0,5 kg metall - suuremate ketaste läbimõõt 450 mm (15; 20; 25 kg) - - 450 mm-sed kettad peavad olema kaetud kummi või plastikuga ja värvitud püsivärviga vähemalt küljepinnalt - 10 kg ja kergemad võivad olla üleni metallist - kõikidel ketastel peab olema selgelt märgitud nende kaal Lukud. Ketaste vardale kinnitamiseks peab kangil olema kaks lukku, mõlemad 2,5 kg raskused. NB! Kangile tuleb asetata raskemad kettad sissepoole ja väiksemad järjekorras väljapoole. Kettad peavad olema kinnitatud kangile lukkudega. 3.2 Tõstepõrand. Tõstepõrand on ruudukujuline, küljepikkusega 4 m, mis võib olla valmistatud puust, plastikust või muust materjalist ja kaetud mittelibeda materjaliga, kõrgusega 50-150 mm. 4. Võistlejate varustus. 4.1. Võistlejad peavad kandma trikood, mis peab olema - ühes tükis - liibuv
teepikkuses. Nii palju, kui VÕIDAME teepikkuses, nii palju KAOTAME jõus. • Lihtmehhanismiks võib olla näiteks: kaldpind, tali, pöör, hammasratasülekanne. TALI • Koosneb kahest plokist. • Üks liikumatu plokk ja teine liikuv plokk KALDPIND • Kaldpinda kasutades võidetakse jõus nii mitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kõrgusest.(Nt: Mööda mäkke, saab rakendada väiksemat jõudu, kui on raskusjõud. PÖÖR • Kangile sarnane. • Pööral on vänt ja võll. • Mida suurem on vända raadiuse ja võlli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta. HAMMASRATASÜLEKAN NE • Kui nt väiksemal hammasrattal 10 hammast ja suurel 20. Kui väike ratas teeb kaks pööret, siis suur teeb ühe pöörde. Sellise ülekandega saab suurendada jõudu KAHEKORDSEKS. • Kasutakse nt autol, jalgrattal.
Lihtmehhanismid Kang Kangiks nimetatakse jäika keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu toetuspunkti. Kang on tasakaalus... ... kui võrdsete jõudude korral on võrdsed ka jõudude õlad. ... kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Näidis(http://www.science-animations.com/support-files/seesaw.swf ) Plokksüsteem soonega ratas, mis saab keskpunkti ümber vabalt pöörelda. Jaguneb liikuvaks ja liikumatuks. Liikuv plokk plokk liigub ise koos tõstetava raskusega kaasa. Annab võitu jõus 2x (tõmban väiksema jõuga, kuid teepikkus on suurem). Liikumatu plokk ei kerki ega lange koos tõstetava raskusega.
Potentsiaalseks energiaks nim. energiat, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Kangiks nim. jäika keha, mis suudab pöörelda ümber toetuspunkti. Kang on lihtmehhanism. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Lihtmehhanismiks nim. tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõus. (nt. kang, kruvi, hammasratasülekanne jne.) Lihtmehhanismi abil tuleb teha rohkem tööd (kulutada rohkem energiat) kui ilma selleta. Võit jõus Kui ülesande täitmiseks tuleb lihtmehhanismi abil rakendada väiksemat jõudu kui ilma selleta. Kaotus jõus Kui lihtmehhanismi abil tuleb rakendada suuremat jõudu kui ilma selleta.
antud tingimustes teha. *Kineetiline energia: Liikuvad kehad omavad. Sõltub keha massist ja keha kiirusest. *Potentsaalne energia: Vastastikmõjus olevad kehad omavad seda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki, ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsus: Füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja ja selle tegemiseks kulunud aja jagatisega N=A/t Võimsuse ühik on 1 W. 1 W= 1J/1s Kang: Lihtmehhanism. On tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Jõu õlga mõõdetakse kangi toetuspunktist kuni jõu rakenduspunktini. F1/F2=d1/d2, kus d1=jõud, F1=õlg, d2=jõud, F2=õlg Lihtmehhanism: Tehnikas kasutatavad seadmed, mille abil saab võitu jõus. (Kang, kruvi, hammasratasülekanne, jne) Mehhaanika kuldreegel: Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda , kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust.
Kangiks nimetatakse kõva keha, mis võib pöörelda liikumatul toel. Kang on tasakaalus, kui selle ühele otsale mõjuva jõu F 1 ja selle õla l1 korrutis on võrdne teisele otsale mõjuva jõu F2 ja selle õla l2 korrutisega. Kasutades ära kangi tasakaalu põhimõtet saame alati õla pikkuse muutmisega tõsta raskemaid koormusi kergema vaevaga ehk väiksema jõu rakendamisega. Kahepoolne kang Ühepoolne kang F= ∙ Fr a1 - kangile rakendatava jõu õlg, a2 - koormise poolt arendatava jõu õlg Tungraud on tõstemehhanism. Olenevalt tõstemehhanismist on olema nii latt-, kruvi- ja hüdrotungraud. TT-tungraua tõstemehhanismiks on hambuline latt, mida edasi surutakse vändast keeramise abil. Tõstejõud on umbes 12 t ja kõrgus kuni 60 cm Kruvitungraua tõstemehhanismiks on kruvi, mida keeratakse kangi abil. Tõstejõud kuni 290 tonni ja kõrgus 40 cm.
Kõikides mehhaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehhaaniline energia jääv. Keha massist: Keha kiirusest: Jõu rakenduspunkt Jõu rakenduspunkt punkt, kuhu jõud on rakendatud. Kang on tasakaalus, kui võrdsete jõudude korral on ka jõudude õlad võrdsed. Kang on tasakaalus kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Mehhaanika kuldreegli sisu seisneb selles, et ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Lihtmehhanismid Nt: hammasratasülekanne, kang jne. -Ei viitsinud kõike maha kirjutada :P - Valemid Töö (A) = F*s [1J] Jõud (F) = m*g [1N] Võimsus (N) = A/t [1W] Mass (m) = F/g [1KG] Aeg (t) = A/N [1SEK] Teepikkus (s) = V*t [1M] Kineetiline Enrg (EKIN) = (m*v2)/2 [1J]
Füüsika eelmise KT 1.Kirjutage järgnevad arvud 10 astmetena : 1.88077*10-4=1*10-4+8*10-5+8*10-6+7*10-8+7*10-9 23003060=2*108+3*107+3*104+6*102 Teisendage ujukoma-reziimi: 983000000=9,83*108 0.0721=721*10-4 2. Kangile, mille õlad on omavahel 90-kraadise nurga all, on riputatud koormised. Esimese koormise mass on 4000g ja ta asub 30 cm kaugusel pöörlemisteljest, teisele õlale riputatud koormise mass on 1600g ja ta on teljest 80cm kaugusel. Millises asendis jääb kang tasakaalu? = 90° F1=F2 m1=4000g=4kg m1l1sin=m2l2sin(-) l1=30cm=0,3m m2l2cos(90-) m2=1600g=1,6kg
Alumiiniumivalu Alumiiniumivaluse kohale jõudes tuli spetsialist, kes ise töötas kvaliteedijuhina ning hakkas meile tehast tutvustama. Tehases töötab 40 inimest kolmes vahetuses. Selles tehases toodetakse ainult alumiiniumdetaile, enamasti valualumiiniumist. Materjal mida kasutatakse tuleb välismaalt, iga alusepeal on viie tonni ulatuses alumiiniumi kange. Igale kangile on märgitud nö seerianumber, mis näitab ahju numbrit ja valmistamis aeg. Materjal kasutatakse teatud järjekorras, see, mis tuleb esimesena sisse see kasutatakse kõigepealt. Esimesed masinad, mida tutvustati olid valumasinad, kus valati sulaalumiinium vormi. Üks masin valas automatselt alumiiniumi vormi kuid teise masina jaoks oli vaja töötaja kindlat kätt. Vormi valamiseks on vaja alumiinium sulatada elektriahjus, mida on seal kaks tükki.
Watson üritas näidata, kuidas emotsioonid muutuvad, kui muuta esialgseid stiimuleid, mis seda emotsiooni esile kutsuvad.(Lk.90-91) 2.Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul(nagu klassikalise tingimise puhul), vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole. Et kastist pääseda ja toiduni jõuda, pidi vajutama kangile ehk käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu kangi ja pääses välja.Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult kohe kangile vajutama. Niisiis seda kindlal eesmärgil.Tema käitumist kinnitati toiduga.Operantse tingimise uurija oli ka Burrhus F.Skinner.Uurides eri tasustamisviiside kasutamist, leidis Skinner muu hulgas, et õpitu kinnistub kõige paremini siis , kui õiget käitumist tasutatakse juhuslike ajavahemike tagant(ebaregulaarselt). 3
2) Nüüd vaatame natuke üldisemat juhtu, kus jõud pole kangi suhtes risti, vaid moodustab selle suhtes mingi nurga : l O r F Ilmselt avaldab kangile pööravat mõju ainult jõu F ristprojektsioon kangi suhtes, mis võrdub F = F sin . Kangiga paralleelne projektsioon F|| = F cos põhjustaks ainult kangi libisemist pikisuunas. Seega kui tähistaksime jõu F rakenduspunkti kauguse punktist O nüüd tähega r, saaksime kangile mõjuva jõumomendi väärtuseks M O = Fr sin , (6.3) Et jõumomendi definitsioonvalem (6
1. Miks kevadisel mullal ei olnud võimalik kangi abil kivi maa seest niisama lihtsalt välja saada? Mida tegi Albert sinu arvates valesti või jättis tegemata, et tal ei õnnestunud edukalt oma tööga toime tulla? Ta unustas panna kangi alla puuhalu , kui ta oleks puuhalu sinna alla pannund oleks kivi liikunud. Kevad mullad on just sulamise juures ja siis on maa väga pehme ja niiske ja kang vajub kergemini sinna sisse. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudeli abi. Paigalda kangile võrdsete massidega koormisi ning püüa kang tasakaalu saada. Vasta küsimustele! 2. Kuidas peavad olema valitud kaugused toetuspunktist kui kasutad võrdseid masse ja tahad, et kang oleks tasakaalus? 3. Kui pikad on kangil märgitud heledad ja tumedad triibud? 0.5 meetrit. Kliki nupul ,,Algusse". Aseta 30 kg massiga koormis kangi vasakule poole 0,5 m kaugusele toetuspunktist. Vasta järgmistele küsimustele! 4
