Põhja-Itaalia oli tööstuslinn, kus toimus linnastumine tänu välismaisele kapitalile. Lõuna-Itaalias aga olid majanduskriisid ja skandaalid, kuna seal valitses hoopis põllumajandus. Teistele suurriikidele jäi Itaalia majandus üldiselt alla. Itaalias valitses samuti koloniaalpoliitika, põhilised huvid olid seotud Põhja- ja Kirde-Aafrikaga (Liibüa, Abessiinia) ning Türgile kuuluvate Dodekaneesidega Egeuse meres. Tuge otsis Saksamaalt ja Austria-Ungarilt. AUSTRIA-UNGARI Valitses kaksikmonarhia (keiser). 2/3 elanikkonnast tegeles põllumajandusega ning käsitöö ja kaubandusega. Riigis oli palju erinevate rahvuste esindajaid. Majandus valitses suurmaaomand kolmandik haritavast maast kuulus suurmaaomanikule. Tööstus arenes Austrias ja Tsehhias, kus olid suured ettevõtted ja pangad. Majanduses oli suur osa väliskapitalil. Venemaa soovis seal elavate slaavi rahvaste abil oma maid suurendada. JAAPAN Keisririik, feodaaliganditega. Majandus arenes järjest kiiremini ehk
Maailmasõja põhjused: 1. Suurriigid alahindasid ohtu, mis võib kaasneda suure sõjaga ja ei üritanud seda ära hoida. 2. Sõda romantiseeriti 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos (Bosnias) Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinard Gavrilo Principi poolt (serblane), sest A-U tahtis muuta kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks, mis ei meeldinud serblastele. SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J.Joffre’i kaitseplaan – Tugevad piirikindlused Saksamaa piiridele, hoogne pealetung sakslastele. INGLISMAA SÕJAPLAAN: Alguses plaan sõjast eemale jääda, saata finantsabi Prantsusmaale + 70 000 meest mandrile
Jaapan- Saksamaa koloniaalvaldused Aasias. USA eesmärgiks oli teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna- Ameerikas. 2. Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) * Serbias toimus sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. * Austria-Ungari oli valmis Balkani allutamiseks isegi oma kaksikmonarhia asendama kolmikmonarhiaga. * 1908. aastal liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina, see viis riigi teravasse vastasseisu Serbai ja Venemaaga. * Saksamaa sekkus olukorda ning sundis Venemaad taanduma. * Türgi nõrgenemine õhtuas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. *1912.a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli.
Saksamaa ei võinud omada lennuväge ega allveelaevastikku, tanke, lahingulennukeid ega raskeid kahureid, samuti kaotati sõjaväekohustus. Saksamaa armees võis olla kuni 10 000 meest ning vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Võitjariigid said õiguse okupeerida Reini jõe vasaku kalda, mis jäi nende käsutusse kuni 15 aastaks.Reini jõe vasakul kaldal ei tohtinud olla sõjaväelisi üksusi ega kaitseehitisi. Versaille' süsteemi tingimuste tõttu kannatas ka Austria. Austria Ungari kaksikmonarhia lagunes ning tekkis väike Austria vabariik, mille ühinemine Saksamaaga keelati ära 1919. aastal Saint Germani rahuga. Ungariga slmiti 1919 juunis Trianoni rahuleping - ligati ära etniliste ungarlastega asustatud alad. Territoorium vähenes 3,5 korda. Elanikkond vähenes 21 miljonilt 8 miljonile. 3,2 etnilist ungarlast sattusid teiste riikide kodanlaseks. Ungarile laskusid samuti reparatsioonid ja sõjaveälised piirangud.
· Türgi-lootis toetust ja kaitset. · Jaapan- Saksamaa koloniaalvaldused Aasias. USA eesmärgiks oli teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna- Ameerikas. 2. Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) * Serbias toimus sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. * Austria-Ungari oli valmis Balkani allutamiseks isegi oma kaksikmonarhia asendama kolmikmonarhiaga. * 1908. aastal liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina, see viis riigi teravasse vastasseisu Serbai ja Venemaaga. * Saksamaa sekkus olukorda ning sundis Venemaad taanduma. * Türgi nõrgenemine õhtuas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. *1912.a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli.
I maailmasõda Esimene maailmasõda toimus 1914. 28.juuli 1918. 11. november kell 11:00 Esimese maailmasõja põhjused: 1) Imperialism suurriikide soov domineerida väikerahvaste (ja väikeriikide) üle. Venemaa domineeris Läänemereäärsete väikerahvaste üle. 1908. aastal liitis Austri Ungari kaksikmonarhia oma valdustega Bosnia ja Hertsegoviina. Türgi huvi Balkani piirkonnas. 2) Suurbritannia ja Saksamaa rivaliteet koloniaalvalduste ja laevastiku osas. Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada. 3) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 1871
Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaenlane Saksamaa, kuna said lüüa Preisi sõjas. Saksamaa- Konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament. Liidu riik, domineeris Preisimaa. Kasvas marurahvuslus, suurriiklik patrionism. Liidulepingud austria-ungari ja itaaliaga. Koloniaalvallutusega kaasnes Inglismaa viha. Austria-Ungari-kaksikmonarhia, mitmeparteiline, Balkanil rivaalitses Venemaaga.1897. Saksamaaga Vene vastu. Liideti 1908 vägivaldselt Bosnia ja Hertsogoviinaga. Itaalia- Konstitutsiooniline monarhia,mitmeparteiline. Edutud katsed impeeriumi loomisel. Iseloomulikud on radikalismid. Põhjamaad- Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Liberaalne reziim. Vahendid mida suured riigid suunasid sõjatööstule,suunati kultuurile. Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi
Sotsialistid tahtid sotsialistlikku ühiskonnakorraldust kehtestada läbi reformide, kommunistid läbi revolutsiooni. Imperialism Imperialismi ajastul võimutsesid maailma suurriigid, kes soovisid omale võimalikult aplju koloooniaid luua. XIX saj lõpp kuni XX saj algus. Impeerium (tugev võim+territoorium, ka kolooniad). SB (põhiseaduslik monarhia) , USA, Prantsusmaa (vabariiklik kord), Saksamaa, Venemaa, Jaapan (keisririik) , Itaalia (kuningriik), Austria-Ungari (kaksikmonarhia),. Monopolide teke- suurettevõte või ettevõtete liit, mis annab turul enamuse ühest toodangust ja seetõttu dikteerib hinna. Kapitali väljavedu ületab sisseveo. Monopolid jaotavad omavahel ära maailmaturud. Suurriigid jaotavad kolooniad ära. I ms. Millal? Põhjused? Ajend? 28.07.1914---11.11.1918. A-U kuulutab Serbiale sõja---Saksamaa alistub Prantsusmaale. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast. Saksamaa ja SB võitlus riidlirolli pärast maailmas
Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka Ungari ja Tsehoslovakkia. Ungarist moodustus 1918. a. vabariik. Endisest Serbiast, Montenegrost ning Austria-Ungari küljest moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Osa Türgist läks Itaaliale ja Kreekale. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. Wilsoni 14 punkti
Miks tekkis kahe maailmasõja vahel paljudes Euroopa riikides diktatuur? 28. juulil 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Esimese maailmasõja võitsid Antanti riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia. Maailmasõja mõjul lagunesid mitmed suurriigid: Austria- Ungari kaksikmonarhia, Venemaa keisririik, Türgi sultaniriik. Impeeriumide lagunemised tõid eelduse uute riikide tekkeks: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia nimetus kasutusel aastats 1929. Kuna maailnasõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA), valisid demokraatia tee ka kõik uued tekkinud riigid. Samuti kehtestati demokraatia ka mitmetes endistes mittedemokraatlikes riikides (Saksamaa). 1. septmbril 1939. a
Selle võidu mälestuseks lüüakse tänapäevalgi igal keskpäeval maailma kõigis katoliku kirikutes kirikukelli. (1) 1526 aastal läks Ungari Türgi võimu alla ja see oli nii 150 aastat. Austria, Saksa, Itaalia ja Poola ühendväed vabastasid Buda linna 1686. aastal. 1848. a puhkes Ungaris Prantsusmaa ja Austria eeskujul kodanlik-demokraatlik revolutsioon ja vabadussõda, mis suruti Vene tsaariväe abiga maha 1849. (5) 1867. aastal loodi Austria-Ungari kaksikmonarhia ning Austria keiser Franz Joseph krooniti ka Ungari kuningaks. Ungari sai oma põhiseaduse, parlamendi ja valitsuse. 1919. Aastal kuulutati välja Ungari Vabariik. II maailmasõjas oli Ungari jälle sakslaste poolel. Alguses sai Ungari oma vanad alad tagasi, aga pärast võeti Nõukogude võimu poolt kõik. 1949. a kuulutati välja Ungari Rahvavabariik, algas stalinlik diktatuur. Kolm aastat pärast Stalini surma puhkes revolutsiooon. Revolutsioon suruti vene vägede poolt maha ja paljud hukati
