Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Käitumisviisid ettekanne ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kehtestav, teistega, sten, kehtna, ütlemine, arvestab, arvab, inimeseõpetuse.......................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust.................................................10 3.KOKKUVÕTE............................................................................................ 12 4.KASUTATUD KIRJANDUS.....
spontaanne ja ettekavatsetud. Ettekavatsetud agressiivne käitumine võib olla põhjustatud ebaõigluse tunnetamisest enese suhtest või soovist vägivallast rahuldust saada. Agressiivne käitumine kujutab endast sagedast sundi teiste suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimestevahelistes suhetes. Näiteks, millistes situatsioonides ja milliste reeglite või printsiipide kohaselt on selline suund lubatud või aktsepteeritav (Krips 2003) 1.4 Kehtestav käitumine Kehtestava käitumisega inimene: · Toetub faktidele · On teadlik oma ja teise tunnetest · Oskab esitada oma soove selgelt ja lugupidamisega (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) Kehtestav käitumine on toimimisviis, kus teistega arvestatakse, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest. Selle teeb võimalikuks ennast austav mõteviis ja maailmapilt, kus väärtustatakse ka teisi inimesi. On üsna tõenäoline, et inimene, kes
Käitumispsühholoogias nimetatakse neid kaht käitumisviisi agressiivseks ja alistuvaks. Lisaks räägitakse kehtestavast käitumisest, mis tavateadvuses seostub tihti pigem jõulise kui allaheitlikuga, kuid mille tegelik sisu on enda õiguste eest seismine sellisel viisil, mis aitab sama teha ka partneril. On hea teada, et kohaselt ennastkehtestav käitumisviis on tõhus moodus ka enesehinnangu tõstmiseks. Ükski kolmest võimalikust käitumisviisist agressiivne, alistuv, kehtestav pole iseenesest halb ega hea ning igal neist on oma kindel koht meie käitumisrepertuaaris. Oluline on neil vahet teha ja eri viise sobivalt kasutada. Hea suhtleja valib teadlikult olukorrale vastava, iga kord isesuguse kombinatsiooni alistuvast, kehtestavast ja agressiivsest käitumisest. See saab võimalikuks, kui osatakse nende kolme vahel vahet teha ja kõhklematult ära tunda, milline neist on sel hetkel kõige tõhusam. Kohane käitumine nõuab selget
Agressiivsus on teise isiku tahtlik kahjustamine või haavamine. Agressiivsus on suhtlemis- ja käitumisviis, mis ei arvesta ligimese heaolu ega õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teise hingeline, vaimne, füüsiline või majanduslik kahjustamine või isegi hävitamine. (Lehtsaar). Agressiivne käitumine kujutab endast sagedasti sundi teise suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimesevahelistes suhetes. (Heiki Krips 2010). Kehtestav käitumine teist inimest kiusamata võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi. Enesekehtestamisoskus on arendatav harjumuspärastest käitumismallidest piiramise teel. Samal ajal on tähtis õppida ja omandada uusi suhtlemis kvaliteete. Kehtestav sõnum on selge ja lühike seletus antud olukordades, kasutades täpset keelt ja konkreetset väljendusviisi. Hoiduda tuleks slängide kasutamisest. Tundeid, mõtteid ning vajadusi peaks väljendama lihtsate mina-sõnumitena
väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kui nad ilma sinuta oleksid saanud mõlemal on lõpuks hea olla. (Maie Kreegipuu, 2003) 1 KÄITUMISE KOLM STIILI Kehtestamist käsitletakse ka kui viisi enda isikliku ruumi kaitsmiseks või teiste inimeste mõjutamiseks. Selles kontekstis tasub mõelda kolmele erinevale viisile käitumisteljel, millede hulgas on ka kehtestav käitumine. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. 1.1 Alistuv käitumine Alistuvalt käituv inimene seab teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Sellise käitumisstiiliga inimesed ei ütle oma mõtteid välja, nad suruvad oma tundeid ja ettepanekuid alla
suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega liiga kehtestav, oleneb muidugi olukorrast. Samuti käib kehtestava käitumise alla ei ütlemine. Mul on raske õelda ei oma sugulastele, tuttavatele ja sõpradele. Seda on vaja rakendada, kuna mõnikord ma lihtsalt ei jõua kõike teha. 1. KEHTESTAMISE OLEMUS Termini "kehtestamine" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-ndail aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade "enese maksmapanek" kaudu
Asjaolud, mille järgi inimene end hindab, kuuluvad tema enesehinnangu juurde. "Mina" mõjutavad tegurid: -Peegel-mina tekib isiku enda peegeldusena: kujutlus sellest, millisena teistele näidakse; kujutlus hinnangust, mida teised annavad; enesetunde tekkimine eelneva põhjal. -Otsene tagasiside, mida teistelt saadakse: oluline on saada teavet oma tegevuse tulemuste ja võimete kohta; lapsed ei pruugi nõus olla arvamuste osad oma välimuste kohta -Sotsiaalne võrdlemine- võrdlus oluliste teistega: kes on meie sarnased; kellel on sarnased eesmärgid; samasoolised, eakaaslased jne. Võrdlemine toimub pidevalt- teadlikult, tahtmatult. -Võrdlus ajas- võrreldakse oma eelmist ja praegust mina. -Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma hoiakute kohta 3 allikast: tajudes oa sisemisi seisundeid; jälgides oma avalikku käitumist; pannes tähele olukordi, milles käitumine toimub. Psüühiliste protsesside kompleksi, mille abil indiviid teadvustab ennast kui tegevuse subjekti
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused
teile mingit raskust, kuid sageli teete te seda teiste õiguste ja tunnete kulul. Kipute teisi sarkasmi või nähvavalt alandama. Kui te oma tahtmist ei saa, asute rünnakule. Agrissiivselt käitudes kiirgab teist üleolekut ja jõudu. Hääletoon võib olla külm ja valju. Silmad on pilukil, keha on kangestunud: jalad harkis, käsi puusas, lõug ees. Sinu zestid on jäigad, järsud ja hirmutavad. Olete oma arvamuse õiguses nii veendunud, et ei kuula, mis teised räägivad. 2.3. Kehtestav stiil Kehtestavalt suheldes ütlete otse välja, mida tunnete, mõtlete ja soovite. Seisate oma õiguste eest ning võtate arvesse teiste õigusi ja tundeid. Kuulate tähelepanelikult ning annate mõista, et olete teist kuulanud. Olete avatud läbirääkimistele ja kompromissidele, kuid mitte oma õiguste ja eneseväärikuse kulul. Olete võimeline esitama otsekoheseid palveid ning otsekoheselt ei ütlema. Oskate komplimente teha ja vastu võtta. Oskate vestlust alustada ja lõpetada
Agressiivne käituja tunneb viha, ülbust, on üleolev ja ärritub kergesti. Samas tunneb ta ka hirmu ja ebakindlust. Agressiivne käituja kardab kaotada oma positsiooni. Ta domineerib, halvustab, ta võidab teiste arvelt ja teda ei sallita, ei austata, tema tervis halveneb pideva pinge tagajärjel, ta jääb lõpuks üksikuks. Kehtestav käitumisstiil on alistuvast ja agressiivsest käitumisest erinev. Kehtestavalt käitudes ütleb inimene välja, mida ta mõtleb, tunneb ja arvab. Selline inimene ütleb otse välja, mida ta soovib. Ta seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, ta on avatud 1 Organisatsiooni käitumine kompromissidele ja läbirääkimistele, on võimeline esitama otsekoheseid palveid ja ka otsekoheselt ära ütlema. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist
mulje? - mida ma teen, et kiirgan endast just selliseid sõnumeid? - mida võõrad inimesed minu kehakeelest välja võivad lugeda? - kas ma püüan uute tuttavatega kohtudes või uues olukorras viibides naeratada isegi siis, kui tunnen end ebamugavalt? Mõtiskle omaette või aruta kaaslasega Kui sa teed järgmist: võid teisele paista Naeratad ligitõmbav, elujaatav, meeldiv, armastusväärne Kohaned olukorraga ja sarnaned teistega ohutu, mõnus, vastuvõtlik, tolerantne Oled hoolitsetud, stiilne ja oma välimusega rahul terve, enesekindel Tutvustad teisi inimesi huvitunud, seltskondlik, muretu Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid käesolevast olukorrast (nt
Suuren jagu inimesi leiab, et neid on võimalik kohe ellu rakendada ja on selles ka küllaltki edukad. 7.Alistumise - kehtestamise - agressiivsuse telg Üks võimalus kehtesatamist mõista on näha selles võimalust kaitsta oma isikuruumi ja mõjutada inimesi ning ühiskonda mitte neile haiget tehes. Kasulik ja üsna levinud viis kehtestamist defineerida on asetada see järgnevuste teljel alistumise ja agresiivsuse vahele ja näha nende kontraste. Alistuv käitumine Kehtestav Agressiivne käitumine käitumine 7.1Alistuv käitumine. Inimesed, kes käituvad tavaliselt alistuvalt, ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi. Seda õige mitmel viisil. Paljud alistuvad inimesed ei väljenda ausalt oma tundeid, vajadusi, väärtusi ja muresid. Nad lubavad teistele oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. Tavaliselt ei ütle need inimesed oma soove välja, kuigi paljudel juhtudel on see kõik, mida oleks
Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus. Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine tunnusjoon: esimese puhul püütakse oma tahtmine läbi suruda teise huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades). R. Rakose järgi räägib kehtestav isik valjemini kui allaheitlik, ent mitte nõnda valjult kui agressiivne. 1.2 Kehtestava käitumise 12 tunnust R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on: 1. ennast väljendav inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid, 2. otsekohene, mitte põiklev keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi, 3
Kontakti vältimise viisid 1. Introjektsioon (ehk "peab"id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab 'ideaalmina' kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) 2. Retroflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. 3
Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga)
- Eesmärk ebaoluline, suhe oluline - Enda eesmärkidest loobumine suhte säilitamise nimel, teise jaoks tema ees,märgi väga olulised · Läbirääkimine - Suhe ja eesmärk mõlemad olulised Kehtestamine, alistuv ja agressiivne käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. Väike Vanker Erinevaid reageerimisviise · Kehtestav enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse "mina ise", vähendab hirmu ja ärevust teistes; pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine Kehtestamine kui kestev konfrontatsioon Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute õigustega, arendab enesekindlust ja enesetõhusust. · Alistuv enda huvide eest ei seista; väldib konflikte, mugav, turvaline, heakskiitu saav, kontrolli omav*
õiguste ja tunnete arvel. Ta kipub teisi kohtlema üleolevalt, alandavalt ja ründavalt. Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Nt: inimene ütleb teisele, kuidas nad peaksid käituma, et temal oleks parem, aga ei arvesta, et võib nende tundeid riivata. 23. Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Kehtestav käitumine võimaldab inimesel väljendada oma mõtteid, soove ja vajadusi teistele vastuvõetavalt. Kehtestav inimene väljendab oma mõtteid vahetult kuid taktitundeliselt. Kehtestav käitumine on abivahendiks “ei” ütlemise situatsioonis. Mõned kehtestava käitumise põhimõtted: 1. Kasutage neutraalset, mitte purustavat keelt. 2. Olge teiste suhtes avatud. 3. Astuge ebameeldivatele olukordadele kohe vastu või vähemalt niipea kui võimalik. 4
Suhtumine läbirääkimisprotsessi (win/win või win/loose) 3. Suhtlemisstiil (formaalne või mitte) 4. Kommunikatsioonistiil (otsene või kaudne) 5. Ajatundlikkus (kõrge või madal) 6. Emotsionaalsus (kõrge või madal) 7. Kokkuleppe vorm (spetsiifiline või üldine) 8. Kokkuleppele jõudmise protsess (bottom-up või top-down) 9. Läbirääkimismeeskonna korraldus (üks liider või konsensus) 10. Riskivalmidus (kõrge või madal) LÄBIRÄÄKIMISKÄITUMISED · Alistuv · Agressiivne · Kehtestav ENESEKEHTESTAMINE Kehtestamine hõlmab oma õiguste eest seismist ja oma mõtete, tunnete ja tõekspidamiste väljendamist otsekohesel, ausal ja kohasel viisil, mis tunnistab teiste inimeste õigusi. · Igal inimesel on õigus ja kohustus kaitsta oma õigusi, oma ruumi seista hea oma vajaduste eest. · Kui keegi minu õigusi riivab, võin ma püüda tema sellist käitumist muuta. · Kehtestav käitumine võimaldab väljendada oma soove, mõtteid, tundeid ja vajadusi
kohta) · Tunded (mida käitumine tekitab) · Mõju (milline on selle käitumise tagajärg) Õige inimesega, õige asja puhul Alistuv käitumine Enese esitlemine viisil, mis teeb lihtsaks inimese soovide, vajaduste, arvamuste jne. arvestamata jätmise Kahtlev, räägib vaikselt, vaatab kõrvale, närviline, teemade vältimine, nõustumine vaatamata enda tunnetele, enda alahindamine teistega võrdlemisel, ei avalda arvamust, ebakindel Väldivad avalikku tähelepanu, minimaalne enda avamine vältimaks kriitikat, tagasihoidlikud, eelistavad olla teistega suhtlemisel passiivsed, sõbralikud ja nõustuvad. Plussid: kena inimene, sõbralik, meeldiv (abivalmis), turvaline (konfliktide vältimine), vähem vastutust (ei saa süüdistada, kui inimene ei avaldanud survet), näivad abitud (soov kaitsta) jne..(vt Bolton)
mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailide uurimine. W. Perry teooria ``Teadmised ja arvamused`` Intellektuaalne areng toimub järgmiselt: · Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest
jne. 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Valmistuma enne intervjuud ette, kirjutama valmis küsimused, mida küsida tahab, arvestama intervjueeritavaga, jääma diskreetseks, olema sõbralik jne. 63. Mis määrab ära inimeste grupi? Inimeste grupi määrab ära grupi suurus, omavahelised kommunikatsioonisuhted, juhtimine. 64. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? Tihedam suhtlus, vähem suhtlusbarjääre, lihtsam arvestada teistega. 65. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Grupiarvamuse kujundamisel on arvesse võetud kõigi grupiliikmete arvamusi. Liikmed kas nõustuvad selle arvamusega, kuigi tegelikult ei nõustu või nõustuvad, sest see tegelikult muutis nende oma arvamust. 66. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel? Grupimõtlemine, loovuse tase, väärarvamuste kujunemine, teistest sõltumine 67
inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · mõjutab elu kvaliteeti (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga · teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine) · suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik) · käitumine (nt: kehtestavalt käitumine Sotsiaalsete kompetentside kujunemisel on roll sotsialiseerimiskeskkonnal, mis pakub käitumismudeleid ja tasustab sobivaid. Mõisted kommunikaator teabe edastaja retsipient- info vastuvõtja teade info, mis edastatakse suhtlemise käigus sümbolid kannavad tähendusi, on kokkuleppelised suhtlemise kontekst aitab teksti mõista
peale siis usun, et paljastuda võib üsna trastilisi juhtumisi. Lisaks hakatakse agressiivsust kasutama rohkem kuna lisanduvad veel erinevad emotsioonid, mida lapsed hakkavad eraldama (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Üks oluline emotsioon, mis mõjutab agressiivset käitumist on viha, kellegi või millegi vastu. Viha ise on sotsiaalne reaktsioon , mis on meie mõistuses tekitanud vastasmõjuna millelegi, mis suhtluses teistega toimub. See võib olla midagi nähtavat, kuuldavat või füüsilist, mis on vastuolus meie vaimsete väärtustega. Fritz Perls on öelnud:“ Agressiivsus on kui hinge hambad“. Sellega tahtis ta öelda, et emotsioonid aitavad meil kogemusi väiksemateks tükkideks rebida, et suudaksime neid alla neelata (Juul, 2012). Viha tunne on ajendajaks agressiivsele käitumisele, mida rohkem on meile sees vihakamist seda agressiivsemad me oleme. 4. RAVI
See, kuidas ja millest me mõtleme, saab nt uhkuse, häbi või süü esilekutsujaks. Eneseteadlikud emotsioonid hõlmavad kõigepealt standardite, reeglite või eesmärkide kogumit nt häbi on inimese hinnang oma tegevusele tema reeglite, eesmärkide või standardite järgi ja selle üldistamine. Kõrgema taseme emotsioonid on otseselt seotud ka kultuuriliste eripäradega nt sotsiaalsed emotsioonid (kadedus, armukadedus, au, suhted teistega, teiste arvamus isikust, isiklikud saavutused, rahulolu ja õnnetunne) 9. Loetle kõik kehakeele „sõnad“ ehk komponendid, mis mõjutavad ümbritsevaid inimesi. Kehakeele ehk mitteverbaalse suhtlemise saame jagada kaheks. Esiteks liigutused (näoilme, žestid, kehahoiak). Liigutuste ehk kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Lisaks näoilmele, žestidele ja
9) Keskenduge faktidele. 10) Ärge ajage tööd ja eraasju segamini. 11) Paluge abi, nõu, näpunäiteid. 12) Paluge mõistmist. 13) Võtke sihiks probleem ühiselt lahendada. 8 Konflikti vältimise ja lahendamise oskused Kehtestamistreening - Enesekehtestamine - omandav oskus, mitte iseloomujoon, mis ühele on kaasa antud ja teistele mitte. Põhilised suhtlusstiilid: 1) Kehtestav. 2) Agressiivne. 3) Alistuv. Osad, millest koosneb kehtestav sõnum: 1) Kirjeldus antud olukorrast. 2) Tunded antud olukorrast. 3) Soovid antud olukorrast. Paljusid probleeme saab lahendada ülilihtsalt - kumbki ütleb selgelt välja, mida ta tunneb, arvab ja tahab. Kritiseerijaga võib nõustuda järgmise moodi: 1) Osaline nõustumine. 2) Võimalik nõusolek. 3) Põhimõtteline nõusolek. Katkise plaadi tehnika: 1) Jõudge selgusele, mida te täpselt tahate või ei taha.
