Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi
mitmete spetsiifiliselt komöödiapäraste väärtuste poolest, alates intriigist ja karakteritest ning lõpetades dialoogiga. Selles komöödias käsitles Vilde taas kunsti ja kodanliku seltskonna vahekordi, mille kõrval on kõne all ka majandusliku spekulatsiooni nähtused. "Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeruva ülistamise nõude. Piibelehe ja Laura liin, mis sõlmib komöödia keerukad konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on
1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell
See unistus saab teoks. Ja ta sai aru, et küsinud raha, küsiski ta seda õnne. Tüdruk saabus ühel sügisõhtul, tal oli kaasas armastatud noormees. Kumbki ei teadnud, et nad tulevad vastu õnnele. Noormees sai neljandiku kala kingitusest. Sellest jätkub, et rajada uus õnn ja unustada vana. (Paus.) Ja siis ütles mees nimega Osvald Laurale: "Räägin sulle ühe muinasjutu ja sellest hetkest kui sa mind katkestad, saab sinust selle muinasjutu printsess. (Paus, vaikus.) Algus oli raske. Neiu ei rääkinud suurt midagi. Ainult kuulas Osvaldi jutte neiu ilust ja imelisusest. Neiu säravatest juustest, tema kaunist kaelast, metsarohelistest silmadest, tema 28 29 unistavast kõnnakust, hajameelsetest huultest ja tarkadest kätest. Neiu kuulas ega teadnud, et kuskil istuvad suitsupilvedes koos kuulsamad arhitektid, et leppida kokku viimastes viimistlustes valmiva maja juures, mille oli tellinud keegi
aeg eemal, isa nägi ta ainult mõnel korral aastas ja oli tema jaoks lihtsalt üks mees, kes postkaarte saatis ja vahel külas käis. Inglismaale jõudes tundis ta kohe keelebarjääri, Rootsis oli ta vähemalt saksa keelegagi hakkama saanud. Keele murest aitas üle saada tema isa poolatarist armuke Bodagna, kes oli talle järgnevatel aastatel ema, õpetaja ja sõbra eest. Hiljem sai temast ka Magnuse esimene tüdruksõber. Neiu oli küll Magnusest üle kümne aasta vanem , kuid see neid ei heidutanud. Alguses oli Bodagna natuke aega ka Magnuse isa armuke, kuid see ei kestnud pikalt. Veidi pärast seda, kui poolatar oli lahkunud , oli ta juba uue naise leidnud , kellega ta ka abiellus. Selleks, et abielluda , pidi tema eelmine naine, Magnuse ema surnuks tunnistatama. Kuid keegi ei teadnud, kas ta oli elus või ei. Mõne sõbra valetunnistuse abiga läks see Magnuse isal aga läbi. See oli Magnusele ka viimaseks piisaks
teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist. Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos,
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Naise ostetavuse ja müüdavuse teema.Probleemideks on taluinimese rikastumine,võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus.Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud,unistused "Pisuhänd" -1913 ;elles komöödias on käsitletud äri-ja kultuuriprobleeme. Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all
ka mitmete spetsiifiliste komöödiapäraste väärtuste poolest, alates intriigist ja karakteritest ning lõpetades dialoogiga. Selles komöödias käsitles Vilde taas kunsti ja kodanliku seltskonna vahekordi, mille kõrval on kõne all ka majandusliku spekulatsiooni nähtused. "Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuurse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeduva ülistamise nõude. Piibeleha ja Laura liin, mis sõlmib komöödiakeerukas konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on
Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle. Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed (1923-1935) koosnevad 33 köitest. Vilde rajas eesti realistliku romaani ning viis dramaturgia küpsusele. "Pisuhänd"
eriline suhe. (Warren, 2018) 8-aastaselt (1783) saadeti Jane ja tema õde Cassandra edasistele õpingutele Oxfordi internaati (Warren 2018, Ahfclass 2014). Haridus sisaldas tollele ajale kohaseid teadmisi võõrkeeltest (peamiselt prantsuse keel) muusikast ja tantsust. Koju naastes jätkus õppimine isa ja vendade õpetuste järgi ning lisaks teadmised, mida Jane iseseisvalt lugedes omandadas. Neil oli koduses raamatukogus suur valik kirjandust. Mõlemad õed õppisid ja lugesid püüdlikult, eriti Jane. Jane’i isa innustas tütart avastama oma loovat külge, võimaldades ohtralt raamatuid, paberit ja kirjutusvahendeid. Üldine atmosfäär Austeni majapidamises oli vaikne, millele lisasid erksust tabav huumor ja mõned väga head vaidlusõhtud. (Warren, 2018) Pere investeeris palju aega ja energiat kirjutiste ja näidendite loomisesse ning esitamisele pereringis. Sellistes tingimustes kasvatati üles tõeline talent - läbi tähelepanekute,
[1] 1835. aastal õppis Emily mõnda aega Roe Headi koolis, kus Charlotte õpetajana töötas, naasis aga tervislikel põhjustel peagi Haworthi. Kolm aastat hiljem katsetas ta ühes Halifaxi koolis kuus kuud õpetajaametit. Koos Charlotte´iga õppis Emily 1824. aastal Brüsselis prantsuse ja saksa keelt. Õed plaanisid kooli avada, sellest ei tulnud aga midagi välja. Samal aastal suri tädi ja Emily jäi Haworthi. Charlotte´i eestvedamisel avaldasid õed 1846. aastal pseudonüümide Currer, Ellis ja Acton Bell all oma luuletusi. Suurem osa neist pärines Emilylt ja paljud olid inspireeritud fantaasiamaailmast.[2] Avaldatud luulekogu kukkus aga läbi. Siiski oli õdede usk oma kirjanduslikese võimetesse nii kõikumatu, et nad pärast luulekrahhi varjunimesid muutmata proosasse üle läksid. Charlotte kirjutas romaani ,,Õpetaja", kus ta oma Brüsseli-kogemusi ära kasutas. Ja kuigi ta kirjastajat ei leidnud, jätkus tal veel 1847
Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle. Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed (19231935) koosnevad 33 köitest. Vilde rajas eesti realistliku romaani ning viis dramaturgia küpsusele. "Pisuhänd"
vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna saame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks ärakaranud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
Faust ise ei oleks seda teinud, kuid nõustub siiski. Kurat püüab Fausti ka veenda, et kõik baseerub loomsel instinktil. Faust ei leia kogu teose jooksul meelerahu ega tõde, mida oli otsinud ning peab pidevalt pettuma, kuid võrreldes tema meeleseisundiga enne lepingu tegemist, siis kuradiga seltsides ta mingi rahulolu siiski leiab ning enesetapumõtteid enam ei teki. Ta suudab isegi armuda. 2. Margareta ja Faust on väga erinevad. Margareta on väga noor, kogenematu ja kergeusklik neiu. Faust on vana, elukogenud ja elust tüdinud teadlane. Margareta allus täielikult oma emale ja käitus vastavalt tolle aja kommetele, allus enne Faustiga kohtumist normidele täielikult. Faust oli vabameelsem, riskialtim. Suur erinevus nende vahel oli usk. Margareta oli sügavalt usklik. Allus reeglitele, käis kirikus. Käis pihil isegi siis, kui pattu ei olnud teinud. Kuna ta oli nii puhas ja süütu, siis ei saanud kurat talle midagi teha ega teda mõjutada
