Füüsika. Töö ja energia. (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Mehaanika

Mehaaniliseks tööks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle jüu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Energiaks nim. keha võimet teha tööd. Energia näitab kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. Kineetiliseks energiaks nim. energiat, mida omavad liikuvad kehad. Keha kineetiline energia sõltub keha massist ja kiirusest. Potentsiaalseks energiaks nim. energiat, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Kangiks nim. jäika keha, mis suudab pöörelda ümber toetuspunkti. Kang on lihtmehhanism. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Lihtmehhanismiks nim. tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõus. (nt

Füüsika

3

docx

Füüsika kordamine ja ülesanded ning valemileht

Kordamine MEHAANILINE TÖÖ Mehaanilist tööd tehakse, kui kehale mõjub jõud ja keha liigub selle jõu mõjul. Tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Töö = jõud x teepikkus A=Fs A(töö) ühik on üks dzaul (1 J) 1J=1Nxm ENERGIA Energia iseloomustab keha või kehade võimet teha tööd. Ühik ­ 1 J Potensiaalne energia ­ vastastikmõjus olevate kehade asendist sõltuv energia Kineetiline energia ­ liikuva keha energia Mehaanilise energia jäävuse seadus: hõõrdumise puudumisel keha või vastastikmõjus olevate kehade mehaaniline energia ei teki ega kao, energia vaid muundub ühest liigist teise. Ek= mv² /2 KANG Jõu mõjupunkti nim. rakenduspunktiks. Jõu rakenduspunkti ja kangi toetuspunkti vahelist kaugust nimetatakse kangi õlaks (d). Jõu pöörav mõju on seda suurem,Jõu pöörava mõju ühikuks on 1 N x m(1 njuutonmeeter) - mida suurem on jõud

Füüsika

4

doc

Füüsika kordamine (Kokkuvõte teemadest)

* Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas. * Mattpind on keha pind, mis peegeldab valgust hajusalt. * Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus. Valguse murdumine: * Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine kahe optilise keskkonna piirpinnal. * Murdunud kiir on valguskiir, mis levib teise keskkonda. * Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ­ gamma). * Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse murdub valguskiir ristsirge poole.

Füüsika

6

odt

Optika ja Mehaanika

kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. o Kehade vastastikmõju tõttu muutu vastastikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikese massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. o Raskusjõu arvutamine: F = m * g o Töö ja energia o Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Tähis: A Mõõtühik: 1J (dzaul) Valem: A = F s o Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Tähis: N Mõõtühik: 1W  Valem: N = A / t o Energia on keha võime teha tööd

Füüsika

2

docx

Mehaaniline töö ja energia

Mehaaniline töö ja energia Mehaaniline töö Mehaaniline Võimsus energia Tähendus Füüsikaline Kehade liikumise Füüsikaline suurus, mille abil ja vastastikmõju suurus, mis mõõdetakse energia iseloomustab töö energia tegemise kiirust muunduvust Määramisviis Mehaaniline tööd Energia on võrdne tehakse siis, kui suurima tööga, keha liigub mingi mida kehad on jõu mõjul võimelise tegema Kasutatavad 1J (1dzaul) 1J (1dzaul) 1W (1 vatt) mõõtühikud 2.

Mehaanika

2

doc

Füüsika KT kordamine: Mehaaniline töö, Võimsus, Energia

Mehaaniline töö Mehaaniline töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Mehhaanilist töd tehakse siis kui keha liigub mingi jõu mõjul. Töö suurus sõltub Kehale rakendatud jõust. Jõu mõjul läbitud teepikkusest. Valem, tähised, ühikud A=F*s A-töö(J- dzaul) F-jõud (N-njuuton) s-teepikkus (m -meeter) Tehtud töö on 1J, kui jõud 1N mõjul läbib keha teepikkuse 1m.

Füüsika

9

doc

Füüsika kordamine 8.klass

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA ­ loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA ­ mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS ­ igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS ­ võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks

Füüsika

4

doc

Mõisted

38.Millal keha upub vedelikus? Keha upub vedelikus, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest suurem. 39.Millal keha hõljub vedelikus? Keha hõljub vedelikus, kui keha tihedus on vedeliku tihedusega võrdne. 40.Millal keha tõuseb vedelikus üles? Keha tõuseb vedelikus üles, kui kehale mõjuv raskusjõud on väiksem, kui kehale Mõjuv üleslükkejõud. 41.Millal tehakse mehaanilist tööd? Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. 42.Millest sõltub töö suurus? Valem. Ühik. Töö suurus sõltub kehale rakendatud jõust ja keha poolt läbitud teepikkusest. Valem: Ühik: 43.Mida näitab võimsus? Valem .Ühik. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Valem: Ühik: 44.Milliseid kehad omavad energiat? Energiat omavad kehad, mis teevad tööd. 45.Millistel kehadel on kineetilist energiat? Kineetilist ehk liikuva keha energiat omavad liikuvad kehad. 46

Füüsika

Kommentaarid (0)