tahab domineerida. 100. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. 101. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. 102. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. 103. Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle 9. Selgitage kehtestava käitumise olemust. 104. Kehtestav käitumine võimaldab inimesel väljendada oma mõtteid, soove ja vajadusi teistele vastuvõetavalt. 105. Kolm käitumisalternatiivi: - Passiivne käitumine - Agressiivne käitumine - Kehtestav käitumine 106. Kehtestav inimene väljendab oma mõtteid vahetult kuid taktitundeliselt. 107. Kehtestav käitumine on abivahendiks "ei" ütlemise situatsioonis. 108. Kehtestava käitumise põhimõtted: - Kasutage neutraalset, mitte purustavat keelt.
Suutmatus oma tundeid kontrollida Agressiivne käitumine Plussid Suudavad kindlustada materiaalsete vajaduste rahuldamise Oskavad reeglina ennast ja oma isikuruumi kaitsta Suudavad enda ja teiste elusid kontrollida – võimu abil Miinused Hirm Vastuagressiooni provotseerimine Kontrolli kaotamine Süütunne Inimlikkuse kaotamine Inimestest võõrandumine Vilets tervis KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM Pea kõik elusolendid kaitsevad oma territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat. Inimesel on ka kolmas võimalus – verbaalne kehtestamine. Teiste verbaalne konfronteerimine võib olla efektiivne või ebaefektiivne. Üks efektiivsemaid moodusi konfronteerumiseks on kolmeosaline kehtestav sõnum oma mittesüüdistavas vormis esitatud käitumise kirjelduse - oma soovi tuleb väga täpselt ja erapooletult kirjeldada
Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
rahulolule) Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
kvantitatiivne. Kasutatakse psühholoogias ja psühhiaatrias. Acting out behavior ei ole teadvustatud. See pole tahtlik. konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid. Need selle all, et indiviid teiste suhtes käitub, väljendades agressiooni. Nt 3-a õde lööb 3-a venda, sest arvab, et ema armastab venda rohkem kui teda. Nt 6-a laps räägib isale vastu, sest all emotsioon, et ta ei pea isa autoriteediks. Võrdleb näiteks naabritüdruku isaga. Keelatud tõke, emotsioon maha surutud. Kontrolli alt on väljas, alla surutud agressiivne käitumine; seksuaalne käitumine alla surutud seksuaalsed impulsid. Opereeruvad mitteteadlikul tasandil, väljendudes agressiivses käitumises. Aggression tahtlik kahju või haiget tegemine teisele inimesele
meel teid siin taas näha.") tekib vastuolu, mil tavaliselt jäädakse uskuma kehakeelt. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside on märk sellest, et vestluspartner ootab tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele. Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Kehakeele kaudu saadakse aga teistega suheldes kuni 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Seega eeldab hea suhtlemine oskuslikku enesekehtestamist ning sobivate suhtlemisvahendite valdamist,nende kasutamist ja tõlgitsemist. Enesekehtestamine ehk kehtestav käitumine (ingl k assertive behaviour, assertiveness) on oma vajaduste väljendamine ja nende eest seismine positiivsel, hinnanguvabal ja mitteagressiivsel viisil, kahjustamata teist suhtluspoolt ja arvestades ka tema vajadustega.
emotsioonide väljendustega ja eelistab väikesi gruppe. - Neurootilisus - on seotud emotsionaalsusega, tugeva sugereeritavusega, madala jõudlusega tegevuses ja ebamugavustunde mittetaluvusega. 6 Põhilikud isiksuse dimensioonid: - Ekstravertsus - iseloomustab aktiivsust ja inimesevahelise suhtlemise intensiivsust. - Sotsiaalsus - seisneb soovis hoida häid suhteid teistega ja vältida vastasseisu tunnetes ja mõtetes. - Meelekindlus - näitab inimeste püüdu olla sihikindel, täpne, korrektne ja korraldada oma tegevust tõhusalt. - Neurotism (emtsionaalne stabiilsus) - seostub stressi, pingete ja ebamugavustega ning nendega toimetulekuga. - Avatus (vastuvõtlikkus kogemustele) - iseloomustab, mil määral inimene talub ja tahab selgitada uusi või tundmatuid nähtusi. - Tajumine - psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab
annaabi.ee 
