Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Maria Kohtla 103548IAPB Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud saada, mitte ei hoia neid raamides laskmata ise mõelda ja otsustada. 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende
olla ta ilu). 9. Mina arvan, et see on osa meist kõigist ja täielikult lahti saada sellest võimalik ei ole. Samas olles sellest pidevalt teadlik ja enda mõtteviisi jälgides saab seda kontrollida ja mitte laskuda tühistesse järeldustesse. Hinne: + Õppejõu poolt leitud probleemid: 1 küsimuse teine pool ei kehti 6 küsimus ebaselge (allajoonitud ,,millest ei räägita", ,,enda reputatsiooni ära rikkuda") ,,Kostmine küsimusele: Mis on Valgustus?" Kant Vastused küsimustele 1. Esimene tegur, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis, on see, et tal puudub aru. Ise mõtlemine ei vii teda valgustuseni. Teine tegur, miks inimesed on valgustamatuse seisundis on see, et neil on olemas aru, aga nad ei kasuta seda. Selle põhjustajad on laiskus ja argus. Olla laisk on olla mugav ja inimestele meeldib olla mugav, mida vähem nad enda eest mõtlema peavad, seda parem. Nad ei pea
üleolev ning ülbe ja seetõttu eit näeb ostjas vaid halba. Ning toob kõik selle välise ilme põhjal välja. Ohvitserid aga näevad ostjat lihtsalt tavalise inimesena ja kuna naine neid välja ei vihastanud, siis ei otsi nad naisterahva käitumise põhjuseid. Nende mõtlemine on vastanduv selle poolest, et üks otsib naise käitumise põhjuseid, kuid teine ei ürita neid leida. KÜSIMUSED KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784 1) Mis on Kanti järgi alaealisus ja mis seda tingivad / põhjustavad ( kokku 3 tingimust või põhjust)? Selgitage mil viisil aru puudumine ei võimalda inimesel kasutada iseseisvalt oma aru? Kanti meelest on alaealisus see, kui ei suudeta mõelda iseseisvalt, ilma teiste inimeste juhenduseta. Tema meelest on iga inimene selles ise süüdi. Põhjusteks on laiskus, argus, otsusekindluse ja mehisuse puudumine, nähakse, et on lihtsam, kui ise ei pea
kõik mis tal on on saadud tänu ohvitseridele. Ohvitserid oleks naises näinud jõukat isikut ning ei mõtleks sellele, kuidas see jõukus on saavutatud. Nad näeksid naist, kes elab head elu. 9)Kas on keegi, kes on võimeline ja suuteline päästma end abstraktse mõtlemise eest ja käest? Miks? Ma arvan, et see ei ole võimalik, sest vähemalt korra elus puututakse kokku sellise olukorra, kus on vaja abstraktselt mõelda. Kant: Mis on valgustus? 1)Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus. Argus ja laiskus. Inimene on loomu poolest laisk ning leia, et miks peab ta ise midagi tegema kui seda võivad tema eest ära teha teised. Arg ollakse sellepärast, et kogu elu on keegi neid ohtude eest hoiatanud ning põhimõtteliselt kaitsnud ning seetõttu kardetakse omapead jääda, sest pole kunagi ise pidanud probleemidega tegelema.
välimusega) peale oma arvamuse. Ilmselt näevad ohvitserid seda naist hoopis teises valguses, sest nendel pole munadega mingit seost. · Ma arvan, et ilmselt polegi inimesel võimalik abstraktsest mõtlemisest pääseda, sest igaühel meist on oma eelarvamused, kogemused ja seisukohad, mis takistavad konkreetselt mõtlemast. Abstraktsus ja konkreetsus on suhtelised. ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Valgustatus on isemõtlemisoskus, mida paljud püüavad kas oma laiskuse või arguse tõttu vältida. Inimesel, kes pole harjunud ise mõtlema, on raske ning mõnikord võimatu seda teha, kuid Kant väidab, et iga inimene peaks ise mõtlema ning ükski institutsioon ei tohiks seda inimestel keelata. Vastasel juhul ei toimiks ühiskonnas edasiminekut. Vastused küsimustele: 1) Kaks peamist tegurit, mille tõttu viibib inimene valgustamatuse seisundis, on laiskus ja argus
luuakse omamoodi lunastus ja mõistmine, et tegelikkuses on ta hea inimene, olenemata tema halbadele tegudele. Vastandlikud on need kaks juhtumit selle poolest, et esimesel juhul võetakse mõrtsuka iseloom ja olemus kokku ühe sõnaga, teisel juhul kaasatakse tema teosse ka tagamaad ja tegelikud oletatavad head iseloomuomadused. 6. Turueidel ja ohvitseridel on erinev kogemus ostja-naisterahvast. Turueit mõtleb ostja- naisterahvast kui mädamunast, sest naisterahvas sõnas ka temale, et tema müüdavad munad on mädad. Seega ei näe turueit enam ostjas mitte midagi head, kuna tema kõrvus on ainult mädamuna. Ohvitserid on kogenud aga ostja-naisterahva meeldivate omadustega ning tema eeldatava meeldiva välimusega, sest naisterahvas pole ohvitseridele lausunud midagi kõrva riivavat või südant haavavat. KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1
KANT-Kostmine küsimusele: mis on valgustus? KÜSIMUSTE VASTUSED 1) Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus. Kant väidab, et valgustus on iseseisvalt mõtlemiseks vajaliku julguse/mehisuse ja otsusekindluse saavutamine. Selleks on vaja väljuda omasüülisest alaealisusest. Inimene viibib alaealisuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Laiskuse puhul eelistatakse olla juhitud teiste inimeste nö juhtide arvamuste poolt, sest nii lihtne on kui kõik otsustatakse sinu eest ära ja selle tüütu kohustuse pärast oma pea vaevamine jääks ära. Laiskus segab inimest väljuda
võimatu väita, et kõrgem mõttetegevus on abstraheerimisvõimeta võimalik, kuna selleta puuduks meil oskus teha tulevikuplaane, näha olukorda teise inimese vaatepunktist või isegi tegeleda selliste "madalate" ajaveetmisvõimalustega nagu eelarvamuste kultiveerimine või keelepeks. Üritades ennast täielikult lahti rebida abstraktsest mõtlemisest, peaksime samas välja lülitama suure osa oma iseloomust ning hakkama tegutsema hetkevajaduste ajel. KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784 Immanuel Kanti artikli põhiprobleem on keskmise inimese võimetus tegutseda ja mõelda iseseisvalt ning nimetab taolist nähtust alaealisuseks. Sellele vastandab ta valgustatuse, olukorra, kus rahvas on teadlik oma otsustest ning tegudest ja on valmis ,,kasutama omanenese aru". Otsustusvõime puudumine jätab meid täielikult teiste meelevalda, suutmata kasutada enda mõistust välise abita. 1) Kant toob valgustamatuse põhjuseks kaks põhitegurit: laiskuse ja arguse. Laiskuse puhul
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsiteerimata) koos ühe näite
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE.
Näeme, et lapse mõtlemisoperatsioonid toetuvad ümbritseva maailma (looduse) tundma õppimisele, mida on saatnud vanemate sõnalised selgitused. Nii kujunevad mõisted, mille abil mõeldakse. Peep Leppiku sõnul on mõtlemisel kaks ilmingut: 1. Mõiste kujunemine ja omandamine. Mõisteks peetakse esemete, olendite või sündmuste sümbolistlikku üldistatud kujutust, mille aluseks vähemalt üks sõltumatu tunnus. Mõiste omandamine on protsess, mille tulemusena subjekt (laps) õpib tundma eseme, olendi või nähtuse vastavaid tunnuseid, mis maailma tundmaõppimisel aitavad jõuda mõtlemiseni. 2. Ülesande (probleemi) lahendamine eeldab mõistete tundmist, tuginedes seejuures ulatuslikuma püsimälu olemasolule. Seega nõuab see teatud küpsust. Konkreetse ülesande (probleemi) lahendamist nähakse aga etapiviisilisena: A. Ettevalmistus. B. Inkupatsiooniaeg. C. Süttimise etapp. D. Läbitöötamise etapp.
