Juta Tikk, TTÜ Majandusarvestuse instituudi lektor, EMBA Rentimine on leping kahe osapoole vahel, kus rendileandja (renditaja 1) annab oma vara rendimaksete eest rendiperioodi vältel rendilevõtjale (rentnikule) kasutamiseks. Rendilepingut käsitatakse üldjuhul katkestamatu lepinguna. Rendimaksed toimuvad ositi. Rendiarvestust käsitlevad IAS 17 "Rent" ja RTJ 9 "Rendiarvestus". Rentimine jaguneb kõige üldisemalt kasutusrentimiseks ja kapitaliseeritud rentimiseks. Renditehing klassifitseeritakse kasutus- või kapitaliseeritud rentimiseks rendilepingu jõustumisel, kusjuures klassifitseerimisel on aluseks tehingu majanduslik sisu. Kapitaliseeritud rentimisega on tegemist siis, kui kõik olulised riskid ja omandiõigusest tulenevad hüvised kanduvad üle rentnikule (IAS 17, p.6). Selleks, et rentimist käsitleda kapitaliseeritud rentimisena, peab olema täidetud vähemalt üks
Eestis on lubatud kasutamiseks kaks kasumiaruandeskeemi - skeem 1 ja skeem 2. Bilanss, kasumiaruanne 4 Triin Muulmann Skeem 1 Koostatakse kogukulumeetodil. Kulutuste ja tulude arvestuslik kooskõlastamine saavutatakse sellega, et valmis- ja lõpetamata toodangu varu jääkide suurenemine ja oma tarbeks valmistatud põhivara kapitaliseeritud väljaminekute võrra suurendatakse müügitulu (realiseerimise netokäivet) , nende vähenemisel aga vastavalt vähendatakse müügitulu. Eelised: 1) kasumiaruande saab koostada kululiikidejärgse arvestuse alusel; 2) saab kindlaks teha ettevõtte kogutulu ( netokäive + valmis- ja lõpetamata toodangu varu jääkide muutus + oma tarbeks valmistatud põhivara kapitaliseeritud väljaminekud); 3) eraldi kajastatakse materiaalsed ja tööjõukulutused kui olulise tähtsusega , ettevõtte
Kasumiaruande skeem 1 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud
Kasumiaruanne (skeem 1) (Eurodes) Tulemus Arvutus Müügitulu 780000 260*3000 Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33 Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud
Bilansiline ehk arvestuslik väärtus- raamatupidamisbilansis kajastatud varade väärtus. Möödunud perioodi näitaja, ei iseloomusta tänast olukorda. Turuväärtus- ettevõtte müügihind, mis võib olla bilansilisest väärtusest kõrgem või madalam. Kujuneb nõudluse ja pakkumise koondtulemusena. Kui tegemist on vähekaubeldava kaubaga(ehk turul samasuguseid ei leidu), siis kasutatakse tavalist väärtust. Kapitaliseeritud väärtus- investeeringu tulevaste oodatavate rahavoogude ajastatud väärtus, mida diskonteeritakse nõutava kasuminormiga või tulinormiga. Varade nõutav tulunorm või kapitaliseerimiseväärtus sõltub riskitasemest, kapitaliseeritud väärtust võib käsitleda kui maksimaalset hinda, mida investor on nõus maksma arvestades tulevasi positiivseid rahavoogusid ehk tulusid. Üheks eripäraks on see, et arvesse
