......................................................................20 Kokkuvõte............................................................................................................................................21 Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani
Inglise keelest tõlkinud Lilja Blumenfeld. Eesti Teatriliit, Tallinn 2004 · Ants Oras, "Luulekool" II, Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 9104 (tsükkel "William Shakespeare", 9 artiklit) Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani
See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud. Humansim ja humanistid. Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk: trecento -14. saj (alates 1300. a) quattrocento -15. saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis. Selle tarkuse tipuks pidasid humanistid antiikaja kirjandust ja filosoofiat.
Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja-Itaalia oma kiiresti arenevate ja rikaste linnadega. Seda ajastut nimetati humanismiajastuks (lähtuti inimesest).15.-16.sajandil avastati maid, arenesid loodusteadused, leiutati trükikunst ja ka nooditrükk. Hakati väärtustama meelelist ilu, inimest. Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi-ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub.
15.sajandil humanistlik tegevus laienes. Suur revolutsioon, 15.sajandi keskel oli trükikunsti leiutamine. Raamatud hakkasid rohkem levima. Hakkab levima proosakirjandus, eriti Itaalia rüütliromaanid(?). Hakkab tekkima erinevus. Ühelt poolt õpetlased, kes viljelevad teaduslikku haru, uurimuslik pool hakkab lähenema teaduslikule ehk looduslikule vaatele. 16.sajandil hakkab klassitsism tekkima, õpetlaste-humanistide mõjul. Aga loov- humanistidele ei meeldinud reeglid. 16.sajandil levib renessanss laiemalt Euroopas, mis on mõju avaldanud rasketel, sõja-aegadel. Reformatsioon sai alguse 1517.aastast Saksamaal, kui teolood Martin Luthar (1483-1546) kindlustas oma vaidlusteesid Wittenbergi kiriku uksele, protesteerides katoliku kiriku vastu. Tahtis puhtamat ja moraalsemat kirikut. Paavstivõimu vastane. Meeleolud olid Saksamaal väga levinud, lihtrahva olukord oli halb, kes nt pidid mitmekordseid makse maksma ja allusid mõisnikele ja paavstile
Hääldus hispaaniapärane!).) 18) Klassitsistlik draama (Moliere'i näidendid. Tema don Juan on juba prantsuse hääldusega, aga lähtub ikkagi algsest hispaania Tirso de Molina Don Juanist). I Keskaeg Keskaeg on väga pikk periood, alguseks u 5. sajand (lääne-rooma imp lagunemine 5. saj-l). Lääne eur-s keskaeg lõppeb 15. sajandil, märgid, mis tähistavad uusaja algust (Ameerika avastamine). Itaalias renessanss tähistab ka ikkagi uue ajastu algust. See keskaeg on ikkagi ainult lääne kultuuris kasutatud ja selle püsimine ei ole kindel. Lihtsalt hakati nimetama nii. Ida eur käsitlustes, Nl-s venitati keskaeg isegi 17. sajandisse, mis Lääne Eur ikkagi ei kehti. Renessanss ja keskaeg on väga erinevad ja neid ei ole võimalik ühte arvata. 395 Lääne ja Ida-Rooma Rooma impeeriumi lõhenemine on juba keskaja algusele juhtiv. 476 L.Rooma lagunemine loetakse keskaja alguseks
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jutuvestjad ja lauljad ehk fil'id. Eepika jagu
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
Kõik kommentaarid