Liisi Vaasa suurus jalgadega klaasid või ilma jalgadeta värvus kuju Üldklaas ehk joogiklaas on piima, kalja, vee, mahla, gaseeritud jookide, aga ka õlle joomiseks. Õlleklaas on õlle joomiseks Punase veini klaas on punaste veinide joomiseks. Valge veini klaas on valgete veinide ja kangestatud veinide joomiseks Serriklaas on kangestatud veinide joomiseks. Sampanjaklaas on vahuveini ja sampanja joomiseks. Napsiklaas on kangestatud alkohoolsete jookide joomiseks Aroomiklaas on tugevalõhnaliste jookide, nagu konjak ja brändi, joomiseks On the rocks klaas on jääga pakutavate alkohoolsete jookide serveerimiseks, aga ka kohviga või alkohooliga koos pakutava vee joomiseks. Veeklaas on gaseeritud või gaseerimata vee, aga ka kohviga või alkohooliga koos pakutava vee joomiseks Mahlaklaas on kuuma mahlajoogi ja tee joomiseks. Üldine reegel klaaside täitmisel on, et 1/3 klaasist
Veinide nimed peavad olema täpselt välja kirjutatud. Veinikaardi kohustuslik info: veini nimi, aastakäik, müüdava veini kogus (pudel, pool pudelit, klaas) cl-tes ning pudeli ja väiksema müüdava koguse hind. Joogiõpetus 2006 Üldjuhul käib veinikaardi koostamine järgmiselt: Veinikaart algab reeglina aperatiividega: vahuveinid ja sampanjad, võivad olla ka serrid aga oleks parem kui nad oleksid kangestatud veinide hulgas. Edasi tulevad majaveinid. Sealt edasi tulevad valged veinid, siis roosad veinid, siis punased veinid, siis magusad veinid, kangestatud veinid, liköörveinid. Alati on hea kui veinid oleks omavahel järjestatud ka maade lõikes ning siis piirkonnad ja ettepoole pannakse odavamad ( klassikaliselt peaksid käima ennem kallimad aga kuna meie klient on üsna hinnatundlik siis sobivam oleks ennem odavamad). Esimesena peaks kindlasti tulema
happelisusel, mis aeglustab oksüdeerumismuutusi ja hoiab veini värskena. Valge veini puhul avaldub aja toime värvi tumenemises sidrunikollasest kuldkollaseks ja lõpuks merevaigukollaseks. Punase veini puhul on protsess vastupidine: aja jooksul muutub see sügavpurpursest rubiinpunaseks, seejärel mahagonipunaseks ja lõpuks pruunikaspunaseks. Mõlemal juhul näitab veini pruun värv, et protsess on jõudnud liiga kaugele ja vein on oksüdeerunud, kui pole tegemist kangestatud veiniga, mille puhul pruun värv võib olla vastuvõetav. 2. VALGE VEIN Valgeid veine valmistatakse puhtast mahlast, mis pressitakse marjade viljalihast ja on igal juhul hele, seetõttu võib valge veini valmistamiseks kasutada nii heleda- kui ka tumedakestalisi viinamarju. Et saada head valget veini, tuleb saaki eriti ettevaatlikult korjata, kuna heledad viinamarjad on väga haprad ja marju on lihtne kergesti vigastada.
Eraldusmärgiks korgil on nelinurk Granvas: See on madalakvaliteediline vahuvein. Teiseks käärimiseks pannakse vein vähemalt 20 päevaks suurtesse hermeetilistesse mahutitesse. Eraldusmärgiks korgil on ring Gaseeritud vein: Lõpuks esitletakse ka gaseeritud veini, mida ei loeta vahuveiniks, kuna kogu veinis sisalduv gaas lisatakse sinna kunstlikult. Eraldusmärgiks korgil on kolmnurk TARBIMINE Õige temperatuur: 6–8 ºC kangestatud ja lühidalt tammevaadis laagerdunud valge vein 10–12 ºC rosé; tammes küpsenud valge vein 12 ºC kangestatud ja pikalt tammevaadis laagerdunud valge vein 14 ºC kangestatud ja lühidalt tammevaadis laagerdunud punane vein; vähese tanniinisisaldusega punane vein 16 ºC noor täidlane punane vein 18 ºC hästi küpsenud ja väljaarenenud lõhnabuketiga punane vein; kangestatud ja pikalt tammevaadis laagerdunud punane vein
riis sake ( jaapani riisivein) Muud taimed suhkruroog rumm sinine agaav tekiila (mehhikos), mezal( ameerikas) kartul viin 2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid Kääritatud joogid liigitatakse: • veinid • õlled • siidrid Vein on kääritatud viinamarjamahl, mille alkoholisisaldus on vahemikus 5,5 kuni 14,5 %. Kangestatud veinile on lisatud viinamarjapiiritust, alkoholisisaldus 15-22 %. Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmisatakse teraviljadest (peamiselt odrast) või linnastest, veest, pärmist ja humalatest. Õlled jaotatakse vastavalt kääritamisel kasutatud pärmi tüübile: • põhjapärmiõlled ( lager) • pinnapärmiõlled (ale) Siider on naturaalse õuna- või pirnimahlast kääritatud lahja alkohoolne jook, milles ei ole kunstlikke lisaaineid