alla ja tapab ennast. Anna Sergejevna Anna Karenina · Ei ole lapsi · On poeg ja hiljem tütar Sama nimi · Varjab kirge · Ei varja kirge On abielus · Leebe, · Kirglik, rõõmsameelne Armastavad teist meest tagasihoidlik · Tapab ennast Algul tõrjuvad armastust · Avatud lõpp · Romaan Sarnane narratiiv · Novell Kolm lõiku Tolstoi kohta Imestama paneb erinevus Tolstoi vaadetes ja elus, mida märkasid ka temaaegsed inimesed
pühendus ainult kirjandusele. August Kitzberg elas aastatel 1855-1927. Kauka jumal Keskne probleem Peamiseks probleemiks selles näidendis oli kibestunud, ahne ja pahura taluperemehe, kes oli ühtlasi ka isa ning abikaasa, tujud ja iseloom. Kuigi tema lapsed ja naine armastasid teda väga, ei andnud too neile oma toetust. Ta ei kiitnud heaks midagi mida tema lapsed tegid ega kedagi kellega nad suhtlesid. Ta ei hoolinud oma lähedastest, vaid mõtles ainult iseendale. Peale iseenda hoolis ta ainult rahast. Tema naine, kes oli tema kõrval ustavalt aastaid olnud, oli mehe tegude pärast meeleheitel. Kuigi ta üritas oma mehe pilli järgi olla, ei lubanud tema süda oma lastele haiget teha, ta otsustas neid toetada ning oma abikaasat ümber veenda. See tal muidugi ei õnnestunud. Lapsed, kes nii väga vajasid oma isa õnnistust pere alustamiseks, ei saanud seda ning see viis neid
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi
klassikaline selgus, kabareemuusika (Zeitoperi tunnused). Kõige tähtsam Berliinis on Weilli jaoks see, et ta avastas enda jaoks teatri. (Weilli sidus koostöö ka Max Reinhardtiga) Eriliselt vaimustus Weill Gershwinist. Tal on mõned kuulsad palad: • „Mack the Knife“ • „September Song“ • „Alabama Song“ (Ajastu)ooper „Tsaar laseb end fotografeerida“ EE 1928 (Pappel ütles 1927), Leipzig Tsaarile plaanitakse korraldada atentaati. Kaunis daam võrgutab tsaari ja märguandeks atentaadile on see, kui laval pannakse mängima grammofon. Võrgutav terrorist hakkab tsaariga tangot tantsima. Daam aga armub tsaari ja loobub atentaadist. (Esimest korda oli grammofon sisse kirjutatud orkestri partituuri) 6. Weilli ja Brechti koostöö. “Kolmekrossiooper”, ooper “Mahagonny linna tõus ja langus”. Brechti teatrivaated. 1927. a. algab Weilli koostöö Brechtiga Lähemalt Bertolt Brecht’ist (1898–1956)
suhtlus- või mängusaitidel. Ettevaatlik tasub olla ka teenuste tellimisel, kus palutakse SMSi teel kasutajaks registreerida, ning testidega, mille täitmise eelduseks on oma telefoninumbri sisestamine. "Kuigi tegemist ei ole otseselt kelmustega, on nende teenuste tagajärjed sageli väga ebameeldivad neist lahtisaamine võib olla tülikas ja keeruline, samuti ei pruugi need odavaks kujuneda. Berendson, R. 2010. Koolikiusamine päädis kolme neiu enesetapukatsega.- Postimees, 04.11.2010 Protestiks koolikiusamise vastu panid kolm Lõuna-Eesti tüdrukut toime kollektiivse enesetapukatse, kui võtsid üheskoos sisse suure annuse ravimeid. Õnneks üritus luhtus, sest neidude organismi jõudnud ravimikogused polnud eluohtlikud ning nad pääsesid peagi haiglast koju. «Tagantjärele targana võin nüüd, jah, öelda, et neile tüdrukutele pidanuks koolis toimuvaga seoses pöörama rohkem individuaalset tähelepanu,» kommenteeris