väljendub tegevuses, mille eest seadusega on ettenähtud halduskaristus(rahatrahv, eriõiguste äravõtmine, haldusarest). Atseteeritud hindaja: tõendab kompetentsust elamispindade hindajana. Atseteeritud kinnisvarahindaja: tõendab kompetentsust kõigi kinnisvara liikide hindamisel. Arvutusülid: puhas tegevuskulu+kapitalituli ×100 kinnisvara tootlus= kapitaliseeritud väärtus o kapitaliseeritud väärtuseks on arenduskulud või ostuhind 1 × 100 tasuvusaeg = tootlus tegevustulu ×100 Kogukapitali tootlus(ROA) = kogu investeeritud kapital rahavoog enne maksustamist ×100 Omakapitali tootlus(ROE) = investeeritud om akapital
2010 2009 ÄRITULUD Müügitulu 3058195 2534960 Muud äritulud 672 737 Kokku äritulud 3058867 2535697 ÄRIKULUD Lõpetamata toodangu jääkide muutus -2784 -1978 Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel -87265 -110553 Kaubad, toore, materjal ja teenused 2682699 2236405 Mitmesugused tegevuskulud 32161 49644 Tööjõu kulud a) palgakulu 82569 80793 b)sotsiaalmaksud 27744 26824
10. Kaarel Nurmsalu hüpped ebaõnnestusid nelja hüppemäe turnee avaetapil. 11. Nominaalsust ei saa alati vältida ja seda ei peagi tegema. 12. Tänasel koosolekul otsustati moodustada rahvusvaheliste ekspertide komisjon. 3. Otsi internetist kolm lauset, kus on tarbetuid võõrsõnu. Sõnasta need laused ümber. (6 p) Algne lause Sinu parandustega lause Me pole piisavalt kapitaliseeritud, et seda plaani täide Meil pole piisavalt raha, et seda plaani täide viia viia. Integratsiooni tulemusena peaks kõikidel ühiskonna Lõimumise tulemusena peaks kõikidel ühiskonna liikmetel olema võrdne võimalus ühiskondlikus elus liikmetel olema võrdne võimalus ühiskondlikus elus osalemiseks ja erialaseks tegevuseks. osalemiseks ja erialaseks tegevuseks. See mees kannatab ksenofoobia all
28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma aktsiad või oma osad Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 0 kr 0 kr PAS S I VA K O K K U 0 kr 0 kr Page 3 of 4 KASUMIARUANNE AASTA 2 AASTA 1 ÄRITULUD 1. Realiseerimise netokäive 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4. Muud äritulud ÄRITULUD KOKKU 0 kr 0 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 7.2. Sotsiaalmaksud 7.3. Pensionikulu KOKKU rühm 7. 0 kr 0 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 8.2
30.09.2005 oli iga eestlane pankadele võlgu ca 30000 krooni. Majandussurutis Eesti majandussurutis (nimetati ka masuks) oli põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist, mis algas 2007. aasta lõpus. Pikaajalise laenude väikese intressiga välja andmise tagajärjel muutusid võlakoormad liiga suureks ning see tõi kaasa pankrottide lained ja võlamulli lõhkemise. Eesti erapangandussektor talus kriisi paremini, kui paljude teiste riikide pangad, sest Eesti pangad on kõrgelt kapitaliseeritud ja vastu võeti ratsionaalseid otsuseid. Nüüdseks on Eesti pangad kriisist väljunud ja on hakatud uuesti laiemahaardeliselt investeerima. LHV pank 2009. aastal tekitas Eesti pangandusturule sisenemisega elevust LHV pank, mis oli varasemalt toiminud investeerimispangana. Nüüdseks saab LHV panka kasutada igapäevasteks toiminguteks, aga endiselt pakub pank erinevaid investeerimisvõimalusi.
Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0
(Tööjõud (hulk, kvaliteet, hind), tooraine ja energia (maavarad ja energiaallikad), tarbijalähedus, koostöö teiste ettevõttetega, kapital, turg) 4. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad. Too näiteid. Tihedas konkurentsis oli vaja saada toodete hind madalamaks ning kasvas vajadus odavamale tööjõule, toorainele, suurem pääs turgudele. 5. Analüüsi rahvusvaheliste firmade mõju. Rahvusvahelised ettevõtted on tugevalt kapitaliseeritud ja valdavad uusimat tehnoloogiat, on neil maailma majandusele suur mõju. Ettevõtte poliitikast sõltub, mis riikidesse ta oma tehased rajab, kellelt allhankeid tellib ja millistes maades müüki korraldab. Rahvusvahelised ettevõtted mõjutavad seega suurel määral investeeringute liikumist ja riikidevahelist kaubandust ning reklaami kaudu ka tarbijate ostukäitumist. 6. Millised muutused on toimunud tootmises ja selle paigutuses? Too näiteid tekstiili- ja
Proficit(ne znaju kak po estonski) peab olema välistatud. Samuti peab rangelt kontrollima eelarve vahendite kasutamist. 10 3. INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS Peale majanduskriisi Eestis paljud kardavad investeerida nii Eestis kui välismaal, kuigi need investeeringud võiksid tuua suure kasumi tulevikus. . Juhtuv majandus pakub välisinvestoritele ja ka kohalikele hästi kapitaliseeritud ettevõtjatele võimalusi osta soodsa hinnaga tulevikupotentsiaaliga ettevõtteid, mille on tekkinud likviidsusraskused. Seda võimalust nad ka kasutavad ning paljud ettevõtted võivad vahetada omanikku. Nende tegevuse tõttu võib ka investeerimisaktiivsus tõusta. (Hundimägi, Ruus 2008:157) Samas kohalikud ettevõtted investeerivad laienemisse vähe ning püüavad paigutada piiratud ressursse pigem efektiivsuse suurendamisse. (Sealsamas) Välisinvestorid haaravd võimalusest
see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Kasumiaruande skeeme on kaks. Vabalt võid valida, millisega alustad tööd, kuid arvestama pead asjaoluga, et juba valitud skeemi firmas muuta ei saa ning tulemus peab tulema ühesugune, olenemata valitud skeemist. Ka kasumiaruandes võib põhikirjeid omakorda liigitada, kui see on otstarbekas ja informatiivsem. Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud
*Tootmisega seotud ettevõtete paiknevus, edasiste teenuste pakkuja/müüjad *Turg – suurus, lähedus *Jäätmed, oht keskkonnale 23. Miks paiknevad kõrgtehnoloogia ettevõtted sageli teadusparkides? Seal saab läbi proovida, kuidas oleks kõige kasulikum midagi luua, saab katsetada ja vaadata, kas on mingeid riske. Teadlaste teadmised on kõrgtehnoloogia puhul väga vajalikud. 24. Miks suudavad kõrgtehnoloogia valdkonnas edukad olla üldiselt vaid suured ettevõtted? Nad on tugevalt kapitaliseeritud, valdavad uusimat tehnoloogiat, neil on maailmamajandusele suur mõju. Suurfirmad mõjutavad investeeringute liikumist, riikidevahelist kaubandust, tarbijate ostukäitumist. 25. Miks on kõrgtehnoloogiline tootmine seotud suurte riskidega? Ei saa tagada toote efektiivsust, piisavates kogustes ostmist ja seda, et poleks konkurentsi. Kunagi ei tea, kas toode on inimesele ohutu, sest midagi võib valesti minna. 26. Analüüsi kõrgtehnoloogilise tootmise eeldusi ja puudusi Eestis.
Turuväärtuse määramisel on oluline kuivõrd kaubeldavad on antud konkreetsed hinnangu objektid. Kui on tegemist turul sageli kaubeldavatega on turuväärtust lihtne määrata. Kui investeeringu objektidega turul eriti ei kaubelda, on tuurväärtuse määramine probleemne. Sellisel juhul kui on tegemist vähe kaubeldatavatega objektidega kasutatakse tavalise väärtuse mõistet. See on selle objekti tavaline väärtus. 5. Kapitaliseeritud väärtus mis kujutab endast investeeringu tulevaste oodatavate rahavoogude ajastatud väärtust, mida on diskonteeritud investori poolt nõutava kasuminormiga. Varade nõutav turunorm sõltub riskiastmest. Kapitaliseeritud väärtus võib käsitleda kui maksimaalset hinda mida investor on nõus välja käima silmas pidades investori tulevasi tulusid. Kapitaliseeritud väärtuse omapäraks on see, et arvesse võetakse tulevased rahavood. 21.03.2013
Turuväärtuse määramisel on oluline kuivõrd kaubeldavad on antud konkreetsed hinnangu objektid. Kui on tegemist turul sageli kaubeldavatega on turuväärtust lihtne määrata. Kui investeeringu objektidega turul eriti ei kaubelda, on tuurväärtuse määramine probleemne. Sellisel juhul kui on tegemist vähe kaubeldatavatega objektidega kasutatakse tavalise väärtuse mõistet. See on selle objekti tavaline väärtus. 5. Kapitaliseeritud väärtus mis kujutab endast investeeringu tulevaste oodatavate rahavoogude ajastatud väärtust, mida on diskonteeritud investori poolt nõutava kasuminormiga. Varade nõutav turunorm sõltub riskiastmest. Kapitaliseeritud väärtus võib käsitleda kui maksimaalset hinda mida investor on nõus välja käima silmas pidades investori tulevasi tulusid. Kapitaliseeritud väärtuse omapäraks on see, et arvesse võetakse tulevased rahavood. Varade hindamine
7,000 7,000 - - 1,089,620 1,089,620 864,160 864,160 KASUMIARUANNE (skeem 1) 20xx a. Müügitulu 200,000 Muud äritulud 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused -220,000 Muud tegevuskulud 0 Tööjõukulud palgakulu -60,000 sotsiaalmaksukulu -19,800 töötuskindlustusmaksekulu -480
a 224 000 dollari eest seadmeid. Lisaks seadme ostuhinnale kaasnesid muud väljaminekud. Seadme soetusmaksumuse koostisosad: Seadme ostuhind 224 000 Transport 700 Kindlustus 100 Tehingutasu 12 100 Paigaldus 3 100 Seadme kapitaliseeritud soetusmaksumus: 240 000 Firma hindab seadme kasutusajaks 5 aastat jääkväärtusega $20 000. Firma soovib välja selgitada, millist depretsiatsionimeetodit kasutada. Lineaarne meetod (Straight-line depreciation) - võimaldab näidata esimestel aastatel suurimat kasumit (kulud väiksemad) Soetus- Depretsiatsioon aastas Akumul. Bilansiline
arvestuses soetusmaksumuse meetodit, ei kaasne kinnisvarainvesteeringu põhivaraks või põhivara kinnisvarainvesteeringuks ümberkvalifitseerimisega arvestustehnilisi muutusi. Kui varaobjekt klassifitseeritakse ümber käibevarast reaalväärtuses kajastatavaks kinnisvarainvesteeringuks, kajastatakse tehing analoogselt varude müügitehinguga. 12 Kinnisvarainvesteeringu lõpetamine Lõpetatakse, kas selle müügi, kapitaliseeritud rendile andmise või mõnel muul põhjusel kasutamisest eemaldamise tõttu. Kinnisvarainvesteeringu müügist saadud kasum või kahjum kajastatakse jooksva perioodi kasumiaruandes. 13 Kinnisvarainvesteeringute kajastamine aruandluses Majandusaasta aruande lisas esitatakse kinnisvarainvesteeringute kohta täiendav informatsioon. Avalikustamise üldpõhimõte seisneb selles, et tuleb
1. Müügitulu Доход от продажи 2. Muud äritulud Прочие коммерческие доходы 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude Изменение остатков запасов готовой и jääkide muutus незавершенной 4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma Капитализированные расходы при tarbeks põhivara valmistamisel изготовлении основного имущества для собственных нужд 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused Товары, сырье, материал и услуги 6