· Keha ujumine keha ujub kui keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem · Keha heljumine keha heljub vedelikus või gaasis , kuna keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne · Keha uppumine keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem · Võimsusfüüsikaline suurus mis võrdub keha tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega · Kang lihtmehhanism, kang on tasakaalus kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega · Kasutegur kasuliku töö ja kogutöö suhe · Heli heli levib õhus, liigitatakse: infraheli, kuuldav heli ja ultraheli, mida suurem on võnkesagedus seda kõrgem on heli · infraheli inimene ei taju · kuuldav helitajub · ultraheli ei taju · Tämber põhitooni ja ülemtoonide liitumise tulemusena tekib kõlavärving ehk tämber · Helivaljus Heliaistingu mõõduks on helivaljus 9
o jõuvastupidavuse lähtetase Jõuvastupidavuse arendamisel kasutatakse peamiselt korduvat tööd vastupanuga 25 50% maksimaalsest, keskmise tempoga kuid suure korduste arvuga. Efektiivsed on harjutused raskendatud tingimustes mille puhul on tähtis säilitada liigutuste õige struktuur (jooks liivakotiga, raskusvöö kasutamine, mäkkejooks, jooks sügavas lumes, liival jne.) Kuidas treenida? Elementaarseteks jõutreeningu vahenditeks on hantlid ja/või tõstekang ning mõned raskused kangile lisamiseks. Enamik algajaid alustavad 1-, 2- ja 5-kiloste raskuste hantlitega ja paarikümnekiloste kangiraskustega. Jõuharjutusi sooritatakse kordusseeriatena. Korduste arv vastab jõutreeningu oodatavale mõjule lihastele. Et arendada maksimaalselt tugevust ja saada suuri lihaseid kasutatakse rakust, mis vähema kui kaheksa kordusega kurnab lihased täielikult. Kui tahetakse aga arendada lihastugevust igapäevasteks toimetusteks,
tegemist kõrge ja ebastabiilse laadungi teisaldamisega), kui selleks puudub vastav kaldtee. 2.3. Kaubaaluste allalaskmine: 2.3.1. enne aluse allalaskmist veendu, et läheduses ei oleks kaastöötajaid, keda see võiks ohustada. 2.3.2. veendu, et miski ei takistaks aluse alla laskmist. 2.3.3. alust alla lastes ära seisa alusele liiga lähedal (oht, jalg võib jääda aluse alla). 2.3.4. lase alus alla käepideme sangal olevale kangile vajutades. 2.3.5. ära lase alust liiga kiiresti alla (kiirelt alla lastes võib õrnem kaup alusel puruneda). 3. PÄRAST TÖÖD 3.1. kontrolli üle kõik rattad ja võllid, kuna nende vahele võivad jääda nöörid, kiled, traadid, jms., mis võib põhjustada rataste kinnikiilumist. 3.2. pane Rocla korralikult ära. 3.3. ära jäta Roclat sinna, kus see võiks segada teiste aluste transportimist või töökaaslaste liikumist. 3.4. Ära jäta Rocla`t aluste alla. 4
(Kanal 2) «Esimene striptiis minu teleajaloos, aga äkki teinekord jälle,» sõnas muiates viimases Kanal 2 saates «Sõnasõda» ühe meeskonna kapten Siret Rüüberg pärast seda, kui tal tuli lühikese kleidikesega, mis enam taguotsagi ei katnud, poolteist minutit kangi küljes rippuda ja teistele sõnu seletada. Just sellise ülesande sai möödunud reedel «Reporteri» ilmatüdruk Siret Rüüberg Kanal 2 saates «Sõnasõda». Kõhklemata võttiski Siret kingad jalast ja lasi end kangile rippuma aidata. «Pole nagu väga harjunud niimoodi oma taguotsa Eesti avalikkuse ees välgutama,» naeris Siret telefonitorusse. «Minu jaoks polnud see väga normaalne olukord pigem ebameeldiv,» ütles Siret. «See kleidi vajumine häiris ka sõnaseletamist: mõtlesin pidevalt selle peale, kui piinlik mul on,» kihistas Siret naerda. Harjutustöö Koostaja: Virgo
on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele. Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku
hapnik tarbib, seda suurem on tema võimsus. Näiteks 1) kui treenimata isik tarbib trepist üles minnes 25 ml hapni 1 kg kohta tema keha massist 1 minutis. Vastupidavusala tippsportlane aga tarbib sportides umbes 80 ml hapnikk 1 kg kohta tema keha massist 1 minutis. 2)Jooksja treenitud kopsud võimsus suurem. 7. Joostes kulutatakse energiat jalgade kiirendamiseks ja aeglustamiseks. Ühe sammu tegemisel tagapool olev jalg kiirendab 0-st kiiruseni v ning siis aeglustub kiiruseni 0. 8. jõumoment-kangile mõjuv jõu i jõuõla keskkorrutis. Jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Valem: M=F*l (l=jõuõlg) (M)=N*s 9. Kangid on nt käsivars ja jalg (põlv) 10.- 11. biomaterjal- materj, mis kontakteer inim või loomkududega (hambaplomm, tehisliiges, implantant, plastik), biomat omad-piisavalt tugev; kõvadus- kulumkindel; vähese niiskuse imavus; madal soojusjuhtivus; sobiv soojuspaisumine; väh lahustuvus; madal elektjuht; lihtn töödeldav; annav hea röntgenpildi. 12
o Potentsiaalne energia on energia, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. E = mgh o Lihtmehhanismiks nimetatakse tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõus. Lihtmehhanismideks on kang, kruvi, hammasratasülekanne jne. o Mehaanilise energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühes liigist teise. o Kangi tasakaalu tingimus: kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. o Mehaanika kuldreegel: ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. o § Rõhk vedelikes ja gaasides o Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter o Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa.
7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest korda kohtusid. 3. Tule tegemiseks. Need peegeldasid päikest. 4. Jacki suurim kirg oli jahipidamine. 5. Sinna kuulusid: Roger, Robert, Bill, Maurice. 6. Sest Jack ja kütid, kes pidid selle eest valvet pidama, et tuli ja suits kogu aeg olemas oleks, said samal ajal kätte oma esimese sea
Analüüsitakse inimese käitumist, kuid mitte selle tagamaid. Seega ei saa biheiviorismi läbi selletada inimpsühholoogiat, vaid erinevaid käitumise aspekte.[8] Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. Kriitikud on öelnud, et biheivoristlikku teooriat laiendada inimese keelelisele käitumisele on võimatu.[2] Minu arvamus Ma usun, et käitumuslik teooria on võimaldanud mõista õppimist ja protsessi, kuidas isend katse-eksitus meetodil õpib ning kaua kulub isendil aega efektiivseima mooduse leidmiseks. Minu meelest on ka programmõppe loomine positiivne, juhul kui tervik on jaotatud väiksematakse osadeks on märgatavalt lihtsam õppida ning õpitu ka meelde jätta
VASTUS: Võimsus füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (N=A/t). Võimsuse ühik W (vatt) 21. KÜSIMUS: Mehhaanilise energia: Kineetiline ja potentsiaalne. (lk 134-137) VASTUS: Potensiaalne energia energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Kineetiline energia energia, mida keha omab liikumise tõttu. 22. KÜSIMUS: Kang ja tasakaalu tingimus (lk 138-139) VASTUS: Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadga. Mr.SmartFiles 8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 23. KÜSIMUS: Mehaanika kuldreegel: pöör, kaldpind (lk 140-141) VASTUS: Mehaanika kuldreegel - ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Pöör - Mida suurem on vända raadiuse ja võlli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta. Kaldpinnaga võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus
45.Millistel kehadel on kineetilist energiat? Kineetilist ehk liikuva keha energiat omavad liikuvad kehad. 46.Millistel kehadel on potentsiaalset energiat? Potentsiaalset ehk, vastastikmõju energiat omavad ülestõstetud kehad ja Deformeeritud kehad. 47.Sõnasta energia jäävuse seadus. Energia ei teki ega kao , ta muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt Teisele. 48.Sõnasta kangi tasakaalutingimus. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49.Sõnasta mehaanika kuldreegel. Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidakse jõus, Kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral Energia jäävuse seadust. 50.Mida näitab kasutegur? Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. 51.Mis on akustika? Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. 52.Mis on heli?
