Lihtmehhanismid ja energia jäävuse seadus esitlus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Lihtmehhanismid

Lihtmehhanismid Kang Kangiks nimetatakse jäika keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu toetuspunkti. Kang on tasakaalus... ... kui võrdsete jõudude korral on võrdsed ka jõudude õlad. ... kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Näidis(http://www.science-animations.com/support-files/seesaw.swf ) Plokksüsteem soonega ratas, mis saab keskpunkti ümber vabalt pöörelda. Jaguneb liikuvaks ja liikumatuks. Liikuv plokk ­ plokk liigub ise koos tõstetava raskusega kaasa. Annab võitu jõus 2x (tõmban väiksema jõuga, kuid teepikkus on suurem). Liikumatu plokk ­ ei kerki ega lange koos tõstetava raskusega. Võitu jõus ei anna, kuid saab muuta jõu mõjumise suunda. Kaldpind mida väiksem nurk kaldpinnal, seda väiksem on jõud, millega raskust liigutada. Kaevupöör Pööra moodustavad vänt ja võll. Võllile keritakse tross või kett ämbri tõstmiseks. Vända raadius on võlli raadiusest suurem, mistõttu ühe täi

Füüsika

2

docx

Mehaaniline töö ja energia

Mehaaniline töö ja energia Mehaaniline töö Mehaaniline Võimsus energia Tähendus Füüsikaline Kehade liikumise Füüsikaline suurus, mille abil ja vastastikmõju suurus, mis mõõdetakse energia iseloomustab töö energia tegemise kiirust muunduvust Määramisviis Mehaaniline tööd Energia on võrdne tehakse siis, kui suurima tööga, keha liigub mingi mida kehad on jõu mõjul võimelise tegema Kasutatavad 1J (1dzaul) 1J (1dzaul) 1W (1 vatt) mõõtühikud 2.

Mehaanika

8

pdf

Eksamiks kordamine füüsika 8. klass

Tämbriks e kõlavärvinguks nimet heli erilist kõla, mis sõltub ülemtoonide arvust ja tugevusest. Müra on korrapäratu võnkumise tulemusena tekkiv heli. Valgusel on võime kehi soojendada, kutsuda esile keemilisi reaktsioone või elektrivoolu. Valgus kannab energiat. Valgusallikad vajavad valguse kiirgamiseks energiat. Valgusallikad jagunevad soojuslikeks ja külmadeks. Külmad on energiasäästlikumad. Soojuslikud valgusallikad saavad kiirgamiseks vajaliku energia soojuliikumise energiast. kiiratud valguse värvus sõltub valgusallika temperatuurist. Valguslainet nim elektromagnetlaineks. Valgus levib ka õhuta ruumis, kuid läbi läbipaistvate kehade. Valgus on ristlaine. Valgus, mida inimene tajub on nähtav valgus, lainepikkuste vahemik on 400nm-760nm. On ka nähtamatu valgus, mida inimene ei taju. Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest, liitvalgus koosneb mitmest. Päikese valgus on valge valgus. Ultravalgus (UV) e ultravioletkiirgus.

Füüsika

5

doc

Füüsika eksami küsimused ja vastused

8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) ­ nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) ­ nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] ­ nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] ­ nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29)

Füüsika

4

doc

Füüsika kordamine (Kokkuvõte teemadest)

* Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas. * Mattpind on keha pind, mis peegeldab valgust hajusalt. * Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus. Valguse murdumine: * Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine kahe optilise keskkonna piirpinnal. * Murdunud kiir on valguskiir, mis levib teise keskkonda. * Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ­ gamma). * Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse murdub valguskiir ristsirge poole. * Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse murdub valguskiir ristsirgest eemale.

Füüsika

3

docx

Füüsika kordamine ja ülesanded ning valemileht

Kordamine MEHAANILINE TÖÖ Mehaanilist tööd tehakse, kui kehale mõjub jõud ja keha liigub selle jõu mõjul. Tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Töö = jõud x teepikkus A=Fs A(töö) ühik on üks dzaul (1 J) 1J=1Nxm ENERGIA Energia iseloomustab keha või kehade võimet teha tööd. Ühik ­ 1 J Potensiaalne energia ­ vastastikmõjus olevate kehade asendist sõltuv energia Kineetiline energia ­ liikuva keha energia Mehaanilise energia jäävuse seadus: hõõrdumise puudumisel keha või vastastikmõjus olevate kehade mehaaniline energia ei teki ega kao, energia vaid muundub ühest liigist teise. Ek= mv² /2 KANG Jõu mõjupunkti nim. rakenduspunktiks. Jõu rakenduspunkti ja kangi toetuspunkti vahelist kaugust nimetatakse kangi õlaks (d). Jõu pöörav mõju on seda suurem,Jõu pöörava mõju ühikuks on 1 N x m(1 njuutonmeeter) - mida suurem on jõud

Füüsika

6

odt

Optika ja Mehaanika

Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. o Kehade vastastikmõju tõttu muutu vastastikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikese massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. o Raskusjõu arvutamine: F = m * g o Töö ja energia o Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Tähis: A Mõõtühik: 1J (dzaul) Valem: A = F s o Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Tähis: N Mõõtühik: 1W  Valem: N = A / t o Energia on keha võime teha tööd

Füüsika

6

odt

Füüsika teemad (7-9 klass)

Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N) S- Pindala (m² ) Kui rõhku on vaja suurendada, siis vähendatakse pindala. N/m² =1Pa Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus: Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi vedeliku või gaasi igasse punkti. Vedeliku poolt avaldatav rõhk on võrdeline vedeliku samba kõrguse ja vedeliku tihedusega. Mida suurem on mass, seda suurem on rõhk. p=*g*h p- Rõhu arvutamine (vedelik) - Tihedus h- Vedeliku (samba) kõrgus g- G-tegur Ülesslükkejõud

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)