Sobivad vanemad punased veinid, eriti Pinot Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate juustudega nagu Brie ja Camembert passivad mahedama ja ümarama maitsega veinid. Värske kitsepiimajuust eelistab värskeid valgeid ja rosé veine. Sinihallitusjuustudega sobivad kõige paremini naturaalselt magusad või kangestatud veinid, nt. Sauternes, Saksa ja Austria Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese, madeira ja portvein ning samuti rohke puuvilja ja magusa noodiga punased Bordeaux veinid (St. Emilion). DESSERT Magusate järelroogade täieliku harmoonia tagavad kõige paremini naturaalselt magusad veinid, harva ka kuivad valged või ka kangestatud veinid. GLÖGI Glögi tuleks juua jõulumagustoitude kõrvale, nagu näiteks koogid, pähklid või kringeli. BRÄNDI Brändi sobib kokku sokolaadikoogiga. VISKI
Alkoolsed joogid (alkoholi sisaldus üle 2,5%) · Destilleerimata lahja alkoholi sisaldus alla 18% · Destilleeritud kanged, alkoholi sisaldus üle 18/% Alkohoolsed joogid jagunevad: Veinid Õlu Viin Jagunevad: * Kanged Punased, valged, * Põhjapärmi * Üle 20% roosad, vahuveinid, * Pinnpärmi * Sinna kuuluvad rummid, kangestatud veinid viskid jne. NB! Kangestatud veinide alkoholi sialdus võib olla kuni 24%. Vastavalt algtoorainele saab alkohoolsed joogid liigitada järgmiselt: Seemneviljad: Viinamarjad Veinid, brändid, sh konjakid Õunad, pirnid Siidrid, kalvadossid Viinamarja press jäätmed grepp, valmistatakse Itaalias, More valmistatakse Prants. Luuviljalised ploomid Poolas levinud, Slivovitz (ploomi viin), kirsid-Kirch
viski IIRI KOHVI klaas AROOMIKLAAS rumm, PARFAIT- veini- ja konjak, brändi fantaasiakokteilid MARGARIITA klaas LIKÖÖRIKLAAS liköör HURRICANE klaas SERRI klaas serri, kangestatud vein COLLINSI klaas mahl, piim, segujoogid, karastusjoogid ÕLLE klaas/ PILSNERI klaas SOURI klaas MARTINIPOKAAL HIGHBALL klaas VEE- ehk ÜLDKLAAS ÕLLEKANN/KAPP KOKTEILIKLAAS PUNANE VEIN (suurem kui valge) VALGE VEIN (väiksem kui punane) POCO klaas
*õlleklaas- 0.5l mahutuvusega. Suur klaas. *iiri kohvi klaas-tavaline teeklaas, ilusam kui läbipaistev, piklikum. *Pousse cafe- pannakse kihilist jooki, koosneb mitmest kihist, erivärvilised liköörid. Prantsuse sõnalt ''kohvi tõukaja''. *punane ja valge vein-punaseveini klaas on pikem, kui valgeveini klaas. Pikajalaga, mille suu koondub väikseks sõõriks. *Partfait-vahuveini ja veinikokteilide valmistamiseks. *sherry-kangestatud veinile 6-13cl. *Champagne-pikajalaga, peenike klaas. U 12-16 cl. Erineva kujuga klaasid. *aroomiklaas- ehk konjakiklaas. 24-48 cl. Eksklusiivseid, pikki aastaid tammevaadis küpsenud rumme serveeritakse *likööriklaas-kellukesekujulise kupaga, pika jalaga ja ümmarguse kabjaga . *napsuklaas-5-7 cl. Paksust klaasist, keskmise suurusega . *sour'i klaas-valmistatakse segujooke . 8-15 cl.
Baaritöö vahendid Shaker- raputi- klassikaline(koosneb kolmest osast, valmistatud roostevabast terasest, keskmisel osal on sisseehitatud sõel. Bostoni shaker(koosneb kahest osast, alumine klaas on roostevabast terasest ja ülemine klaasist). Seguklaas- klaas, milles valmistatakse jooke mida ei shakeita, vaid segatakse Baari sõel- kastutatakse kurnamiseks, jää vältimiseks Baari lusikas Kokteili segaja segamisaeruke Jäänõu- tanggid, Metalis mesuurid, ehk mõõtenõud- 2,4,6 cl Jääsõel- aukudega ja sakid servad Mahlapress- sidrunmahla, apelsiini mahl segujookides Noad- sakilise srvaga, et puuvilju lõigata Riiv- riivitakse shokolaadi, muskaati, sidruki koort Plastmassist lõikelaud Jäävasa- haamer Jääpuustaja- tehakse prapeer jääd(killud) Korgitser-veinupudelite avaja Vahuveini pudelite avaja Tavaline avaja- õllepudeli, karastusjookide avamiseks Konservipurgi avaja Käterätikud Kokteili tikud- võib tüsta näpuga, kui...
muusikaviis) Peamised majandusharud: Terasetööstus Veinitööstus Tekstiilitööstus Keraamikatööstus Keemiatööstus Autotööstus Kalatööstus Laevaehitus Söök ja jook Rannikualad on kuulsad värske kala ja erinevate mereandide poolest. Sisemaal tarbitakse rohkem lihatoite, populaarsemad road on sütel grillitud sardiinid ning piri-piri road. Veinid üllatavad suure valiku ning kõrge kvaliteediga. Populaarsemad on vinho verde ehk roheline vein ja Portugali port ehk kangestatud vein. Söök ja jook Meelelahutus: Slide & Splash piirkonna suurim veepark Dutch Krazy World suur teemapark, kus on loomaaed, lõbustuspark, basseinid ja golfirajad ZooMarine mereteemalina park, kus toimuvad loomade etendused Vaatamisväärsused Torre de Belem'i - `'ujuv'' torn-klooster Alcobaca klooster - Portugali suurim kirik Coimbra vana linn Lamego palverändurite ja vahuveini linn Bom Jesus do Monte kirik kuulsa trepistikuga
vajutamisega. - Ideaalne igasugustel koosviibimistel ja pidudel kasutamiseks. 3. Veinipokaal - Punase veini pokaal on kujult samasugune, aga suurem valge veini pokaalist. Mida tumedam on punase veini rant veepiiril, seda parem on vein. Veiniklaasi hoitakse ainult klaasi jalast. - Valge veini polaal on kujult samasugune, aga väiksem punase veini pokaalist. Valget veini serveeritakse ainult külmalt. Ja on mõeldud valgete veinide ja kangestatud veinide joomiseks. 4. Õllepokaal - Soliidne on pakkuda õlut spetsiaalses läbipaistavast klaasist pokaalis või traditsioonilises kapas. Mida õhem klaas, seda meeldivam on juua. - Kui õllepokaal on korralikult puhas, peab selle seintele tekkima joomise ajal vahusete, nn brüsseli pits. Ideaalne oleks, kui vaadiõlu serveeritakse eelnevalt märjaks kastetud klaasidesse. 5. Õllekapa - Puust ja suuremat tüüpi jooginõu.
Põhja Prantsusmaal peeti veini luksuskaubaks ja kuna paljuski oli veinitootmine läinud kiriku ja kloostrite kätte, siis peeti veini ka pühaks joogiks. Tuntus maailmas Prantsusmaa veinid on maailma kuulsad, need on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Konkurentsi suudab pakkuda veel sarnaste näitajatega Itaalia. Kogu toodangust valmistatakse 65% punaseid veine, 20% valgeid veine, 8% rose veine, 6% vahuveine ja lisaks 1% kangestatud veine. Tuntumad piirkonnad Alsace Burgundia Bordeaux Beaujolias Champagne Loire Languedoc-Roussillon Rhône Provence Edela-Prantsusmaa Kasutamine kulinaarsel eesmärgil Toitude valmistamisel kasutatakse viinamarja veine, konjakit ja likööre toidule maitse andmiseks või selle parandamiseks. Veine kasutatakse ka liha marineerimisel. Kastmete koostises . Väga tavaline on ka veini joomine toidu kõrvale. Tuntumad viinamarjasordid
Maismaal on pikkade ja kuumade suvede ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on talved külmemad ja niiskemad, suvel kuumemad. Söök ja jook Rannikualad on kuulsad värske kala ja erinevate mereandide poolest. Sisemaal tarbitakse rohkem lihatoite, populaarsemad road on sütel grillitud sardiinid ning piri-piri road. Veinid üllatavad suure valiku ning kõrge kvaliteediga. Populaarsemad on vinho verde ehk roheline vein ja Portugali port ehk kangestatud vein. Mõned Portugali vaatamisväärsused Lissabon seitsme mäe linn Alcobaca klooster - Portugali suurim kirik Bom Jesus do Monte kirik kuulsa trepistikuga Torre de Belem'i - `'ujuv'' torn-klooster Sagresi kindlus Ponte de Lima- sild Lamego palverändurite ja vahuveini linn Majandus Tööhõive jaotus aastal 2009 : Teenused 59,8% Tööstus-, ehitus- ja
sordid(cabernet sauvigon, merlot, pinot noir). Veine liigitakse: Värvi järgi: · punased- valmistatakse tumedatest viinamarjadest. · roosad · valged- saab valmistada nii heledatest kui tumedatest viinamarjadest Suhkru sisalduse järgi: · kuivad veinid · poolkuivad veinid · poolmagusad veinid · magusad Konsistentsi järgi: · kerged veinid · keskmiselt täidlased · täidlasemad veinid. Kanguse järgi: · naturaalne kangestatud vein- 15-17 kraadi on veini kangus: portvein serri madeira muskaat vein · aromatiseeritud veinid- vermut(koostises kange alkohool, mitmesugused ravimtaimed, vürtsid, karamell, alkohooli sisaldus 14-18 kraadi) Veinid jagunevad kolme erinevasse kategooriasse: · kvaliteetveinid · geograafilised piiritletus veinid · lauaveinid Peamine erinevus seisneb erinevates nõuetes.
Liha: kergelt marjase maitsega punased veinid Austrid: kerge või keskmise täidlusega valged veinid Kala: keskmise täidlusega või täidlased valged veinid Hele liha: täidlane valge vein või parkaineta punane vein Punane liha: keskmise täidlusega või täidlane punane vein Ulukiliha: täidlased punaveinid Juustud: valged veinid sobivad üldiselt paremini rasvaste juustudega kui punased veinid, mis sobivad paremini kõvade juustudega Magustoidud: magusad valged veinid ja kangestatud magusad veinid Tsiili veinid sobivad samuti imehästi toitude juurde, mis eelpool olev loetelu soovitab. Mulle väga meeldis kodune ülesanne. See tekitas huvi ka teiste maade ja piirkondade veinide kohta ehk avastasin, et on eelnevalt end harida enne kui poodi minna ja oma valikuid teha. Valikuid on palju ja seepärast on oluline, et teadmisi rakendaksin ostmisel, et õige vein satuks õige inimese koju.
PORTVEIN 18 - 20º KANGENDATUD VEIN, kuiv 5 - 10º KANGENDATUD VEIN, magus 15 - 18º Klaasid Üldklaas e joogiklaas on piima, kalja, vee, mahla, gaseeritud jookide, aga ka õllejoomiseks. Õlleklaas on õlle joomiseks. Punase veini klaas on punaste veinide joomiseks. Valge veini klaas on valgete veinide ja kangestatud veinide joomiseks. Serriklaas on kangestatud veinide joomiseks. Sampanjaklaas on vahuveinide ja sampanja joomiseks. Napsiklaas on kangete alkohoolsete jookide joomiseks. Aroomiklaas on tugevalõhnaliste jookide nagu konjak ja brändi joomiseks. Grogiklaas on soodaveega segatud alkohoolsete jookide joomiseks. On the rocks klaas on jääga pakutavate alkohoolsete jookide serveerimiseks, aga ka kohviga või alkoholiga koos pakutava vee joomiseks.
1. Kokteiliklaas 10- 16 cl 2. Longdringi e. Collinsi e. Highball klaas 25- 38 cl (vesi, mahlad) 3. Viskiklaas e. on the rocks e. Old fashioned 4. Shotiklaas e. Hot Shot (napsuklaasiks; jook pannakse põlema) 5. Õlleklaas/õllekann 6. Iiri kohvi klaas 7. Pousse Cafe klaas- jookidele, mis on kihilised 8. Partfait klaas- vahuveini ja veinikokteilide valmistamiseks 9. Punase veini klaas (suurem kui valge oma) 10. Valge veini klaas 11. Sherry klaasid- kangestatud veinile 6- 13 cl 12. Champagne klaas/vahuveini pokaal 12- 16 cl 13. Aroomiklaas e. konjakiklaas 24- 48 cl 14. Likööri klaas 15. Viinapitsid e. napsuklaasid 16. Sour`i klaasid- segujook 8- 15 cl Segujookide koostisosad Kõik segujoogid sisaldavad vähemalt kahte erinevat koostisosa: 1. põhi ehk baas- st põhialkohol, milleks on viin, dzinn, viski, brändi, rumm, jne. Tavaliselt on baasiks üks kange alkohol, mis samas määrab ära, missugusesse kokteilitüüpi jook kuulub.
kasutatakse ka setete eemaldamiseks. 3. Veini temperatuur Tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me kõiki veini aroome. Liiga soe vein kaotab aga värskuse ja domineerima hakkab alkohol. Serveerimistemperatuurid: - valged kuivad ja kerged veinid, shampanja: 6-8 °C - valged täidlased ja tammised veinid, rosé veinid: 10-12 °C - punased kerged veinid: 14-15 °C - täidlased ja tugevad punased veinid: 16-18 °C. - kangestatud veinid: 12-14 °C Mida lihtsam (odavam) on vein seda külmemalt tuleks seda tarvitada. Valget tetrapakendis veini võiks juua temperatuuril 4-6 °C ja punast 12-14 °C. Nii nimetatud toatemperatuuri all mõistetakse veini maailmas temperatuuri 16-18 °C ja seetõttu ongi peamine eksimus punase veini serveerimisel vale temperatuur tavaliselt on tubades sooja 22-23 °C. 4. Veini klaas Veiniklaasi valik sõltub serveeritavast veinist. Üldiselt serveeritakse punaseid veine
On võimalik, et kõike seda tehakse ka oluliselt ebakvaliteetsemal viisil (lisatakse suhkrut jne). Kui suhkrut lisatakse juba valmis veinile, siis Euroopas seda veini nime all müüa ei tohi. C. Eiswein Viinamarjadel lastakse üle küpseda. Korje ja pressimine toimub külma ilmaga (min 8 °C), et tagada pressimisel vaid ainsana vedelaks jäänud kõrge suhkrusisaldusega marja keskosa mahla kättesaamine. Sellest ülimagusast mahlast kääritatakse vein. D. Kangestatud veinid. Portvein, serri, madeira, banylus, maury jt. Fermenteeritakse kuiv vein, käärimine peatatakse veinile kange alkoholi (kvaliteetveinide puhul sama marjasordi destillaat) lisamisega. Kange alkohol annab ka varajases staadiumis peatatud magusale veinile säilitamiseks nõutava alkoholisisalduse (max 22% vol). Arendamiseks kasutatakse laagerdust roostevabast terasest mahutites, suuri või väikeseid tammevaate, oksüdeerimist, solera meetodit jne. 3. Veinide klassifitseerimine
ning vastav märgistus on üldjoontes samad. Konjakina kvalifitseeritud brändi etiketil olevaid märksõnu või nende algustähtedest koosnevaid lühendeid, mis tähendavad joogi iga, võib sarnaselt tõlgendada ka armanjaki puhul: 37 a very special ehk VS 4,512 a very superior old pale ehk VSOP 615 a Napoleon 640 a extra old ehk XO 650 a extra Brandy de Jerez Hispaanlaste tippbrändi on nimetatud sama Jerezi piirkonna järgi, kust tuleb ka kuulus kangestatud vein serri ehk herez, kuid brändi valmistamisel on viinamarjade kasvupiirkond ja -sort vähemolulised. Piisab, kui selle tooraine on Hispaania päritolu, näiteks La Manchast või Extremadurast. Võtmeküsimuseks on hoopis brändi baaspiirituse laagerdamise süsteem, nn solera-criadera, mis on kohustulik ka serri tootmisel. Brändi laagerdamisel kasutataksegi vanu serrivaate ning isegi tootjad on enamasti samad.
