Füüsika mõisted kutsekoolile (0)

Füüsika
1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel
2 džaul -töö, energia ja soojushulga mõõtühik
3 elastsusjõud -keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud
4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd
5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt
6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu
7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu
8 siseenergia -keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa
9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks
10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga)
11 hõõrdejõud -liikumist takistav jõud
12 hõõrdetegur-ilna mõõtühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarusest, materjalist, aineosakeste vahelistest tõmbejõududest
13 Hooke seadus-selle seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega, kirjeldab elastsusjõu pikenemist
14 igavene jõumasin-liigub igavesti iseenesest ja teeb tööd (näiteks tõstab mingit koormat), saamata energiat väljastpoolt
15 impluss ehk liikumishulk -füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub keha massi ja tema kiiruse korrutisega
16 impulsi jäävuse seadus-kui süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0, on süsteemi kohade impulsside summa jääv suurus. Kehade impulsside summa on enne nende vastastikust mõjutamist sama suur kui nende kehade impulsside summa pärast vastastikust mõjutamist
17 inerts-keha omadus sälilitada oma esialgset liikumisolekut(keha laiskus)
18 jõud-kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju
19 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib
20 gravitatsioonijõud-näitab kui suure jõuga tõmbuvad teise poole kaks 1kg massiga keha 1m kaugusel
21 hõõrdejõud-keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu
22 raskusjõud-Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud
23 resultantjõud -kogu kehale mõjuv jõud. Resulatatntjõu arvutamiseks tuleb liita kõikide kehale mõjuvate jõudude  vektorid
24 jõumoment-moment  füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti
25 jõu õlg -jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist
26 jäikus -keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele
27 kaal-jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust
28 kaalutus ehk kaaluta olek-keha selline olek, kus teda ei mõjuta  mehaaniline stress või mehaaniline pinge ja keha kaal on võrdne nulliga
29 kangi reegel-kang on tasakaalus siis, kui temale mõjuvad jõud on pöördvõrdelised õlgade pikkusega
30 kasutegur-suurus, mis avaldub kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhtena
31 kiirus-füüsikalist suurust, mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul
32 kiirendus-vektoriaalne suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta, võrdub kiiruse ruudu ja selele vastava ajavahemiku suhtega
33 joonkiirus -iseloomustatakse keha liikumist piki ringjoont
34 nurkkiirus -kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustumiseks kulunud ajavahemiku suhe
35 kilogramm -mõõtühik, massi ühik
36 liikumine-kehade või osakeste asukoha pidev muutumine aja jooksul
37 ühtlane liikumine-keha või masspunkti  liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdseteajavahemike jooksul võrdsed  teepikkused
38 mitteühtlane liikumine-punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme
niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub
39 reaktiivliikumine -selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui
eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine 
kulgemine
40 liikumise suhtelisus-liikumine on suhteline, sest ta oleneb mille suhtes teda võrrelda
41 mass-füüsikaline suurus, inertsuse mõõt ja väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus
42 momentide reegel-keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje, on tasakaalus siis, kui kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa selle telje suhtes võrdub nulliga
43 tasakaalutingimus-kang on tasakaalus, kui võrdsete jõudude korral on võrdsed ka jõudude õlad, kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega
44 püsiv tasakaal-kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist
erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole
45 ebapüsiv tasakaal-kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist
erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale
46 ükskõikne tasakaal-süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null
47 Newtoni I seadus ehk inertsiseadus-kirjeldab keha liikumist mõjude puudumisel
48 Newtoni II seadus ehk dünaamika põhiseadus -ütleb, et kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega , mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga
49 Newtoni III seadus ehk mõju ja vastasmõju seadus-jõud tekivad kahe vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised
50 Newtoni IV seadus(gravitatsiooniseadus)-kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga
51 njuuton -jõu ühik,  annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2
52 nihe -keha lõppasukoha ja algusasukoha vahe mõõdetuna linnulennult
53 vektor-füüsikaline suurus, mida iseloomustab peale arvulise väärtuse ka suund
54 skalaar -füüsikalist suurus, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga
55 punktmass-füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti
56 pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul
57 radiaan-pöördenurga mõõtühik, kesknurk , millele vastav ringjoone kaare pikkus võrdub ringjoone raadiusega
58 reaktiivliikumine-selle liikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas.
59 sekund-ühik aja mõõtmiseks, igapäevases ajaarvestuses on sekund 1/60 minutit ehk 1/ 3600  tundi
60 suletud süsteem-füüsika süsteem, millel on ümbritseva keskkonnaga energia-, kuid mitte  ainevahetus , kehade süsteem, mis pole vastastikuses mõjutuses süsteemis väljas pool olevate kehadega
61 taustkeha -keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis
62 trajektoor -joon, mida mööda keha liigub
63 töö-füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt  füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka
64 vaba langemine -liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis)
65 vatt -võimsuse, soojusvoo  ja kiirgusvoo mõõtühik
66 võimsus-nimetatakse ajaühikus tehtud tööd
67 kvantitatiivne parameeter -keskendub uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb, põhieesmärgiks on andmete kogumine järelduste tegemise jaoks
68 kvalitatiivne parameeter-otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist
69 mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega
70 mõõtetäpsus ehk suhteline viga-absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides
71 mehaanika -uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi
72 jõupaar -lihtsustamata staatika element, moodustub kahest vastassuunalisest, kuid piki erinevaid sirgeid mõjuvast jõust
73 aeg-füüsikaline suurus , mida saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada