Kaltsiumi looduslikud ühendid (0)

Kaltsiumi looduslikud ühendid
CaCO3 – kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada. Kaltsiidi läbipaistvaks esinemiskujuks on islandi pagu, mida iseloomustab kaksikmurdumune. Läbi islandi pao vaadates näeme kõiki kujutisi kahekordselt. Kaltsiumkarbonaadi haruldasemaks kristallkujuks on aragoniit. Viimane on kaltsiidist suurema kõvaduse, tiheduse ja murdumisnäitajaga. Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärlites. Aragoniidi puuduseks on tema ebastabiilsus ning ta muundub aja jooksul kaltsiidiks. Sellega on seletatav pärlite vananemine ning nende tükkideks pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse.
CaCO3 + H2O + CO2→Ca( HCO3 )2.
Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad . Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel.
Koobastes toimub kaltsiumvesinikkarbonaadiga pöördprotsess ja vee aurustumisel sadeb kaltsiumkarbonaat uuesti välja. Seda on näha karstikoobaste laes alla rippuvate stalaktiitidena ja põrandal neile niiöelda vastu kasvavate stalagmiitidena. Stalaktiidid ja stalakmiidid on kaltsiidist.
CaSO4 – kaltsiumsulfaat
Kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina CaSO4 *2H2O, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine. Kuumutamisel (150-160 ºC) eraldub temast osa kristallvett ja ta muutub niiöelda põletatud kipsiks CaSO4*0,5H2O ehk 2CaSO4*H2O
CaSO4*2H2O→CaSO4*0,5H2O + 1,5H2O
Kui põletatud kipsile lisada vett, siis muutub see tagasi kipsiks ja mass kivistub. Sel omadusel põhineb kipsi kasutatakse ehituses, kunstis ja meditsiinis (kipsmähised luumurdude korral).
CaCl2 – kaltsiumkloriid
Kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi CaCl2 *6H2O. Selle omaduse tõttu kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks.
Ca(NO3)2 – kaltsiumnitraat
Kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina (di-, tri ja tetrahüdraadina). Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks.
2Ca(NO3)2→2CaO + 4NO2 + O2
Kaltsiumnitraati kasutatakse väetistena, puhta CaO saamiseks, kuid ka lõhkeainetes.
Ca3(PO4)2 – kaltsiumfosfaat
Kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Ta esineb selliste mineraalide nagu fosforiit ja apatiit koostises. Viimastest valmistatakse superfosfaati, mida kasutatakse põllumajanduses väga tähtsa fosforiväetina. Superfosfaat on kaltsiumdivesinikfosfaadi Ca( H2PO4 )2 ja kaltsiumsulfaadi CaSO4 segu. Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse.