 298. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? Vastus: Karistusseaduse väljatöötamise aluseks võeti 1975. a Saksa karistusseadustik ja 1994.a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi sugemeid. 299. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Vastus: Karistusseaduse sätete kohaldamise korral lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. 300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud?
5. Riskikäitumine ja ohutu liikluskäitumine jne. Liikluskäitumise mudelid ja teooria 1. Liiklusõnnetuste tekkepõhjuste mudelid ja teooriad 2. Epidemioloogia, liiklusõnnetuste tekkepõhjuste statistika, kokkupõrgete diagrammid 3. Liikluskäitumise mõõdistamine 4. Erinevate sihtgruppide riskid jne. Õiguslikud raamtingimused 1. Liiklusseadus 2. Juhtimisõiguse alusdokumendid 3. Liikluseeskiri 4. Karistusseaduse ja menetlusseaduse valitud osad 5. Kutsesobivusele vastavuse alused jne. Liikluspsühholoogilise sekkumise alused 1. Rehabiliteeriva sekkumise meetodid jne. 56 Liikluskorraldusvahenditega seotud liikluspsühholoogia 1. Liikluskorraldusvahendid: äratuntavus, arusaadavus, tajutavus, juhiste täitmisvõimalikkus 2
2. inimsusevastased kuriteod ,,Kõik on lubatud, mis ei ole keelatud." Tagasiulatavat jõudu KÕ ei ole, analoogiat ka ei ole. Miks? Kust ma seda teadsin, et kunagi võetakse seda seadust vastu? Süütegu on ajaliselt toime pandud 1. Tegevusdelikti korral teo alustamisel 2. tegevusetusdelikti korral algab kohustuse tekkimisega tegutseda 3. Isikute grupi korral esimese täideviimisteo algusest 4. Osavõtu korral igaühe 5. .... Karistusseaduse ajaöine kehtivus Karistust mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse alusel Karistusel on tagasiulatav jõud ainult siis, kui (Välistab) (Leevendab muul viisil isiku olukorda) Kergendab karistust, s.o. · näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära; · madalab · ... · ... Ruumiline kehtivus Eesti KarS kehtib
· andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; andmed seksuaalelu kohta; · andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; · kriminaalmenetluses või muus õigusrikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õigusrikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid. Karistusseaduse (vastu võetud 2001. aasta) järgi on järgmised punktid ja nõuded: Arvutikahjurlus: · Arvutis olevate andmete või programmi ebaseadusliku vahetamise, kustutamise, rikkumise või sulustamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, samuti arvutisse andmete või programmi ebaseadusliku sisestamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
kujul. Neid tekib ka siis, kui mõni mõiste ebatäpne Lünkade ületamise võimalused ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel: 1. Analoogia ühe või mitme õigusnormi rakendamine õigusega mittereguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajaksid reguleerimist. Võib kasutada ainult analoogi olemasolul. a. Seaduse analoogia e üksikanaloogia aluseks võetakse sarnane õigusnorm. Karistusseaduse puhul kehtib nullum crimen sine lege ainult seadus võib öelda, mis on kriminaalkorras karistatav tegu. b. Õiguse analoogia lähtutakse paljudest õigusnormidest, mis summa summarum põhinevad samadel alustel. 2. Loomuõiguse printsiipide alusel nagu sooviks seda kaasaja seadusandja põhineb üldtunnustatud väärtushinnangutel. Kohtunik peab looma õigust ei teki küll materiaalne
Kuritegu on kahe tunnusega kuritegu on tegu mis karistusseaduses sätestatud, eristab kuritegu väärteost ja teeb karistuse järgi. Kuriteo ees on põhikaristusena vangistus või rahaline karistus. Juriidilise isiku puhul on sundlõpetamine vangistuse asemel. Väärteo mõiste on samal põhimõttel väärtegu on karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud tegu, väärteo eest põhikaristus rahatrahv, arest ja sõiduki juhtimise ära võtmine. Karistusseaduse mõiste kooskõlas väärteo ja kuriteo mõistega on karistusseadustik ja muu seadus mis näeb ette karistuse süüteo eest. Väärteod on vaid osaliselt kodifitseeritud. Väärtegude jaguneb põhimõttel mille karistus tuleb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest liiklusseaduses nähakse ette vastava seaduse lõpus. Karistusseadus sätestab väärteod mille kohta eriseadust ei ole. Karistusseadustik jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa 1-87 sisaldab üld ja reflektiivseid sätteid
Ebaseaduslik on streik või töösulg: o kohtu tegevuse mõjutamiseks; o millele ei ole eelnenud läbirääkimisi ega lepitustoiminguid; o mille väljakuulutamisel või korraldamisel on rikutud kehtestatud korda. Otsuse streigi või töösulu ebaseaduslikuks tunnistamise kohta teeb kohus. 14. KARISTUSÕIGUS 14.1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANNE JA ALLIKAD. KARISTUSSEADUSE KEHTIVUS Karistusõigus kaitseb isikut, tema õigusi, vabadusi ja hüvesid karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on kindlaks määrata süüteod, neid lahendavad organid, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja teiste õiguskaitse organite tegevuse õiguslikud alused ja tegevuse põhiprintsiibid jne, selleks et kaitsta isikut seaduslike vahenditega õigusvastaste rünnete vastu.
