Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Käitumise defineerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käitumisstiil, kehtestav, defineerimine, toiminguid, laseb, isiklikku, tungida, tähelepanuta, asetab, omadest, ettepoole, vastupidine, kuulajale, uurimisel, omamine, siiras, mistõttu, otstarbekas, enesekehtestamine, hayes, tänanTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.9 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin läbi artikli "Käitumise kolm stiili" ja sealt ma lugesin välja et me kasutame oma elus kolm viisi , kuidas võib käituda , neid on : alistuv käitumine, kehtestav käitumine ja agressiivne käitumine.Näiteks enesekehtestav käitumine või kehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused
väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kui nad ilma sinuta oleksid saanud mõlemal on lõpuks hea olla. (Maie Kreegipuu, 2003) 1 KÄITUMISE KOLM STIILI Kehtestamist käsitletakse ka kui viisi enda isikliku ruumi kaitsmiseks või teiste inimeste mõjutamiseks. Selles kontekstis tasub mõelda kolmele erinevale viisile käitumisteljel, millede hulgas on ka kehtestav käitumine. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. 1.1 Alistuv käitumine Alistuvalt käituv inimene seab teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Sellise käitumisstiiliga inimesed ei ütle oma mõtteid välja, nad suruvad oma tundeid ja ettepanekuid alla
plaanides püstitatud eesmärkidele tuginedes määratakse kindlaks kontrolli standardid. (Plaanide koostamisele järgnevad otseselt kontrolli protsessi kuuluvad tegevused: • Andmete (info) kogumine ja standardite määramine - on kasulik standardid arvuliselt määratleda. • Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega - määrata aktsepteeritavad hälbed. • Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele - juht laseb tegevust korrigeerida.) 3. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema jaoks. 4. Selgitage otsustamise etappe. 1) Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud
suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega liiga kehtestav, oleneb muidugi olukorrast. Samuti käib kehtestava käitumise alla ei ütlemine. Mul on raske õelda ei oma sugulastele, tuttavatele ja sõpradele. Seda on vaja rakendada, kuna mõnikord ma lihtsalt ei jõua kõike teha. 1. KEHTESTAMISE OLEMUS Termini "kehtestamine" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-ndail aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade "enese maksmapanek" kaudu
Suutmatus oma tundeid kontrollida Agressiivne käitumine Plussid Suudavad kindlustada materiaalsete vajaduste rahuldamise Oskavad reeglina ennast ja oma isikuruumi kaitsta Suudavad enda ja teiste elusid kontrollida – võimu abil Miinused Hirm Vastuagressiooni provotseerimine Kontrolli kaotamine Süütunne Inimlikkuse kaotamine Inimestest võõrandumine Vilets tervis KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM Pea kõik elusolendid kaitsevad oma territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat. Inimesel on ka kolmas võimalus – verbaalne kehtestamine. Teiste verbaalne konfronteerimine võib olla efektiivne või ebaefektiivne. Üks efektiivsemaid moodusi konfronteerumiseks on kolmeosaline kehtestav sõnum oma mittesüüdistavas vormis esitatud käitumise kirjelduse - oma soovi tuleb väga täpselt ja erapooletult kirjeldada
sotsiaalne roll vs. isolatsioon kehalised haigused ADEKVAATNE Plussid Miinused iseenda ja teistega heas suhtes, hirmu/ängistust vähe, eneseregulatsiivset käitumist palju pos.tunnete näitamine kehakeel näitab soojust ja kindlust uhke tunne, enesega rahulolu hea enesetunne tekitab ka teistel hea enesetunde elab ise oma elu võtab energiat kui ei õnnestu, siis tuleb konflikt või on endal valus toob nähtavale väärtuskonfliktid Kuidas saan aru, et ma ei ole kehtestav? Mul on raske: öelda ei EI küsida nõu või paluda abi välja näidata oma positiivseid või negatiivseid tundeid algatada, üleval hoida või lõpetada seltskondlikku vestlust väljenada oma soove, tahtmisi, õigusi, seisukohti jääda eriarvamusele vastanduda teistele inimestele esitada küsimust ,,miks?" pärast mulle esitatud nõudmist tunda end hästi kui mulle on tehtud kompliment Miks inimesed end ei kehtesta? Nõuab liiga palju energiat
Subjektiivne konflikt ehk kuidas inimene tunneb end vastuolulises olukorras (näiteks: suhted, õigused, otsused, otsustamised) Suhtlemine on inimestevaheline vastastikuse tajumise, mõjutamise ja infovahetuse protsess. Suhtlemisdistants on vahemaa kahe suhtleja vahel, millest sõltub suhete laad. Suhtlemistõke on suhtlemispartneri(kuulaja)poolne tegevus, mis takistab teisel osapoolel end väljendamast, lõhub usaldust ja asetab suhtlejad ebavõrdsetesse asenditesse (kasutatakse ka mõistet kuulamistõke, roadblock). Tüüpilisemateks suhtlemistõketeks on käsutamine, õpetamine, diagnoosimine, vältimine. Suhtlemisvahendid on võtted, mida kasutatakse suhtlemisel informatsiooni edastamiseks. Jaotatakse need verbaalseteks (sõnalisteks) ja mitteverbaalseteks (mittesõnalisteks).