7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest korda kohtusid. 3. Tule tegemiseks. Need peegeldasid päikest. 4. Jacki suurim kirg oli jahipidamine. 5. Sinna kuulusid: Roger, Robert, Bill, Maurice. 6. Sest Jack ja kütid, kes pidid selle eest valvet pidama, et tuli ja suits kogu aeg olemas oleks, said samal ajal kätte oma esimese sea
41 mass-füüsikaline suurus, inertsuse mõõt ja väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus 42 momentide reegel-keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje, on tasakaalus siis, kui kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa selle telje suhtes võrdub nulliga 43 tasakaalutingimus-kang on tasakaalus, kui võrdsete jõudude korral on võrdsed ka jõudude õlad, kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega 44 püsiv tasakaal-kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole 45 ebapüsiv tasakaal-kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale 46 ükskõikne tasakaal-süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null
nitriidikihiga, mis suurendab filtri kasutusaega ja vastavalt ka kohvimasina maksumust. · Tilkumisvastane mehhanism. Kohvimasina kann võimaldab käivitada tilkumisvastase mehhanismi (ehk «tilk - stopp», tilgalukk). Selline konstruktsioon lubab teil valada tass, paar kohvi enne täiskoguse valmimist. Kannu võtmisel kohvimasinast, peatab spetsiaalne sulgur kohvi tilkumise. Kui te asetate kannu tagasi, vajutab ta ise «kangile» ja kohv hakkab uuesti nõrguma kannu. Ei tasu kannu liiga kaua hoida väljaspool töötavat kohviaparaati. Sulgur ei pea vastu üle 5 minuti kohv võib filtrist välja murda ja maha voolata. · Autonoomne küttekeha. Autonoomne küttekeha on samuti üks kohvimasina põhiosadest. Kõige lihtsamates mudelites soojendatakse kohvi seni, kuni te selle välja lülitate. Milleks on see vajalik? Esialgu töötati
Operantse tingimise põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus lähtub alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Seda aga omakorda võimaldab suutlikkus õppida oma teevuse või käitumise tagajärgedest. Seda tingimise liiki uuris loomkatsetega Edward L. Thorndike (1874 1949). Ta pani näljase looma kasti, toidu väljaspoole kasti, selle lähedale. Kastis oli kang, millele vajutades ta pääses kastist välja. Esimesel korral läks ta kangile vastu kogemata, kuid järgmisel korral ta teadis juba, mida teha ja vajutas ise kangile. Seega ta oli õppinud kastist välja saama (ja seega ka toiduni jõudma). Enda käitumise õigsuses sai ta veenduda sellega, et ta sai süüa. (3: 91) Operantset tingimist uuris ka Burrhus F. Skinner (1904 1990) keda köitsid õppimise seaduspärasuste rakendusvõimalused. Ta avastas, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant
Nt. kontrolltööd kindla ajavahemiku järel või suvalisel ajal. Osaline kinnitamine Sotsiaalne-vaatlev õppimine-jäljendamine Mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine. Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärjedest õppimises, näiteks koer õpib lukselingiga lõgistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle peale välja viinud. Käitumine(vajutad kangile kui kell heliseb)- tulemus(saab toitu) 12. ÕPPIMISTEOORIATE RAKENDUSI. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. Konstrueerige üks näide fikseeritud intervallkava kasutamisest klassiruumis. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? Tsirkuses operantne tingimine. Trikke õpetatakse mehaaniliselt. Kiituse-karistuse süsteem. järjepidev 13. ÕPPIMISE BIOLOOGILISED PIIRID
Kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv. Punkti, kus kang ja tugi kokku puutuvad, nimetatakse kangi toetuspunktiks. Tähistatakse O. Punkti, kuhu on rakendatud jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks. Kaugust kangi toetuspunktist kuni jõu rakenduspunktini nimetatakse jõu õlaks. Tähistatakse l. Kang on tasakaalus, kui võrdsete jõudude korral on ka jõudude õlad võrdsed. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Mehaanika kuldreegel: kasutades lihtmehhanisme võidame jõus, kuid kaotame teepikkuses, Tehtud töö on võrdne lihtmehhanismita tehtud tööga. Kasuteguriks nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Protsentides. ELEKTRIÕPETUS Elektroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks.
Maapinnalt ülespoole tõstetud keha potentsiaalset energiat arvutatakse: =m*g*h m- Mass g- G-tegur h- Kõrgus Kineetilist energiat arvutatakse valemiga: k= (m*v²)/2 Kehtib energia jäävuse ja muundumise seadus: Energia ei teki iseenesest ega kao kuhugi. Ta kandub ühelt kehalt teisele või muundub ühest liigist teiseks. Kang Kang on tasakaalus siis, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõudude õlgadega. F1/F2=l2/l1 Mehaanika kuldreegel Lihtmehanismidega töös ei võideta. Nii mitu korda, kui võidame jõus, kaotame teepikkuses. Lihtmehanisme, mille juures ei arvestata lihtmehanismi massi ja mõjutavat hõõrdejõudu, nim. ideaalseks lihtmehanismiks. Plokk Plokk on soonega ratas, mille soones liigub nöör, kett, tross jne. Plokid jaotatakse liikuvaks ja liikumatuks.
juhtudel, kui lasti suuruse tõttu ei ole liikumisteed näha; 8. keelatud on kahvelkäruga kõrgemalt tasapinnalt madalamale liikudes, kui selleks puudub vastav kaldtee; Kaubaaluste allalaskmine: 1. enne aluse allalaskmist veendu, et läheduses ei oleks kaastöötajaid, keda see võiks ohustada; 2. veendu, et miski ei takistaks aluse alla laskmist; 3. alust alla lastes ära seisa alusele liiga lähedal; 4. lase alus alla käepideme sangal olevale kangile vajutades; 5. ära lase alust liiga kiiresti alla. 13 4.1.3 Pärast tööd 1. Kontrolli üle kõik rattad ja võllid, kuna nende vahele võivad jääda nöörid, kiled, traadid, jms., mis võib põhjustada rataste kinnikiilumist. 2. Pane Rocla korralikult ära. 3. Ära jäta Roclat sinna, kus see võiks segada teiste aluste transportimist või töökaaslaste liikumist. 4. Ära jäta Roclat aluste alla.
Maapinnalt ülespoole tõstetud keha potentsiaalset energiat arvutatakse: =m*g*h m- Mass g- G-tegur h- Kõrgus Kineetilist energiat arvutatakse valemiga: k= (m*v²)/2 Kehtib energia jäävuse ja muundumise seadus: Energia ei teki iseenesest ega kao kuhugi. Ta kandub ühelt kehalt teisele või muundub ühest liigist teiseks. Kang Kang on tasakaalus siis, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõudude õlgadega. F1/F2=l2/l1 Mehaanika kuldreegel Lihtmehanismidega töös ei võideta. Nii mitu korda, kui võidame jõus, kaotame teepikkuses. Lihtmehanisme, mille juures ei arvestata lihtmehanismi massi ja mõjutavat hõõrdejõudu, nim. ideaalseks lihtmehanismiks. Plokk Plokk on soonega ratas, mille soones liigub nöör, kett, tross jne. Plokid jaotatakse liikuvaks ja liikumatuks.
keha omab energiat. Keha liikumapanemisel tehakse tööd. Aineosakeste vastastikmõju on deformeetidus kehadel energia. Energiat, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu nimetatakse potensiaalseks energiaks. Energiat, mida keha omab liikumise tõttu aga kineetiliseks energiaks. Kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv. Miks on kang tasakaalus ega hakka pöörlema? Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Katse: kasutame kangi ja 100 grammiseid koormisi. Igale koormisele massiga 100 g mõjub raskusjõud 1 N. Paneme kangi ühte otsa koormise massiga 100 g. Otsime teisele niisama suure massiga koormisele koha kangil, nii et kang oleks tasakaalus. 6 Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. Helinähtuseks on heli tekkimine ja levimine. Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha
* Liikuvad kehad omavad energiat. * Kineetiline energia on energia, mida keha omab liikumise tõttu. * Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. * Kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv. * Kiiruse muutumisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv ruudus korda. * Keha massi muutmisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv korda. * Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. * Lihtmehhanismidega töötades võidetakse töös, kuid kaotatakse teepikkuses. (Kang, pöör, kaldpind, hammasratasülekanne) * Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. * Energia jäävuse seadus on mehaanika kuldreegel. * Kaldpinnaga võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kaldpinna kõrgusest.
näiteks üla- ja alajäseme pikkade kõõluste ümber esinevad kuni 10 cm pikkused kõõlusetuped. · Plokk on vagu luul, mis on kaetud hüaliinkõhrega. See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. Kõõluse ja kõhre vahel o sünoviaalpaun. · Seesamluud asetsevad lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses. Nad soodustavad lihaste tööd: väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. SELJA LIHASED Lülisambasirgestaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Ristluu tagumiselt pinnalt, Pikimlihas -ulatub ristluult koljuni. *Sirutab lülisammast niudeluuharjalt ja rindkere-nimme Niude-roidelihas ulatub kaela sidekirmelt. keskosani (osa lihaskiude kinnitub ka
3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). Operantset tingimist uuris loomakatsetaja Edward L. Thorndike. Tema katses pandi näljane loom kasti, toidupalake aga paigutati kastist väljapoole. Et toiduni jõuda pidi kastist välja pääsema, selleks tuli aga vajutada vastavale kangile. Esmalt sattus katsealune kogemata kangi vastu ning pääses kastist välja. Mõne aja möödudes hakkas loom meelega nõnda toimima, et kastist välja saada. Loomake omandas uue oskuse ning kasutas seda kindlal eesmärgil, kinnituseks oli toit. Õppimine toimus katse ja eksituse teel. E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks. Efektiseadus kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse
· Kui istutuslõhe sulgemisel ei tõmmata kiiluvart esialgu enese poole, vaid surutakse taime poole, siis jääb jällegi istutuslõhe alaossa tühimik. · Väike madal istutuslõhe. · Kinnikiilumisel tehtud lohakas kinnivajutamine või lahtijätmine, põhjustab taime kuivamise. Potitaimede istutamist tehakse toruga. Surutakse toru mulda, vajutatakse kangile jalaga, pannakse taim torru. Turbatuubi ülemine serv peab jääma 2 cm sügavusele. Siis vajutad taime jalaga kinni. Potitaimi tuleb enne istutamist kõvasti kasta. Männi seemneid külvatakse. Külvilapid on 30x30 ... 50x50 cm suured. Mändi külvatakse üldiselt käsitsi. Hajalikülv külvatakse 20..30 männiseemet peaaegu kogu lapi pinnale, rehitsetakse umbes 1 cm sügavusele sisse ja tallatakse jalaga kergelt kinni.
