1630. aastatel. Kõrgema võimu kandjaks olid rüütelkonnad. Venemaa keiserriigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner 3. Browne'i kaitseseadused 1765. aastal kehtestati Brownw'i positiivsed määrused e. kaitseseadused talurahva olukorra parandamiseks. Talupojad said õiguse vallasvarale Mõisakoormised määrati kindlaks ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta Talupoegade karistamise ülempiiriks sätestati 30 vitsa- või kepihoopi Talupojad said ka õiguse mõisnike, kes kaitseseaduse sättestkinni ei pidanud,
a. - piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused. Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse, vene kohtusüsteem, kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, pearahamaks. II 1. Balti erikord taastati pärast Katariina II surma Paul I ajal 2. Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal määrati kindralkubernere, Katariina II ajal püüti moderniseerida ja olukorda parandada, eriti talupoegadele, nt. kaitseseadused, koolide rajamine jne. Pearahamaks. 3. Talurahva õigusliku olukorra muutumine kodukariõigust piirati, kaitseseadused, mis nägid ette: koolide rajamist, õigust omada vallasvara, mõisakoormiste ülempiirid- st. et talupoegade õiguslik olukord paranes. 4. Majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seosed- senine olukord oli ennast ammendanud, talupoegadel puudus motivatsioon, elati ülejõu- aadlid. Selleks
rahu, sellega vormistati lõplikult Eesti ala kuulumine Venemaale. Sellega algas ka vene aeg. Vene aeg tõi muutusi nii halduskorralduses, kubermangudes kui ka talupoegade elus. Enne Vene aega kehtinud Rootsi aeg oli talupoegade jaoks kergem ja seepärast hakati seda kutsuma ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Talupojad korraldasid oma õiguste kaitseks ka vastuhakke ja ülestõuse, kuid Vene sõjavägi surus need maha. Tsaar Peeter I tühistas kõik talupoegade kaitseseadused ja kinnitas mõisnike eesõigused. Mõisnikel oli õigus talupoegi müüa, kinkida, neid karistada ja nende vara ära võtta. Ainuke piirand oli see, et tappa tohtis talupoega ainult vastava kohtuotsusega. Talupojad pidid ka osa oma põllusaagist ja loomadest mõisale andma. 1802. aastal kehtestati Eestimaa kubermangus regulatsioon, mida tuntakse selle esimese sõna järgi: "Iggaüks...", see määras talupoegadele pärimisõiguse. Asutati ka valla- ja
Hakati korraldama hingeloendusi. 1874 puhkesid ka pearaharahutused. §15 Eesti 18 sajandi II poolel Balti erikord: taastati peale Katariina II surma Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Talurahva õigusliku korra muutumine: talurahva kaitseseadused Maj protsesside ja talurahva seaduste seosed: mõisnikud elasid üle oma võimete, talupoegadel polnud motivatsiooni, kehtestati luksuspiirangud(kalleid veine sisse tuua nt ei tohtinud enam) Katariina II ajal pärisorjuslikku mõisamajandust. Vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta. Baltisakslased: Talurahva kaitseseadused: talupoegade õigus vallasvarale, mõisakorrmiste ülempiirid, piirati
(renditi aadlikele riigiteenistuse eest) *pastoraadid e kirikum. ,,Eesti on Rootsi viljaait"-eestil oli rootsi ajal rootsit viljaga varustada. Vakuraamat-raamat,kus kirjas talupoegade kohustused. Adramaarevision-pandi kirja töövõimelised talup . Rootsi ajal kehtestati Pärisorjus. Majandusreglement* talupoegade kodukarjaõigust piirati*fikseeriti koormiste suurust*talud päritavaks*õigus kaevata mõisniku peale 1765-talupoegade kaitseseadused *õigus vallasvarale *normeeriti teokoormised 1784-pearaharahutused =Puuaiasõda, Räpinas Gabriel Merkel-kirjutas eestlaste raskest elust. 1802(liivimaal) ja 1804(eestimaal) talurahvaseadused.
asehalduskord- Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783-maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Hingeloendused,1765 positiivsed määrused-e. Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks, talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max. 30 piitsahoopi, talupoegadel õigus kohtusse kaevata.uued usuvoolud-pietism(taotles usu sügavamat tunnustamist ja elu kõlbelisemaks muutmist),hernhuutlus(propageerisid usuvagadust,alandlikkust ja kõlblust ning sotsiaalset võrdsust ja vendlust),ratsionalism(rahva harimine ja valgustamine,kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust,moodus
· 1762 1796 valitses Venemaal Katariina II · 1762 1792 oli Liivimaa kindralkuberner George von Browne · 1763, aprill kinnitas Katariina II Johann Schultzi projekti Toompea lossi ehitamiseks, ehitustööd lõppesid 1773 · 1764 kehtestasid mitmed Väina-äärsed mõisnikud talupoegadele eraseadused · 1764 sai Põltsamaa pastoriks August Wilhelm Hupel · 1765 - Browne'i positiivsed määrused e kaitseseadused talupoja olukorra kergendamiseks; Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks. · 1765 - Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse. · 1766 asutas arst Peter Ernst Wilde Põltsamaale trükikoja · 1766 1767 ilmus iganädalaste annetena A. W. Hupeli ja P. E. Wilde koos tööna
Eesti 18. sajandi teisel poolel 1760-ndateks aastateks oli Eesti pärisorjuslikue mõisamajanduse areng end ammendanud. Baltisaksa aadli piiramatu võimutsemise aeg tsaariõukonnas oli otsa saanud. Saabus valgustusajastu. Valgustuse mõjul tekkisid klubid, seltsid, vabamüürlaste loozid. Valgustusideedest innustunud baltisakslased olid kriitilised pärisorjuse suhtes. 1765. aastal anti välja tänu Liivima kindralkuberneri George Browne nõudmisel talupoegade kaitseseadused, mis nägid ette talupoegade õigust vallasvarale, määrasid kindlaks mõisakoormiste ülempiirid, piirasid mõisnike kodukariõigust 30 vitsahoobini, kohustasid rüütelkonda rajama igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse koole. See ei toonud kaasa erilisi muutusi, kuid algus oli sellega tehtud. 1783. aastaks kehtestati Katariina II poolt uus asehalduskord. Liivimaal asutati 2 uut maakonda: Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa, mille keskele rajati Võru linn ja sündis Võrumaa.
aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Asehalduskord- 1783. aastal kehtestatud Baltikumis uus halduskorraldus . Pearahamaks- uus maksukorraldus. Hingeloendus- süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta. Pearaharahutused- ulatuslikud talurahvarahutused, puhkesid 1784. aastal positiivsed määrused- 1765. aastal aprillis kinnitas Browne, ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Pietism- juba Põhjasõja-aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaalt alguse saanud uue usuvoolu Hernhuutlased- vennastekogudused, mille kaudu liikusid pietistlikud ideed rahva sekka, kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks. Vennastekogudused- hernhuutlased ratsionalism- 18.saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uues usuvoolu. Kalendrikirjandus- sisaldasid rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid küll põllupidamise, küll arstimise
Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Vallasvara õigus võis saaki vabalt turustada. Kindlad piirid mõisakoormistel. Ülempiir karistuseks 30vitsavõi kepihoopi Asehalduskord 1783 Venemaal, kehtestati uus haldusseadus, kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärusomandiks kuulutada. Lõpp ebakindlatele omandisuhetele ning kestvale reduktsiooniähvardusele riigi poolt. §29 Pietism, vennastekogudus, Ratsionalism
5. linnaduumad (esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest) 6. ühtne pearahamaks, hingeloendused demokraatlikud elemendid, samas piirimaade ühtesulatamine Vm-ga pärast Katariina II surma taastati endine valitsemisviis probleemide vältimiseks Positiivsed määrused valgustusideedega ka talurahva olukorra parandamise ideed Browne'i nõudmised, 1765 kinnitas pos-d määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks → õigus vallasvarale, põllusaagi ülejäägid võis turustada, piirid mõiskoormistele, karistamise ülempiir 30 vitsa- ja kepihoopi, õigus seadusirikkuv mõisnik kohtusse kaevata pearaharahutused 1784 – tõlgendasid kui mõiskoormistest vabastamist, teotööle enam ei mindud Puuaiasõda – talupoegade ja soldatite vaheline kähmlus Vene-Rootsi sõda 1788-1790
Keabekirjad kesirile/keisrinnale. Roseni deklaratsioon 1739. aastal kirjutatud Liivimaa maanõuniku seletuskiri. Seletuskirja sisu: Siinne talupoeg on pärisori; Talupoeg koos varaga kuulus mõisale; Piiramatud koormised mõisale; Kohtuvõim talupoaja üle vaid rüütelkonnale. Talurahva olukord Asehalduskord Valgustusideed Kirikuõpetaja Eisen v. Schwarzenberg: Kaotada pärisorjus ja viia talupojad raharendile. Nn. positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks: Õigus vallasvarale ( ). Põllusaaduste ülejääk müügiks. Piiratud mõisakoormised. Karistamise ülepiiriks 30 vitsahoopi. Õigus mõisniku peale kaevata. Talupoeg jäi siiski pärisorjaks. 1784. a. talurahvarahutused ehk pearaharahutused Ei mindud teotööle. Vägivaldsed konfliktid sõdurite ja talupoegade vahel. Vene-Rootsi sõda 17881790 Rootsi kasutas ära Venemaa sõda Türgiga.
· Katariina II Venemaa valitseja. Hakkas ajama uut poliitikat, mis taotles piirimaade privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. · E. Von Schwarzenberg Torma kirikuõpetaja. Töötas välja projekti, kuidas parandada talupoegade olukorda · G.Browne Riia kindralkuberner. Püüdis kergendada Eesti talurahva olukorda ja edendada kooliharidust. 1765. a. kinnitas nn positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks · A.T. Helle Jüri kiriku õpetaja. Tõlkis esmakordselt eesti keelde Piibli (ilmis 1739. a) · A.W. Hupel Põltsamaa kirikuõpetaja. Kirjutas raamatuid talupoja elust. 1766 hakkas välja andma esimest eestikeelsetajalehte ,,Lühhike öppetus..." · J.W. Krause Arhitekt, hiljem ülikooli professor. Projekteeris Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikooli hooned · G. Merkel Saksa kirjanik
oma orjad tagasi. Asehalduskord 1783-1796 Eestimaa Linnaõigused. Poliitilised ümberkorraldused. Ühine asehaldur.Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused. Positiivsed määrused 1765 Liivimaa Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamised. Mõisakohustuse täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Kindlad piirid seati mõisakoormistele ja mõisnikel polnud enam õigust neid muuta.Talupojad võisid mõisnike peale kaevata
olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseeris feodaalset mõisamajandust ja ütles, et see vajab põhjalikke uuendusi. Eisen pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. Enamik mõisnikest ei pidanud seda vajalikuks. 1765 kokkutulnud Liivimaa maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks. Aprillis kinnitas ta positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Mõisakoormistele seati piirid ja nad said uusi õigusi. Kultuur 1.Koolid Peale Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud: •Koole oli vähe. •Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. •Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. •1765
Milliste seadused räägivad muuhulgas · Käideldavus · ettepanekute esitamine infoturbest, too näiteid? kättesaadavus kasutajaile. kõigile volitatud turvaolukorra parendamiseks. · Kaitseseadused o Karistusseadustik 21. Mis on andmeturve? o
olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseeris feodaalset mõisamajandust ja ütles, et see vajab põhjalikke uuendusi. Eisen pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. Enamik mõisnikest ei pidanud seda vajalikuks. 1765 kokkutulnud Liivimaa maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks. Aprillis kinnitas ta positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Mõisakoormistele seati piirid ja nad said uusi õigusi. Haldusjaotus Poola aeg: Poola aeg algas Liivimaale halduse korrastamisega. Maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu (Cesise) presidentkondadeks. 1598 nimetati need ümber vojevoodkondadeks ja presidendid vojevoodideks, nagu see oli Poolas. Riigi kätte läks
müüa/vahetada/pärandada) 2. Talupoegade maa ja vara olid mõisniku omandid (mõisnik võis koormisi tõsta oma äranägemise järgi) 3. Rüütelkondadele kuulus kohtuvõim talupoegade üle. Talurahvas kaotas Vene riigi koosseisu sattudes Rootsi ajal saadud kergendused. Toimus pärisorjuse kindlustumine. See tõi kaasa talupoegade põgenemise Eestist teistele aladele (Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu). 2) Brown’I positiivsed määrused e kaitseseadused Katariina II soovis Balti erikorra likvideerimist. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Brown. 1765- kinnitati kaitseseadused Talurahvas sai õigu vallasvarale Mõisnik ei võinud koormisi suurendada Piirati kodukariõigust – max 30 vitsahoopi Talupogadel õigus mõisnik kohtusse kaevata 3) Põllumajandus 18. Saj 18.-19. Saj põllumajanduse aluseks – vili, viin ja veised. Neid veeti Eestist välja. (Läti, Venemaa)
4) Kirjelda põllumajanduse olukorda pärast Põhjasõna, mida toodeti ja millisele turule? - suurt edendusosa mängis viljakaubandus. Vilja väljavedu Rootsi. Pidi toitma ka vene vägesid. Vene turule müüdi viina,viinaköögi praagaga nuumati härgi,kes samuti turule viidi-> põldude väetamine. 5) Browni positiivsed määrused - Riia kindralkuberneri poolt sõnastati nn talupoegade olukorra kergenduseks kaitseseadused : · kui talupoeg on oma kohustused mõisa ees täitnud, võib ta ülejäägi turul maha müüa · määrati kindlaks mõisa koormiste arv ja fikseeriti see · talupoegadel oli õigus vallasvarale · korrigeeriti kodu-kari õigust- max 30 piitsahoopi. 6) Mida tähendab hingeloendus,pearahamaks ja selle rahutused - hingeloendus ehk rahvaloendus. Pearahamaks Vene tsaaririigi riigimaks Eesti ja
pearahamaks, hakati korraldama hingeloendamisi. Asehalduskorra muudatused piirasid demokraatlike elementidega keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Positiivsed määrused: Torma kirikuõpetaja Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikku uuendust. Ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ning viia talupojad majanduslikku ettevõtlikkust soodustavalae raharendile. 1765. a kinnitas Browne nn. positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg või põllu ülejäägid vabalt turustada, kindlad piirid seati mõisakoormistele ja mõisnikel ei olnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Karistuse ülempiiriks jäi 30 vitsa-või kepihoopi. Talurahvarahutused (pearaharahutused) puhkesid 1784 a. Nende maha surumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Kõige suurem kähmlus oli Puuaiasõda, mis toimub Räpina mõisas, hukkus
See toob kaasa talupoegade põgenemise Eestis teistele aladele aga ka Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu. Koos valgustusideede levikuga 18. saj. keskpaigas hakati ikka rohkem kõnelema talupoegade olukorra parandamise vajalikkusest. 1762 Katariina II taotles Balti erikorra likvideerimist. Põhjus Venemaa oli oma positsioone kindlustanud. 1764 Katariina II Eestis visiidil. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Browne. 1765 kinnitati nn. Browne´i positiivsed määrused e. kaitseseadused. Püüti reguleerida agraarsuhteid eramõisates: · talurahvas sai õiguse vallasvarale · mõisakohustuste täitmise järel võis talup. põllusaaduste ülejäägid turustada · mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada · piirati kodukariõigust ülemmäär 30 vitsahoopi · talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata 1783 kehtestati pearahamaks kõigilt maksukohustuslikelt meeshingedelt 70 kop. talupoeg, 1 rubla 20 kop. linnaelanik.
Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha. Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõisnike vahel, mida saadeti lahendama sõjaväeosad. Positiivsed määrused- Kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, piiratud mõisakoormised, põllusaaduste ülejäägid võis talupoeg turul maha müüa. Pietism- Usuliikumine haritud teoloogide hulgas, mis üritas teha usudogmasid inimestele arusaadavamaks selle asemel, et neid pähe õppida, elavnes usulise kirjanduse väljaandmine, 1739 andsid pietistid välja esimese täielikult eestikeelse piibli, mille viis lõpule A.T.Helle.