Müller- Thurgau- Laialdaselt kasvatatav, varavalmiv, kuid keskpärane "lilleline" sort. Kasvatatakse peamiselt Saksamaal, ent nüüd on sellel eelpost ka Uus- Meremaal. Muscadelle- Enamasti teisejärguline toetav sort, kuid see viinamari seisab Austraalia suurepäraste kangendatud Tokayde taga. Muscat- Laialdane viinamarjade perekond, aga oma parimal kujul alusmaterjal Alsace´i kuivadele aromaatsetele veinidele, heale Itaalia Asti vahuveinile ja suurepärastele kangestatud veinidele Lõuna- Prantsusmaal ning Austraalias. Palomino- Igav sort, aga sellest valmistatakse head heerest. Pinot Blanc- Tagaplaanil olev sort, parim Alsace´is ja Itaalias. Pinot Gris- On vähehappeline sort, millest valmistatud veinid on pehmed ja täidlased, kergelt parfüümse aroomiga. Kasvatatakse seda sorti peamiselt Alsace ´is, Itaalias, Saksamaal, Austrias, Ungaris ja Rumeenias. Riesling- Maailma parim valge viinamarjasort, osalt ka pikaealisuse tõttu, sellest
Lisaks on veel olemas erinevad veinide valmistamise tehnoloogiad, ka piirkondlike iseärasustega, millest sünnivad täiesti omapärased veinid: portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid, tokaijd jpt. Huvitavaid veinistiile on päris palju. Veinid liigitatakse: · Kuivad veinid · Vahuveinid · Dessertveinid ja liköörveinid Kuivade veinide alkoholi mahuprotsent peab jääma 10-15 vahele, vahuveinide oma 7-12 vahele, naturaalsete dessertveinide oma 12-15 vahele ja kangestatud desertveinide ja liköörveinide oma 15,5-22 vahele. 5. Valge vein Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Veini valmistamine: · Marjade korje · Sorteerimine ja varretustamine · Marjade pressimine virde (viinamarjamahl) saamiseks · Chaptaliseerimine (virdele magususe lisamine kontsentreeritud viinamarjamahla abil, et saavutada kõrgemat alkoholisisaldust veinis) NB! Ei kasutata üldiselt
Gigondas lihtsam ja vähe nüansseeritud vein. Cotes du Rhone on veine millal puudus aastakäik, sest saadud on mitme aastakäigu kokkusegamisel. On valmistatud Grenache, Syrah, Carignan, Mourvedre ja Cinsault segust. On olemas ka valge, mis koosneb Bourbulenc, Clairette, Grenache Blanc, Marsanne, Rousanne, Viogner jt. Tavel on Rhone klassikute hulka kuuluv roosa vein. Provence mahlased ja lihtsaid veinid enamjaolt Hispaania veinipiirkonnad. Andaluusia tuntud eeskätt kangestatud veinide poolest, nagu serri ja malaga, valm ka mahlakaid punaveine. Campo de Borja kasv. Peamiselt Garnacha viinamarja. Veinid on pehme struktuuriga, mahlaselt pargised ja mõnusalt vürtsised. Cigales kasv. Tempranillot ja Garnachat, veinid on tihedad ja marjased La Mancha suurim Hisp ja Euroopa veinipiiirkond. Valmistatakse palju tavalisi valgeid lauaveine Aireni marjast. Leidub ka punaveine. Navarra veinid on ausad ja mahlaselt sirgjoonelised Penedes Hispaania vahuveini kants
Pineau des Charentes Paljud konjakitootjad valmistavad lisaks oma põhitoodangule konjakile ka jooki nimega Pineau des Charentes, mis kuulub veinilikööride kategooriasse, olles selle kategooria vahest kõige paremaks ja kuulsamaks esindajaks. Antud jooki valmistatakse konjakist ja küpsete viinamarjade värskest mahlast. Konjaki segamisel viinamarjamahlaga on eesmärgiks vältida mahla käärimis-protsessi, tulemuseks on meeldiv dessertjook Pineau des Charentes. Pineau on väga sarnane kangestatud veinidega, nagu näiteks portveiniga. Hoolimata sellest on nende vahel üks tähtis erinevus: kangestatud veinidele lisatakse brandy peale veini käärimist (või selle ajal), pineau puhul aga säilib värske mahla maitse ja magusus (konjak lisatakse värskele mahlale ja käärimist ei toimu). Pineau des Charentes´st valmistati pikka aega peamiselt väiksemate konjakimajade poolt ainult isiklikuks tarbeks. Pineau ametlik staatus kehtestati alles 1935. aasta seadusega.
