Oksiidid, alused, soolad (1)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Leelis- ja leelismuldmetallid

Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused ­ leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) kasutatakse seebi valmistamisel.

Keemia

3

doc

Konspekt.

Kõik leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid on tugevad alused-leelised. Lubjapiim ­ tahke kustutatud lubi+vesi=piimjas segu Lubjavesi ­ lubjapiima filtreerimisel. NaOH- vajalik keemiatoostuses,oluline reaktiiv eemialaborites. Kas seebi valmistamiseks. CaOH ­ ehitusmaterjalide valmistamine. Lubimört ­ CaOH+vesi+liiv = hea sideaine. Kustuta lubi ­ kas põllumajanduses , vähendatakse muldade hapelisust Viljapuutüvede valgendamisel. *soolad Leelis ja leelismuld metallide soolad on kristallsed ained Valdav iooniline side. *kõrge sulamistemp. *plastilisus puudub,kristallid on küllaltki kõvad kuid haprad. *enamasti valged *tugevad elektrolüüdid. Lahustuvus vees on erinev, Leelismetallid SOOLAD reegline hästilahustuvad ­ *Leelismetalli katiioonide vastastiktoime anioonidega on nõrk. *leelismuldmetallide katiioonide vastastiktoime anioonidega vastastikmõju On tugevam., sest katioonide iooniraadiused on väiksemad ja ioonide laengud suuremad.

Keemia

3

doc

LEELISMETALLID. NAATRIUM

jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tekib oksiid (Li2O), naatriumiga peroksiid (Na2O2) ning kaalium ja teised annavad hüperoksiidi (KO2). · Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid · Leelismetallide oksiidid ­ tahked valged ained, tugevad aluselised omadused. Reageerimisel veega tekib leelis (Na2O + H2O 2NaOH). Naatriumperoksiidi reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2).

Keemia

3

doc

Leelismetallid

jt…).  Kõige levinumad on naatrium ja kaalium.  Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena  Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga.  Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all).  Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O  NaOH + H2).  Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tekib oksiid (Li2O), naatriumiga peroksiid (Na2O2) ning kaalium ja teised annavad hüperoksiidi (KO2).  Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid  Leelismetallide oksiidid – tahked valged ained, tugevad aluselised omadused. Reageerimisel veega tekib leelis (Na2O + H2O  2NaOH). Naatriumperoksiidi reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2).

Orgaaniline keemia

10

doc

II A rühma metallid

1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele,

Keemia

16

pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 3 1) Reageerimine hapnikuga Õhus ja eriti hapnikus oksüdeeduvad metallid väga kiiresti ja nagu eelpool kirjutatud võivad rubiidium ja tseesium õhus ja hapnikus põlema süttida. Hapnikuga reageerimisel peaks leelismetall moodustama oksiidi üldvalemiga E2O, kuid reaalselt moodustub selline oksiid ainult liitiumi reageerimisel hapnikuga. 4Li + O2 2Li2O Liitiumi põlemine õhus (Pildiallikas: http://flickr.com/photos/37388341@N00/590738787 ) Teised leelismetallid annavad hapnikuga reageerimisel kas peroksiide või hüper- ehk superoksiide. Peroksiidid ja superoksiidid on sellised ioonilised ühendid, mille struktuuris esinevad vastavalt perok-

Keemia

12

doc

Lühikokkuvõte

Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Oksüdeerumine (tekivad aldehüüdid; katalüsaatoriteks Cu, Ag.): 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O Täielik põlemine: CH3CH2OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter): CH 3CH2OH CH2 = CH2 + H2O (300 oC ­ 400 oC , Al2O3) 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC ­ 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad ­ alkoholaadid; soola nimetuse lõpp ­olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30

Keemia

5

docx

Keemia kontrolltööks kordamine Metallid: lk 122-200

kuumutamisel saab eelmaldada. Jää karedus ehk mittekarbonaatne- põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad- kloriidid, sulfiidid jt. kuumutamisel ei kao. siirdemetallid- perioodilisudtabeli B-rühmade elemendid. amfoteersus- aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega. passiveerumine- metalli pinnale tekib kaitsev oksiidikiht. p-metallid- IIIA ­ VIA rühma aktiivsed metallid. d-metallid ehk siirdemetallid- B-rühma metallid, oksiidid on tahked, vees lahustumatud ja värvilised. 1. Raskemetallid põhjustavad depressiooni, psüühikahäireid, vaimset arengupeetust ja ensüümihäireid. Need satuvad keskkonda metallide kaevandamisel, väetiste tootmisel ja väetamisel, ning liikluses. Looduslikud raskemetallide allikad on vulkaaniline tolm, metsade või muude ökosüsteemide põlengud. 2. Kationiit on ioniit, mis on võimeline vahetama katioone.

Metallid

Kommentaarid (1)