Kariibi meri (0)

Kariibi meri
Mere asend:

• Kariibi meri on atlandi ookeani osa ja lõunas Lõuna-Ameerikaga
  
• läänes Kesk-Ameerikaga
  
• Kariibi meri asub 9-22 º N ja 89-60 º W.
  

Saared ja väinad :
Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva kaare. Paikneb kokku üle 7000 saare. Suuremad saared:

• Haiti ,
  
• Jamaica ,
  
• Kuuba ,
  
• Ja Puerto Rico , mille kohta arvati, et need on kunagi mandrist eraldunud.
  

Suurus:
Sügavus kuni 7110 meetrit
Suurim sügavus 7090m
Pindala on umbes 2.754.000 km ²
Vees soolsus :
Kariibi meri on üks kõige soolasema veega meri 36 promilli.
Vee Temperatuur ja jääolud:
Sõltumata kellaajast ei lange õhutemperatuur Kariibi meres kunagi alla 25 kraadi nagu ka merevesi on aastaringselt 25-30 kraadi. Kuna selle mere vesi ei külmu, pole Kariibi meres proobleeme talvel merevee jäätumisega.
Vee liikumine
Merd läbib idast läände Kariibi hoovus , see on soe hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne-Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muu­tub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks.
Kariibi meres on nõrgad looded .
Rannikud :
Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid , esineb palju neemi.
Rannikuriigid:
Kariibi mere ääres asuvad riigid on Venezuela , Columbia, Belize , Honuras, Costa Rica, Panama ning Nicaragua . Kariibi meres asuvad saareriigid on Kuuba, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Haiti. Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz..
Keskonna probleemid:
Kariibi mere ääres on peamiselt naftasadamad. Venetsueelas on peamisteks naftasadamateks Maracaibo, Amuay, Punta Cardón, Puerta La Cruz ja La Guaira. Hollandi Antillidel aga Willemstad ja Oranjestad. Suured naftatööstused asuvad ka Kolumbias. Naftatankeritelt merre sattunud nafta kleepub veelindude sulestiku külge, naftat alla neelates saavad linnud ja kalad aga mürgituse. Linnud ja kalad on saaste vastu eriti kaitsetud.
Kolumbias asuvad rannikualal suured naftatööstused. Suurtest tööstustest voolab jõkke ja merre ohtlikke kemikaale, mis mõjutavad Kariibi mere looduslikku tasakaalu.
Mitmeid saari hävitab tänasel päeval turistide vool. Paljusid neist võib kahtlemata nimetada „maapealseks paradiisiks“. Suur turistide hulk võib kahjustada keskkonda rikkudes looduse tasakaalu või hävitada elusloodust. Sukeldujad hävitavad koralle , mida Kariibi meres on palju. Koralle katsutakse ja neile astutakse peale. Turistidele ehitatakse hotelle suurtele rohelistele maa- aladele . Tahaks loota , et nende saarte ilu suudetakse säilitada ka järeltulevate põlvkondade tarvis.