4. Viskiklaas e. Old fashioned 5. On the rocks väiksem kui old fashioned, topelt aperitiiv 6. Shotiklaas e. Hot Shot (napsuklaasiks; jook pannakse põlema) 7. Õlleklaas/õllekann 8. Iiri kohvi klaas 9. Pousse Cafe klaas- jookidele, mis on kihilised 10. Partfait klaas- vahuveini ja veinikokteilide valmistamiseks 11. Punase veini klaas (suurem kui valge oma) 12. Valge veini klaas 13. Sherry klaasid- kangestatud veinile 6- 13 cl 14. Champagne klaas/vahuveini pokaal 12- 16 cl 15. Aroomiklaas e. konjakiklaas 24- 48 cl 16. Likööri klaas 17. Viinapitsid e. napsuklaasid 18. Sour`i klaasid- segujook 8- 15 cl 19. Poco suur, eksootiliste jookide serveerimiseks (lahjad, palju mahla) Klaaside puhul on oluline: PUHTUS KÄSITLUS LOGO INIMESE POOLE Mõõtühikud Kokteilide segajal tuleb kasutada erinevaid alkoholikoguseid. Eestis kõige laialdasemalt liikvel
4. Viskiklaas e. Old fashioned 5. On the rocks väiksem kui old fashioned, topelt aperitiiv 6. Shotiklaas e. Hot Shot (napsuklaasiks; jook pannakse põlema) 7. Õlleklaas/õllekann 8. Iiri kohvi klaas 9. Pousse Cafe klaas- jookidele, mis on kihilised 10. Partfait klaas- vahuveini ja veinikokteilide valmistamiseks 11.Punase veini klaas (suurem kui valge oma) 12.Valge veini klaas 13. Sherry klaasid- kangestatud veinile 6- 13 cl 14.Champagne klaas/vahuveini pokaal 12- 16 cl 15.Aroomiklaas e. konjakiklaas 24- 48 cl 16.Likööri klaas 17.Viinapitsid e. napsuklaasid 18.Sour`i klaasid- segujook 8- 15 cl 19.Poco suur, eksootiliste jookide serveerimiseks (lahjad, palju mahla) Klaaside puhul on oluline: PUHTUS KÄSITLUS LOGO INIMESE POOLE Mõõtühikud Kokteilide segajal tuleb kasutada erinevaid alkoholikoguseid. Eestis kõige laialdasemalt liikvel olev
vastavalt piirkonnale valmistatakse kohalikest viinamarjadest Marc d´Alsace, Marc de Lorraine, Marc de Chapange jne. Kasutatakse ka neid viinamarjasorte, millest valmistatakse vastava piirkonna kvaliteetveine. Marc ja grappa sobivad kõrge alkoholisisalduse poolest hästi digestiivideks ehk toidukorra lõpetajateks, kuna soodustavad seedimist. Jookidel aromaatne bukett ja veidi roosiõli meenutav aroom. Vermut Erinevate ürtide ja vürtsidega maitsestatud kangestatud vein. Saadaval nii kuiva, magusamad, rosed kui ka punast. Välja kasvanud Rooma ja Vana- Kreeka päevilt, mis kasutades ürte ja aniisi, et vältida veini riknemist ning muuta kõlbmatu vein joodavaks. Tundmatud tooted Martini, Dubonnet, Gizizano, Noilly Prat. Aromaatsete ja vürtside, aroomide, maitsete tõttu kasutatakse sageli kokteilides, jääga serveeritakse, maitseb ka iseseisva joogina. Klassikaline vermut on kuiv, 17%
Ebahuvitav see ala ei ole - viinamäed ja see, kuidas veini tehakse, kuidas keskajal ilusad daamid tantsisid surutõrtes paljajalu ja vein pritsis... Aga et ma veinidest raamatukest kokku hakkasin panema, oli mu väliseesti gurmaanidest sõprade idee ja soov. Sest üldiselt teatakse veinidest Eestis siiski veel väga vähe. Kahetsen, et oma boheemlaslikus nooruses jõin nii vähe head veini ja rohkem selliseid, mille kohta üks koolkond ütleb «kangestatud veinid», teine «kangastatud» või «kangendatud». Ühesõnaga - tegemist on peedikatega. Kui oled ühe päeva joonud kalleid ja väga häid jooke heas seltskonnas ja korralikult söönud, siis on päev särav ja järgmisel hommikul oled reibas ja töövõimeline. Kui oled aga joonud valesid jooke vales järjekorras, siis vaatad järgmisel päeval nukralt lakke ja leiad, et elu on läbi. Mida üks veininautleja teha ei tohiks?
