ISLAND (0)

1 Hindamata

b> ISLAND
Üldandmed
Pindala: ~100 000km2
Rahvaarv: üle 300 000
Pealinn: Reykjavik
Tähtsamad keskused: Akureyri, Keflavik (lennujaam)
Riigikord: Vabariik
Geograafiline asend

Saareriik, Atlandi ookeani Põhja osas, polaarjoone lähedal
Hõlmab põhisaare Islandi ja arvukad väikesaared ümbruses
Lähimad piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared
Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin.

Loodus
Geoloogiline ehitus ja pinnamood

Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel.

Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett.
400- 800m kõrgune platoo ehk lavamaa
31 tegevvulkaani
Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki
Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL
Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud

Kliima

Lähis polaarses kliimavöötmes
Kliimat mõjutavad: Sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru; Ida-Grööni põhja ja idarannikul
Temperatuur: jahe suvi 8-12C; pehme talv -3 - +2C
Sademeid on palju ~1000-200mm (lumi, vihm )

Siseveed

Jõgede võrk on tihe, need on lühikesed ja veerohked. Neil on palju jugasid.
Järvi on vähe ja need on väikesed. Suurim järv 3 korda väiksem kui Võrtsjärv.
Palju on kuumaveeallikaid, millest suurest suur osa on geisrid .

Mullad

1) 60% territooriumist katab vulkaaniline murdmaterjal. 2) Rannikualadel on väheviljakad mullad.

Taimkate

Island asub tundravööndis ja seega on valdav tundra taimestik - samblad ja samblikud.
2) Liustikud ja sisemaa laavaväljad on taimkatteta.
3) Niiskemas ja soojemas edelaosas leidub madalatega metsasalusid.

Loodusvarad

Kala- Island on kalasaagilt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. ( tursk , kilttursk, (p/b)altus, muiva, meriahven, lõhe , forell)
2) Mereimetajad - Hülged ja kääbusvaalad.
3) Koorikloomad- krevetid , krabid
4) hüdroenergia .
5) Geotermaalenergia- maa sisesoojus.

Rahvastik

Rahvastiku keskmine tihedus on 3 in/km²
2) 2/3 rahvastikust elab pealinnas ja selle ümbruses. Riigi siseala 80% territooriumist on asustamata.
3) Linnarahvastiku osatähtsus on väga kõrge. Üle 90%.
4) Island on üherahvuseline riik. Ligi 97% on põlised islandlased.
5) Islandi keel kuulub indoeuroopa keelkonda , germaani rühma.
6) Iive on väike, kuid positiivne.
7) Töötuid on praegu ligikaudu 4% ning see langeb.

Majandus

Islandi majandus põhineb kalandusel ja odaval energial
Viimastel kümnenditel ergutab riik majanduse mitmekesisust, erit kõrgtehnoloogiasektoris.

Põllumajandus

Haritavat maad on vaid 1% riigiterritooriumist. Heinamaa ja karjamaad moodustavad üle 20%
Seega on loodusolud taimekasvatuseks väga ebasoodsad. Kasvatatakse näiteks karrtulit, köögivilju, söödakultuurid jne
Põhiharu on loomakasvatus – eelkõige loomakasvatus
Palju on katmikalasid, mida köetakse kuumaveeallikatest saadava veega. Kasvatatakse köögivilju – kurk , tomat, redis aga ka banaane ja viinamarju.
Viimastel aastatel on hakatud tegelema karusmarjakasvatusega.
Järjest rohkem areneb taluturism

Kalandus

Kala ja kalatooted – 40% ekspordist

Energiamajandus

Geogermaalenergia
Hüdroenergia – ülejäänud.

Töötlev tööstus

Alumiiniumitööstus – põhineb odaval energial
Laevaehitus ja – remont
Kergetööstus – villatööstus ja naha- ja jalatsitööstus

Kõrgtehnoloogia

Viimastel kümnenditel on toetatud tarkvaraarendust – geenitehnoloogia .

Turism

Kiiresti arenev majandusharu, põhineb Islandi unikaalsel loodusel.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TriiinuO Õppematerjali autor

ISLAND geograafia Geoloogiline ehitus pinnamood

Sarnased õppematerjalid

pptx

ISLAND

ISLAND 7.klass Islandi vabariik (Andmed) • Islandi Pindala 103 125 km² • Islandi rahvaarv 317 351 (juuni 2014) • Islandi pea linn on Reykjavík Asukoht • Islandi saar asub kaugel maailma ääres, Euroopa ja Ameerika vahel Gröönimaa lähedal. • Ja puhas Islandi õhk on eriline ja tervistav. Tekkime • Erinevalt ülejäänud Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. • Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Loodus • Islandi pindala on 103 000 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad. • Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid

Geograafia

pdf

ROOTSI

ROOTSI Üldandmed: Pindala: üle 500 000 km2 Rahvaarv: üle 9 miljoni Pealinn: Stockholm Suuremad linnad: Malmö, Göteborg, Uppsala Kuningas: Karl XVI Gustaf Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia GEOGRAAFILINE ASEND  Paikneb Põhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas.  Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri.  Piiririigid on idas Soome ja läänes Norra.  Lähiriigi Taaniga on ühendatud silla abil üle ÖRESUNDI väina.  Lääneosas on Taanist eraldatud SKAGERRAKI ja KATTEGATI väinadega.  Suuremad saared on GOTLAND ja ÖLAND LOODUS Pinnamood  Lääneosas asub SKANDINAAVIA mäestik. Kõrgeim punkt on KEBNEKAJASE (üle 2000 m)  Ida- ja lõunapoolne osa madaldub järk-järgult Läänemere suunas.  Põhjaosas asub NORRLANDI platoo, Lõunas asub SMÅLANDI tasandik. Nende vahel suurte järvede piirkonda jääb Kesk-Rootsi madal ja tasane SKÅNE madalik, ida osas asub Bot

Geograafia

pptx

Island

Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Vulkaanid Aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Kliima Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Loomad Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006) Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Ümbritsev meri on väga kalarikas. Loomi on vähe. Enne inimasustuse teket oli vaid polaarrebane. Meri ja siseveed

Geograafia

docx

Islandi referaat

SISUKORD 1. ISLANDI ÜLDANDMED 17.juunil 1944 kuulutati Island vabariigiks. Pealinnaks on tal Reykjavík. Riigi pindala on 103 000 km2, seega on ta rohkem, kui kaks korda suurem, kui Eesti. Rahvaarv Islandis seisuga 1.juuli 2008 on 320 000 ning rahvastiku tihedus on 3,2 in/km2. Keskmiseks elueaks on Islandis 80 aastat. Islandi Vabariigi president on Ólafur Ragnar Grímsson, ta on ametis aastast 1996 (tagasi valitud 2000 ja 2004). Alates 1.veebruarist 2009 on Islandi peaministriks Jóhanna Sigurardóttir.

Geograafia

docx

Islandi Vabariik

ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Loodus Geoloogiline ehitus Erinevalt muust Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane

Geograafia