PERUU Geograafiline
asend - kaart
Peruu
asub Lõuna-Ameerika lääneosas Tšiili ja Ecuadori vahel,
naaberriikideks veel Kolumbia, Brasiilia ja Boliivia; lääne-ja
lõunaosast piirnebVaikse ookeaniga.
Riigi
üldandmed
Lipp :
Vapp : Hümn: Somos libres, seamoslo siempre
Riik:
Peruu vabariik
Pindala: 1 285 220
km²
Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009)
Riigikeel :
hispaania , ketšua
Riigikord:
konstitutsiooniline vabariik
President :
Alan
Garcia Perez
Peaminister :
Javier Velasquez
Pealinn:
Lima
Ajavöönd:
-5
Rahaühik:
(PEN)
Haldusjaotus :
Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (
Amazonas , Ancash, Apurimac,
Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco,
Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios,
Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali )
Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima
provints ei kuulu ühtegi piirkonda.
Looduslikud
tingimused
Kliima:
varieerub troopilisest idas kuni kuiva
kõrbeni lääneosas, Andides mõõdukalt jäine
Maastik :
läänes rannikutasandik, Andides kõrge
ja järsk ebaühtlane pinnas, idaosas Amazonase nõo
madalik Madalaim
punkt: Vaikne ookean 0 m
Kõrgeim
punkt: Nevado Huascaran 6,768 m
Rannikujoon:
2,414 km
Looduslikud ressursid : vask, hõbe,
kuld ,
nafta ,
puit, kala, rauamaak, kivisüsi, fosfaat,
kaaliumkarbonaat ,
hüdroenergia, maagaas
Maakasutus:
põllumaa 2.88 % , püsikultuurid 0.47
% , muu 96.65 %
Ohud:
maavärinad, tsunamid, üleujutused, maalihked, kerge
vulkaaniline aktiivsus
Keskkonnaprobleemid:
metsaraie (ebaseaduslik); ülekarjatamine viib pinnase
erosioonini, kõrbestumine; õhusaaste
Limas ; jõgede ja rannikuvete
reostus nii kohaliku omavalitsuse tegevuse tagajärjel kui
kaevandamise jäätmete tõttu
Ajalooline
kujunemine – iseseisvaks riigiks
Iidne Peruu oli
asukohaks mitmetele prominentsetele Andide tsivilisatsioonidele,
eriti inkadele, kelle
impeerium hõivati Hispaania vallutajate poolt
aastal 1533. Peruu
iseseisvus kuulutati välja 28. juuli
1821 .
aastal, ülejäänud Hispaania väed löödi välja aastal 1824.
Riigi
arengutase
Võrdlus
Eesti, Saksamaa, Nigeri ja Türgiga
Riik
SKT 1 el. kohta USD
Rahvastiku hõivatus %
Keskmine eluiga
Imiku-
suremus /
1000 sünni kohta
Sündimus/
1000 inimese kohta
Suremus/
1000 inimese kohta
põllumajandus
tööstus
teenindus
M
N
Peruu
8500
0,7
23,8
75,5
25,8
26,4
28,62
19,38
6,14
Eesti
21 000
4,7
33,7
61,6
36,5
43,5
7,32
10,37
13,42
Saksamaa
35 400
2,4
29,7
67,8
42,6
45,2
3,99
8,18
10,9
Niger 700
90
6
4
14,9
15,4
116,66
51,6
14,83
Türgi
11 900
29,5
24,7
4,.8
27,4
28,1
25,78
18,66
6,1
Võrldevad
diagrammid: Rahvastiku
hõivatusKeskmine
eluigaImiku
suremus, sündimus, suremus ( 1000 inimese kohta)
Kaubavahetus
Eksport Ekspordimaht:
31.53 miljardit $
Eksporditav kaup:
vask, kuld, tsink,
toornafta ja naftatooted, kohv, kartul,
spargel , tekstiilitooted,
kalatooted Ekspordipartnerid:
USA 18.9%, Hiina 14.9%,
Kanada 7.8%, Jaapan 6.6%, Tšiili 5.5%
Import Impordimaht:
28.44 miljardit $
Imporditav kaup:
nafta ja naftatooted, plastmassid, masinavärk, sõidukid, raud
ja teras, nisu, paber
Impordipartnerid:
USA 24.5%, Hiina 10.6%, Brasiilia 7.8%, Tšiili 5.3%, Ecuador
5.2%,
Argentiina 4.7%, Kolumbia 4.1%
Kaubanduse
struktuur - Peruu eksport ja import on tänu välistele kõikumistele ja siseprobleemidele nii ebaühtlased, et on raske määratleda, mida võib pidada tavaliseks struktuuriks kaubanduses.
- President Garcia pooldab vabakaubandust.
- 1.veebruaril 2009 jõustus Kaubanduse Edendamise leping USA ja Peruu vahel, mis avab tee suuremale kaubavahetusele ja investeerimisele kahe majanduse vahel.
- Arengutasemelt kuulub Peruu uustööstusmaade hulka.
Inimarenguindeks
Aasta
Indeks
Koht
2003
0,762
79
2004
0,767
82
2005
0,773
87
2006
0,788
79
2007
0,806
78
Rahvaarvu
muutumine 1950-2009AASTARAHVAARV1950
7 969 000
1960
10 022 000
1970
13 447 000
1980
17 295 000
1990
21 500 000
2000
27 012 900
2009
29 547 000
Loomulik
iive: Aasta
Loomulik iive %
2000
1,75
2001
1,7
2002
1,66
2003
1,61
2004
1,39
2005
1,36
2006
1,32
2007
1,289
2008
1,264
2009
1,229
RAHVASTIKUPÜRAMIID:Usundid: Rooma katoliku 81,3%,
evangeelse 12,5%, muud 3,3%, määratlemata või ükski 2,9% (2007
loendus)
Rassid: Ameerika indiaanlased 45%,
segaverelised (Ameerika
indiaanlaste ja valgete segu) 37%, valged 15%, mustad, jaapani, hiina
ja muud 3%
Keeled: Hispaania (riigikeel), ketšua keel (riigikeel),
aimara, ja suur hulk väiksemaid Amazonase keeli
Rahvastiku tihedus: 22.1 in/km²
Rahvastiku paiknemine: tihedalt Lima ja Amazonase ümbruses,
hõredamalt Andides
Suuremad linnad: Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja
Iquitos
Kõik kommentaarid