Keemia happed, soolad, kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA

Happed (kordamine) happe nimetus happe valem happe anioon ja selle nimetus happele vastava soola valem (näide) soola nimetus vesinikfluoriidhape HF F-        fluoriidioon CaF2 kaltsiumfluoriid vesinikkloriidhape soolhape HCl Cl-       kloriidioon NaCl naatriumkloriid vesinikbromiidhape HBr Br-       bromiidioon KBr kaaliumbromiid vesinikjodiidhape HI I-     jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2-   nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3-  nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksulfiidhap e H2S S2-       sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid väävlishape H2SO3 SO32-   sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42-   sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32-   karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44-   silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat fosforhape H3PO4 PO43-   fosfaatioon Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat permangaanhape HMnO4 MnO4- permanganaatioon KMnO4 kaaliumpermanganaat Ülesanded 1. Vali õige: molekulid ei jagune lahuses ioonideks, kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks, osa molekule jagunevad lahuses ioonideks. Tugevad happed on sellised happed, mille kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks Nõrgad happed on sellised happed, mille osa molekule jagunevad lahuses ioonideks 2. Happeliste oksiidide ja vee reaktsioonil tekivad happed. Näiteks vääveldioksiidi ja vee reaktsioonil tekib väävlishape: SO2 + H2O →H2SO3 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid:
a) süsinikdioksiid + vesi → süsihape
b) vääveltrioksiid + vesi → väävelhape
c) dilämmastikpentaoksiid + vesi → lämmastikhape
d) tetrafosfordekaoksiid + vesi → fosforhape CO2 + H2O → H2CO3 SO3 + H2O → H2SO4 N2O5 + H2O → 2HNO3 P4O10 + 6H2O → 4H3PO4

3. Vali loetelust kaks õiget. süsihape (kergesti lagunev), ränihape (geeljas aine), keedusool, väävlishape, lämmastikhape. Happevihmade põhjustajaks võivad olla vihmavees lahustunud väävlishape ja
lämmastikhape 4. Moodusta õiged paarid: H2S, SiO2, SO2, H2SO4, HCl, CO2. Hape, mis saadakse gaasilise vesinikkloriidi lahustamisel vees.   HCl
Oksiid, mis on üks peamisi happevihmade põhjustajaid. H2SO4
Oksiid, mida kasutatakse karastusjookide valmistamisel. CO2
Hape, mis tekib mädamunalõhnaga mürgise gaasi lahustamisel vees.   SO2
Tugev hape, mille kontsentreeritud lahus on tugev oksüdeerija ning mille lahust
kasutatakse autoakus.   H2S
Oksiid, mis vees ei lahustu ega reageeri veega.   SiO2 5. Leia loetelust happed ja lihtained. CuOH, H3BO3, HNO3, NaCl, ZnSO4, O2, BaS, H2SO4, HCl, HCOOH, Fe, CaO, H2O,
H3PO4, H2S, NO, Co. Happed: H3BO, HNO3, H2SO4, HCl, HCOOH, H3PO4, H2S
Lihtained: O2, Fe, Co 6. Kirjuta välja eelmise ülesande hapete anioonid koos laenguga (näiteks SiO4 4-). Anioonid on … BO-3 NO3- SO4-2 Cl- CO2-2 PO4-3 S-2

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 2 allalaadimist

Keemia happed-soolad-kordamisküsimused #1

Keemia happed-soolad-kordamisküsimused #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2020-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

391210 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Happed

1. Hapete definitsioon happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone(H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happemolekulis. 2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon

Keemia

doc

Karboksüülhapped

aromaatse tuuma ühisesse -elektronide pilve. Seega on fenolaatioon stabiliseeritud, ta on nõrgem nukleofiil ja alus kui tavaline alkoholaatioon ega soovi nii hoolega vesinikiooni tagasi liita. O H O + H+ fenool fenolaatioon vesinikioon Sel põhjusel fenoolid on märgatavalt tugevamad happed kui on alkoholid Karboksüülhapetes on karboksülaatiooni negatiivne laeng jaotunud ehk määrdunud laiali ühtlaselt (delokalisatsioonud) kahe hapniku aatomi vahele, mis stabiliseerib osakest. Sel põhjusel karboksülaatioon on palju stabiilsem alkoholaatioonist ja fenolaatioonist ning süsteemi tasakaal dissotseerumisel ei ole nihutatud nii palju vasakule kui alkoholidel ja fenoolidel. Seega karboksüülhapped on alkoholidest ja fenoolidest tugevamad

Keemia

doc

Happed, alused, soolad

Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1

Keemia

doc

8.kl materjal HAPPED konspekt

HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed on ained, mis loovutavad prootoni H+. Enamik anorgaanilisi happeid on värvuseta läbipaistvad söövitavad vedelikud, hapetel on hapu maitse. Kõikide hapete vesilahused on söövitavad vedelikud. Happe valemis on alati vesiniku sümbol (H), kuid mitte kõik ained, mille koostises on vesinike aatomeid, ei ole happed. Nii happed kui nende vesilahused muudavad indikaatorite värvust. Indikaatorid on ained, mis muudavad sõltuvalt keskkonnast oma värvust. Õpime 8.kl hiljem. Happe sattumisel nahale tuleb nahka pesta suure hulga veega ja seejärel vastavat kohta neutraliseerida söögisooda lahusega. Happe vesilahuse valmistamisel tuleb valada alati hapet vette, mitte vastupidi! Happe lahustumisel eraldub palju soojust, st eraldub soojust ja selliseid protsesse, mille käigus eraldub soojust, nimetatakse eksotermilisteks

Keemia

doc

Metallid

CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus punaseks Metüüloranz punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi 1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4 2) Nõrgad happed: ainult osa happe molecule jaguneb lahuses ioonideks H2CO3, H2S Hapete nimetused: H2SO4 väävelhape (sulfaat) H2SO3 väävlishape (sulfit) HNO3 lämmastikhape (nitraat)

Keemia

odt

Keemia 10. klassi material

·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt

Keemia

rtf

Konspekt

SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi: a) üheprootonilised happed HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl

Keemia

docx

Elektrolüüdid

sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3); soolad nõrgad alused (NH3·H2O) Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse ained. kovalentse sidemega ained.

Üldkeemia

Rohkem sarnaseid