Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika Kangi tööleht (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui pikad on kangil märgitud heledad ja tumedad triibud?
  • Kui suur on raskusjõud vasakpoolsel kangiosal?
  • Kui suur on jõumoment vasakpoolsel kangiosal?
  • Kui suur peaks olema jõumoment parempoolsel kangiosal et kang oleks tasakaalus?
  • Kui pika jõu õla korral me tasakaalu saavutame?
  • Millise järelduse võid teha eespool läbiviidud katsete põhjal?
Nimi: Kool: Klass:

Kangi tasakaal


Tänases tunnis tutvud Sa erinevate koormiste mõjuga kangi tasakaalule. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressil http://mudelid.5dvision.ee/kang/
 Enne töölehe edasist täitmist loe läbi kangi tasakaalu teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali koormistele erinevaid masse ja asukohti, nihuta tuge ja jälgi kangi liikumist. Proovi kangi tasakaalu viia. Kasuta mudeli all olevaid valemeid ning arvuta jõumomendid Mvasak ja Mparem.
Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit!
Suur kivi ja väike poiss
Albert on kümneaastane. Ta on korralik ja usin koolijüts. Ühel päeval, kui poiss üksi kodus oli, otsustas ta aeda koristama hakata. Sealt leidis ta aga ühe suure kivi, mis oli maa sisse vajunud, kuid just kohal, kuhu oleks pidanud teerada tulema .
Nüüd otsustas ta kivi välja võtta – aga kuidas? Äkki tuli talle meelde, et vanaisa oli kord mahalõigatud õunapuu juurikat kangiga välja kangutanud. Ta läks kuuri, tõi kangi ja labida ja hakkas hoolega tööle. Ta kangutas ja kangutas, aga kivi ei teinud väljagi. Kang vajus maasse ja pea oli rassimisest märg, kuid kivi ei tõusnud mitte sentimeetritki.
1. Miks kevadisel mullal ei olnud võimalik kangi abil kivi maa seest niisama lihtsalt välja saada? Mida tegi Albert sinu arvates valesti või jättis tegemata, et tal ei õnnestunud edukalt oma tööga toime tulla? Ta unustas panna kangi alla puuhalu , kui ta oleks puuhalu sinna alla pannund oleks kivi liikunud. Kevad mullad on just sulamise juures ja siis on maa väga pehme ja niiske ja kang vajub kergemini sinna sisse.
 Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudeli abi. Paigalda kangile võrdsete massidega koormisi ning püüa kang tasakaalu saada. Vasta küsimustele!
2. Kuidas peavad olema valitud kaugused toetuspunktist kui kasutad võrdseid masse ja tahad, et kang oleks tasakaalus?
3. Kui pikad on kangil märgitud heledad ja tumedad triibud? 0.5 meetrit.
 Kliki nupul „Algusse“. Aseta 30 kg massiga koormis kangi vasakule poole 0,5 m kaugusele toetuspunktist. Vasta järgmistele küsimustele!
4. Kui kaugele kangi toetuspunktist paremale poole pead asetama 10 kg massiga keha, et kang oleks tasakaalus? 1,5 meetri kaugusele.
5. Kui suur on raskusjõud vasakpoolsel kangiosal? 300N
6. Kui suur on jõumoment vasakpoolsel kangiosal? 15 Nm
7. Kui suur peaks olema jõumoment parempoolsel kangiosal , et kang oleks tasakaalus? 15Nm
8. Kui pika jõu õla korral me tasakaalu saavutame? Kui jõuõlad on võrdsed.
 Vii mudel algseisu tagasi. Aseta kangi vasakule poole kolm koormist massidega 10 kg, 20 kg ja 30 kg ning paiguta nad toetuspunktist 2,5 m, 2 m ja 1 m kaugusele. Vasta küsimusele!
9. Millise massiga koormise peab asetama kangi paremale poolele toetuspunktist 2 m kaugusele, et kang oleks tasakaalus? Sellise asi pole võimalik, seda ei saagi tasakaalu. Aga kui seal oleks antud ka 45 kg siis võib-olla oleks see võimalik.
 Nüüd aseta kangi vasakule poolele toetuspunktist 0,5 m kaugusele 100 kg massiga koormis. Vasta küsimustele!
10. Millisel kaugusel toetuspunktist paremal poolel peab olema 20 kg massiga keha, et kang oleks tasakaalus? 2,5 meetri kaugusel.
11. Millise järelduse võid teha eespool läbiviidud katsete põhjal? Mida kergem asi on seda kaugemale paned ja kui on raskem asi seda lähedamale paned , siis lähevad nende massid võrdseteks.
12. Kasutades eelnevalt saadud teadmisi, kirjelda, kuidas oleks pidanud toimima Albert aias kivi kangutamisel, et sellega edukalt hakkama saada? Albert oleks pidanud panema kangi alla puuhalu või midagi mis oleks kangi toetanud ja ta oleks pidanud jätma suurema jõuõlaga poole enda poole , siis oleks kivi veerema hakanud ja võib-olla oli Albert nii nõrk et oleks pidanud kellegi veel omale appi kutsuma.
Anna täidetud tööleht õpetajale ning sulge mudel. Aitäh!
Füüsika Kangi tööleht #1 Füüsika Kangi tööleht #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ragnekas Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

TTÜ üldfüüsika konspekt
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

5.3. Jõudude liigid......................................................................................................14 5.4.Töö, võimsus, energia, impulss, ..........................................................................19 5.5. Energiamuundumised......................................................................................... 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud........................................................................27 6.3. Pindpinevus, märgamine.....................................................................................29 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika........................................................................30 7. Kulgemine...................

Füüsikaline maailmapilt
Akadeemilise sõudmise üldised alused
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport
Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega
46
pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrreldes pindalaga võ

Bioloogiline füüsika
JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT
316
pdf

JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivse

Sõjandus
Füüsika konspekt
105
doc

Füüsika konspekt

· lahendada saadud diferentsiaalvõrrand 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni seadused tuleb pähe õppida. Et tegu on kogu füüsika seisukohalt äärmiselt olulise momendiga, anname ka Newtoni originaal-formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.

Füüsika
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonide ruumis (lühim füüsika definitsioon). Füüsika (kr. k. physike ­ looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaal- suse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid

Füüsika
põhivara aines füüsikaline maailmapilt
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

hingamist ­ siit ka nimetus). Hing on liigi-info. Seega on hing kui elujõud olemas ka loomadel. Vaim on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane vaid antud indiviidile. Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele. Samas on maailmapilt inimvaimu osa. Vaim on indiviidi-info. Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika on põhivahend uue kollektiivse info saamiseks (indiviidide maailmapiltide ühisosa täiendamiseks). Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad põhilised seaduspärasused ja teha need üldarusaadavaks ("tõlkida" inimkeelde).

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (1)

ichbintriin profiilipilt
ichbintriin: Aitäh
09:20 22-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun