Kohtunik-õigusemõistja või karistaja? Kõige üldlevinumas tähenduses peetakse kohtunikuks isikut, kelle võimuses on langetada otsus mõne juhtumi või küsimuse üle. Kuid siiski- seda teemat saab vaadelda kahest aspektist. Esmalt, kohtunik. Kohtunik on inimene, nagu iga teinegi. Teeb oma tööd ehk mõistab ja tõlgendab seadusi vastavalt praktikale. Lisaks sellele on tal ka oluline abiline- tema ise. Südametunnistus. Küsimus on ka selles, kuidas ja kellena kohtunik end ise oma ametitoolis tunneb
Kohtunik õigusemõistja või karistaja Sõnal ,,kohtunik" on mitu tähendust. Mõned inimesed teavad Teda, kui õigusemõistjat pallimängus, kes vilistab kohe, kui tuleb mõni viga või punkt. Teised teavad Teda aga kui kurja pilgu ja valge parukaga karistaja, kes su vanglasse saadab. Kuid on Ta siis õigusemõistja, karistaja või äki mõlemat? Kohtuniku töö on raske töö, mis nõuab Temalt väga suurt vastutust ja tähelepanekut. Tal on vaja palju usaldavat eelinformatsiooni enne, kui Ta oma lõpliku otsuse teatavaks teeb. Vahet ei ole siis, kas palliplatsil või kohtumajas. Kui palliplatsil kohtunik väga teraselt mängu ei jälgiks, ei oleks Tal võimalik punkte panna. Ta ei saaks ka kedagi teist väga usaldada, kuna iga võistkonna fänn, mängija ja treener pooldab ikka oma tiimi.
Kohtunik õigusemõistja või karistaja "Jõuad! Tõste, löö pall maha! Hästi, punkt meile." Kohtunik vilistab, tõstab käe punktisaajate poole ning annab loa servimiseks. Minu kord, otsustav punkt, pall kukub piirile. Saalis valitseb vaikus. Mees vilega osutab käega vastaste suunas. Pagan, kaotasime. Kuid miks, kui pall kukkus piirile? Kah mu õigusemõistja, mäng oleks pidanud jätkuma. Ebaõiglane karistus meile, kes olime tõesti vaeva näinud, et nii kaugele jõuda. Ma ei lepi sellega.
Kohtunik- kas õigusmõistja või karistaja? Kohtunikuks peetakse isikut, kelle võimuses on langetada otsus mõne vaieldava küsimuse üle. Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks. Õigusemõistjaks võib olla nii endale kui teistele, sõpradele kui vaenlastele, isegi tundmatutele. Kohtunik mõistab kohtus õigust ja kohut erapooletult kahe konfliktse osapoole vahel. Ta rakendab olemasolevaid õigusnorme ja jõuab lahendini, kus ühel poolel on õigus ja teisel ei ole. Otsuse tegemisel on kohtunik iseseisev – kellelgi ei ole
Mõned ristuvad transaktsioonid põhjustavad, mõned lahendavad konflikte. Käikude ristumine on hõlpsasti äratuntav ärritus- või kärsitusnoodist hääles, tahtlikust või tahtmatust torkest või solvumisilmest. A B LV LV TK TK L L Tekib konflikt. Mõlemad kasutavad teises peituva heitliku lapse ründamiseks lapsevanem-karistaja häält. Tulemus haavatakse mõlemat last. A: Ütlesin juba, et ilma ostukorvita ei teenindata B: Ärge kamandage A B LV LV TK TK L L A: Ma jälestan nõmedaid komöödiaid B: Kui need sulle ei meeldi, siis meil pole mõtet ju koos telekat vaadata A B LV LV
M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus linnakohtunik. S Senatus consultum ultimum erakordne senatiotsus. Sui iuris iseenda õigus, privileeg, eesõigus. T Tribuni plebis rahvatribuunid. V Vindex kaitsja; kättemaksja, karistaja. 1
Üheks kirjandus arhetüüpseks teemaks on hea võitlus kurjaga. Seda nähtust esineb paljudes erinevates teostes, näiteks Goethe suurteoses "Faust", Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita", A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" ning veel mitmetes raamatutes. Erinevatel rahvastel on mütoloogias ka teistsugune kurat, mõnel puhul on kurat kohtumõistja, samal ajal teises teoses lihtsalt pahatahtlik ning kolmandas üldse süüdistaja ning karistaja. Mõiste "kurat" ei ole kindlalt piiritletud ega paika pandud, et kellega on täpselt tegu, kuidas ta käitub ning miks. Teoses "Meister ja Margarita" on Woland tembeldatud kui üheks täielikult halvaks tegelaseks, kuid see pole päris nii. Mees on küll kuri ning teeb kohati õigustamatuid asju, näiteks kui ta ei lasknud Berliozi sugulasel korterisse number 50 kolida. Põhjuseks oli see, et ta tahtis seal ise elada, kuid see ei õigusta tema teguviisi. Teisalt