jutu lõpuosas. 3. Tähenduste peegeldamine Nii saab aidata rääkijal mõista, mis teda tegelikult häirib? KEHAKEEL Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, pilkkontakt ja füüsilise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus, valjus, intonatsioon, hääle kõrgus jne). Zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. ISIKURUUM JA KEHTESTAV KÄITUMINE o Kehtestav mõtteviis toetub uskumusele, et minu vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad; ja et teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui minu omad. o Enesekehtestamine on käitumine, millega väljendatakse oma vajadusi, mõtteid, tundeid ning seistakse oma Õiguste eest sellisel viisil, mis aitab partneril teha sedasama.
Empaatilised kuulajad panevad ette rääkida siis, kui see on sobilik, nad ei püüa seda peale sundida. - Väikesed julgustused - lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad ka kuulajaaktiivsena. Suletud küsimused suundavad kõnelejat andma kindlat lühikest vastust. Avatud küsimused jätavad aga vastajale ruumi oma mõtteid sügavamalt uurida, ilma etteda liigselt kammitseksid kuulaja kategooriad. Vestluses on riskantne liiga palju küsimusi esitada: see asetab kuulaja pigem rääkija vastu kui kõrvale, pigem dikteerib vestluse suuna, kui annab rääkijale võimaluse ise oma olukorda uurida. «See armastusest sündinud vaikus ei ole üksikõiksus; see ei tähenda, et ei ole midagi öelda. See enesesuhtluse positiivne valdus. Nii nagu kella tiksumise kuulamiseks on vaja vaikust, nii on vaikus ka see, mis laseb meil kuulda südamelööke» (H. Luccock). Suhtlemispausi ajal teeb hea kuulaja järgmist: 1) Paneb teist tähele. 2) Jälgib teist.
mõistmine Biopsühho- Bioloogilised neutraalne Panksepp loogia protsessid alusena käitumisele Psühholoogide ametikohtade jagunemine APA 1995 järgi Psühholoogia on (püüab olla) teadus nähtus küsimus hüpotees (ennustus) uurimus järeldus teooria tegelikkuse seletamine,ennustamine Teadusliku meetodi etapid 1. Probleemi defineerimine. 2. Probleem tuleks seostada juba olemasolevate teooriate ja varasemate uuringutega. 3. Uurimusprotseduuride kindlaksmääramine. 4. Andmete kogumine ja analüüsimine. 5. Uuringutulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine. 6. Teadusliku teadmise kohandamine uuringu tulemustega. Psühholoogia uurimismeetodid: · Vaatlus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu · Eksperiment - nähtuse esilekutsumine, mõjutamine spetsiaalsetes tingimustes
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
.........................................................................................226 JALGRATTUR.......................................................................................227 Merlecons ja Ko OÜ 2 KAAL......................................................................................................229 KEHTESTAVA KÄITUMISE TUNNUSED.......................................231 KEHTESTAV KÄITUMINE.................................................................235 KOLLANE VÕI PUNANE?.................................................................238 KOMISJON.............................................................................................239 KORSTEN...............................................................................................240 KRÜPTOGRAMM.................................................................................242
....................39 3.2. Meeskonnatöö organisatsioonis.......................................................................42 Eksamiülesanne 11.................................................................................................47 3.3. Ametisuhtlemine ..............................................................................................48 Eksamiülesanne 12.................................................................................................54 3.4. Kehtestav käitumine.........................................................................................54 Eksamiülesanne 13.................................................................................................56 I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE 1.1. Organisatsioonikäitumine Organisatsioonikäitumine on käitumisekeskne lähenemine juhtimisele. Kui juhtimise käsitlemises eristada mikro- ja makroperspektiivi ühelt
2. Emotsioon tavaliselt viha. Kui tegeleme lapse viha kontrollimisega, vähendame sellega ka agressiooni, sest seen seotud omavahel. 3. Tahtlikkus(kognitsioon) kuidas suhtutakse, millised hoiakud seoses agressiooniga. Kui selle aspektiga ei tegele, ei saavutata edu. Agresioonil on kognitiivsed, afektsionaalsed ja käitumuslikud komponendid 1. Emotsioon 2. Käitumine 3. Tahtlik Emotsionaalne agressioon - Kehtestav käitumine. Seda õpetades saab jällegi sekkuda. Instrumentaalne agressioon 4. Liigitus Proaktiivne agressioon objektile orienteeritud, eesmärk saada kasu, külmavereline kaalutlus Reaktiivne agressioon persooniline suunatud, eesmärk teha valu, selle all viha. Sekkumine. Esimese puhul kasu domineerib, siis tuleb sotisaalsete ... järjekindel karistamine, tasu hea käitumise eest. Sotsiaalsete oskuste treening.
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
kogum, lõpmatu, hõlmab kõike, moodustab ajus omavahel seotud sekeemid e mina-skeemid - mina-skeemid (self-schemas, Hazel Markus) uskumused enda kohta, mis juhivad meie enese seisukohalt olulise info töötlemist. Enesele oluline info jääb rohkem meelde. Skeeme on palju, erinevad skeemid on erineva tähtsusega. Vähem tähtsaid skeeme ignoreeritakse. Kust minapilt pärineb? - Mälu ilma võimeta meenutada on enda defineerimine äärmiselt raske. Mälu ei ole perfektne, nägemus iseendast ja praegused hoiakud võivad mälestusi mõjutada. Nt lahutamine - positiivne info kustutatakse minapildist. - Ajupiirkonnad, mis vastutavad minakohase info eest. Tehnoloogia kiire areng võimaldab uurida inimese aju samal ajal kui ta enesekohast infot töötleb. Sellega on seotud inimesel parem ajupoolkera. Kui seal kahjustus, siis inimene ei tunne iseenaast enam ära
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik erinevaid valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja vajadusel reprodutseerib. Biheivioristlikus käsitluses rõhutatakse õpetaja aktiivsust, tema tegevus on oluline, sest ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Seega asetab biheivioristlik õpikäsitlus õppija üsna passiivsesse rolli ja jätab valikutegemised, edasiliikumiskiiruse määramise ja hindamise õpetamistegelikkuses õpetaja kanda. Õppija on sellises käsitluses passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadmised ja oskused ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina.
mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud
mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid)
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
· hoiavad alal optimismi, püüavad igast olukorrast leida midagi väärtuslikku, toetavad last segaduse või ebakindluse korral. Seega eeldab loovuse ilmnemine mitmete individuaalsete ja keskkondlike tegurite kokkulangemist. Loovatel indiviididel peavad olema ka vastavad teadmised, intellektuaalsed võimed, teatud isiksuseomadused ja motivatsioon. On leitud, et loomingulised inimesed võtavad üles selliseid teemasid, mida teised alahindavad või on jätnud tähelepanuta. Nad arendavad selle tähenduslikuks ja oluliseks. Kui idee tähtsus on teistele selgeks tehtud, läheb loov inimene järgmiste valdkondade/ideede juurde, et hakata neid arendama. Loovuse mõõtmine Kreatiivsust saab hinnata rea kriteeriumite baasil: ideede väljendamine: võime ühe sõna või kujundi esindamisel kergekäeliselt arendada ning mängida fraasides assotsiatsioonide küllusega
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
abstraktse mõtlemise eest, need protsessid on vasakus ajupoolkerad. Parem poolkera- seal pole niivõrd sümbolite abil mõtlemine jne, vaid kujundid, intuitiivsed hinnangud ja seosed, muusika taju, loovus. Kui parema ajupoolkera piirkond on kahjustatud, siis sagedamini kaasneb see, et inimene läheb rahutuks, ei ole emotsionaalses mõttes õiges seisus. Need liigutused, mida teeme parema keha piirkonnaga, neid juhib vasak ajupool. Toiminguid vahendatavate protsesside mõttes toimub ristumine. Ajupoolkerad suhtlevad omavahel, saadavad infot. Eptilepilised hood- kolle ei kandu üle, kui lõigata mingi vahe sisse sinna. Tuumorite kõrvaldamisega seoses saab ka. Poolkerad on funktsionaalselt spetsiliseeritud. On tugev infovahetus, tekstid ja kõne on aga üks osa ainult kultuursest inimesest. Kuklasagar! Keskpunkt on see kui paneme sõrme keskele, siis seal on koljuluu väljaulatuv osa.