kõrgelt teineteise loomingut, nad olid ka head sõbrad. Sõprus kestis vaid kaks aastat. ,,XIX sajandi keskpaiku muutus ungari kirjandus realistlikumaks. Algas rahvaromantismi ajastu, mille poolitas 1848-1849. aasta revolutsioon. Perioodi esimesel poolel pöörati rohkem tähelepanu inimese ja ühiskonna suhetele. Keskseks luuletajaks sai Sándor Petfi. Teisel poolel pärast vabadusvõitluse lüüasaamist ja Austria absolutismi tugevnemist tekkis teatud resignatsioon, mis kestis kaksikmonarhia loomiseni (1867). Luule tegeles rohkem üksikisiku võimaluste ja kõlblusprobleemidega. Selle ajajärgu võimekaimaks esindajaks tõusis János Arany." János Arany Ungari Teaduste Akadeemia sekretär, peasekretär Loomingust -rahvusliku suuna esindaja kirjandus hakkas sel ajal huvituma kõigist vanadest ja rahvapärastest teemadest Aranyi peateosed on ajaloolised eeposed: Buda surm. Arany oli ungari tõlkekirjanduse esimene suurkuju, tõlkinud näiteks Shakespeare'i ,,Hamleti",
rahulolematu, äärmusparteide populaarsus Benito Mussolini Aust- Turumajandus. Kõik Habsburgide Venemaaga rivaalitses ria rahvusrühmad tahtsid konstitutsiooniline Balkanil. Ungar küll iseseisvust aga kaksikmonarhia. 1908 annekteeriti i kasutasid ühtse riigi Mitmeparteiline. Bosnia ja eeliseid, kaubeldes piiride Valitsused määrati Hertsogoviina. ja tollideta, olid rahvusestametisse annekteerima- sõltumata juriidiliselt parlamendiväliste vägivaldne liitma. võrdõiguslikud kogu määrustega. 1879 liit Saksamaaga keisririigi raames
· Aktiivne Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, hoides eemale Euroopa riike ja nende kaupu · 1898 vallutas USA Hispaanialt Kuuba ja Puerto Rico ning Filipiinid Jaapan · Valitses keiser Mutsuhite-Meiji, valitsusajal muutus Jaapan tugevaks imperialistlikuks riigiks · Tõestas sõjalist võimsust Vene-Jaapani sõjas sai Lõuna Mandz´uuria · 1910 annekteeris Jaapan Korea Itaalia · Heaolutase Euroopa madalamaid · Katsed luua impeeriumit olid edutud Austria-Ungari · Habsurgide kaksikmonarhia oli pidevas kriisis · keegi Euroopas ei teadnud mis saab riigist pärast Franz Joseph I surma Antant (1907) Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa Keskriigid ( Kolmikliit) (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Esimese maailmasõja põhjused · 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa, kes arenes kiiresti ja soovis juhtpositsiooni Euroopas.
Moldova Vene Impeeriumi koosseisu. 1867 müüdi Alaska USAle. 1905 aastal eraldus rahumeelselt Norra Rootsist. Iirimaa kuulus GBle, 20'date alguses toimus verine soda, tekkis Iiri Vabariik. Saksamaa ühines 1871 ja ulatus Metzist Läänemere lõunakaldani, põhjapoolseim linn oli Klaipeda (Memel), suurim Leedu sadamalinn. Poola oli jaotatud 3 riigi vahel: Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungarile. 3s keisririik oli Austria-Ungari, mis tekkis 1867, moodustus kaksikmonarhia. Austria keiser oli ühtlasi ka Ungari kuningas, kummalgi oli oma parlament, Viinis ja Budapestis, territoorium jagunes: Austria (Tsehhi, Põhja-Itaalia). Koloniaalriigid: Prantsusmaa: kuulus enamik Põhja-Aafrikast, Kesk- ja Lääne-Aafrikast. Prantsuse Guajaanas asub ka Prantsuse Leegioni väeosa, on ka Euroopa Kosmodroom. 1994 Kumandas kahe hõimu tüli Aafrikas, 0,5 miljonit inimest hukkus. Holland: Tähtsaim on Indoneesia (maailma 4s rahvaarvult), Hollandi Guajaana
Esimene maailmasõda (28 juuli 1914- 15 november 1918) Maailmasõda on laia haardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas. Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik.
Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka Ungari ja Tsehoslovakkia. Ungarist moodustus 1918. a. vabariik. Endisest Serbiast, Montenegrost ning Austria-Ungari küljest moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Osa Türgist läks Itaaliale ja Kreekale. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. · Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.
sajandil ja võitudega nende üle 17. sajandi lõpul pandi alus Austria suurvõimule. 18. sajandil lõid valitsejanna Maria Theresia ning ta poeg Josef II reformide läbiviimisega aluse moodsa riigi tekkele (keskvõim, koolikohustus, pärisorjuse kaotamine). 1804. aastal võttis keiser Franz I endale Austria keisri tiitli, 1806. aastal loobus ta tähtsuse kaotanud Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi kroonist. Niinimetatud "kokkuleppega" tekkis 1867. aastal Austria Ungari kaksikmonarhia, mis lagunes peale Esimest Maailmasõda. 1918. aastal loodud Austria Vabariik muutus väikeriigiks. 1938. aastal annekteeris Saksa Reich esimese riigina Austria. Riigi ja rahva roll sellel perioodil leiab alles nüüd aegapidi õiglast käsitlust ning tol ajal omandatud vara tagastamine ning samuti tänase riigi territooriumile küüditatud sunnitöölistele hüvituste maksmine on ka praegu täies jõus. 1945
Dialektiseadused! Killustatud saksamaa rahvas tahtis ühineda, kuid valitsejad mitte. 1820. tolliliit! Kujunes ülesaksamaaline turg. Moodustati Saksa riikide konföderatsioon ja Frankfrundi parlament. Poola, Kreeka, Belgia võitlesid oma riigi eest. 1848. toimus revolutsioonilaine, “vaeseid ühendas kadedus, rikkaid hirm”. Pariisis kukutati LP ja tuli Teine Vabariik, mida valitses Napoleon III. Ungari konflikt, tulemuseks oli 1867 kaksikmonarhia: Austria-Ungari. Uuusaegse euroopa paikaloksumise protsess käis. 1853-1856 toimunud Krimmi sõda lõppes V haledusega. Vkong. lepete lõpp! Pärisorjus kaotati Vl! Saksamaa ühendati Preisimaa juhtimisel. Preislased alistasid Nap3e ja piirasid pariisi sisse, pahempoolne ülestõus (Pariisi Kommuun) Otto von Bismarck oli põhiliseks arhitektiks. Tööstuslik pööre, sellega koos urbaniseerumine, kommunismi areng- Karl Marx ja Friedrich Engels. 3
1919-1939 (Versailles´i) 28. juunil 1919 sõlmitud ja 10. jaanuaril 1920 jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Pariisi rahukonverentsil osales 27 riiki, kellest 26 (v.a Hiina) + Saksamaa kirjutasid alla rahulepingule. Lepingu tingimused määrasid põhiliselt Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA. Saksamaa kaotas mitmed alad ning kohustus tunnustama iseseisvate riikidena Austriat, Poolat ja Tšehhoslovakkiat. Saint Germaini rahuleping (10.09.1919) lõpetas Austria-Ungari kaksikmonarhia eksistentsi Trianoni lepinguga (4. juuni 1920) sai Ungari tänased piirid: Austria-Ungari ja Rumeenia enne 1. maailmasõda Ungari tükeldamine - kaotas 72% maast ja 64% elanikest. maailmasõja järel püüti esmakordselt viia Euroopas kokku rahvus- ja riigipiirid (rahvaküsitlused). 1945-1991 (Jalta-Podstami) Alates 1991 (Berliini müüri ehk Belovežje) 5. Geopoliitilised arengud II MS järgses Euroopas 1949-1990 – Saksa DV
konkurents.) Inglismaa. Saksamaa põhirivaaliks mandril oli Pr, kellest hõivati peale Prantsuse-Preisi sõda (1870-1871) Elsass-Lotringi alad. Iseseisev töö. Austria-Ungari. Itaalia. Põhjamaad. Lugeda Balkani maad. (§ 3, lk.30-36) Iga riigi lühiiseloomustus - riigikord, majanduse, sisepoliitika, ja välispoliitika olulisemad jooned. Austria-Ungari Riigikord: Habsburgide konstitutsiooniline kaksikmonarhia. Mitmeparteiline. Valitsused määrati ametisse parlamendiväliste määrustega. Majandus: Turumajandus. Kõik rahvusrühmad tahtsid küll iseseisvust aga kasutasid ühtse riigi eeliseid, kaubeldes piiride ja tollideta, olid rahvusest sõltumata juriidiliselt võrdõiguslikud kogu keisririigi raames. Linnades arenenud tööstus, põllumajandus Sisepoliitika: Parlamendis olid esindatud peaaegu kõik rahvusrühmad, oli otsuste vastuvõtmine raskendatud
aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile kiire lõpu Napoleoni sõjad. Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse, seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803
*nõrk majandus *liit saksamaa ja Austria- Ungariga 1882 Austria-Ungari *monstrumriik *pinged Serbiaga *kaksikmonarhia 1867 *suurmaaomand *väliskapitali palju *rahvusküsimus tõsine Suurimad riikide vastuolud: I Saksamaa- Inglismaa: Saksal tugev laevastik, majandus tugev II Saksamaa- Prantsusmaa: Saksa muutub jõulisemaks III Venemaa- Austria-Ungari: Balkani ps. Venemaa- Saksamaa Tehnika areng Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke seeriatootmine.
.. relvajõud võisid koosneda vaid 100k´st elukutselisest sõdurist, osa Saksamaa territooriumist jäi 15neks aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See ala hõlmas Reini jõe vasakut kallast ja 50km laiust vööndit jõe paremal kaldal nimetatud piirkond kuulutati Reini DE militariseeritud tsooniks kus Sakslastel ei tohtind olla sõjavöge ega kindlustusi. Rahulepingud sõlmiti ka endise liitlastega Austri-ungari keisri riik lakkas olemast. Hävinud kaksikmonarhia asemele tekkis kolm riiki - Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega loodud poliitilist korraldust euroopas hakati nimetama Versai systeemiks. Versai rahuleingu koostis osaks oli Rahvasteliidu loomine, see oli rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti rahvusvaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuuriliste koostöö korraldamist rahvaste vahel.
liidusuhete sõlmimiseks Venemaaga, vältimaks sõda kahel rindel (Prantsusmaa oli nii või teisiti Saksamaa loomulik vastane). · 1890-ndatel pöörduti Euroopa-kesksuselt maailmapoliitikale- alustati koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel teisel kohal enne I maailmasõda). Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. 3.4. Austria-Ungari (lk.30-31): · Austria keisririigist moodustati 1867.a. kaksikmonarhia (Austria-Ungari loomisega püüti 1866.a. sõjas Preisimaaga lüüa saanud paljurahvuselist riiki tugevdada). · Riik koosnes: A) Austria keisririigist (Austria, Tsehhi, Sloveenia, Galiitsia ja Bukoviina). B) Ungari kuningriigist (Ungari, slovakkia, Horvaatia, Vojvodina). · Valitsevad rahvused riigis olid vastavalt austerlased ja ungarlased. · Austria-Ungari oli: personaalunioon (Austria keiser oli ühtlasi Ungari kuningas).
aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile kiire lõpu Napoleoni sõjad. Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse, seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803. aastal
keisririik piisavalt rahvuslik, sidus end liiga tihedalt maailmakaubanduse ja maailmarahanduse süsteemiga ja muutus liiga kosmopoliitiliseks (natsionalismi vastand). Pangermanistide liiduga sarnane ühing üritas piirata Poola mõju suurenemist Preisimaale kuuluvais linnades. Germanismi pealesurumist takistasid aga arenev turumajandus ja linnastumine, poolameelsust saanuks piirata vaid saksa natsionalistlike meeleolude õhutamise ja vägivallaga. Austria-Ungari: Habsburgide kaksikmonarhia oli kriisis. Austria parlament, milles olid esindatud kõik peamised rahvusrühmad, oli peaaegu halvatud, kuna pidev vastasseis saksa ja slaavi saadikute vahel ei võimaldanud otsuseid vastu võtta. Valitsused, mis määrati ametisse parlamendiväliste määrustega, üritasid toetuda monarhia säilimise pooldajatele, sõltumata nende rahvusest, kuid see õnnestus neil vaid suurte raskustega. Sotsiaalprobleemid Habsburgide monarhias olid sama kirjud kui riigi rahvuslik koosseis
Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemisele Inglismaaga, mis oli seni olnud suurim koloniaalriik maailmas. (Maailm oli 19.sajandi lõpuks sisuliselt suurriikide vahel ära jagatud ja veel hõivamata territooriumide pärast käis äge konkurents.) Inglismaa. Saksamaa põhirivaaliks mandril oli Pr, kellest hõivati peale Prantsuse-Preisi sõda (1870-1871) Elsass-Lotringi alad. Austria-Ungari Riigikord: Habsburgide konstitutsiooniline kaksikmonarhia. Mitmeparteiline. Valitsused määrati ametisse parlamendiväliste määrustega. Majandus: Turumajandus. Kõik rahvusrühmad tahtsid küll iseseisvust aga kasutasid ühtse riigi eeliseid, kaubeldes piiride ja tollideta, olid rahvusest sõltumata juriidiliselt võrdõiguslikud kogu keisririigi raames. Linnades arenenud tööstus, põllumajandus Sisepoliitika: Parlamendis olid esindatud peaaegu kõik rahvusrühmad, oli otsuste vastuvõtmine raskendatud
=>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck) >Keiser Wilhelm II (1888-1918) *saadab Bismarcki erru *eesmärk kindlustada juhtpositsioon Euroopas (kolooniad)=> tähelepanu armee ja laevastiku tugevdamisele *aktiivne ja agressiivne välispoliitika, ettevalmistused maailma ümberjagamiseks >1882-1915 Kolmikliit Austria-Ungari (e Habsburgide impeerium= sajandite jooksul kujunenud kirju kogum Kesk- ja Lõuna-Euroopa maid) >Austria-Ungari ,,kaksikmonarhia" loodi 1867. aastal >Franz Joseph I oli Austria keiser ja Ungari kuningas 1848-1916, poeg Franz Ferdinard mõrvati 1914. a >tahtis oma positsiooni Balkanil tugevndada >paljurahvuseline riik => sotsiaalsed probleemid; lahendamise asemel süvendati neid (nt Bosnia hõivamine) Prantsusmaa >Lüüasaamine Preisi-Prantsuse sõjas (1870) oli ränk (moraalselt + sõjakahjud + Elsass-Lotringi piirkonna kaotus!) =>välispoliitikas kujuneb eesmärgiks revans, 1872
tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Peale 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile kiire lõpu Napoleoni sõjad. Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse, seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803. aastal viidi
Saksamaa laevastiku programm ähvardab Inglismaa julgeolekut. Leping ei olnud poliitiline liit, ega kaitseliit. Vilhelm II proovib sõlmida kaitseliidu Nikolai IIga (1905), mis ebaõnnestub. 3) 1907 sõlmisid Inglismaa ja Venemaa omavahelise Entente Cordiale lepingu (näiliselt puudutas koloniaalküsimusi. Nii oli tekkinud Saksa vastane (kolmik)liit. 4) Saksamaa liitlased olid pärit Bismarcki liidupoliitika ajast: Austria-Ungari kaksikmonarhia (1879) ja Itaalia (1882). Vilhelm II välispoliitika tulemus: Saksamaa oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni Prantsusmaa asemel. Bismarcki välispoliitiline elutöö (Prantsusmaa isoleerimine) oli hävitatud. ,,Imperialismi ajastu" 1875-1914 Euroopa suurriigid jagavad omavahel ülejäänud maailma. Maadejagamine toimub eelkõige Aafrikas, Aasias, ja Vaikse Ookeani saartel. Saksamaa Vilhelm II ,,uus kurss": üldine agressiivsus ja Saksamaa koloniaalpoliitika algamine
Balkanil kergesti üle kasvada kogu Euroopat hõlmavaks kokkupõrkeks. Oma olukorra teravnemises etendas poolsaarel ülevõimule pretendeeriva Serbia agressiivne poliitika. Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre mille käigus kuningas koos valitsejaga asendati. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga. Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid. Viimane oli Balkanil slaavlaste allutamise nimel valmis isegi oma kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks ümber kujundama. 1908. aastal liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina, mis olid tema kontrolli all juba 1878. aastast saadik. See otsus viis Austra-Ungari teravasse vastuseisu Serbia ja tema selja taga seisva Venemaaga. Saksamaa sekkus Austria-Ungari poolel ja see sundis Vene- Jaapani sõjast ning 1905. aasta revolutsioonist nõrgestatud Venemaad taanduma. Kui võis oodata, et järgmisel korral ta ennast enam hirmutada ei lase
1701. a troonijärglusseadus. Nähti ette , et Stuarti dünastia jääb võimule. Kõige lähem Stuart, kes oli protestant ja kes ei ole abielus katoliiklasega pidi troonile saama. Charles I õe Elizabethi tütar Sophia oli abielus Hannoveri vürstiga (olid protestandid) ja neil oli laps George. Troonijärglusseadusega määrati Hannoveri dünastia Inglismaa troonile. George I sai troonile 1714. Hannoveride kaksikvõim. George I (1660-1727) viibis suurema aja Hannoveris. Tekib kaksikmonarhia. Victoria (1819-1901) – loobus Hannoveri troonist ja andis selle valitseda oma onule. Walesi allutamine Inglismaale: Situatsioon 13. saj alguseks. Sattus esimesena Londoni võim alla (13.sajandil). Püsivat võimu kehtestamist 13.sajandil aga ei olnud. Wales oli jagatud pisikesteks riigikesteks, vürstkondadeks (Powys, Gwynedd, Deheubarth), mis ka omavahel sõdisid. Llywelyn Suur (1200-1240).Gwyneddi valitseja. Tema ajal toimus Walesi alade koondumine Gwyneddi alla.
* Ajalugu jagatakse vana-riik, keskmine-riik, uus-riik ja sinna vahele jäävad vaheperioodid. * Koptid muistsete egiptlaste järeltulijad. * Egiptlased on see rahvas, kellel päritolu legende ei olnud, nad samastasid end universumiga ja ühiskonna korraldus hästi rangelt hierarhiline. * Selle ühiskonna tipus oli absoluutse võimuga jumal kuningas/vaarao. * Ühtne Egiptuse riik saadi alam ja ülemEgiptuse ühendamisel, aga siiski säilis kohati kaksikmonarhia. * Vaarao sümboliteks olid kaks taime (lootos ja papüürus) ja kaks looma/lindu (raisakotkas ja kobra). * Alguses oli vaarao Horose kehastaja, hiljem ühendati vaarao päikesejumal Ra ja surnutejumal Osirise kultusega. * Vaarao, jumala kehastusena, pidi tagama rahva heaolu ja selle, et maailma korraldusmaat toimiks (isetegevust ei olnud). -) Rahva ette ilmudes oli vaaraol kohustus kanda habet ja omalaadset parukat. * Tsati juhtis kuninga nimel kogu riigi majandust ja kaubandust.
ühendamise temaatika on sakslased jagunenud suursakslastega ( katoliiklikud, näevad ette saksamaa ühendamist austria e Habsburgide võimu alla. Suursakslased ilmselt ei arvesta sellega, et Baier on liiga suur ja mõjuvõimas , et üks üheselt Austriale alluda ja tunnistada vaid Austria positsiooni katoliiklaste hulgas. Kui SuurSaksa suund oleks kuidagimoodi ellu rakendunud oleks Saksamaast ilmselt saanud Austria-Baieri kaksikmonarhia. 1848 a sündmused puudutavad ka Austria Ungari sedavõrd tugevalt , et Viini tähelepanu on suunatud keisririigi kooshoidmisele eelkõige slaavi ja Ungari piirkondadele, mistõttu Austria ei saa täielikult ühendada Saksamaa rahvuslikus ühendamises. Preisimaa kasut seda hästi ära Selle tulemusena Saksamaa peavooluks muutub väikesaksa suunaks , katoliiklikud võimud jäävad alla pol võitluses, see toob kaasa selle,
selle ohvritelt röövitud raha; Sveitsi relvatootjad müüsid Wehrmachtile relvi; Euroopa Vabakaubandusühenduse asutaja 1959; 1963. aastal liitus Euroopa Nõukoguga; 1971. aastal said naised valimisõiguse; 2002. liitus ÜRO-ga, pärast rahvahääletust; 45. Ungari XX sajandil I ilmasõja puhkedes püüdis Ungari-poole valitsus konflikti vältida, ent ei suutnud; sõjas lüüasaamise ja kaksikmonarhia kokkukukkumise järel kuulutati 1918. aastal välja vabariik, samas tegutses ka Nõukogude Ungari „riik“; Trianoni lepinguga loovutati territooriume Tšehhoslovakkiale, Rumeeniale, Jugoslaaviale, Austriale; 1920. loodi vakantse trooniga monarhia, riigihoidja Miklós Horthy juhtimisel; ehkki kuningas Karl IV püüdis troonile naasta, olid tal konfliktid nii Horthy kui ümbruskaudsete riikidega; Horthy represseeris Ungaris elavaid vähemusi; peaminister Bethleni ajal
1905 a. Nende eesmärgiks oli otsida sidet Lääne-Euroopaga. - 13 - I MAAILMASÕDA(28. juuli 1914 11. november 1928) Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. I maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning kõikidel ookeanidel. Keskriigid ehk Saksa keisririik, Austria-Ungari kaksikmonarhia, Türgi impeerium, Bulgaaria said I maailmasõjas rängalt lüüa. Antandi eesotsas Suur-Britannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud Itaalia ja Ameerika Ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana. Antandi poolel olnud Vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku. I ms. tulemusena muutus põhjalikult Euroopa poliitiline kaart. Tekkis mitu uut rahvusriiki sealhulgas Eesti Vabariik (1818a 24. veeb. ).
suuna pooldajaid; termin on tuletatud ladina sõnast cruciatus - ristisõdija) vabadusvõitlus Habsburgide võimu vastu, mis lõppes lüüasaamisega 1711. a. 1848. a puhkes Ungaris Prantsusmaa ja Austria eeskujul kodanlik-demokraatlik revolutsioon ja vabadussõda, mis suruti Vene tsaariväe abiga maha 1849. 1867. aastaks oli sõdades nõrgenenud Austria sunnitud minema ungarlastega kokkuleppele. Loodi Austria-Ungari kaksikmonarhia ning Austria keiser Franz Joseph krooniti ka Ungari kuningaks. Ungari sai oma põhiseaduse, parlamendi ja valitsuse. I maailmasõja kaotus põhjustas kaksikmonarhia lagunemise 1918. aastal. Võitis kodanlik revolutsioon ja novembris kuulutati välja vabariik. 1919. a loobus sotsiaaldemokraatide valitsus võimust kommunistide kasuks, sai alguse neli kuud kestnud Ungari Nõukogude Vabariik, mida juhtis Béla Kun. 1920. a juunis kirjutati alla Trianoni (Versailles')
a Ausgleich). Ungari mäss aga muutus samal ajal päris radikaalseks, märtsis 1849 kuulutati Ungari vabariigiks ning riigipeaks sai Kossuth. Nüüd kutsus Franz Joseph Vene tsaari Nikolai I appi ja see saatiski 2 armeed Paskevitsi juhtimisel. Venelased tulid idast, austerlased läänest ja varsti oli Ungari taas Austria võimu all.. Ungari revolutsiooni lämmatas 1849. aasta suvel Vene vägi. 1867 Ausgleich, millega otsustai lõplikult Ungari riigi staatus, Austria-Ungari kaksikmonarhia moodustati. Itaalia ühendamine Risorgimento. Itaalia keeles Itaalia ühendamine vms Itaalia rahvuslikuliikumise algus (Napoleoni Itaalia kuningriik). Ehkki ühinemise algust ja lõppu on raske määrata, võib üheks alguseks pakkuda 1815. aasta, mil toimus Viini kongress ja lõppes Napoleoni võim Itaalias, ning lõpuks 1871. aasta Prantsuse-Preisi sõja. Karbonaaride salaliikumine.
Viin hakkab alla käima. Sakslased Austrias. Austria rahvaste kesktõmbejõud. Vere erinemine ja milleni see välja viib. Jossif II. Doonau-äär- Ne dünastia hakkab langema. Parlamentarism. Isamaalise tunde puudumine. Juhtide ideede pu- runemine. Suurte tarkade osa kõrvaldamine. "Ühiskondlik arvamus". Enamuse printsiip. Ise- loomu demoraliseerumine. Juutlik demokraatia. Sakslaste demokraatia. Kaksikmonarhia hak- kab õmblustest kärisema. Habsburgid ja Saksa rahvuslus. Austria sakslaste mäss. Riigivõim po- le eesmärk omaette. Inimõigused on kõrgemad riigi õigustest. Kogu Saksa liikumine. Schönerer ja Lüzhger. Schönereri ebaedu põhjused. Kogu Saksa Partei ja parlament. Suulise kõne osatäht- sus. Selle mõju massidele. Liikumine eraldumiseks Roomast. Tingimata kontsentreeruda ühele vastasele
annaabi.ee 