situatsioonides ja toetada lapse isikupärast arengut. Kindlasti loeb lapse kasvatamine ka lapse elus suurt rolli. Sellega saame last suunata õigemas või paremas suunas, sest iga vanem tahab et ta lapsel(lastel) läheks hästi ja et ta saaks enda eluga hästi hakkama. Paha või halba last ei ole olemas, lapse käitumishäired võivad olla tingitud nii sellest, et lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus ning füüsiliselt saab selle eest karistada laps. Tihti on nn karistaja kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Teine variant on see, et lapsel on diagnoositud meditsiinilised käitumishäired. Sellised lapsed vajavad erikooli või tavakoolis eriteenuseid, näiteks väikeklassis õppimist. Mina olen eluaeg olnud väga tagasihoidlik, alati vanematega kokkuhoidev ja väga paindlik, enamasti kõigega nõus ja kõigega kaasa minemas. Minu noorem vend on seevastu, temperamentsem, jäärapäisem, osades asjades väga ükskõikne (enamasti need asjad, mis väga
· Võimaldab kontrollida korraga rohkem · Võimaldab saada tagasisidet iseenda ja oma tegevuse kohta inimesi · Aitab luua ühiseid väärtusi, uskumusi, mis on aluseks ühisele kultuurile ja võimaldab neid ka kiiresti uutele liikmetele edasi anda Liider grupis (Krech ja Grutschfield) · Palgamaksja · Esimees · Karistaja · Planeerija · Eeskuju · Tegutseja · Sümbol · Asjatundja · Vastutaja · Esindaja väljapoole · Ideoloog · Sisemiste suhete kontrollija · Isa-ema · Patuoinas
eesmärgiks seadma kurjuse piiramise mitte hävitamise. Kolga idealiseerib Kalevipoja käitumist, kui euroopalikku mõttelaadi. Kahjuks ei saa nende väidetega nõustuda, kuna Sarvik oli tõeliselt hirmutav ja vägivaldne tegelane, kelle tegu olnuks võrrelduna kasvõi tuuslari kuriteoga surma väärt. Et eepose loojadki pidasid Sarviku karistust liiga leebeks, näitab see, et Taara karistas Kalevipoega, pannes ta jalutuna Sarvikut valvama. Kalevipoeg ei olnud siiski ainult karistaja vaid ka mõrsukas. Ta tappis joomise käigus Soome sepa vanema poja, kuna neil tekkis tüli saarepiiga pärast. Ei saa väita, et soome sepa poja tapmine oli õigustatud. Kalevipoeg oli purjus ja tegi raevuhoos mõtlematu teo. Kas siis tõesti oli vaja nii palju juua või ei teadnud ta, et joomahoos tabab teda hullus. Kui süüdistada Kalevipoega kui halba karakterit eeposes, ei saa välja jätta ka Kalevipoja ja Saarepiiga kohtumist. Kalevipoeg kohtus Saarepiigaga ja vägistas ta
oluline. Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Selline mees ei pea isaks olemist mehelikkuse osaks, ta on lapse suhtes jahe ja tõrjuv. 2. Traditsiooniline "vanaaegne" isa, kes hoolitseb oma perekonna eest suurniku moel. Isadus on säärase mehe jaoks lihtsalt perekonna olemasolu, ilma et perekond ja isadus moodustaksid olulist osa tema meesidentiteedist. Ta on enamasti karistaja ja oluliste otsuste tegija. Selline isa ei loobu mitte kunagi oma harrastustest või karjäärist perekonna heaks. Selline roll ei pruugi olla alati mehe enda vabatahtlik valik, vaid ühiskondlik enesestmõistetavus, millega ta siiski sisimas rahul ei ole. 3. Toetav isa. Selline ema abistav isa kujunes välja 1970. aastatel. Ta on oma lastesse siiralt kiindunud ja tal on nendega tugev emotsionaalne side ja ta võtab osa ka kodutöödest
..planeet kui haisev pomm" (,,Katastroof 1"). Marie Underi kogu ,,Verivalla" (1920) nimiluuletus on samuti otsekui maailmalõpu painajalik nägemus, kus põrgu on tõusnud maa peale ja kustutanud isegi taeva. Leidlike metafooridega loob Under õudseid pilte. Inimkonda tabanud katastroofi le vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema. Barbaruse ja Alle luuletuses kõneleb karistaja, õiglane kättemaksja, nagu viitab Alle luuletuse ,,Karistai" pealkiri. Veel sagedasem on aga manitsus või üleskutse iseendaga aru pidada, sisemiselt puhastuda. ,,Oo, vaata, inimene, eneselle silmi!" hüütakse Barbaruse luuletuses ,,Epiloog". Inimene teebki seda näiteks Underi luuletuses ,,Ma elan". Katastroofis ellujäänu tunneb kohustust saada paremaks, hinnata talle kingitud elu. Ajaluule temaatika ja väljendusviis, eriti õuduskujundid on iseloomulikud ekspressionistlikule
