II A RÜHMA METALLID (4)

II A RÜHMA METALLID:
moodustavad veega reageerides leeliseid. loovutavad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures , mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Leekide värvused: Ca- telliskivi punane, Sr- punane, Ba- kollakasroheline Füüsikalised omadused: värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. pehmed , suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused:
keemiliselt aktiivsed, keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla.
Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid . Reageerimisel happega tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik . Leelismuldmetallid reageerivad veega ning saadusteks on vastava metalli hüdroksiid ja vesinik
BERÜLLIUM: on kergete, korrosioonikindlate ja heade mehhaaniliste omadustega sulamite komponent. Berülliumsulamitest tehtud detailid ja seadmed taluvad suurepäraselt koormust ja on kulumiskindlad. Berülliumsulamitest valmistatud tööriistad ei anna metalliga kokkupuutes sädemeid, mistõttu saab neid rakendada lõhkeainetööstuses. Berülliumioonid blokeerivad organismi ensüümsüsteeme. Berüllium on mürkmetall, mis ei ole elutegevuseks vajalik. Berülliumiühendid on mürgised , allergilised ja kantserogeensed , mis põhjustavad kopsu- ja luuvähki, alandavad vererõhku ja kehatemperatuuri. Nad mõjuvad nahale ja limasnahkadele ärritavalt ja avaldavad sööbivat mõju.
MAGNEESIUM : kasutatakse valgustus - ja signalisatsioonirakettides ning süütepommides. Enamik magneesiumit läheb siiski sulamite tootmisesse. Kuna magneesiumsulamid on kerged ja heade mehhaaniliste ning tehnoloogiliste omadustega, siis kasutatakse neid väga palju lennunduses, aga ka transpordivahendite, tehiskaaslaste ja rakettide konstruktsioonis, aparaadiehituses, elektroonikaseadmete, konteinerite, olmeseadmete, karkassmööbli jm valmistamisel. Magneesium leiab rakendust nii säraküünaldes aga ka sulamitena mitmetes sõidu- ja elektroonikavahendites ning kosmoseaparaatides. Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit.
Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse
osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi
ülekandes, valkude biosünteesis, vere hüübimises, ensüümide talitlustes, süsivesikute, valkude, lipiitide, nukleiinhapete ainevahetuses ja võtab osa paljudest teistest bioprotsessidest. Spordis on magneesiumil eriti tähtis roll lihaste seisundi reguleerimises ja lihaskrampide ärahoidmises.
Magneesiumil on rahustav ja stressi maandav ning veresooni laiendav toime
STRONTSIUM : Strontsiumiühendeid sisaldavad eriklaasid neelavad röntgenikiirgust. Selliseid eriklaase kasutatakse teleri kinoskoopide ja mitmete röntgeniseadmete kaitseekraanide valmistamiseks. Strontsiumi biofunktsioonidest teatakse vähe. Näiteks on teada, et ta võtab osa luudes ja hammastes kulgevatest ainevahetusprotsessidest. Strontsiumühendeid on kasutatud luuhõrenemise ja hambakaariese ravil.
KALTSIUM :on inimorganismis kõige levinuim metalne element ja biometall.
Kaltsium tagab koos fosfori ja teiste elementidega luude, hammaste tugevuse,
vere hüübimisomadused, närviimpulsside edastuskiiruse, osaleb D-vitamiini ainevahetuses, organismi energiavahetuses, mõjutab veresoonte läbilaskvust, lihaste funktsioone, reguleerib südametegevust, kolesteroolitaset, täiskasvanul ka insuliini eritumist, vahendab hormoonide toimet, aktiviseerib ensüümide toimet.
BAARIUM : Baarium ei ole biometall, sest ei ole teada seni ühtegi tema biofunktsiooni, kus ta osaleks
RAADIUM:radioaktiivne metal. Looduses ei leidu vabalt.