seostamist korratakse ning varsti põhjustab refleksi juba üksnes tingitud stiimuli esitamine- koeral hakkab sülg jooksma juba kella helina peale, ilma et toitu oleks veel toodud. Neutraalse refleksi ja tingimatu stiimuli vahel tekivad seosed. Operantne õppimine: Õppimine mingist kogemusest, mile tagajärjeks võib olla kinnitus või karistus. Näiteks pannakse näljane loom kasti, toit aga asetatakse sellest väljapoole. Et kastist pääseda, peab vajutama kangile ehk tegutsema mingil kindlal viisil. Algul sattus loom kogemata vastu kangi ja pääses välja. Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult teadlikult kangile vajutama. Seega oli loom omandanud uue oskuse (kangile vajutamise) ja kasutas seda kindlal eesmärgil. Tema käitumist kinnitati toiduga.See katse toimus katse ja eksituse teel. Sotsiaalne õppimine: Õppimine imiteerimise kaudu ehk sotsiaalsete eeskujude järgimisel. Näiteks
POTENTSIAALSET ENERGIAT omavad vastastikmõjus olevad kehad. · Ülestõstetud kehad - keha on raskusjõu tõttu vastastikmõjus Maaga. · Deformeeritud kehad aineosakestevaheline vastastikmõju. 47. Sõnasta ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS! Energia ei teki ega kao, ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. 48. Sõnasta KANGI TASAKAALU TINGIMUS! Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49. Sõnasta MEHAANIKA KULDREEGEL! Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust. 50. Mida näitab kasutegur? KASUTEGURIKS nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Kasutegur väljendatakse protsentides. = Akas * 100%
viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele. Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta
Luu jaguneb epifüüsiks (otsmikud), epifüüsiplaadiks, metafüüsiks (vahepealsed osad) ja diafüüsiks ( luu keskmine osa).Luu kasvamine toimub pikkusesse epifüüsiplaadi arvelt, kasvab ka luuümbris. 3.SELGITAGE MÕISTE KANG, JÕUÕLG, JÕUMOMENT, KANGI TASAKAAL Kang vardakujuline jäik keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje (ümbertoetuspunkti). Nt küünarliiges Kangiõlg kangi toetuspunkti ja jõu mõju vaheline kaugus. Kangile võib toimida kaks või enam mõjurit: raskusjõud ja lihasjõud.Kangi tasakaal kang on tasakaalus siis, kui mõlema mõjuri jõumomendid on võrdsed. Kui jõumoment on ühel pool suurem, siis kang pole tasakaalus. Raskem pool peab jõuõlga vähendama, et saavutada tasakaal. Kui jõuõlg on lühike, siis tuleb palju lihasjõudu rakendada.4.SELGITAGE MÕISTE TASAKAALUKANG, JÕUKANG, KIIRUSKANG. TEHKE JOONIS Tasakaalukang kang on tasakaalus (paigal), kui mõlema jõumomendid on võrdsed
Positiivseteks loetakse nende jõudude momente, mis püüavad pöörata keha kellaosuti liikumise suunas ehk päripäeva (joon. 11.2). Momentide reegel: liikumatu pöörlemisteljega keha on tasakaalus, kui kõigi kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa mis tahes pöörlemistelje suhtes on võrdne nulliga M1 + M2 + ... = 0. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõdetakse jõumomenti njuutonmeetrites (N*m). Joonis 11.2. Kangile mõjuvad jõud ja nende momendid. M2 = F2 *d2 > 0 ; M1 = - F1 *d1 < 0 . Tasakaalu korral M1 +M2 = 0 12. Hõõrdejõud. Hõõrdetegur. Liikumine hõõrdejõu mõjul. Hõõrdumine on üks kehade vastastikmõju liike. See tekib kahe keha omavahelisel kokkupuutumisel. Kui keha liigub mööda pinda, siis mõjub kehale hõõrdejõuks, mis on suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Hõõrdejõul nagu ka elastsusjõul on elektromagnetiline päritolu
c) Kõõlusetuped - täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. d) Plokid - plokk on vagu luul, mis on kaetud hüaliinkõhrega. See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. e) Seesamluud – Asetsevad lihase lõppkõõluse kinnnituskoha läheduses. Soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: Autohtoonsed lihased: a) Lülisambasirgestaja (lateraalne trakt) - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, ning koosneb kahest osast: pikimlihas - kinnitub: koljule. niude-roidelihas - kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa lihaskiude kinnitub roietele.