- Tasustamine, käitumise kinnitamine ehk sarrustamine · Thorndike'i katse - Näljane kass puuris, kes nägi toitu väljaspool puuri. Puurist välja saamiseks oli vaja vajutada spetsiaalset klahvi. Operantne tingimine (2) · Näited karistusest - koerale antakse nina pihta kui ta närib jalanõusid - lapsel keelatakse teleka vaatamine kui pahandust teeb * Karistamise mõningad reeglid - Alati tuleb selgeks teha, mille eest karistatakse, välditakse karistaja kartmist. - Karistatakse käitumise eest, mitte inimest konkreetselt. - Karistamine ei tohi olla alandav - Sobilikku käitumist tuleks samuti märgata ning positiivselt kinnitada · Näited kinnitusest - laps saab kommi, peale "palun" ütlemist emale - õpilane saab õpetajale vastamise eest kiita või hea hinde Operantne tingimine (3) · Õppimise seadused - Efektiseadus - reageeringud, mille järgneb tasustus, kalduvad korduma ja reageeringud, millele
Kui Sparta perekonnas sündis laps, siis näidati teda linnavanemaile ja need otsustasid tema saatuse: nõrk visati kuristikku, tugev aga anti emale tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit, ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Sellega mõjutati lapsi varasest noorusest peale ning Plutarchos teatab, et ka karistamine oli kontrolli all, st kui karistaja oli liigagar või liigleebe, sai ta ise karistada. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid. Kõik kasvatasid kõigi lapsi. Et kindlasti saada kõige tervemaid, vastupidavamaid ja tugevamaid järglasi, võisid spartalased oma abikaasakohustused üle anda tugevamale ja nooremale kaaskodanikule. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega
Iga arhailine kultuur ei muutu kõrgkultuuriks. Talurahva hulgas eksisteeris arhailine õigus kuni 19. sajandini. Arhailine õigus ei vaja kirja panemist. Arhailises õiguses pole indiviide, Maila Rumessen JU148 on hõimu liikmed. Trahvi maksab sugukond tervikuna. Omasid hoiti, igavõõras oli vaenlane. Ka abielu puudutas kaht sugukonda, mitte kahte isikut. Oluline oli manne e tõotus. Jumal oli kõrgeim, ainult tema oli karistaja. Õigusrikkumises pole tähtis toimepanija vaid tegu. Kõige suuremad muutused toimusid perioodil antiikajast lokaalõiguseni. Sugukonnad hakkasid lagunema ja sellega kadusid sugukonnaõigused. Peamiseks põhjuseks võib lugeda seda, et võim hakkas minema üle sugukondadelt keskvõimule. Inimene ei samastanud ennast enam sugukonnaga, vaid millegi suuremaga. Algas ühiskondlik kihistumine. Ühiskonnal oli vaja uut tüüpi organisatsiooni riiki
Mis on ajurünnak?Ajurünnak on jätta hindamine ja kritiseerimine ajutiselt kõrvale, kujutlusvõime vabaks ja ideede pakkumine, otsi variante ja lahendusi, salvesta kõik ideed, hinda ja vali välja hiljem. 70. Millised on grupi liikmete rollid?Ülesandele-orienteeritud rollid; Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid; Individuaalsed rollid. 71. Millised on grupi juhi rollid? Administraator; Planeerija; Strateeg; Ekspert; Grupi esindaja; Grupisiseste suhete korraldaja; Kiitja ja karistaja; Vahekohtunik; Musternäidis; Grupi sümbol; Vastutaja; Ideoloog; Isakuju; Patuoinas. 72. Mida teha et grupi töö oleks edukas?Pane paika grupi eesmärk; Tee kindlaks oma seisukoht; Kuula; Löö kaasa; Säilita külma verd. 73. Millised on erinevad juhtimisstiilid?ülesandele-orienteeritud funktsioonid , sotsiaalsed funktsioonid. Juht on kui planeerija , administraator, ekspert, kiitja ja karistaja, esindaja, vahekohtunik, vastutaja. 74
Ajaluule · 1920. paika tekkinud ajaluule, 1920. aastate alguse eesti luule silmatorkav suund, mis järgis kindlat voolu ja stiili. · Ajaluulele andisid nimetuse luuletajad ise. · Globaalse katastroofi teema läbib selgelt luuletusi ( J. Barbaruse luulekogud, M. Underi" Verivall") · Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema. ( Alle ja Barbaruse luuletustes kõneleb karistaja, õiglane kättemaksja) · Ajaluule temaatika ja väljendusviis, eriti õuduskujundid on iseloomulikud ekspressionistlikule voolule, mis on pärit saksa kirjandusest ja kunstist. Ekspressionism on suguluses sümbolismiga ja kuulub uusromantiliste suundade hulka , kuid sel on selge eripära. Ekspressionistlik kujund on sümbolistlikust kujundist tähenduslikult mõneti lihtsam ja ühesem- see annab kohe kindlasuunalise üldistuse.