On tekkinud ettekujutus, millised võisid olla teiste maailma inimeste esteetilised traditsioonid. Meile on partamatu tunda euroopalikku esteetilist traditsiooni. Euroopas jaguneb: · Esiaeg Kreeka-Rooma antiik (ka Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia, India) · Keskaeg kristlus, kui euroopat valitsenud ideoloogia, mis mõjutas ka esteetilisi debatte. · Uusaeg al 14.-15. saj renessanss, 18. saj valgustus · Kaasaeg al 1860 modernistlikud ja seejärel al 20. Saj teisest poolest postmodernistlikud esteetika-käsitlused, k.a spetsiaalesteetikad, nt muusika-, kirjanduse-, filmi-, arhitetuuri- jt kunstialade esteetika Mitte-läänelikud esteetikatraditsioonid: Vana-Hiina Kong Fuzi 5.saj ema Konfutsius tegeles esteetikaga. Pani eriti rõhku luulekunstile ja muusikale. Need toetavad rituaalide läbiviimist, etiketti ja aitavad inimesele lähemale tuua
tugevus(koleerik)] 2)Isiksuse tüpoloogia(3 põhitüüpi ja 1 segatüüp) : 1)asteetiline ehk sale tüüp 2)Atleetilis-muskulaarne tüüp 3)pükniku tüüp(lai ja ümar) 4) Segatüüp ENESETEADVUS JA MINA-PILT, NENDE KUJUNEMINE MINA isiksuse keskne, püsiv komponent, mis on seotud eelkõige iseenda vastandamisega ümbritsevale maailmale ja teistele inimestele ning mis kindlustab teadvuse ja käitumise järjepidevuse Mina kui: *Tegevuse ja elamise subjekt ma tunnetan, mis mu ümber toimub *Enesetunnete objekt Eneseteadvus on teadvus, millel on subjekti enda omadused, seeega eneseteadvus on psüühiliste protsesside kompleks, mille abil indiviid teadvustab ennast kui tegevuse objekti Enesehinnang on suhteliselt püsiv ja kompleksne hinnang iseendale. Jaguneb : 1) madal enesehinnang 2) adekvaatne enesehinnang 3) kõrge enesehinnang(vale, ülehinnatud) Ülehindamine on parem kui madal enesehinnang.
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant)
J.Locke on empirismi peaesindaja. Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. J.Locke ideed riigist, tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi. J.Locke filosoofia keskmes seisab tunnetusteooria, mille esitab teoses: "Essay concerning Human Understanding" (katse kirjeldada inimmõistust). Oma teadvuses leiab iga inimene teatud kujutlusi, mida J.Locke nimetab ideedeks. Ideed pärinevad väljavõttetult kogemusest. Locke astub vastu teooriale nagu oleks inimesel kaasasündinud ideid, mis elaksid temas enne igasugust kogemust. Sünni hetkel on inimene "white paper" ehk tabula rasa. Kõik kujutlused tekivad aja
Kogemus peab olema tähenduslik. Eksternaalne muutub in....... Täiskasvanu peamised verbaalsed, sotsiaalsed interaktsioonid, muutuvad lapsel hiljem vaimseteks funktsioonideks. Õpetaja peab püüdma anda midagi sellist mis baseerub eelmisel kogemusel ja oleks natuke raskem. Peab märkama lapse valmidust, potentsiaali. Mida rohkem lapsega tegeletakse (filmid, raamatud mida koos vaadatakse ja loetakse) on järgmise lähima arengutsooni loomine. Isik ise peab ka tahtma õppida, saab luua ainult keskkonna kus õppida. Peab olema keegi kes pidevalt aitab. lapsed käituvad teatud viisil, sest vajadus Ja eesmärgid on keskkonnaga seotud. Keskkonda defineeritakse erineval viisil. Kliima, maastiku, maa kontekst. Võgotski aga rõhutab kultuuri ja kultuuriajalugu kontekstis. See, kuidas konteksti tõlgendame on oluline koht. Sümbolid on üheks vahendajaks nt. Meele ja keskonna vahel. Mingil moel tõlgendame. Sama käevõru poes või prügikastis
Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline).
Mõiste erinevate momentide ühtsus. Mõiste on loodud mõistuse reeglite abil, ta on avatud ja kiretu igasuguse subjekti suhtes. Mõiste on vahetult seotud märgiliste ja tähenduslike grammatiliste struktuuridega, mis ei sõltu suhtlemisest. Kontsepti aga formeerib kõne, mis eksisteerib "sealpool grammatikat" -- inimhinge ruumis koos rütmide, energia, sisemise zhestikulatsiooni ja intonatsiooniga. On äärmuseni subjektiivne. Tema kujunemiseks on vajalik ka teine subjekt (kuulaja v. lugeja). Mälu ja kujutlusvõime on K. puhul hädavajalikud omadused kuna K. on ühelt poolt suunatud mõistmisele siin ja praegu, oleviku hetkel, teisalt -- sünteesib endas hinge kolme võimet ja on: · orienteeritud minevikule (mälu akt) · tulevikule (kujutlusvõime akt) · olevikule (arutluse akt) Kontsept on seega isikustatud mõiste! Abelard universaalid. Üldine, see ei ole ei inimene ega loom, ega nimi "inimene", "loom"
vabanenuna kõigist asjust, tõused sa jumaliku Misjoniajastud pole aga parimad filosofeerimiseks. pimeduse olemuse-ülesesse kiirgusesse. Aga kui · Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva sa tahad teada, kuidas need asjad toimuvad, siis rüüstamise objektiks. palu armu, mitte õpetust." · Valgustus · Bonaventura · Muutumatute printsiipide tõde haarab inimene (kui Giovanni Fidanza muutuv olend) üksnes jumalikust valgusest · u. 1221 - 1274 valgustatuna (illuminatsiooniteooria). · Elu · "Ei ole võimalik mõista, ilma et Jumal ise
Subjektiivne ilu- ilu on kui subjekti juurde kuuluv. Ilu on lõpmatuse lõplik vorm, ilu on väljendatud lõpmatuses, kuid ilu pannakse kokku inimhinge sees. Ilu pole objektide omadus vaid inimese hingeseisund. Me peame ilu otsima inimvaimu seest, tajume ilu seljuhul kui meile tundub mingil asjal eesmärk olemas, kuid me seda kontseptuaarida ei oska. Teooriad: David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." Immanuel Kant: esmärgipärasus ilma eesmärgita. 46. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Esimene vastusevariant tuleb Platonilt: kunstiteos on millegi objektiivse koopia, imitatsioon või jäljendamine. Ilus on teos juhul, kui ta on tehtud hästi. Platoni arvates on iga kunstiteos koopia koopia. Esteetikud: kunstiteos on millegi väljendamine. Subjektiivne väljendamine- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis.
Viimast näitab lapse võime lahendada teatud raskusastmega probleeme vanemate ja õpetaja juhendamisel. Just vanemad ja õpetajad on need, kelle vahendusel esialgu väline, suhtluses ja juhendamistes esitatu muutub ajapikku psüühikasiseseks võtete ja operatsioonide pagasiks, mille abil lahendatakse ülesandeid iseseisvalt ja teadlikult. Uni ja hüpnoos Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal subjekt ei teadvusta ümbritseva keskkonna ärritajaid, ta ei ole keskkonnast hetkel teadlik. Une olulisemate funktsioonide hulgas on 1)aidata taastada KNS-i , lihaskonna ja meeleelundite töövõimet, 2) soodustada püsimälu jälgede kinnistumist ja 3) osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna,kuid mida pole tegelikkuses piisavalt või üldse mitte kasutatud. Psühhoanalüütikute arvates aitavad uneseisundis
Viimast näitab lapse võime lahendada teatud raskusastmega probleeme vanemate ja õpetaja juhendamisel. Just vanemad ja õpetajad on need, kelle vahendusel esialgu väline, suhtluses ja juhendamistes esitatu muutub ajapikku psüühikasiseseks võtete ja operatsioonide pagasiks, mille abil lahendatakse ülesandeid iseseisvalt ja teadlikult. Uni ja hüpnoos Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal subjekt ei teadvusta ümbritseva keskkonna ärritajaid, ta ei ole keskkonnast hetkel teadlik. Une olulisemate funktsioonide hulgas on 1)aidata taastada KNS-i , lihaskonna ja meeleelundite töövõimet, 2) soodustada püsimälu jälgede kinnistumist ja 3) osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna,kuid mida pole tegelikkuses piisavalt või üldse mitte kasutatud. Psühhoanalüütikute arvates aitavad uneseisundis
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine?