(SME IFRS 2.34 (b)). Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata ja valmistoodangule ka selliseid objekte nagu edasimüügiks hoitavad seadmed, kinnisvara ja teenuse osutamisega otseselt seotud kapitaliseeritud kulud, mille osas ei ole veel võimalik kajastada tulu valmidusastme meetodil. 2.4. Varude arvestuspõhimõtted 2.4.1. Esmane arvele võtmine Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. (SME IFRS 13.5, 13.11). Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat
Patendiõiguste üleminek ja õiguste kaitse toimub sarnaselt autoriõigusele, millele on eespool viidatud. 4. TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE 01. jaanuar 1995 kehtib Eestis Raamatupidamise seadus, mille kohaselt ettevõtte varad koosnevad käibevaradest ja põhivaradest. Põhivarad on materiaalsed ja immateriaalsed. Immateriaalsed põhivarad on kaubamärgid, kontsessioonid, frantsiisid, patendid, litsensid, firma väärtus (goodwill) ning kapitaliseeritud asutamise ja arengu väljaminekud. Termin tööstusomand pärineb prantsuse tsiviilõigusest. Selle alla kuuluvad leiutised, kasulikud mudelid, tööstusdisain, kauba- ja teenindusmärgid, firmanimed, viited päritolule või päritolu kohale, samuti kõlvatu konkurentsi tõkestamine. Maailma vanim kokkulepe tööstusomandi kaitse alal sõlmiti 20.03.1883. Teksti on muudetud mitu korda, viimati täiendati 28.09.1979. EW oli
hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud fransiisid, patendid ,litsentsid,kaubamärgid. Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt. import välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks 2 inflatsioon üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine
Kokku kohustused ja omakapital 4 899 198 600 LISA 3 OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus kasumiaruanded OÜ Maharaja ASP 2010 2009 Müügitulu 1 729 616 1 421 160 Muud äritulud 0 28 730 Valmis - ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus -7 693 124 932 Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 10 791 84 342 Kaubad, toore, materjal ja teenused -767 570 -741 994 Mitmesugused tegevuskulud -359 832 -257 860 Tööjõukulud -584 365 -644 416 Põhivara kulum ja väärtuse langus -17 704 -13 434
3521 Realiseerimata kasum val. kursi m. (H,K) Tulu Muud äritulud 3530 Saadud leppetrahvid Tulu Muud äritulud 3531 Saadud dotatsioonid, toetused Tulu Muud äritulud 3550 Eelmiste aruandeper.selgunud tulud Tulu Muud äritulud 3560 Muud äritulud Tulu Muud äritulud 39 Varude muutus Tulu 3910 Valmis- ja lõp-ta toodangu varude jääkide muutus Tulu Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3920 Kapital.väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Tulu Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4 KULUD Kulu 40 Kaubad, toore, materjalid, teenused Kulu 4000 Müüdud kaubad soetushinnas Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4001 Tolli- ja maakleeriteenused Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4002 Materjalid Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4003 Tooraine Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4004 Väheväärtuslik põhivara Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused
Erinevused indiviidide vahel pannakse hariduse ja kasvatuse juhuslikkuse arvele ning neid ei peaks arvesse võtma. See eeldus annab koos kahaneva piirkasulikkuse eeldusega tulemuseks prima facie argumendi võrdsuse kasuks, nt võrdsus sissetulekute jaotumises mis tahes ajaperioodi jooksul, jättes kõrvale kaudsed tagajärjed tulevikule. Praktikate vahel valiku tegemise aluseks peetakse seda, kuidas on indiviididele määratud hüved ja koormised (mida mõõdetakse nende olemasoleva kapitaliseeritud väärtuse kasulikkuse põhjal kogu praktika eksisteerimise ajal), mis tulenevad praktika poolt kehtestatud õiguste ja kohustuste jaotusese. Printsiibid on tõesti eriliselt vajalikud, sest inimloomusega arvestades sõltub neist väga palju; see seletab ka õiglusega seonduvate moraalsete tunnete eripära. Õigluse printsiipide aluse tõlgendamises on klassikaline utilitarism ekslik. Näiteks võimaldab ta väita,
Kasumiaruande skeemide kirjete sisu käsitleb EV Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 2. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 22 Kasumiaruande skeemi 1 puhul käsitletakse kõiki kulusid kuluelementide lõikes perioodikuludena. Valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutust tootmisettevõttes kajastatakse kasumiaruande kirjel "Valmis- ja lõpetamata toodangu varu muutus" ning kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel samanimelisel kirjel. Neid käsitletakse tulude ja kulude vastavuse tagamiseks netokäibele adekvaatse ärituluna (jääkide suurenemist näidatakse pluss- ja vähenemist miinusmärgiga). Perioodi tulem leitakse perioodi tulu (netokäive + varu jääkide suurenemine + oma tarbeks põhivara valmistamise väljaminekud) ja kõigi kulude hälbena. Kasumiaruande skeem 2 kasutamisel vastandatakse realiseerimise netokäibele ainult
· Omakapital riigiettevõttes kokku KASUMIARUANDE SKEEMID SKEEM 1 · Äritulud · Ärikulud · Ärikasum (kahjum) · Finantstulud · Finantskulud 13 · Kasum (kahjum) majandustegevusest · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) Äritulud · Realiseerimise netokäive · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamiseks · Muud äritulud · Kokku äritulud Ärikulud · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõu kulud · Palgakulu · Sotsiaalmaksud · Pensionikulu · Töötuskindlustuse kulu · Kulum · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Käibevarade allahindlus · Muud ärikulud · Kokku ärikulud Finantstulud · Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt või osakutelt
Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku Lisa 2 Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud
Dividendid Kokku väljaminevad rahavood finantseerimisest KOKKU VÄLJAMINEVAD RAHAVOOD RAHAVOOGUDE SALDO RAHA JÄÄK PERIOODI LÕPUS 5.6. KASUMIARUANNE (prognoos) 2016 2017 2018 13 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud brutopalk Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud (intress) Aruandeaasta kasum (kahjum) 5.7. BILANSS (prognoos) Käibevara Aastad
eesmärkidel kasutatud varude kulu võib kajastada ridadel "Mitmesugused tegevuskulud" või "Muud ärikulud") [27: 55]. Tulude ja kulude vastavuse printsiibi tagamiseks sisaldab skeem 1 kahte varudega seotud kulude korrigeerimise kirjet: 1. "Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus" jääkide suurenemist näidatakse kulude vähendusena ("negatiivse kuluna") ning jääkide vähenemist kulude suurendusena. 2. "Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel" varud, mida on kasutatud põhivara valmistamiseks (nende soetusmaksumus on kapitaliseeritud antud põhivaraobjekti soetusmaksumuses) ning mis on kajastatud mõnel teisel kasumiaruande real kuluna, kajastatakse sellel real kulude vähendusena ("negatiivse kuluna") [21]. Kasumiaruande skeemis 2 kajastatakse müügitulu genereerimise eesmärgil müüdud
5 Teadus ja arenduskulud (R&D) kajastatakse raamatupidamises tegevuskuluna samas kui oma iseloomult on nad pigem kapitalimahutus Tegevuskasum üldiselt kasvab (sõltudes ka sellest kas R&D kulud kasvavad või mitte). Mõju puudub kui amortisatsioon ja tegevuskasumile lisatav R&D kulu on võrdsed. Puhaskasum kasvab proportsionaalselt tegevuskasumiga. Omakapitali raamatupidamislik väärtus kasvab kapitaliseeritud uuringuvara võrra. Kapitalimahutused kasvavad R&D kulude võrra. 6 Tegevuseks vajaliku põhivara kasutusrendi kulud kajastatakse tegevuskulude all kuigi tegelikult on see finantskulu ning tuleks ka vastavalt ümber klassifitseerida Võla osakaal kasvab mõjutades kapitali hinna arvutusi Tegevuskasum kasvab Kapitali tootlus üldiselt kahaneb kuna tegevuskasumi
Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud toetuse abil soetatud muu põhivara toetuse summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Stardi- või kasvutoetuse abil soetatud materiaalse põhivara
Laekumine kokku 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine 0 Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0.00 0.00 0.00 0
Laekumine kokku 5,180.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 23133 28948 35176 44744 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara Omandis soetus olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), Muu soetatud toetuse abil hooned, ehitatud hoonete ehitamine hoone, omandis olevate ruumdie 0 renoveerimise toetuse summa 0
o intressimäär aasta kohta. Likvideerimisväärtus: varade müügist ja kohustuste tasumisest ülejääv summa. Ettevõtte likvideerimine, pankrot. Bilansiline (arvestuslik-, raamatupidamis-) väärtus: varade, kohustuste ja kapitali bilansis kajastatud väärtus, netovara väärtus. Turuväärtus: ettevõtte võimalik ostu-müügihind. Turuväärtus (hind) võib olla kõrgem või madalam bilansilisest väärtusest. Kapitaliseeritud väärtus: investeeringute tulevaste oodatavate (kavandatud) rahavoogude nüüdisväärtus, mis on leitud rahavoogude diskonteerimisel investeerija poolt nõutava kasuminormiga. Kasuminorm sõltub riskiastmest. Võib ka tähendada hinda, mida ollakse nõus antud kasuminormi juures maksma tulevikus oodatavate rahavoogude eest. Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT)
50 460,9 195 815,6 50 460,9 195 815,6 164 872,2 272 835,9 3 100,4 3 100,4 310,0 310,0 184 861,0 201 183,8 57 004,0 46 529,0 245 275,4 251 123,3 410 147,6 523 959,2 Kasumiaruanne, 2005-2009 (tuh. kr) 5 6 7 Kasumiaruande skeem I Müügitulu Muud ärituIud Äritulud kokku Varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud Kaubad, toore, materjalid Mitmesugused tegevuskulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Pensjonikulu Tööjõukulud kokku Kulum kokku Muud ärikulud Ärikulud kokku Kosumiaruande skeem 2 Müügitulu 389 900,5 574 603,6 755 687,5 Põllumaj. varude jääkide muutus Kasum (-kahjum) biol. varadelt Müüdud toodete kulu 330 429,1 494 625,9 639 771,5
17 Kasumiaruandeskeemid Skeem 1 Skeem 2 Müügitulu Müügitulu Muud äritulud -Müüdud toodete ja teenuste kulu Valmis- ja lõpetamata toodangu BRUTOKASUM (-KAHJUM) varude muutus -Turustuskulud Kapitaliseeritud väljaminekud -Üldhalduskulud põhivara valmistamisel +Muud äritulud Kaubad, toore, materjal ja teenused -Muud ärikulud Mitmesugused tegevuskulud ÄRIKASUM (-KAHJUM) Tööjõukulud ................................. Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud ÄRIKASUM (-KAHJUM) ..............................
Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 2,642.80 #VALUE! 5,634.45 7,801.30 4,414.70 12,820.95 3,775.85 3,832.75 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara Omandis soetus olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), Muu toetuse abil hooned, soetatud ehitatud hoonete ehitamine hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 Muud Stardi-toetuse abil soetatudabil või kasvutoetuse muusoetatud põhivaramateriaalse
Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõu kulud 1) Palgakulu 2) Sotsiaalmaksud 3) Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja kulud 1) Finantstulud ja kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 2) Finantstulud ja kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 3) Finantstulud ja kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
67% 10.00% 0.00% 2013 2014 2015 Tallinna vesi Olympic Tallink Joonis 4: Raha ja pank % müügituludest Allikas:Autori koostatud Joons 4 näitab ilmekalt, kellel võrreldavatest ettevõtetest on parimad tegevusmarginalid ja piisavalt raha, et finantseerida tegutsemist ka rahavoo katkemisel. Tallinna Vesi on sellise arvestuse kohaselt hästi kapitaliseeritud, ning suudaks ca 8 kuud tegevust jätkata kui raha juurde ei tule, OEG sarnane näitaja on kaks ja pool kuud ning Tallink ca üks kuu. Kerge on öelda investori seisukohalt, milline ettevõte on sellest aspektist kindlaim valik, aga raske on tegevusala põhiselt anda hinnanguid, mis tase on anatud tegevusalal vajalik, kuid analüüsi mõttes 18-25 päeva varu on kõigil ettevõtetel olemas. 21 3.1.2 Maksevalmidus
jagamisel erinevate kasumiaruande ridade vahel, mistõttu on sarnaste ettevõtete kasumiaruanded omavahel tihti raskesti võrreldavad. Järgnevalt on toodud kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu · sotsiaalmaksed 2. Ärikulud · töötuskindlustusmaksed Põhivara amortisatsioon Muud ärikulud ÄRIKASUM = Äritulud Ärikulud (1 2) Finantstulud + Finantskulud - 3. Finants-
jagamisel erinevate kasumiaruande ridade vahel, mistõttu on sarnaste ettevõtete kasumiaruanded omavahel tihti raskesti võrreldavad. Järgnevalt on toodud kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu · sotsiaalmaksed 2. Ärikulud · töötuskindlustusmaksed Põhivara amortisatsioon Muud ärikulud ÄRIKASUM = Äritulud Ärikulud (1 2) Finantstulud + Finantskulud - 3. Finants-
jagamisel erinevate kasumiaruande ridade vahel, mistõttu on sarnaste ettevõtete kasumiaruanded omavahel tihti raskesti võrreldavad. Järgnevalt on toodud kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu · sotsiaalmaksed 2. Ärikulud · töötuskindlustusmaksed Põhivara amortisatsioon Muud ärikulud ÄRIKASUM = Äritulud Ärikulud (1 2) Finantstulud + Finantskulud - 3. Finants-
Pank, mis kooskõlastab täielikult oma varade ja kohustuste kestvusstruktuuri, on vähem riskantne, kuid samas võib olla ka vähem kasumlik 1. Maksejõulisuse ja võõrvahendite risk ehk finantsvõimenduse risk - see on seotud panga maksejõuetuks muutumisega väga suurte operatsioonikahjumite tõttu, mis kahjustavad või vähendavad oluliselt panga kapitali. Kaastatud võõrvahendite hulgast sõltub ka aktsionäride tulu. Hästi kapitaliseeritud pank on vähem riskantne, kuid väiksema finantsvõimenduse tõttu on ta vähem tulus. (Finantsvõimendus näitab, kui palju kaasatakse võõrvahendeid. Mida rohkem, seda suurem finantsvõimendus. Iseloomustab panga poolt kaastatud võõrvahendite taset.) Seetõttu on madala kapitali adekvaatsusega pank riskantsem, kuid tänu suuremale finantsvõimendusele võib suurem olla panga kasumlikkus. 1
Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 117 894 113 642 115 974 167 828 122 060 127 512 151 140 167 318 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0 0 0 0 0 0 0 0
hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud (amortiseeritakse kuni 5a jooksul), arenguväljaminekud (amortiseeritakse kuni 5a jooksul), ostetud kontsessioonid (amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), fransiisid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), patendid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), litsentsid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), kaubamärgid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), firmaväärtus (ingl. k. goodwill) (amortiseeritakse kuni 5a jooksul).
Jaguneb: piiramatu ja piiratud kasutuseaga. Piiramatu: maa, kunstiväärtused, raamatukogu, relvad, mets ja produktiivloomad. Nende soetusmaksumust ei amortiseerita. Kinnisvara, mis koosneb maast ja sellel asuvatest hoonetest vaadeldakse raamatupidamisarvestuses kahe erineva objektina. Materiaalseteks põhivaradeks ei arvestata masinaid, seadmeid ja inventari, mille eluiga on pikem kui 1 aasta, kuid mille maksumus on alla kehtestatud piiri Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud (bilansis kirjeldatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud ja ostetud patendid, litensid, kaubamärgid, firmaväärtus jne. Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt. 46. Põhivara hindamisel kasutatavad maksumuse liigid. Bilansiline maksumus = soetusmaksumus, Jääkmaksumus = soetusmaksumus kulum. Taastamismaksumus = analoogse objekti ehitamist, tootmist arvestades ressurside hetke maksumust. Jääktaastamismaksumus = taastamismaksumus akumuleeritud kulum 47
annaabi.ee 