Mõisapõlde laiendati talupoegade maade arvelt, tavaliselt võlglaste maa või vägivallaga Talupoegadelt hakati üha rohkem koormisi nõudma Millised olid siiani talupoegade põhilised koormised? Teokoormiste järsk kasv miks? MÕISATEGU talupoegade kohustus töötada mõisa põllul ja majapidamises Sunnismaisuse kujunemine Mõisatöö võttis suurema osa talupoegade ajast Ametisse mõisasundijad: 1) Kubjas teotööliste töölesundija ja karistaja 2) Kilter - kupja lähim abiline KODUKARIÕIGUS mõisniku õigus karistada tema maal elavaid talupoegi ihunuhtlusega Talupoegadel kujunes mentaliteet mõisa köis, las lohiseb! Kas talupojad leppisid teokoormiste suurenemisega? Sunnismaisuse kasv Talupoegade põgenemine Mõisnike kokkulepped: mees või võlg Kujunes välja sunnismaisus talupoegade liikumiskeeld, ei tohtinud elukohta vahetada mõisa piirest väljapoole
Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Selline mees ei pea isaks olemist mehelikkuse osaks, ta on lapse suhtes jahe ja tõrjuv. 2. Traditsiooniline "vanaaegne" isa, kes hoolitseb oma perekonna eest suurniku moel. Isadus on säärase mehe jaoks lihtsalt perekonna olemasolu, ilma et perekond ja isadus moodustaksid olulist osa tema meesidentiteedist. Ta on enamasti karistaja ja oluliste otsuste tegija. Selline isa ei loobu mitte kunagi oma harrastustest või karjäärist perekonna heaks. Selline roll ei pruugi olla alati mehe enda vabatahtlik valik, vaid ühiskondlik enesestmõistetavus, millega ta siiski sisimas rahul ei ole. 3. Toetav isa. Selline ema abistav isa kujunes välja 1970. aastatel. Ta on oma lastesse siiralt kiindunud ja tal on nendega tugev emotsionaalne side ja ta võtab osa ka kodutöödest
Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Selline mees ei pea isaks olemist mehelikkuse osaks, ta on lapse suhtes jahe ja tõrjuv. 12 Traditsiooniline “vanaaegne” isa, kes hoolitseb oma perekonna eest suurniku moel. Isadus on säärase mehe jaoks lihtsalt perekonna olemasolu, ilma et perekond ja isadus moodustaksid olulist osa tema meesidentiteedist. Ta on enamasti karistaja ja oluliste otsuste tegija. Selline isa ei loobu mitte kunagi oma harrastustest või karjäärist perekonna heaks. Selline roll ei pruugi olla alati mehe enda vabatahtlik valik, vaid ühiskondlik enesestmõistetavus, millega ta siiski sisimas rahul ei ole. Toetav isa. Selline ema abistav isa kujunes välja 1970. aastatel. Ta on oma lastesse siiralt kiindunud ja tal on nendega tugev emotsionaalne side ja ta võtab osa ka kodutöödest.
vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. Sotsiaalpsühholoogia Millised on sotsiaalpsühholoogia peamised uurimisvaldkonnad? Kohanemine, hoiakud ja eelarvamused, diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine,
jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad. 59. Millised on grupi liikmete rollid? Ülesandele-orienteeritud rollid, Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid, Individuaalsed rollid. 60. Millised on grupi juhi rollid? Administraator, Planeerija, Strateeg, Ekspert, Grupi esindaja, Grupisiseste suhete korraldaja, Kiitja ja karistaja, Vahekohtunik, Musternäidis, Grupi sümbol, Vastutaja, Ideoloog, Isakuju, Patuoinas. 61. Millised on erinevad grupi juhtimise stiilid? ülesandele-orienteeritud funktsioonid, sotsiaalsed funktsioonid. 62. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? Konsensus, Enamus, Koalitsioon, Teerull. 63. Mis iseloomustab avalikku esinemist kui inimkommunikatsiooni liiki? Sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, "Avalik" keel on piiratum, Auditoorium on mitmekesine,
sekkumismeetod. Viis põhjust, miks karistamisel (füüsilisel eelkõige) pole mõtet: (1) karistamise tagajärgi ei saa ette aimata. Laps võib karistusele reageerida ettearvamatult. (2) karistamine tekitab lapsel alandust, 14 kättemaksuhimu ja kibestust, kuna karistaja puhul on tegemist alati sellega, et võim on karistaja käes. Suhe pole võrdne, nagunii on karistajal suurem võim. Alandamise tagajärg on tavaliselt see, et alandatav karistab endast võimul olevalt madalamat inimest, näiteks nooremat venda, õde jne (3) pidev karistamine tekitab passiivsust. Ta hakkab vältima karistajat ja järgmist karistust. Hakkab lõpuks ka vältima suhet karistajaga. (4) karistamine vähendab lähedaste turvalisust
"Rahvausund tänapäeval" 1995 . Mees suhtleb metsaga Kirjandust Juri lotman (1922-1993) rmt. Semiosfäärist , 1992 lk 77 jj Ernst Cassirer (1874-1945) rmt uurimus inimesest 1999 Jack Goody (1919) rmt Metsiku mõtlemise kodustamine 2000 [1977] Jaan Sootak " Möögaga leegi vastu" Akadeemia nr 4, 1990 Arhailine arusaam karistusest Keelust üleastumine lepitus Ohverdamine karistus ( lindpriius, veretasu). Keskaja arusaam karistusest Karistaja ja kahjukannataja lahusus - Psühkoloogiline alus: kättemaks - Ajalooline põhjendus tavaõigus - Õiguslik-eetiline alus ristiusk Tänapäevane arusaam karistustest suund karistuselt kasvatusele Karistus kokkuleppitud reeglite üleastumine, mis on seotud ohverdamise ja karistusega. Ohverdamine on seotud lepingute mitte inimese- looduse vahel aga karistus on konkreetselt inimese-inimese vahel.
viimase unustatud alama põlvekõverus (1:399). Ei saa olla mingit kahtlust, et paljud keelud on olemas vaid selleks, et toetada nende võimu, kes võivad neist keeldudest üleastumist karistada ja andeks anda. Halastus on väga kõrge ja konsentreeritud võimuakt, sest ta eeldab hukkamõistmist; ilma eelneva hukkamõistmiseta ei saa aset leida ükski halastuseakt. Halastus on ka väljavalitus. Kombeks on anda armu üsna piiratud arvuse süüdimõistetuile. Karistaja ei luba endale liigset leebust ja isegi kui ta teeb näo, otsekui hakkaks karistuse karmus talle vastu, näeb ta selles sundi karistaminse endapühas ja põhjendab kõik sellega (1:399). Aga ta jätab ka alati lahti tee halastuse juurde, kas nii, et ta ise otsustab seda valitud juhtudel, või nii, et ta soovitab armu anda kõrgemal instandil, kellel on selleks õigus (1:400). Oma võimutäiust ilmutab võim seal, kus armuandmine toimub viimasel silmapilgul. Kui
nii palju ideid kui sa vähegi suudad*Otsi variante ja täiendusi*Salvesta kõik ideed*Hinda ja vali välja hiljem 70. Millised on grupi liikmete rollid? Grupi liikme rollid Ülesandele-orienteeritud rollid Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid Individuaalsed rollid 71. Millised on grupi juhi rollid? Administraator, Planeerija, Strateeg, Ekspert, Grupi esindaja, Grupisiseste suhete korraldaja, Kiitja ja karistaja Vahekohtunik, Musternäidis, Grupi sümbol, Vastutaja, Ideoloog, Isakuju, Patuoinas Suhtlemisega seotud rollid 1) Tseremoniaalne roll. Tseremoniaalne roll seostub organisatsiooni esindamisega. 2) Liidri ehk eestvedaja roll. Juhtija rollis vastutab juht alluvate töö motiveerimise, valiku, ettevalmistamise ja eelnevaga seotud tegevuse eest. 3) Seostaja ehk sidepidaja roll. Sidepidaja roll hõlmad ühist tegevust teiste
- Beebid saavad 3. eluaastani vanglas olla Vägivalla vähendamine - Katarsise teooria – agressiivne käitumine „puhastab? o Ei päde, ventileerimine suurendab agressiivsust o Vihased inimesed peaksid kasutama lõdvestustehnikaid o „The Purge“ - Karistamine o Töötab vaid ideaalsetes tingimustes: kui on intensiivne, kohene (enne kui indiviid neg käitumisest saab pos tagasisidet), konstantne, õiglane, karistaja käitumine karistatava suhtes muutub karistatavale sobivaks pärast karistamist o Tulemus võib olla vaid lühiajaline - Prosotsiaalse käitumise õpetamine o Proaktiivse agressiivsuse vähendamine: prosotsiaalsed eeskujud lastele, peresekkumised, õpetatakse vajalike tulemuste saavutamiseks mitteagressiivseid oskusi o Reaktiivse agressiivsuse vähendamine: KKT tehnikad, relaksatsioonitehnika
olevate jõududega - hinnatud on ettekuulutuste tõlgendaja (preester, nõid) Kristi Salve ,,Rahvausund tänapäeval", ilmunud 1995 Näide: Jaan Sootak ,,Mõõgaga leegi vastu" Akadeemia nr 4, 1990 - arhailine arusaam karistusest o keelust üleastumine lepitus (toimub inimese ja looduse vahel) o ohverdamine karistus (lindpriius ühiskonnast välja heitmine, veretasu) - keskaja arusaam karistusest o karistaja ja kahjukannataja lahusus psühholoogiline alus: kättemaks ajalooline põhjendus tavaõigus õiguslik-eetiline alus ristiusk - tänapäevane arusaam karistusest o suund karistuselt kasvatusele Näide: Jürgen Beyer ,,ilmutusjuttude teisenemisest Saksamaal ja Skandinaavia maades aastatel 1350-1700" Mäetagused nr 14, 2000 - 18. saj. jutuvestmise konteksti muutumine raamatute levikuga seoses o 19
Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. 1.Mehed ja naised: erinev lähenemine elule Tüdrukud: otsivad sidet, suhtlevad kui võrdne võrdsega, eelistavad sõtuvust ja koostööd, igatsevad lähedust, janunevad eakaaslaste heakskiidu järele, jagavad muresid ja rõõme, avatumad,
hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. 2. Biheiviorism J. Watson alusepanija (ingl behaviour - käitumine). Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda , mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Vaadeldava
ei toimu midagi üleloomulikku. Selgub, et kandva väärtuse plaanis ja üleloomulikkuse plaanis tekkivad põhijaotused langevad kokku. Mitte-üleloomulikes juttudes on võitja / kaotaja ja väärtuse omaja / mitteomaja üldreeglina sama ja intellekt on niihästi väärtuse kui ka mootori funktsioonis. Imejuttudes ja legendilaadilistes juttudes on voorusliku võitja (/ebavoorusliku kaotaja) roll ja mootori (abistaja, otsustaja, hindaja/kahjuri, karistaja) roll eri tegelaskujude kanda. Niisiis koonduvad imejutud ja legendilaadilised jutud mitme tunnuse poolest omaette rühma ja kõik ülejäänud omaette. Vanem jutustavat laadi naljand on üldiselt paljuski lähedasem loomajuttudele, novellidele või rumala kuradi juttudele kui mõnele kaasaegsele anekdoodile. 2 Liigitusi, termineid ja teooriaid Uurijad on tänini hädas nalja vormide tuvastamise ja termineerimise ning naljanähtuste
Arhailise õiguse 2 aspekti: 1. Arhailine õigus kui sugukondlik õigus, on seotud kindla ajalise perioodiga. 2. Arhailine õigus kui eriline õigus ei ole seotud kindla ajaga. Arhailine õigus ei vaja kirja panemist suulisus! Arhailises õiguses pole indiviide, on hõimu liikmed. Trahvi maksab sugukond tervikuna. Omasid hoiti, iga võõras oli vaenlane. Ka abielu näitks puudutas kaht sugukonda, mitte kahte isikut. Oluline oli vanne e tõotus. Jumal oli kõrgeim, ainult tema oli karistaja. Õigusrikkumises pole tähtis toimepanija vaid tegu. Kohtuotsus ei rajanenud hoopiski mitte tänapäevasel tõendite hindamisel. Kui lehm on varastatud ja lehm on sinu käes, siis sa oled varas. Oli küll ka võimalus ennast süüst puhastada, reeglite kohase vande või anni andmisega. Tänapäevane tõendite esitamine oli arhailisele õigusele tundmatu. Antiik-Kreeka : õige ja vooruslik maine riigivalitsemise viis ning õigus olid kosmilise jumaliku korra peegeldus
seotud tehingukulud on null. Poliitiline järeldus sellest väitest on, et kuna üldiselt kaasnevad seaduslike õiguste vahetusega kulud, siis on riigi ülesanne hoolitseda, et need kulud oleksid võimalikud väiksed (näiteks seadusi luues ja nende täitmist tagades), kuid samas tuleb jätta vastavad vahetused turu mõjussfääri. 9 Coase poolt pakutud lahendis esineb riik mitte niivõrd otsese karistaja ja maksude sissenõudja rollis kui üldiste reeglite kujundajana. Riigi roll ja vältimatu eeltingimus antud koordinatsiooniprobleemi lahendamises seisneb adekvaatses üldiste reeglite kehtestamises ja nende täitmise jälgimises (eelkõige kuulub siia seadusandlik süsteem ja seaduste täitmise jõustamismehhanism), mis teeks võimalikuks antud probleemi lahendamise majandusagentidel omavahel nimetatud reeglite piires.
Ohtudest ei tohi nõnda hoiduda, nagu näiksid ara või nõrgana. Riigi juhtimisest: Kodanike huve kaitsta nii, nagu unustaks enda omad. Riiki tuleb hoida korras tervikuna. Sarnaselt eeskostega peab riigi valitsemine teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud. Suurele mehele on omased leplikkus ja halastus. Ka rangus. Iga noomimine või karistus peab olema vaba auhaavamisest. Karistada tuleb riigi huvides mitte karistaja huvides. Karistus ei tohi olla suurem süüst. Soove järgivais oludes tuleks vältida kõrkust, upsakust ja ülbust. Varandus ei tohi olla hangitud häbiväärselt või põlatud viisil Auline = sünnis. Sünnis on mõistust ja keelt arukalt kasutada, tegusid läbimõeldult korda saata. Õiglane on sünnis. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist "Meie sõprus Étienne de la Boétie'ga on võrreldamatu... selle ainus mudel on ta
harjutatud. Vanema seisund sisaldab ühelt poolt tihti selliseid käske, keelde, reegleid ja seaduseid (karistav ja kontrolliv vanem), aga teiselt poolt võib olla ka toetav, abistav ja õpetav vanem. Näiteks laste kasvatamine ja õpetamine käib just paljuski läbi selle tasandi. Seda tasandit iseloomustab autoriteetne väljenduslaad. Tihtipeale on neil ka kalduvus asuda kas kaitsja või karistaja rolli. Vanema tasandit iseloomustab kindlasti ka autoriteetide ületähtsustamine, jäikus, kamandaja toon. Tihti võib seda tasandit ära tunda sõnadest "tohib", "ei tohi", "peab". · Täiskasvanu Tekkimine on seotud eelkõige kooliminekuga. Hakkab arenema sihipärane, loogiline ja teaduslik mõtlemine. Täiskasvanu tasand põhinebki loogilisel ratsionaalsel inforamtsiooni töötlemisel. Ametialane suhtlemine käib sellel täiskasvanu
õigus ei ole seotud kindla ajaga. Iga arhailine kultuur Ei muutu kõrgkultuuriks.Talurahva hulgas eksisteeris arhailine õigus kuni XIX sajandini.Arhailine õigus ei vaja kirja panemist – suulisus!Eestlased väljusid arhailisest õiguses 13saj.Arhailises õiguses pole indiviide, on hõimu liikmed. Trahvi maksab sugukond tervikuna. Omasid hoiti, igavõõras oli vaenlane. Ka abielu ntks puudutas kaht sugukonda, mitte kahte isikut. Oluline oli manne e tõotus.Jumal oli kõrgeim, ainult tema oli karistaja. Õigusrikkumises pole tähtis toimepanija vaid tegu. Eesmärk oli rikutud korra taastamine. Enam levinud ordaalid: 1.veeproov- kui tagasi tõukab oled süüdi. Vesi on puhaselement. 2.tuleproov – põlev süsi kätte. 3.oraalne ordaal – millegi kindla söömine või joomine, ntks kreekaslehmaveri. 5. Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses, tõe väljaselgitamine erinevates õigustes. Moodsa protsessi põhiprobleem
suunatud käitumisootusi. Mistahes sotsiaalse kontrolli alus on normide ja hinnangute süsteem moraali, õiguse ja muudes valdkondades, mis peegeldavad antud sotsiaalse grupi huve. Vormid ja meetodid raamatus! Sotsiaalne kontroll seondub alati ühiskondliku heaolu probleemiga ja eristatakse esmast ja teisest sotsiaalset heaolu. Sotsiaalne kontroll seondub alati karistamisega ja seetõttu arvatakse, et sotsiaalse kontrolli eesmärgiks on see, et karistaja peab saama sellest ise individuaalselt kasu. alati ei pruugi sanktsiooni kohaldamine olla karistajale endale kasulik, kuid mistahes probleemi lahendamine samas nõuab sanktsiooni rakendamist. Milline peaks olema hea ja optimaalne sanktsioon, mis oleks võimeline esmaseid heaolu probleeme ühiskonnas lahendama? sellele ei ole veel head ja ühest vastust välja pakutud. Üheks oluliseks teguriks, mis inimkäitumist suunab ja mõjutab, on sotsialiseerimine, mis on
teke) (Discipline and Punish) * alustab karmi kirjeldusega füüsilisest karistamisest isevalitsusliku monarhia ajal (liikmete rebimine kurjsategija kehast jne.) * 18. saj. keskel: karistuse objektiks saab keha asemel inimese hing, südametunnistus. Karistuse elemendid: 1) isolatsioon; 2) töö; 3) karistuse kohandamine mitte ainult kuritöö, vaid ka indiviidi järgi => karsistuse kanmisest saab pidev patukahetsus * kuulus näide: panoptikon . karistaja on nähtamatu, karistatav pidevalt nähtav * teises osas kiire kaadrivahetus: sõjavägi, kool, tehas: kuidas nendes institutsioonides drilliti inimese keha, et see töötaks ette nähtud reeglite järgi * kõik haakub samaaegse kapitalismi arenguga (tehasetöö jne), aga NB Foucault EI VÄIDA, et tegemist oleks olnud kapitalistide salasepitsusega. Diskursuse muutuse tagan pole mingit subjekti. - tegemist ühe osaga distsiplineerimise protsessist. Karistuse asemel on distsipliin ja
3) varjatud (psühholoogiliste) stiimulite ja vastustega. Selle meetodi abil on võimalik avastada suhtlustõkkeid ja ennustada arusaamatusi (ristuvad käigud), mõista varjatud (psühholoogilist) mõjutamist ja näha teid konfliktide ärahoidmiseks. Kuidas vastata mängurile? Mitmeid üldisi strateegiaid võib kasutada mängimisele reageerimiseks või mängimise vältimiseks: 1. Teadlik valmisolek, 2. Avatuse ja siiruse toetamine, 3. Ootamatu vastuse andmine, 4. Positiivsed vastukäigud, 5. Karistaja ja ohvri rollide vältimine. VESTLUSE LÄBIVIIMINE eeldab ettevalmistust - kõige tähtsamaks küsimuseks: Kes on minu vestluspartner? Ettevalmistuse intensiivsus sõltub suurel määral vestluse läbiviimise vormist ja eesmärgist. Reeglina piisab enne vestlust endale esitatud küsimustest: · Kes ja missugune on mu vestluspartner? 65 · Mida vestluskaaslane soovib?
lihtsam seda rolli omaks võtta, kui seda on juba varem ka piisavalt harjutatud. Vanema seisund sisaldab ühelt poolt tihti selliseid käske, keelde, reegleid ja seaduseid (karistav ja kontrolliv vanem), aga teiselt poolt võib olla ka toetav, abistav ja õpetav vanem. Näiteks laste kasvatamine ja õpetamine käib just paljuski läbi selle tasandi. Seda tasandit iseloomustab autoriteetne väljenduslaad. Tihtipeale on neil ka kalduvus asuda kas kaitsja või karistaja rolli. Vanema tasandit iseloomustab kindlasti ka autoriteetide ületähtsustamine, jäikus, kamandaja toon. Tihti võib seda tasandit ära tunda sõnadest "tohib", "ei tohi", "peab". 3) Täiskasvanu Ajaliselt kolmandana hakkab tekkima täiskasvanu tasand isiksuses. See ei ole seotud mitte kuidagi inimese täisealiseks saamise ja küpsemisega. Pigem on see seotud muutustega inimese mõtlemises. Oluline muudatus mõtlemises toimub seoses kooliminekuga. Hakkab arenema
annaabi.ee 
