Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane (puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2). Deliktistruktuur- lähtutakse finalistlikust küsitlusest, mis omakorda tähendab seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga (koosseisupärasus, õigusvastasus, süü) Ideaalkogum- 1 tegu + mitu koosseisu (sõidab purjuspeaga ja ületab kiirust) Reaalkogum- mitu tegu + mitu koosseisu (murdis korterisse sisse, varastas teleka, müüs selle hiljem maha) Objektiivne koosseis- seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (§12 lg2) Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile Regressikeeld- isik alustab põhjuslikku ahelat, mingi hetk võtab selle üle kannatanu ning eelnevate põhjuste juurde enam tagasi ei mindagi (narkomaanid
isiku käitumises, ei saa enam loobumist kontrollida. 4) Isikuline süüd välistav asjaolu eriosas (§-d 306 ja 307) Kvalifikatsioonid ja priviligeeringud kui on saadud jaatav vastus põhikoosseisule, kontrollitakse võimalikke kvalifikatsioone ehk raskendavaid asjaolusi. (NB! Surma põhjustamine ettevaatamatusest §117 ei ole §113 priviligeering). Kaastäideviimine Varavastased süüteod priviligeering §218 Kogum ideaal- (§63 I) või reaalkogum (§63 II) IV. Karistatavuseeldused väljaspool õigusvastasust ja süüd 1. Objektiivsed karistatavuseeldused 1) Negatiivne eeldus: § 246 (ÜRO Julgeolekunõukogu luba) 2) Positiivsed eeldused a) Diplomaatilised suhted (§-d 247, 249, 250) b) Pankrot (§ 384 II) 2. Isikulised negatiivsed karistatavuseeldused 1) Parlamendisaadikute materiaalõiguslik indemniteet (PõhiS § 62)
Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt paragrafist .... on tahtlus välistatud. Kevad, 2015 3 sorti kuriteod: 1 vargus- ainult tegu 2 tapmine – ainult tagajärg 3 spets teokirjaldusega teod( vägistamine) nii tegu kui ta tagajärg. Kolm sorti sõnu: Tavasõnad: jah, ei, kui ka inimene jne Seaduses defineeritud sõnad-juriidilised sõnad millel on legaaldefinitsioon, ametiiisk nt
Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt paragrafist .... on tahtlus välistatud. Kevad, 2015 3 sorti kuriteod: 1 vargus- ainult tegu 2 tapmine ainult tagajärg 3 spets teokirjaldusega teod( vägistamine) nii tegu kui ta tagajärg. Kolm sorti sõnu: Tavasõnad: jah, ei, kui ka inimene jne Seaduses defineeritud sõnad-juriidilised sõnad millel on legaaldefinitsioon, ametiiisk nt
Isiku elu koosneb igasugustest tegudest, mida saab eraldada. Karistusõiguslikult peame otsustama, kas isik on pannud toime mitu tegu või mitte ja kui on mitu tegu, kas peab nende eest eraldi karistama, kas karistuse saab liita. Tule tuvastada episoodid ja siis järgneb lahendus episoodide kaupa. Skeemikogumik lk 16! (mitu koosseisu § 206 asemel § 209 õige) 3.4.2. Ideaalkogum Üks tegu, mis vastab kahele koosseisule. Vastutab § 63 lg 1 alusel. 3.4.3. Reaalkogum Vähemalt 2 tegu ja 2 paragrahvi 3.4.4. Mitteehtne kogum 3.4.5. Ne bis in idem 3.6. Aegumine – II kursuse kaasustes ette ei tule 3.6.1. Mõiste, materiaal- ja menetlusõigulik käsitlus 3.6.2. Süüteo ja otsuse täitmise aegumine (§-d 81-82) 4. Karistusseaduse kehtivuspiirid – kaasustes sellega tegemist pole 4.1. Ajaline kehtivus (§ 5) 4.2. Ruumiline kehtivus (§-d 6, 8-9) 4.3. Isikuline kehtivus (§ 7) 4.4
õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega. Teo ainsus: - kaks tegu, kuid vastab vaid üks §, siis kasutataksegi seda § - üks tegu, aga sellele vastab kaks või rohkem § - ideaalkogum ehk üks tegu, mis realiseerib mitu kuriteokoossseisu. Siis tulevad mõlemad § ära näidata. Sellistel juhtudel mõistetakse karistus ühe raskema § järgi (§ 63 lg 1) Teo mitmus: - kõik need teod vastavad erinevatele kuriteokoosseisudele – reaalkogum. Kõik § tulevad ära näidata ning iga teo eest mõistetakse eraldi karistus ning need liidetakse. - kõik teod vastavad ühele koosseisule – koosseisupärane teo ainsus. Tuleb märkida üks § ühe korra, sõltumata sellest, mitu episoodi on. (vältav süütegu-koosseisule vastav olukord kestab teatud perioodi ja kogu selle perioodi vältel saame öelda, et on tegemist kuritegevusega. ) Üldreeglid milles on erandid: