Kariibi meri Mere asend: Kariibi meri on atlandi ookeani osa ja lõunas Lõuna-Ameerikaga läänes Kesk-Ameerikaga Kariibi meri asub 9-22 º N ja 89-60 º W. Saared ja väinad : Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva kaare. Paikneb kokku üle 7000 saare. Suuremad saared: · Haiti, · Jamaica, · Kuuba, · Ja Puerto Rico, mille kohta arvati, et need on kunagi mandrist eraldunud. Suurus: Sügavus kuni 7110 meetrit Suurim sügavus 7090m Pindala on umbes 2.754.000 km ² Vees soolsus: Kariibi meri on üks kõige soolasema veega meri 36 promilli. Vee Temperatuur ja jääolud: Sõltumata kellaajast ei lange õhutemperatuur Kariibi meres kunagi alla 25 kraadi nagu ka merevesi on aastaringselt 25-30 kraadi. Kuna selle mere vesi ei külmu, pole Kariibi meres
kui mandrid. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Meresid võib avatuse põhjal jagada: 1. sisemeri ühendatud väinadega ookeani , 2.ääremeri ookeanist eraldab neid poolsaar või saared ( avameri Sarkasso meri), 3. saartevahelised mered Jaava meri. Merevee omadusi mõjutavad: päikesekiirte hulk sõltub geograafilisest laiusest, sademete ja auramise vahekord, hoovused- paigutavad vett ümber. Rannikualadel võib mõjutada konkreetse merevee soolsust sisse voolavate jõgede omadused ja ühendus ookeaniga. Maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega, sest neil on erinev soojusmahtuvus, soojusjuhtivus, suur hulk läheb aurumisele, vesi pidevas liikuvuses
Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad -30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Joonis 2. Näeme Odessa digrammi, kust saame välja lugeda erinevad kuude keskmised õhutemperatuurid ning sademed. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. [4] Joonis 2. Odessa kliimadiagramm 5 Sissevool Jõed toovad aastas 320 km3 magevett. Seetõttu on mere pinnakihi soolsus madalam. Tähtsaim Musta merre suubuv jõgi on Doonau. Teised suuremad jõed on Ukrainas Dnestr, Lõuna- Bulgaaria Dnepr, Gruusias Rioni ja Türgis Kizilirmak, Sakarya, Yesilimak ja Coruh. Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ning Kuban. [4] Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre aastas 200 km3 merevett aastas.
merevesi naatriumkloriidi ehk keedusoola 77,8 %. Arvatakse, et maailmaookeani veed sisaldavad 90 miljardit tonni joodi, 5 miljardit tonni uraani, kuni 3 miljardit tonni marganetsi,vanaadiumi, niklit, 10 miljonit tonni kulda, 270 miljardit tonni rasket vett, miljardeid tonne mangaani (magnia), kaaliumi, broomi, kaltsiumi, miljoneid tonne hõbedat ja teisi hinnalisi ja haruldasi elemente. 1 kg merevees lahustunud soolade kogust väljendatakse promillides (). Maailmamere keskmine soolsus on 35 , so. 35 grammi soola 1 kg merevee kohta, mis kogusummas teeks 5 x 10 16 tonni astronoomilise arvu. Tihedus. Merevee tihedus on sõltuvalt temperatuurist ja soolsusest erinev. Mida madalam on temperatuur ja suurem soolsus, seda suurem on tema tihedus. Merevee pinnakihtide keskmine tihedus on Maailmameres 1, 02474 g/cm³, Vaikses ookeanis 1,02427 g/cm³, India ookeanis - 1,0248 g/cm³, Atlandi ookeanis 1,02543 g/cm³ ja Põhja Jäämeres 1,02525 g/cm³.
1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. Musta mere pindala on väga sarnane Läänemerega, mille pindala on koos Kattegatiga 420 000 km². 5.SÜGAVUS Musta mere keskmine sügavus on 1315m ja suurim sügavus on 2211m. Must meri on kõvasti sgavam kui Läänemeri, mille keskmine sügavus on 55m ning suurim sügavus 459m, aga Vahemere keskmine sügavus on natuke suurem, see on 1456m, aga tema suurim sügavus on kõvasti üle, selleks on 5121m. 6.SOOLSUS Merevee soolsus on umbes 18, mis moodustab umbes poole maailmamere soolsusest. Must meri on sellepärast vähems soolane, sest meres on palju sademedid ja ta ei ole otseses ühenduses merega ja selle tõttu ei pääse soolane vesi ligi. Jõed toovad aastas 320 km³ magevett. Tähtsaim Musta merre suubuv jjõgi on Doonau jõgi. 7. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8°C, mere loodes ja Kertsi väina lõuna pool langeb kuni +0,5°C. Suvel on veetemperatuur üle +25°C
Ookeani uurimise tänapäev: hästi sisustatud uurimislaevad ja laboratooriumid, kõrgel tasemel allveevarustus, automaatpoid ja proovivõtjad. Maailmameri Maa hüdrosfääri osa. 70,8% maakoore pindalast kattev katkematu veekht. Põhjapoolkerast katab vesi 61% ja lõunapoolkerast 81%. Maailmameri jaguneb 3-5 ookeaniks: Vaikne, India, Atlandi, Põhja-Jäämeri ehk Arktiline ja Lõunaookean. Maailmamere keskmine sügavus on 3711m, keskmine soolsus 25 promilli, keskmine temperatuur pinnakihis 17,5 kraadi (27-29kraadi ekvaatori piirkonas, kuni 1,9 kraadi polaaraladel, 2-4kraadi süvavees). Maailmamere väiksemad osad on: mered, lahed ja väinad Meri suhteliselt ruur maailmamare osa, mis lõikub maismaasse või mida avaookeanis eraldavad saared. Vahemeri jaotub ise mitmeks mereks. Pindalalt võivad mered olla väga erineva suurusega Filipiini meri 5 726 000 km2, Valgemeri 90 000km2.
Vahemere basseini vanaaegsed kultuurid on näitajaks inimkonnale lõputu ajaloovaramuks.Suur osa tsiviliseeritud inimkonna varajasest ajaloost on koondunud Vahemere kallastele. Kreeka antiikehitised ja armsad saared, Itaalia kultuuriväärtused ja keelt alla viiv köögikunst, Horvaatia dramaatiline rannajoon, Hispaania tulised road. Vahemere maades on suhteliselt suur hõivatute osatähtsus hankivas majanduses ja eelkõige põllumajanduses. Läbi Vahemere kulgeb mitu tähtsat laevateed nafta ja põllumajanduse toodanguga, mis sõidavad idariikidest Lääne-Euroopasse ja seal varustavad toorainega tööstusettevõtteid. Mandrilavalt (Tuneesia ranniku lähedal, Aadria meres) ammutatakse naftat ja maagaasi. Vahemeri on turistide seal tuntud koht. Vahemere piirkond on maailma üks populaarsemaid turismipiirkondi. Vahemeri on täis ilusaid saari ja saarekesi. Eraldatud rannad, maalilised sadamad, rikkumatu rannajoon ja ajalooküllased linnad peibutavad igal aastal miljoneid turiste
skaala. Aegkond Ajastu (algus Geoloogilised Taimed Loomad milj. aastat sündmused tagasi) Uusaegkond(kainosoiku Kvaternaar Korduvad Inimühiskonna m) (2,5) jäätumised kujunemine põhjapoolkeral Neogeen (23) Merede Inimlaste ilmumine taandumine, mäestike teke, kliima jahenemine Paleogeen Mäestike teke, Õistaimede Pärisimetajate, (65) merede levimine ja lindude, luukalade ja
.. 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102
põhjataimestik või suurtaimestik. Need on ökoloogilised mõisted. Täpses süstemaatika-alases teaduslikus kirjanduses ei loeta vetikaid enam taimeriiki kuuluvaiks, kuna teaduse areng, eriti organismide ehituse täpsem uurimine elektronmikroskoopia abil on näidanud,et vetikad kuuluvad koos algloomade ja mõnede seente rühmadega omaette protistide riiki. Makrofütobentos ookeanis Alustame ookeanist. Maailmaookeani moodustavad ookean ja tema mandrisse ulatuvad ääreosad mered. Vertikaalne jaotumine. Makrofütobentose nagu üldse taimestiku levikut maakeral põhjustab terve ökololoogiliste tingimuste kompleks, mis mõjuvad kõik samaaegselt ja on omavahel seotud. Maailma mastaabis on põhitegureiks valgus ja temperatuur. Valgusest on tingitud vertikaalne levik (sügavuse järgi) ja temperatuurist geograafiline levik maailmamere eri osades. Olulised on ka vee soolsus, vee liikumine, toitainete sisaldus vees. Märkimata ei saa jätta
käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed.Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid kõrgrõhkkonna puhul ei esine. Troopilised tsüklonid Tekivad ookeanide, merede kohal, kui pinnavee temperatuuron umbes +27ºC, need on suure purustusjõuga orkaanid (Põhja-Ameerikas) ja taifuunid (Kagu-Aasias).Levikuala: 5º- 25º põhja- ja lõunalaiustel. Läbimõõt 100-1000 km (ehk väiksemad kui parasvöötmes). Tuule kiirus 50-60 m/s, puhangud >100 m/s.Kaasneb lausvihm, äike, kõrge laine. Troopilised tsüklonid liiguvad 10-20 km/h, kestvus 8-10 päeva. 7.Õhurõhk, selle muutus vertikaalsihis.
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu, tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York'is on suured prügisaared
· Lokaalne väljasuremine taksoni areaal kahaneb · Väljasuremise eelfaas on haruldus. Refuugiumid. · Pelgupaigad, kus liik on säilinud areaali kahanemisel keskkonnatingimuste karmistumise tõttu. o Pelgupaikadeks jääajal olid näiteks nunatakid (jääkilbist väljaulatuvad mäed), ookeanide äärsed paigad, soojaveeallikad. · Rändtuvid surid looduses 1890 välja, 1914 loomaaias viimane. · 1900-1970 aastate jooksul on 40 linnuliiki kadunud Panama kanalis asuval Barro Colorado saarel. · Väljasuremise oht on liikidel, mis asustavad vaid ühte kohta. Praegu on neid 794 liiki. Levi ehk levimine (ökoloogiline ja ajaloolis-biogeograafiline nähtus). · Ökoloogiline - isendi või tema järglaste eemaldumine sünnikohast või vanemast. · Ajaloolis-biogeograafilise nurga alt on see areaali laiendamine. Beijerincki seadus. · Iga liik võib olla igal pool, kuid tegelikult valib elustiku keskkond.
toimub põhjapoolkeral siiski läänest itta (kaldumist põhjustab Coriolise jõud). 6. Tsüklonid ja antitsüklonid. Madalrõhuala e. Tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Troopilised tsüklonid Tekivad ookeanide, merede kohal, kui on pinnavee temperatuur on umbes +27°C , need on suure purustusjõuga orkaanid. Levikuala: 5°- 25° põhja- ja lõunalaiustel Tuule kiirus 50-60 m/s, puhangud >100 m/s Kaasneb lausvihm, äike, kõrge laine Troopilised tsüklonid liiguvad üsna kiiresti, kestvus 8-10 päeva. Kõikjal tsükloni äärealadel valitsevad tõusvad õhuvoolud. Seevastu täpselt orkaani keskel on väike ala, kus õhuvoolud langevad. Kui orkaan on piisavalt tugev, siis eristub
Soome ja Rootsi aga on sajandeid eksportinud puitu. Pehmema kliimaga Taani on peamiselt põllumajanduslik riik, ta on orienteeritud loomakasvatusele ja loomakasvatussaaduste ekspordile. (1) 5 Põhja- Euroopa riigid majanduslikult kõrgelt arenenud. Nii Rootsi kui ka Soome majandus põhineb suuresti metsandusel, Rootsis on heal järjel ka masina- ja autotööstus. Norra tegeleb nafta ja maagaasi ekspordiga, sest seda leidub palju Põhjameres. Põhjamaadele on iseloomulik ka põllumajandus, eriti loomakasvatus (piimakarja-, sea- ja lambakasvatus). (1) 6 2.1. Soome Vabariik Pindala: 338 145 km2 Rahvaarv: 5 099 000 Pealinn: Helsingi Riigikeeled: soome ja rootsi keel Rahaühik: euro (6 lk 579) Soome Vabariik on maailma põhjapoolsemaid riike, mis asub Põhja-Euroopas,
..1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID litosfäär hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad) tsemendi tootmin 2% o suureneb 0,5% aastas o hingamisest tuleb 8% o maailma süsinikuvarudest suur osa on seotud muldadesse, suur osa biomassi o aastas seovad taimed u. 60 miljardit tonni süsinikku, enamus sellest on puittaimede juurdekasv CH4 o looduslikud protsessid: turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel
nimetas Egiptuse päikesejumala järgi "Ra"-ks. Ta lastis selle Vana-Egiptuse reisimoonaga (savikannudes toit ja leib ning kuivatatud puuvili) ja purjetas hoovuse ning passaattuule toel oma kõrkjalaevukesel Atlandi ookeanini. Esimese "Ra" ga jõudis ta Ameerika randadeni, kuid laev purunes tormis. Kuid maadeuurija ei andnud alla. Ta ehitas uue ja parema kõrkjalaeva, millega tal õnnestuski Atlandi ookean ületada ja jõuda Kariibi mere saartele. Selle reisiga tõestas meresõitja, et sellised reisid võisid olla võimalikud ka kauges minevikus. Millised olid laevad Vahemerel (foiniiklaste laev, egiptuse papüüruslaev)? Filipiinid avastati varakult. Ent uurimisreisid kestsid edasi ja asustus
päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur kiiresti. Termokliin on piirkond kus temperatuur järsult langeb ja peale seda on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (4C). Vees lahustunud hapniku sisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees 15. Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid Maailmamere moodustavad India-, Vaikne- ja Atlandi ookean. Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri. Maailmamere soolsus on 34,5 prom ehk 3,45%. Maailmamere põhja osad self e mandrilava. on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel see on suhteliselt järsk mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere osa
nad on pärit. Mõned arvavad, et koiott on nad mudast kokku mätsinud; teised jälle usuvad, et nad olid merekarbis ja kaaren kutsus nad sealt välja, sest tal oli igav. Arheoloogid aga oletavad, et rahvad saabusid mitme lainena vähemalt 15 000 aastat tagasi ja võib ka olla, et hoopiski varem. Esimesed ameeriklased tulid Aasiast loomakarjade jälgedes jääajal, kui suured liustikud olid tühjaks ammutanud madalamad mered ja jätnud nende asemele kuiva maasilla. Hiljem, kui ilm maakeral soojenes, tekkis silla kohale Beringi väin, millest sai maasild rändavatele loomadele ja neid jälitavatele küttidele. Seega ei sa öelda, et Ameerika avastaja oli kas Kolumbus, viikingid või hiinlased, avastajateks võib pidada hoopis Aasia põlisasukaid. (Joonis 6.) (Põlisameeriklased 1997:6-7). Oma töö ehitan üles väga lihtsal skeemil, nimelt jagan sisuteksti kahte ossa:
......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................
Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides kasvab palju taimeliike. Mitmed neist on iseloomulikud üksnes mangroovidele.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja
Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas
70°C) ja Alaska poolsaare siseosa (64°C). Kõrgeim temperatuur on registreeritud Kordiljeeride nõgudes ja orgudes (Surmaorus 56,7°C). Sademeid toob eelkõige läänetuul, seetõttu asuvad sademerohkeimad paigad peamiselt mandri lääneosas. Mississippi madalikul ja Mehhiko lahe ääres on registreeritud enim orkaane maailmas. Mehhiko lahe ääres on need tugevamad ja kestavad harilikult augusti keskelt oktoobri alguseni. PõhjaAmeerikasse kuuluvad riigid : Kanada, USA, Mehhiko, Kuuba, Dominikaani Vabariik, Guatemala, Costa Rica, Panama, El Salvador, Honduras Tuntumad sihtkohad v The Grand CanyonArizona v Yellostone national park Wyoming v Niagra Falls New York v Mt. MacKInley Alaska v Sequoia Trees of California v Havai vulkaanid v Florida Ilulissati jääfjord Gröönimaal. Võimalus vaadata mööda fjordi avamerele triivivaid jäämägesid ja nende vahel paadiga sõita Kanada Kaljumäestiku rahvuspargid
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Tänu Cabrali eksitusele sai Brasiiliast Portugali valdus, kus valitseb tänini portugali keel. Siitpeale jäi Brasiilia rannik purjelaevade ajastu lõpuni peatuspunktiks teel Lõuna- Aafrikasse. Nüüd hakkas ka hispaanlastele selgeks saama, et Indiasse pole nad siiski jõudnud. Arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner, käis esimesena välja Itaalia geograaf Amerigo Vespucci. Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 1513 ületas hispaanlane Vasco Nuñes de Balboa Panama maakitsuse ja jõudis esimese eurooplasena Vaikse ookeanini. Sellega sai lõpliku kinnituse, et Ameerika näol on tegemist uue kontinendiga. Järgnevalt asuti juba otsima võimalust jõuda Indiasse ümber Ameerika mandri purjetades. Aastatel 151922 teostus esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernão de Magalhães, Hispaania teenistuses portugallane. Tema nime kannab tänini Ameerika mandri lõunatippu ja Tulemaad eraldav väin
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