1. 1739 võeti vastu Roseni deklaratsioon 2. Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskirjas kinnitas, et: a) talupoeg on täielik pärisori, keda mõisnik võib müüa, vahetada ja pärandada nagu muud mõisavara b) talupoeg ise, tema maa ja vara on mõisniku omand, mille kasutamise eest mõisnik võik määrata koormisi oma äranägemise järgi kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkondadele, mitte riigile Browne'i positiivsed määrused ehk kaitseseadused 1. 1765 kinnitati nn Browne'i positiivsed määrused ehk kaitseseadused. 2. Püüti reguleerida agraarsuhteid eramõisates: a) talurahvas sai õiguse vallasvarale b) mõisakohustuste täitmise järel võis talupoeg põllusaaduste jäägid turustada c) mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada d) piirati kodukariõigust ülemmäär 30 vitsahoopi e) talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata Põllumajandus 18.sajandil 1
või tasuta. Teose autoril on järgmised isiklikud mittevaralised õigused: õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, teose avaldamisele ja teose lisadele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. 3. PATENDISEADUS Praegusel ajal tuleks järgida turumajanduslikku põhimõtet, mille kohaselt kaitsta tuleb seda, mis müüb või mille puhul on lootust, et see 2-3 aasta jooksul müüma hakkab. Patendiseadus ja ka kõik teised tööstusomandi kaitseseadused võimaldavad tekitada legaalse tootmise, võrdse konkurentsi ja vältida monopoli teket, mis on teatavasti kõigi majandust reguleerivate seaduste ja rahvusvahelise kaubanduskokkulepete üks põhieesmärk. Patendiseadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse leiutisie õiguskaitsega Eesti Vabariigis ja sellega kaitstakse mis tahes tehnikavaldkonna leiutisi (seaded, masinad, aparaadid, tööriistad, meetodid, ained jne). Seaduse § 8 sätestab patentsuse
· Muutus administratiivne jaotus · Maakonnakeskustele linnaõigused (1783) Paldiski 1783, Võru 1784 · Poliitilised ümberkorraldused (sarnaseks Venemaaga, maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali, aadlikud võrdsed, linnaduumad) tsunftid kaovad + nekruti kohustus · Maksukorralduse muutmine (pearahamaks, hingeloendused ainult täisealised mehed) 1765 positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks õigus vallasvarale (raudvara-tööriistad, tooteriistad mõisnikul), 30 vitsa- või kepihoopi, õigus kaevata, mõisnik ei tohi makse tõsta, igasse mõisa tuli rajada kool · 1784 pearaharahutused nn. Puuaiasõda · Eisen von Schwarzenberg (Torma kirkuõpetaja 1717-1779) pidas vajalikuks pärisorjuse kaotamist ja raharendile üleminekut · Kubermangude asemel asehalduskonnad (Tallinna ja Riia asehaldur)
koormisi oma äranägemise järgi. 3. kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkondadele. Talurahvas kaotas Vene riigi koosseisu sattudes Rootsi ajal saadud kergendused. Toimus pärisorjuse kindlustumine. Riigitalupojad tagasi eratalupoegadeks. See toob kaasa talupoegade põgenemise Eestis teistele aladele aga ka Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu. 2) Brown`i positiivsed määrused e kaitseseadused Katariina II soovis Balti erikorra likvideerimist. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Brown. Brown’i positiivsed määrused e. Kaitseseadused kinnitati 1765 1. talurahvas sai õiguse vallasvarale 2. mõisakohustuste täitmise järel võis talupoeg põllusaaduste ülejäägid turustada 3. mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada 4. piirati kodukariõigust – ülemmäär 30 vitsahoopi 5
vakuraamat õigu- tööd teha; kaebamisõigus kaebamisõigus 1765- talurahva sed kohtureform kaotatakse, talupoeg positiivsed teist talupoega võis määrused, kaitseseadused (Browne) sisu: * tunnustada NB! mõisnik teeb talupoegade elu läks peamine vastupanu talurahva järeleandmisi paremaks pagemine, kes oli omandiõigust
parandamisest. Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eisen von Schwarzenberg kritiseeris mõisamajandust, mis vajavat uuendusi. Mõisnikest avaldasid uuendustahet vaid vähesed. Seetõttu oli 1765. aasta kesktalvel kokku tulnud Liivimaa rüütelkonna maapäev üllatunud, kui kindralkuberner George Brown esitas kava talupoegade olukorra kergendamiseks. Aadelkond avaldas visa vastuseisu, kuid lõpuks siiski andis alla. 1765. aasta aprillis kinnitas Browne nn positiivsed määrused ehk kaitseseadused talurahva olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale. Mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Kindlad piirid seati mõisakoormistele ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Talupoegade karistamise ülempiiriks mõisates sätestati 30 vitsa- või kepihoopi. Talupoegadele anti ka õigus mõisnikke, kes kaitseseaduse sätetest kinni ei pea, kohtusse kaevata
1721 Uusikaupunki rahu: Venemaa ülemvõim Eesti- ja Liivimaal fikseeriti juriidiliselt; balti erikorra kujunemise algus -------------------------------------------------------------------------------- Vene aeg Eestis (1721-1918) 1739 Roseni deklaratsioon; eesti talurahva lõplik pärisorjastamine 1739 Anton Thor Helle tõlkes ilmub piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles 1740-1743 vennastekoguduste liikumine Eestis saavutab oma haripunkti 1765 Browne'i positiivsed määrused e kaitseseadused talupoja olukorra kergendamiseks; Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks 1765 Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse 1783 Paldiski sai linnaõigused 1784 Võru sai linnaõigused 1783-1796 Asehalduskord; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust 1797 eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma
Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnas lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Koos Saaremaaga oli seega Liivimaa kubermangu osas 5 maakonda. George Browne Riia kindralkuberner. Ue Balti poliitika elluviija. Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüd kergendada ka eesti ralurahva olukorda, samuti kooliharidust edendada. Browne positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. 1765. aprillis. Talurahvas sai õiguse vallasvarale. Põllusaaduste ülejäägi võisid nad turustada. Kindlad piirid mõisakoormistele. Talupoegadel õigus mõisnikke, kes kaitseseadse sätetest kinni ei pea, kohtusse kaevata. Pietism neid ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. 1739
kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 82. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 83. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 84. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu? Soodustavad igasugused kaitseseadused, konnateed, mis viivad teede alt konnad läbi, mahepõllumajandus, uute kudemispaikade rajamine. Kahjustavad idasugused mürgid ja pestitsiidid, kudemispaikade ja elupaikade hävitamine, aktiivne liiklus kudemiskohtade lähedal, kulu põletamine ja reostus. 85. Miks on kaitse alla võetud roomajad? mis neid ohustab? millised roomajad on kaitse all? (5) Roomajad on kaitse alla võetud, sest nende arvukus on vähenenud tänu inimtegevusele
kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 81. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 82. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 83. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu? Soodustavad igasugused kaitseseadused, konnateed, mis viivad teede alt konnad läbi, mahepõllumajandus, uute kudemispaikade rajamine. Kahjustavad idasugused mürgid ja pestitsiidid, kudemispaikade ja elupaikade hävitamine, aktiivne liiklus kudemiskohtade lähedal, kulu põletamine ja reostus. 84. Miks on kaitse alla võetud roomajad? mis neid ohustab? millised roomajad on kaitse all? (5) Roomajad on kaitse alla võetud, sest nende arvukus on vähenenud tänu inimtegevusele
82. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 83. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 84. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu? Soodustavad igasugused kaitseseadused, konnateed, mis viivad teede alt konnad läbi, mahepõllumajandus, uute kudemispaikade rajamine. Kahjustavad idasugused mürgid ja pestitsiidid, kudemispaikade ja elupaikade hävitamine, aktiivne liiklus kudemiskohtade lähedal, kulu põletamine ja reostus. 85. Miks on kaitse alla võetud roomajad? mis neid ohustab? millised roomajad on kaitse all? (5) Roomajad on kaitse alla võetud, sest nende arvukus on vähenenud tänu inimtegevusele. Roomajaid ohustavad loodusmaastike
Roseni deklaratsioon 1739 oli siinne talupoeg õigusteta pärisori, mõisniku omand,mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud millegagi piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale. Nõnda kaotas talupoeg kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused. Talupoegi kaitses ainult mõisnike majanduslik huvi. Browni positiivsed määrused 1765 kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks *Talurahvas sai õiguse vallasvarale *Põllusaaduste jäägid võis turustada *Kindlad piirid pandi mõisakoormistele *Karistamise ülempiiriks sai 30 hoopi *Määruste rikkuja võis talupoeg kohtusse anda Ehkki see oli samm paremuse poole, rootsi aja tasemele ei jõutud ja kontroll kaitseseaduste täitmise üle oli halb. Talurahvaseadused 19. sajand 19. sajandi vaimuelu
1783 aastal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Lisati uusi maakondi ning muutus senine administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu 4 maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused, seega oli Eesti alal kuni vene aja lõpuni 12 linna. Olid ka poliitilised ümberkorraldused. Pearahamaks - Maksukorraldust muudeti ja kehtestati pearahamaks: ühtne riiklik maks. Positiivsed määrused 1765- kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks, mille kehtestas Browne. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, põllusaaduste ülejääki võis vabalt turustada, seati kindlad piirid mõistkoormistele ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta, talupoegade karistuse ülemmääraks mõisas sätestati 30 vitsa või kepihoopi. Talupoegadele anti ka võimalus pätte mõisnikke kohtusse kaevata. 29. Talurahvaseadused 19 saj. esimesel veerandil (145-148) : Aleksander I - 1801.a.
1783 aastal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Lisati uusi maakond ning muutus senine administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused, seega oli Eesti alal kuni vene aja lõpuni 12 linna. Olid ka poliitilised ümberkorraldused. *Pearahamaks- Maksukorraldust muudeti ja kehtestati pearahamaks-ühtne riiklik maks. *Positiivsed määrused 1765- kaitseseadused talupoegade olukorra kergenamiseks, mille kehtestas Browne. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada, seati kindlad piirid mõistkoormistele ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta, talupoegade karistuse ülemmääraks mõisas sätestati 30 vitsa või kepihoopi. Talupoegadele anti ka võimalus mõisnikke, kes kaitseseaduse sätetest kinni ei pea, kohtusse kaevata. 29
Sisu: 1. Tp sai I korda juriidilise kinnituse vallasvara omandiõigusele(va ,,raudvara": talude tegutsemiseks vajalikud vahendid) - Vilja ülejäägi sai tp vabalt turustada 2. Mõisakoormistele kindlad piirid ja suurendamine ilma rahalise kompensatsioonita keelatud 3. Tp sai õiguse kaevata sillakohtus oma isanda peale ja põhjuseta kaebused karistatavad 4. Kodukariõiguse hoopide ülempiiri fikseerimine · Tp kaitseseadused kehtisid vaid LM-l ja Eestimaa tp jäid välja · I eramõisade tp isikuvabadusi puudutavad seadused LM-l · Võrdlusmoment Rootsi aja lõpus kroonutp-le tagatud õigustega · Ei muutunud täiesti valitsevat olukorda ja mitmed punktid kehtisid reaalelus juba varem · Tähendus: andsid juriidilise kinnituse õigustele ja tunnustasid vallasvara omandiõiguse · Kuna Moskvas kogunenud suur reformikomisjon(1767) ei andnud K II-le toetust
1777. a A.W. Hupeli kriitika mõisnikest avaldasid uuendustahet vaid üksikud, seetõttu oli 1765. a kesktalvel kokku tulnud Liivimaa rüütelkonna maapäev üllatunud, kui kindralkuberner Browne esitas muude ettepanekute kõrval ka nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks, aadelkond avaldas uuendustaotlustele visa vastuseisu, aga Browne jäi oma nõudmistele kindlaks ja aadlikel tuli järele anda 1765. a aprillis kinnitas Browne nn positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks: talupojal on õigus vallasvarale koormiste ülejäägid võib vabalt turustada mõisakoormistele seati kindlad piirid ja mõisnikel polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta ülempiir ihunuhtlusele (30 kepihoopi) talupojad said õiguse mõisniku peale kaevata aga talupojad jäid endiselt pärisorjadena mõisnike meelevalla alla ja Vene riigivõimul polnud
Positiivsed määrused Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eins V Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kus ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi. Eins pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt üle majanduslikku ettevõtlikust soodustavale raharendile. 1765 kehtestas Brown nn Positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergedamiseks. Kus talupeg sai õiguse vallasvarale Põllumajandusjääke võis vabalt turustada. Mõisakoormist ei saanud enam suvalt tõsta. Karistuse ülempiirikus oli 30 piitsa/kepi hoopi. Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata. Ulatuslikud talurahva rahutused (e nn pearaharahutused) puhkesid 1784. Asehalduskorra ja pearahamaksu
annaabi.ee 