- nõuetel 100-1.000 EUR: 60 EUR - nõuetel summas 1.000 EUR ja rohkem: 160 EUR 46 Liigkasuvõtmise keeld Soomes on liigkasuvõtmine reguleeritud ka kriminaalõiguslike normidega, st kui eraõiguslike normide alusel on eelnevalt tuvastatud, et kõrge intressi kokkulepe oli heade kommetega vastuolus, siis võib järgneda kriminaalõiguslik sanktsioon. Soome karistusseaduse kohaselt on liigkasuvõtmine see, kui laenuandmisel võetakse või saavutatakse intress või muu majanduslik eelis, mis on ebaproportsionaalne võrreldes krediidiandja poolt osutatava teenuse kuludega. Enne 2010.a veebruarit kehtinud sõnastuse kohaselt oli liigkasuvõtmine tavapärasest pangaintressist tunduvalt kõrgem laenuintress, kuid kiirlaenude kulusid polnud võimalik praktikas võrrelda näiteks pankade intressimääraga, kuna pangad ei pakkunud selliseid tooteid. Karistusseadus ei
jao „Aususe kohustuse rikkumine” on täna sätestatud altkäemaksuga seonduv. Kui vaadelda antud süüteo asukohta läbi aegade erinevates kriminaalkoodeksites, siis ei ole tema asukoht muutunud. Isegi Moosese raamatus reguleeris 23 peatükk inimeste vahelisi suhteid ja nii Saksa kui Prantsusmaa klassikalise kriminaalõiguse sünnist alates on lisandunud seos ja jaotus tulenevalt ametikohusustest. 10 Ka Karistusseaduse jõustumisest 01. septembrist 2002.a. on laiemale üldsusele hakanud aegamööda „jõudma kohale” erinevus pistisest ja altkäemaksust. Kahjuks siiski esineb tihti ajakirjanduses väiteid, kus räägitakse üheaegselt ametivõimu kuritarvitamisest ja pistise andmisest13. Nõukogude ühiskonnas võis täheldada teatud valdkondades altkäemaksu, seal hulgas eriti pistise andmist normaalseks käitumiseks. Seetõttu oli selline tegevus justkui ühiskonnas
Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 107. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust? Isikulise kehtivuse seisukohast kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning: 1 tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja. Eesti karistusseadus kehtib:
kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonda, Eesti riigivõimu teostamist, keskkonda või kui on toime pandud maailmakuritegu. Kehtib ka väljaspool Eestit kuriteo kohta, mille on toime pannud kaitseväelane. Kehtib ka välismaal pistise ja altkäemaksu andmise kohta, kui pätt on Eesti kodanik või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja, või Eestis registreeritud juriidiline isik. Kehtib välismaal juhul, kui tegu on Eesti karistusseaduse järgi kuritegu ja kui teo tegemise kohas on see tegu karistatav (või karistussüsteem puudub) ning: a) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu, b) pätt oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik (või sai selleks peale tegu) või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja. 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid, kellele ei kohaldata karistust?
piiramist ja kaitsma isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Samas peab karistusõigus aitamataastada süüteoga tekitatud kahju ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Kuna karistuõigus peab kaitsam nii riigi, kui ka isiku õigustatud huve, on tema ülesandeks leida mõistlik kompromiss riigi ja isiku huvide kaitsel. 108. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? Karistusseaduse väljatöötamise aluseks võeti 1975. a Saksa karistusseadustik ja 1994.a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi sugemeid. Eesti kar. sead. Põhimõttelised alused on sätestatud põhiseaduses, mis määrab kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega 109. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel?
annaabi.ee 