õppida, kuid hiljem sai Cathy oma veast aru. Ta hakkas õpetama Haertoni lugema ning läbi selle kasvas ka nende sõprus ning raamtu lõpus nad abiellusidki. 6. Koosta Heathcliffi, Cathrine, Edgari ja Isabella „mina neli palet“ ehk JOHARI aken (vt TASUB TEADA) Avatud ala- Heatcliff on leidlaps, mustlane. Pime ala- Heatcliff, kui ta vahe peal käis Endasse tõmbunud ja tõsine, väga harva on aastaks ära, siis ta põgenes tegelikult oma ta rõõmus või naerab. Cathrine peen daam, halva elu eest, mis tal oli Vihurimäel. kes on haritud, kuid tujukas. Sünnitas tütre Cathrine käsutas ja kamandas kõiki, oli ära Cathy. Edgar on edukas ja haritud härra, hellitatud. Isabella arvas, et Heatcliff on Cathrine abikaasa. Isabella on Heatcliffi temasse armunud, kuid tegelikult kasutas abikaasa, kes sünnitas talle poja Lintoni. Heatcliff teda ära. Varjatud ala- Heatcliffi puhul ei teatud Tundmatu ala- Heatcliff oleks olnud hea ja
näinud. Analüüs ,,Kuues sõrm" oli huvitav, kaasatõmbav ja mõtlema panev. Raamat pani mind teatud asjadele teisiti vaatama. Panin ennast tegelaste olukorda ja justkui olingi selles raamatus. Kuues sõrm oli mõnes mõttes ka õpetlik. Kindlasti peaksid seda lugema paljud murdeealised. 12 Pea suu Kokkuvõte Tiina on 14.aastane neiu, kes käib Rootsi koolis. Tiina jaoks on suureks probleemiks tema välimus, ta liigne pikkus ning suur nina. Tiinas tekitavad pahameelt täiskasvanud, kes muudkui räägivad, et noorus on ilus aeg ja seda tuleb nautida, ei, noorus ei ole ilus aeg, kuna sellega kaasnevad igasugused kehalised muutused, mured ja probleemid. Tiina tunneb ennast üksikuna, perekonnaga ei saa ta ka hästi läbi. Tal on väike vend Kalle ja talle meeldib kohutavalt üks 19.aastane poiss Ralf. Ise on Tiina
1.2. Reeli Reinaus ,,Must vares" RASS Maalt tuleb linnakooli õppima Liis, kelle üllatuseks kõik tema uued klassikaaslased käituvad võltsilt ja hoolimatult. Kõik püüavad välja näha ja käituda nii nagu nad mitte millestki ei hooliks, väljaarvatud muidugi mõnda kampa kuulumine. Liis puutub selles kõledas linnadzunglis kokku narkootikumide, alkoholi liigtarbimise, vägivalla ja rassismiga. Kui kõik teised klassikaaslased püüavad endast jätta võimalikult "lahedat" muljet ja pidevalt silma paista ja kuuluda mõnda kampa, siis mulatipoiss Seth on ennast teistest täiesti isoleerinud. Ta elab omas maailmas. Ja seda seetõttu, kuna kogu ülejäänud klass teda vihkab. Vihatakse tumedanahalist ning lastekodust pärit poissi, kellel on paremad asjad. See maailm hakkab muutuma siis, kui Seth ühel hämaral õhtupoolikul Liisi pargis ahistajate käest päästab ja kui halva mainega kutid Liisi jooki kahtlast ainet sisse panid. See äratab
20 sajanditel oli väga popp teema uurida erinevaid temperamendi teooriaid ehk tüpoloogiaid ning ka Jung tegi oma nö temperamendi teooria. Jungi kaks põhitüüpi olid ekstravert ja introvert. See teooria põhineb inimeste suhtumisel iseendasse ja ümbritsevasse maailma. Ka Jung kasutas mõistet liibido ning uskus, et kui see on suunatud välja poole, siis on tegemist ekstravediga (elav; hea suhtleja; hästi kohanev; ei tõmbu endassse; pealiskaudsus; liigne vajadus endast head muljet jätta; ei meeldi üksi olla; pole väga enesekriitiline), kuid kui see on suunatud sissepoole, on tegemist introvert (suhtlemises ebakindel; tundlik; rikkaliku sisemaailmaga; enesekriitilised; pessimistlikud; pole niivõrd edukad, sest meie kultuur eelistab paremini suhtlejaid). Jung väitis, et need kaks tüüpi näevad vastandites ainult halbu külgi ning seetõttu tekivadki vastandlikud eluviisid jms. *) Täpsemalt jagunevad need tüübid neljaks, nimelt mõlemal on nii mõtlev, tundev,
dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval. Olles laval järgime me kindalt rolli ja sel puhul on tegemist lavapealse käitumisega. Me järgime teatavat käsikirja, teatavaid nudmisi, mida see roll meilt nuab
üks politseikomissar pööras tähelepanu inimeste kogunemisele vaateaknale välja pandud akti ette. Ta kutsus Berthe Weilli enda juurde ja tegi ettepaneku näitus sulgeda ja pildid maha võtta, sest need olevat liiga vabameelsed. Et vältida piltide konfiskeerimist, andis Weill järele. 4. KUULSUSE LÄVEL 1917. aasta juulis tutvus Modigliani 19-aastase Jeanne Hébuterne'iga, kellest sai peagi tema naine. Modigliani kohtus Jeannega Colorossi akadeemas, kus neiu ka parajasti õppis. Modigliani märkas neiut koheselt, tal olid pikad kuldse helgiga patsid ja kahvatu nägu. Ta pani tähele, et neiu kustutas tihti tehtu kummiga ära ja alustas vapralt otsast peale. See liigutas Amedeod, Jeanne oli samuti juba ammu Modiglianist kui kunstnikust vaimustus. Kaks kunikku armusid ja kiindusid üksteisesse kiirelt. Varsti asusid nad elama ühisesse korterisse, milleks oli kõle ja väike atljee Luxembourg'i aia lähedal. Jeanne vanematele oli tüdruku
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid konfliktid, proje
katkeb ikka ja jälle selgitada, mida tõeline "äri" ta on meeles. Kuigi Myshkin on üldistele taotlust kirjutada erinevate isendite kalligraafia, ta overhears Nastasya Fillipovna nime omavahelises vestluses üld-ja Ganya, üldine sekretäri. Kaks meest kannatamatult ootama järgmise õhtu pidu, kus Nastasya on oodata teatada oma otsusest selle kohta, kas ta lahkub hr Totsky ja abielluda Ganya. Myshkin teadmised daam ja uudiseid Rogozhin naasmist ehmatus hosts. Lugeja kiiresti õpib skeemi arvutatakse üldjuhul Ganya ja Totsky. Totsky igatseb vabadust Nastasya kellele ta väga hirmud; üldiselt on huvitatud abiellub välja oma esimese tütre Totsky ja Ganya soovib abielluda Nastasya ja seega võita kopsakaid summa raha. Lugeja leiab, et Totsky ülekohtu Nastasya oma noorukieast, see on vihjanud, et see mees, kes on näha, et päästja, kes võttis teda kui ta oli lahkunud
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks võinud ta ka ellu jätta. Onegin kadestas Lenskit sellepärast, et Lenski oli hoogsa kõnerikkusega, pilgus lõkendava ekstaasiga. Onegin oli kaotanud võime armastada, Lenskil oli see alles.
5 7. Eduard Vilde (1865-1933) Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Vilde õppis lugema 6aastaselt. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik
1922) T.S.Eliot'i luuletus, millest on väga raske aru saada ja on äärmiselt keeruline tõlkida. Samuti on ka "Soledadest" keeruline tõlkida. Teoses on umbes 2000 värssi. Noorest merehädalisest, kes heidetakse laevahuku järel hüljatud saarele. Seal satub ta pulmapidustustele, palju müüte ja mütoloogiliso olendeid. Gongora üks vasteseid oli ka Lope de Vega, sest tema stiil oli väga testsugune ja paljud tuntud luuletajad üritasid Gongorat naeruvääristada. Sonett soneti tegemisest. Neiu Violanta palub tal soneti kirjutada. Sonetti on raske teha sest peab tegema neljakordseid ja kolmekordsei riime. 4-4-3-3. Lope de Vega ei olnud kõige hullem pilkaja, hullem oli Francisco de Quevedo (1580-1645) ajastu õks suurimaid luuletajaid, kuid teoseid on mitmekesisemalt. Proosateosed on tal tuntumad rahvusvaheliselt, on rohke kroteskiga, väga satiirilised. Oli üks suuremaid luuletajaid, kuulus õukonda, ka tema vanemad olid kõrgaadlikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