Valge veini puhul avaldub aja toime värvi tumenemises sidrunikollasest kuldkollaseks ja lõpuks merevaigukollaseks. Punase veini puhul on protsess vastupidine: aja jooksul muutub see sügavpurpursest rubiinpunaseks, seejärel mahagonipunaseks ja lõpuks tawny'iks (pruunikaspunaseks). Mõlemal juhul näitab veini pruun värv, et protsess on jõudnud liiga kaugele ja vein on oksüdeerunud, kui pole tegemist kangestatud veiniga , mille puhul pruun värv võib olla vastuvõetav. Teine nõue vanale veinile on see, et tal oleksid nii rikkalikud maitseomadused, et ta vääriks hoidmist. USA-s 9 dollarit maksev Cabernet Sauvignon, peaaegu olenemata päritolupaigast, sisaldab nii palju parkaineid, et see säilib kaua, kuid ajapikku kaob mahlakas maitse, ilma et tekiks uusi põnevaid ja meeldivaid maitsenoote. Osa üsna kalleid veine valmistatakse
maitseainete toimet. Lassi sisaldab alati ohtralt purustatud toidujääd, mis jahutab organismi. Livarot - Traditsiooniline pehme pastöriseerimata lehmapiimast juust, milles on väikesed augud. Normandia munkade loodud juustu kõva oranž koorik tekib selle pesemise käigus. Tänapäeval värvitakse koorikut naturaalsete aniliinvärvidega. Kreemjas ja tugevalt agressiivne maitse muutub vürtsikaks järelmaitseks. Madeira - Samanimeliselt saarelt pärit kuiv, poolkuiv või magus kangestatud vein. Kasutusel on madeira nii aperitiivina kui ka mitmete roogade (näiteks kastmete) valmistamisel. Manchego - Hispaania tuntuim juust La Mancha lammaste piimast, mis on erakordselt rasvane. Juust on olenevalt küpsusastmest valkjas kuni merevaigukollane. Maitse on terav ja soolane, veidi animaalne ja heinane. Järelmaitses on tunda pähkleid ja põletatud karamelli. Maniokk - Maniokk on kartuli ja bataadi järel maailmas tähtsuselt kolmas mugulvili. Manioki
aastal selle, et hakati sisse vedama viinamarjaveini Moldovast, Usbekistanist, Aserbaidzaanist nii raudteel kui autoveokitega. Näiteks moldovlaste kuivvein Aligote puhkas Võhus vähemalt 10 päeva, seejärel ta filtreeriti ja alles siis villiti pudelitesse. Nende veinide sildid olid originaalsed, vaid kork reetis sidemeid Eestiga. (Lään 1993: 55) Tänapäeval toodetakse Võhu veinitehases Võhu Juubeliveini, Hõõgveini, Mustsõstraveini, Jõhvikaveini, aga ka kangestatud puuviljaveine. Võhus asub ka veinimuuseum, mis on avatud külastajatele. Valtu Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil. Tolleaegse Valtu kolhoosi abitootmises alustati naturaalsete puuvilja-marjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas. Kuiva seaduse
oksüdeerumismuutusi ja hoiab veini värskena. Valge veini puhul avaldub aja toime värvi tumenemises sidrunikollasest kuldkollaseks ja lõpuks merevaigukollaseks. Punase veini puhul on protsess vastupidine: aja jooksul muutub see sügavpurpursest rubiinpunaseks, seejärel mahagonipunaseks ja lõpuks pruunikaspunaseks (tawny). Mõlemal juhul näitab veini pruun värv, et protsess on jõudnud liiga kaugele ja vein on oksüdeerunud, kui pole tegemist kangestatud veiniga, mille puhul pruun värv võib olla vastuvõetav. 18 6. SERVEERIMISE NÕUDED 6.1. Veiniklaasid Enamikele veinidele on kasvatuspiirkondades leitud klaasitüüp, mis sobib kohaliku veiniga kõige paremini. Enim levinud klaasitüübid on ka nimetatud nende kuulsate piirkondade järgi -bordeaux, burgundia ,rhine jne. Lihtnereegel: Bordoo viinamarjasortidele (Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, Malbec,Sauvignon
) Valdepenas'e eripäraks on kerged veinid (vahest isegi liiga kerged ja iseloomutud), mis reeglina sobivad kõikjale (kodus, piknikul, restoranis) ja läbi selle ka suuremale osale tarbijaskonnast. AS Kiil & Ko esindab Castillo de Nogales, Senorio de los Llanos ja Pata Negra nimelisi veine. Konkurentidest on tuntuim Vina Albali. Jerez e. Xeres Hispaania lõunatipus asetsev veinipiirkond on ehk Rioja kõrval tuntuim Hispaania veinipiirkond, kuna siin valmistatakse tuntud kangestatud veini - herest e. serrit. Peamisteks viinamarjasortideks on valged Palomino ja Pedro Ximenez. Viimatinimetatu lastakse tihti viinamarjapõõsal nö üle küpseda ja pärast seda viinamarju veel kuivatatakse päikese käes lausa rosinataoliseks. Nii saadakse magusat serrit, mida mõnikord nimetatakse ka rosinaveiniks ja AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 8 mille tunneb ära etiketil oleva märke "Pedro Ximenez" järgi