Mõõdetakse mitu korda loom siseneb osaesse. Avatud haaral rohkem ärevusega seotud käitumist. Õppimine ja mälu - Morrise vesi-labürint – läbipaistmatu vesi, veepiiri all peidetud platvorm pääsemisvõimalusega. Loom liigub ükskõik millisest punktist vette pandud platvormile. Kui kardin ümber vanni panna siis on õppimine juhuslik. Sõltuvusainete uurimise loommudelid - Eneselemanustamine – ajju või veeni, ravimite erisus; murdepunkt – mitu korda valmis kangile vajutama et annust saada, hindab sõltuvuspotentsiaali - Koljusisene enesestimulatsioon – nõrk lokaalne elektrilöök ajju viidud elektroodi - Tingitud paigaeelistus – klassikalisel tingimisel põhinev – loom assotsieerib 1 kambri ravimi mõjuga. IV LOENG Sensoorse info kodeerimine ajus, kodeeritud infol pole mingit füüsilist sarnasust stiimuliga. Kui meeled on ära kodeerinud, signaal saadetakse ajju teistsugusel kujul e neuronitevaheline
Positiivne-> hea , kordan ->Käitumise tõenäosus suureneb Negatiivne KINNITUS->-> hea-, kordan Käitumise tõenäosus suureneb Karistus-> negatiivne-> ei korda Käitumise tõenäosus väheneb Käitumisviis, mis kinnitub keskkonna poolt., hakkab kordume Sarrustuse skeemid Ajavahe sarrustus (e. kinnitus)- täpne teadmine, millal ma saan kinnituse, näit. palk. Suhte sarrustus (e. kinnitus) näit ,rotile õpet kangile vajutada 10x , suhe on arv , seejärel kingitus./ sai maksab 3 paid/ Juhu sarrustus (ei tea, millal saada kinnitust) Kõige rohkem paneb inimest käituma juhu sarrastus on kõige siduvam. Kinnitust saab ka kustutada. Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. Biheiviorismi võtteid kasut kliinilises psühholoogias psühhooside, foobiate, sõltuvuse ravis. Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria .
M 1+ M 2=M 3 + M 4 mõjuvad jõumomendid tasakaalustavad üksteist: Kangi puhul F1 l 1=F2 l 2 esitatakse see tavaliselt kujul: , kus vasakul pool võrdusmärki on toetuspunktist vasakul pool mõjuvad jõud ja paremal pool võrdusmärki toetuspunktist paremal pool mõjuvad jõud. Seda nimetatakse kangi tasakaalu tingimuseks: kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvate jõumomentide algebraline summa võrdub nulliga. Päripäeva moment loetakse positiivseks ja vastupäeva pöörav negatiivseks. 8 20. PÖÖRLEVA KEHA KINEETILINE ENERGIA. INERTSIMOMENT. STEINERI LAUSE. IMPULSIMOMENT Pöörleva keha kineetiline energia on võrdeline nurkiiruse ruuduga. Pöördliikumise kineetiline energia Ekp=Iω2/2
hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. 2)Sünoviaalpaunad – (põlve liigese sünoviaalpaun) esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. 3)Kõõlustuped – (sõrmelülidel) täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. 4)Seesamluud – (põlvekõder) soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 11 5)Fibroosne blokk – (silmas) kus lihaste kõõlus muudab järsult suunda LK 66 JOONIS 49 61) Selja lihased LÜLISAMBASIRGESTAJA Algab: ristluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: kuklaluul Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS - kaela tagumises osas jaguneb kaheks:
..5 m ülevalpool lõiketasandit. Üksi langetades jäetakse saag umbes 1/2 tüve läbisaagimise järel puusse ja seatakse lookhark üles langetussuuna vastasküljel. Lookhargist suurema kasuteguriga on liit- ehk kolmnurkhark. Ta koosneb kahest osast lühikesest hargist ja temaga risti olevast "kangist", millega tõstmise teel surutakse hargi alumisele otsale ja hark lükkab seejärel puu vertikaalasendist kalduma langemise suunas. Et hark kindlalt kangil püsiks, on kangile tehtud vastavasse kohta sälk. Mitmesugused kiilud, labidad ja vintsid Kiiludest on levinuimad mitmesuguse kuju ja suurusega puitkiilud. Puitkiile on lihtne raietöölisel kohapeal ise valmistada. Peale puitkiilude kasutatakse kaasajal rohkesti veel mitmesuguseid plastkiile ja metallkiiludest alumiiniumkiile. Nõukogude ajal kasutati puitkiilude kõrval veel teraskiile, kuid kaasajal teraskiilude kasutamine pole lubatud.
paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. 2)Sünoviaalpaunad esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. 3)Sünoviaaltuped täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. 4)Seesamluud soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekerenimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead.
paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. 2)Sünoviaalpaunad – esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. 3)Sünoviaaltuped – täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. 4)Seesamluud – soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 19 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekere–nimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS – Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele.
annaabi.ee 