Leelismetallide oksiidid:
* BeO – berülliumoksiid on kuumutamata väga hügroskoopne. Kõrge sulamistemperatuuri tõttu kasutatakse teda kuumakindla ainena metallisulatustiiglites, raketi soojuskaitseekraanides. BeO helendumist UV-kiirguses kasutatakse ära eriklaasides, mille põhjal valmistatakse luminestsentslampe ja luminofoore, tuumareaktorites neutronite aeglustites ja peegeldites.
*MgO – magneesiumoksiid
Magneesiumoksiid on valge värvusega vees vähelahustuv rasksulav ühend. Seda on kasutatud meditsiinis mao ülihappesuse vähendamiseks. Kasutatakse ka tulekindlate materjalide valmistamiseks ning soojusisolaatorina
* CaO – kaltsiumoksiidi tuntakse kustutamata lubjana või ka põletatud lubja nime all. Kaltsiumoksiidi reageerimine veega on väga eksotermiline. Selle reaktsiooni käigus eraldub nii palju soojust, et tekkiv lahus võib kuumeneda keemiseni. Antud protsessi nimetatakse lubja kustutamiseks ja reaktsioonil tekkinud kaltsiumhüdroksiidi kustutatud lubjaks .
CaO + H2O _ Ca(OH)2
Kaltsiumoksiid on tähtis sideaine ehituses ja teda kasutatakse veel gaaside ja vedelike kuivatamiseks
Leelismetallide hüdroksiidid:
*Ca(OH)2 – kaltsiumhüdroksiid on kustutatud lubi, sest ta tekib kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubja reageerimisel veega. CaO + H2O _ Ca(OH)2
Kaltsiumhüdroksiid lahustub vees vähe ja tema segamisel veega moodustub valge piimataoline mass, mida argielus nimetatakse lubjapiimaks. Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel. Tema segu liiva ja veega nimetatakse lubimördiks
Leelismetallide soolad :
* MgCO3 – magneesiumkarbonaat on kohev valge kristalne aine, mida kasutatakse hügieeni- ja
kosmeetikavahendite (hambapasta, puudrid) ning metallide puhastusvahendite valmistamisel ja klaasitööstuses.
*CaCO3 – kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubja ehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse
* CaSO4 – kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine.
* BaSO4 – baariumsulfaat on valge kristalne tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Baariumsulfaadi baasil valmistatud tsement ja betoon neelavad hästi radioaktiivset kiirgust, mistõttu leiavad viimased kasutust radiatsioonikaitse ekraanides. Medistsiinis kasutatakse baariumsulfaadi lahust kontrastainena mao ja soolte röntgenoloogilistel uurimisel .
*CaCl2 – kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob
õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi .kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning
orgaaniliste vedelike kuivatamiseks
*Ca(NO3)2 – kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina. kasutatakse väetistena, puhta CaO saamiseks, kuid ka lõhkeainetes
Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks
*Ca3(PO4)2 – kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu.
Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse.
Pehme ja kare vesi.
Karedaks veeks nimetatakse sellist vett, milles on palju lahustunud kaltsiumi- ja
magneesiumiühendeid ja need põhjustavadki vee karedust . Eriti suure karedusega on merevesi . Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud asjaolust, et seebi koostisesse kuuluvate rasvhapete soolad reageerivad kaltsiumi- ja magneesiumioonidega, mille tagajärjel tekivad rasklahustuvad ühendid, mis helvestena pesuvette sadenevad. Kaltsium- ja magneesiumioonide sidumise määral muutub vesi pikkamööda
pehmemaks. Seepärast ongi alati pesemisel karedas vees seebikulu suurem, kuna osa seebist kulub vee pehmendamiseks. Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud asjaolust, et seebi koostisesse kuuluvate rasvhapete soolad reageerivad kaltsiumi- ja magneesiumioonidega, mille tagajärjel tekivad rasklahustuvad ühendid, mis helvestena pesuvette sadenevad. Kaltsium- ja magneesiumioonide sidumise määral muutub vesi pikkamööda
pehmemaks. Seepärast ongi alati pesemisel karedas vees seebikulu suurem, kuna osa seebist kulub vee pehmendamiseks