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
on: I faas suunatus partnerile (sellele kes mingil põhjusel saab tähelepanu ja eelseisva tegevuse objektiks) II faas partneri psüühiline peegeldus (partneri tajumine) kuna ta on tegevuse situatsioonis peamine III faas tegevus seisneb partneri informeerimises millestki ja vastuseks saadava informatsiooni vastuvõtmisest IV faas partnerist välja lülitumine (suhtlemise lõpetamine), juhul kui kontakti ajendid on kadunud. Juhul kui motiiv kontaktiks säilib, naaseb subjekt teise faasi, peegeldades partnerit uuesti kuna partneri käitumine on muutunud eelneva vastastikuse suhtlemise tõttu. Kuivõrd partnerid tegutsevad kontaktis olles ühiselt mitte teineteisest isoleeritult (vastasel juhul ei oleks ka kontakti) võib suhtlusaktis: I faasi nimetada vastastikuse suunatuse faasiks II faasi vastastikuse peegeldamise (tajumise) faasiks III faasi vastastikuse informeerimise faasiks IV faasi vastastikuse väljalülitamise (suhtlemise lõpetamise) faasiks
süviti. Kui näiteks Fichte käsitles sünteesi nõnda, et vastuolu kadus ning mõlemad vastandid said osaliselt piiratud, siis Hegel leiab, et need ületatakse täielikult imelises kolmekordses mõttes. Toimub kolmes tähenduses: kõrvaldatus (seadus ületatakse), hoitus (midagi pannakse kõrvale, hoitakse millegi jaoks alles), esiletõstetus (enam ei nähta teesi ja antiteesi esiletõstetud vastanditena). Näiteks tees on absolutism, antitees (teesi vastand) on revolutsioon. Selle tulemusena ei jää kumbki püsima, need ületatakse täielikult ning tekib vabariik või midagi sarnast. Süntees ei ole tees ega antitees, vaid midagi vahepealset. Hegeli filosoofias muutub keskseks mõisteks absoluutne vaim, mille eneseväljenduseks on kogu maailma protsess ning kogu maailmas toimuv on absoluutse vaimu eneseväljendus. Vastavalt dialektika põhimõtetele toimub see kolmes astmes: Loogika loogika all peetakse tavaliselt silmas
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1
Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. Süntaktika. Märk -- märk. Keelesisesed reeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Süntaktiline mõõde implitseerib (kaasab). Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. Pragmaatika. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. Morrise näide Sõna ,,laud" implitseerib (kuid ei tähista) horisontaalse pealispinnaga mööblieset, millele võib paigutada esemeid. Tähistab teatud objektide klassi (mööbliese), üldnimi, denoteerib neid objekte, millede suhtes seda sõna saab kasutada
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles
Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner. Psühhobioloogiline koolkond- Uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi. 6. Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Koolkonna tekkimisega seostatakse kõige sagedamini John B. Watson'i töid 1910-ndatel aastatel, mis seostuvad ka õppimise teadusliku uurimise algusega. Üldistavalt võib öelda, et biheivioristide kohaselt on õppimine tingitud. See tähendab, et toimub assotsiatsioonide loomine stiimulite ehk ärritajate ja oma kogemuste või käitumiste vahel. Biheivioristide tuntuimateks esindajateks on Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule psühholoo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
