32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivsed jõud- Töö on null, näiteks gravitat5siooni jõud, elektrostaatilised jõud Dissipatiivne jõud- Töö on nullist erinev, näiteks takistusjõud 33. Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul. Fh- hõõrdejõud, - hõõrdetegur, Fn- normaaljõud pinnale, i- liuguvate pindade arv 34. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. Energia on töö varu. Tehtud töö on kahe suuruse vahe, mis on töö dimensiooniga. Nimetame neid kineetiliseks energiaks- Wk 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. A12=m*g*(y1-y2)=-(m*g*y2-m*g*y1) Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse muuduga võetuna vastupidise märgiga. Võime kirjutada A12=-(Wp2-Wp1). Wp=m*g*y 36
p = const p = mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe = kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N = mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i Fh = µN Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. seadus hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Energia muutumise Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. seadus E = A E keha energia muut, A väliste jõudude töö mv 2 Kineetiline energia Ek = m keha mass, v keha kiirus 2 Ülestõstetud keha E p = mgh m keha mass, g raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast potentsiaalne energia
18. Hõõrdejõud Hõõrdejõud kirjeldab, kui suurt sundivat jõudu on vaja, et panna keha liikuma ning hoida liikumises. Hõõrdejõud on liikumapaneva jõuga vastassuunaline ning jaguneb seisuhõõrdejõuks, liugehõõrdejõuks ja veerehõõrdejõuks. Liugehõõrdejõu suurus on praktiliselt võrdne maksimaalse seisuhõõrdejõuga. Hõõrdetegur on hõõrdejõu ja pindu kokkusuruva normaaljõu suhe: Fh µ= Fn 19. Elastsusjõud Töö ja energia 20. Jõu töö: jõu töö üldvalem ja selle avaldis ristkoordinaadistikus, konstantse jõu töö, konstantse jõu töö keha sirgjoonelisel liikumisel, raskusjõu töö ülesvisatud keha liikumisel, elastsusjõu töö. Töö Töö on keha liikumisolekut kirjeldav suurus, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ja kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö on protsessi, mitte olekut kirjeldav suurus. Kui jõu mõjul nihutatakse keha, siis see jõud teeb tööd
Mehaaniline töö ja energia Mehaaniline töö Mehaaniline Võimsus energia Tähendus Füüsikaline Kehade liikumise Füüsikaline suurus, mille abil ja vastastikmõju suurus, mis mõõdetakse energia iseloomustab töö energia tegemise kiirust muunduvust Määramisviis Mehaaniline tööd Energia on võrdne tehakse siis, kui suurima tööga, keha liigub mingi mida kehad on jõu mõjul võimelise tegema Kasutatavad 1J (1dzaul) 1J (1dzaul) 1W (1 vatt) mõõtühikud 2.
Näiteks paraboolset trajektoori mööda lendava mürsu impulsi projektsioon horisontaaltasandile on jääv suurus, kuigi vertikaalprojektsioon muutub raskusjõu mõjul pidevalt. Kui mürsk lõhkeb 5 õhus, jääb kildude süsteemi impulsi horisontaalprojektsioon võrdseks mürsu impulsi horisontaalprojektsiooniga enne lõhkemist. 3.5. Töö ja energia. Mehhaanilise energia jäävuse seadus. Töö mõiste mehhaanikas pärineb igapäevasest elust. Inimene või hobune väsib seda enam, mida suuremat raskust ta veab ja mida pikemal teel tuleb seda vedada. Suurema raskuse vedamiseks tuleb vankrile rakendada suuremat jõudu. Siit: töö on võrdeline mõjuva jõu ja jõu rakenduspunkti nihkega. Kui jõud ei mõju nihke sihis, vaid moodustab sellega mingi nurga (vankri aisad ei ole horisontaalsed), siis teeb tööd vaid jõu liikumisesihiline
19. KÜSIMUS: Mehhanilise töö definitsioon, valem ja ühik. (lk 132) VASTUS: Mehaaniline töö füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega (A=F*s). Tööühik J (dzaul) 20. KÜSIMUS: Võimsuse definitsioon, valem ja ühik (lk 134) VASTUS: Võimsus füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (N=A/t). Võimsuse ühik W (vatt) 21. KÜSIMUS: Mehhaanilise energia: Kineetiline ja potentsiaalne. (lk 134-137) VASTUS: Potensiaalne energia energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Kineetiline energia energia, mida keha omab liikumise tõttu. 22. KÜSIMUS: Kang ja tasakaalu tingimus (lk 138-139) VASTUS: Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadga. Mr.SmartFiles 8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 23
Mehaaniliseks tööks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle jüu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Energiaks nim. keha võimet teha tööd. Energia näitab kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. Kineetiliseks energiaks nim. energiat, mida omavad liikuvad kehad. Keha kineetiline energia sõltub keha massist ja kiirusest. Potentsiaalseks energiaks nim. energiat, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Kangiks nim. jäika keha, mis suudab pöörelda ümber toetuspunkti. Kang on lihtmehhanism. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Lihtmehhanismiks nim. tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõus. (nt
* Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas. * Mattpind on keha pind, mis peegeldab valgust hajusalt. * Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus. Valguse murdumine: * Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine kahe optilise keskkonna piirpinnal. * Murdunud kiir on valguskiir, mis levib teise keskkonda. * Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega gamma). * Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse murdub valguskiir ristsirge poole.
Kõik kommentaarid