Üheksanda klassi õpilasele Melissale meeldib Õpetaja tervitab teda ja lausub, „Bradley, ma märkasin, et sa ei tööta...saan ma kuidagi aidata?“ tähelepanu äratada ning ta naeratab klassi sisenedes mõnedele sõpradele. Ta kannab pikki Ta väldib küsimust, miks poiss pole veel tööd alustanud. rippuvaid kõrvarõngaid (pole lubatud). Õpetaja märkab teda kiirelt. Noormees ütleb: „Mul pole pastakat.“ „Sa võid ühe minu omadest saada,“ vastab õpetaja. Õpetaja: „Nii – tule siia [teraval häälel – nähtavalt häiritud Melissa hilinemisest ja „diivalikust“ Kuna see on alles üks esimestest tundidest, pole õpetaja veel kindlaks teinud, millised õpilased on sisenemisest]. Miks sa hilinesid?“
Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase päeva seisuga natukene aegunud. Hästi palju leidub ettekandeid rahvusvahelistelt lastekaitsealastelt konverentsidelt. Probleemseks osutus vägivalla defineerimine, sest kõikides allikates, mida kasutasin, oli sellele erinev määratlus. Probleemi seletati ka läbi mitmete aspektide- hästi palju kohtas perevägivallaga seotud materjali, kuid nendes teostes oli põhirõhk naiste vastu suunatud väärkohtlemisel ning lastest, kui ohvritest, nendes põhjalikult juttu polnud. Valisin oma lõputöö uurimisobjektiks justnimelt lapsed, kuna nad on kaitsetumad kui täiskasvanud ning nendega on väga lihtne manipuleerida,
lapsed on tänu niisuguste programmide läbimisele koolis edukamad ja õpetajad suhtuvad neisse paremini. Samuti mängis rolli pedagoogide ja vanemate parem omavaheline koostöö. Edukad programmid on aidanud riskilastel parandada nende koolikäitumist,õpetajate ja klassikaaslastega läbisaamist. Samuti suurendab koostöö perekonnaga vanemate huvi kooli vastu ja aitab kaasa suhetele lastega. Need programmid, mis olid suunatud üksnes akadeemilise edukuse parandamisele ning jätsid tähelepanuta laste käitumise, ei vähendanud antisotsiaalset käitumist.Ilmselt on just varased käitumisprobleemid koolis ja kodus seotud hilisema delinkventse käitumisega. Praktiline intelligentsus IQ-testid on väga head akadeemilise edukuse ennustajad (r= 0,50) ning head tööalase karjääri puhul (r=0,40). Kriminaalse käitumise puhul on aga nende testide ennustusvõime oluliselt madalam, andes korrelatsioonikoefitsiendiks keskmiselt vaid 0,07
on uurijad täheldanud sama tendetsi nagu enesehinnangu puhul. Nt kui olen end kategoriseerinud (mees, naine, noor, vana, suusataja), siis on selge tendets neid kategooriadi hinnata kõrgemalt. Nt kui jalgapllis eesti võidab, siis tunnen ka mina ennast tähtsana. Inimese identiteet võib ohtu sattuda nt abiellun grusiiniga ja lähen sinna elama, seal on üks arusaam naisest ja siin teine. Nt kui arvad, et oled hea töötaja ja ülemus laseb sind lahti. Hakkamasaamise strateergiad, kus inimese identiteet on ohustatud või on selge identiteedi muutus: 1. eraldumine, isolatsioon (inimene satub olukorda, kus on järsku töötu, istub kodus, hakkab tööl käima, kuid tegelt ei käi, väldib kontakte inimestega, kes võiksid seda teemat puudutada). 2. Konflikt, negativism (inimene, kes kukkus tööturult völja, hakkab kaebekirju kirjutama, annab
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
kooliklassis, eakaaslaste hulgas jne.).Indiviid tajub sotsiaalset tõrju- tust kaitsetusena. Turvalisus väheneb, kui tulevikku on raske ette näha, kui harjumuspärane tegutsemine võib anda ja annabki oota- matuid tulemusi. Sotsiaalselt tõrjutu on sunnitud elama elu, mis ei tulene tema oma valikutest ja vabast tahtest, seetõttu tunneb ta end millestki ilmajäänuna, kõrvalejäetuna, marginaalsesse positsiooni sattununa. Tõrjutusel, mis ilmneb ühes valdkonnas, on kalduvus laieneda ja tungida muissegi valdkondadesse. Lapsepõlves ilmneb sotsiaalne tõrjutus eelkõige kaitse, hoolitsuse ja osaluse puudujääkidena. Kirjeldades sotsiaalselt tõrju- tud lapse arengukäiku, käsutatakse sageli väljendust "deprivatsiooni ring". Juba esimestel eluaastatel hakkab turvalisuse puudumisel välja kujunema separatsioonihirm, tekib mahajäämus emotsionaalses, sot- siaalses, kognitiivses ja keelelises arengus. Laps ei käsuta ära oma
annaabi.ee 