veest, pärmist, humalatest. Siider. Siider on lahja alkohoolne jook. Seda valmistatakse õuna- või pirnimahlast kääritamise teel. Siidri valmistamisel ei kasutata pärmi. Õunad ise sisaldavad pärmi, mis soodustab kääritamist. Vein. Vein on kääritatud viinamarjamahl. Veini alkoholisisaldus on 5,5 – 14,5%. 65 Kui veinile lisada viinamarjapiiritust, saab kangestatud veini. Sellise veini alkoholisisaldus on 15 – 22%. Veinid liigitatakse: punased veinid, valged veinid, roosad (rosé) veinid, vahuveinid (sh šampanjad), kangestatud veinid. Punast veini valmistatakse parkaineterohketest punastest viinamarjadest. Viinamarjamahla kääritatakse koos marjakestade ja seemnetega. Valgeid veine valmistatakse nii valgetest kui ka punastest viinamarjadest. Viinamarjamahla kääritamisel eraldatakse marjakestad
suhteliselt kõrge alkoholisisalduse ja mahedamõrkja aroomiga. Tavaliselt lisatakse veinile veidi komplekssust tammevaati kasutades. Vein on arvestatav kaaslane erinevatele mereandidele ja kalaroogadele. Tammevaadis laagerdunud veinid panevad õla alla ka linnulihast ja metslindudest valmistatud toitudele. Vernaccia di San Gimignano valge kuiv vein Toscanast. Vernaccia di Serrapetrona kergelt gaasiline punavein Marche piirkonnast. Vernaccia di Oristano Sardiinias valmistatav kangestatud serri tüüpi vein. Vernaccia di Cagliari Sardiinia valge kuiv vein. Kõik need pole valmistatud Vernaccia viinamarjast, vaid tulenevad sõnast vernacular (algupärane). Veine kutsuti Vernacciaks ja Vernageks. Seda sõna kasutatasid veinikaupmehed keskajal ning sellest ka erinevad Vernaccia'd. Viognier Rhone'i oru väga kvaliteetne valge marjasort, mida kasvatatakse Põhja-
nev sort. Itaalias Piemontes valmistatakse sellest suurepäraseid magusaid vahuveine Asti ja Moscato d´Asti. Populaarne ka Alsace´is, Kreekas, Krimmis, Lõu- Sauvignon Blanc – prantsuse vii- na-Hispaanias ja Austraalias. Prantsusmaal saab sellest kangestatud veini Chardonnay namarjasort (Bordeaux´s ja Loire´i Muscat de Beaumes de Venise. 28 29 Gewürztraminer – Tramineri sor- mahlakat, vähese happega veini andev mari, mis katab neljandiku Saksa-
tüüpilised on ka piri-piri road (teatud liiki tshillipipar, tähendab suahiili keeles pipar) vürtsika tshillikastmega grillkana, sealiha, mereannid vms. Portugali veinid üllatavad suure valiku ning kõrge kvaliteediga. Hästi maitsvad ja kerged on maa kirdeosa veinipiirkondade vinho verde (e.k. roheline vein) veinid - noored, 8-12º alkoholisisaldusega punased, roosad ja valged, millest viimased on tunnustatud ka väljaspool Portugali. Loomulikult seostub Portugaliga port ehk kangestatud vein, mida on väga palju erinevaid liike ja mis on samuti hinnatud ekspordiartikliks. Kohalikku õlut on mitu sorti ning nad kõik on head janukustutajad. Transport Portugalis on hästi välja arendatud raudtee- ja bussivõrk. Algarves on nii linnadevahelised kui 118 linnasisesed bussiliinid. Bussijaamades on saadaval sõiduplaanid. Bussipilet Praia da Rochast Portimasosse maksab u 1.20
208. Aperitiivide serveerimine Aperatiiv tuleb prantsuskeelsest sõnast aperitif , aga algselt ladinakeelsest sõnast aperie, mis tähendab avama. Aperatiivi pakutakse enne söömist ning see peab olema mahlane ja värske happega, et tekitada söögiisu. Peale söögiisu tekitamist peab aperatiiv täitma ooteaega ning looma meeleolu. Aperatiivi tellimus võetakse kohe, kui antakse menüü. Aperatiiviks võib sobida : 1)vahuvein; 2) sampanja; 3)valged ja roosad (rose´) veinid; 4) kangestatud veine; 5)bitterid; 6)kuivi kokteile; 7) õllesid; 8)kangeid alkohoolseid jooke, näiteks valget viina või aniisiviina. 209. Eelroogade serveerimine Külmad eelroad muudavad laua mitmekesisemaks ja soodustavad isu tekkimist.Neid serveeritakse põhiliselt portselan ja fajanssnõudes. Roogade serveerimis temperatuur on 2 14 C. Külma eelroa võib kliendile ulatada individuaalsel taldrikul või vaagnal. Kui külm eelroog serveeritakse vaagnalt, on eelkattes tavaliselt suupiste
annaabi.ee 
