Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 2 Teemal: Diiselmootori gaasijaotussüsteemi praktiline tundmaõppimine Kadett: Õppejõud: Andrei Litsman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. NELJATAKTILISE MOOTORI GAASIJAOTUS JA RINGDIAGRAMM.....3 2. KAHETAKTILISE MOOTORI GAASIJAOTUS..................................4 2 1. Neljataktilise mootori gaasijaotus ja ringdiagramm Diiselmootori töötsükli teoreetiliste taktide algus- ja lõpp- punktidena vaadeldakse kolvi ülemisi ja alumisi surnud seise. Klapi avanemist enne kolvi jõudmist ülemisse või alumisse surnud seisu nimetatakse klapi eelvanemiseks ja sellele vastavat vända nurka surnud seisu suhtes-
Enne väljalaskeava avanemist on läbitöötanud gaasid veel väikese rõhu all, mis põhjustabki läbitöötanud gaaside väljavoolu silindrist. Edasisel kolvi liikumisel allapoole avab kolb oma ülemise servaga veel ühe ava - sisselaskeava, mille kaudu voolab karterist surve all olev küttesegu silindrisse. Sel hetkel toimub silindri läbipuhumine, mille ülesandeks on silindri puhastamine läbitöötanud gaasidest ja. silindri täitmine värske kütteseguga. kahetaktilise mootori töötsüklit jätame meelde, et kahetaktilisel mootoril leiame töötsüklist samad taktid mis on omased neljataktilisele, kuid need ei ole nii selgepiirilised. Kahetaktilise mootori kolb liigub alumise surnud seisu poole alati töötaktiga.
Asünkroonseks nimetatakse trigerit, mille sisenditele mingi seisundite kombinatsiooni andmist ei sünkroniseerita täiendava signaaliga. Kui sünkroniseeritakse nimetatakse trigerit sünkroonseks trigeriks. 2. Kui RS-trigerile lisada sünkroniseerimislüli saame sünkroonse RS- trigeri 3. Sünkroonne kahetaktiline RS-triger (TT) Kasutatakse vähe. Võimaldab luua side sisendsignaalide ja väljundite olekute vahel 4. Sünkroonne kahetaktiline JK-trigger Sünkroonsele kahetaktilise RS trigeri sisendeid juhitakse läbi JA lülide, mille ühed sisendid on ühendatud väljunditega. Seda nimetatakse JH trigeriks (J-jump, K-key) Omadused - universaalne, lihtsate ühendustega võimalik muuta seade-, loenduse- või andmesisenditega trigeriks; 1 sisendil J viib väljund alati seisu 1; 1 sisendil R viib väljund alati seisu 0; JK-triger talub seisus J=K=1 5. D-triger (ka andmesisendi triger) Kui sünkroonse kahetaktilise RS-trigeri S-sisendilt teha inverteriga ühendus
August Otto järgi 1.3KAHETAKTILINE SISEPÕLEMIS MOOTOR Kahetaktiline mootor on sisepõlemismootor, mille töötsükli ajal väntvõll teeb 1 pöörde ja kolb seega 2 järjestikust käiku. Erinevalt neljataktilisest mootorist ei ole silindri täitumine õhu või 4 värske seguga ja heitegaasi väljasurumine. Kahetaktilise mootori puhul omaette taktid, vaid moodustavad osa töö- ja survetaktist. Teoreetiliselt peaks kahetaktiline mootori võimsus olema neljataktilise mootori omast 2 korda suurem, kuid mitmel põhjusel (sealhulgas läbipuhumise puudulikkuse tõttu) on ta ainult ligikaudu 50% võimsam ja kulutab seejuures 15-20% rohkem kütust. Peale selle on kahetaktilise mootori kolvigrupi soojuslik koormus suurem ja mootori töökindlus halvem. Võimsaid kerge vedelkütuse mootoreid seetõttu
Auto Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. Leonardo da Vinci lõi sarnase liikuri joonised juba 1490. aastal. 1881. aasta novembris demonstreeris Prantsuse investor Gustave Trouvé Pariisis rahvusvahelisel näitusel töötavat kolmerattalist elektrimootoriga masinat, mida ta nimetas automobiiliks Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Carl Benzi poolt 1879. aastal ja nende tootmise alustamine 1883. aastal. Jalgratas On kaherattaline inimjõul edasiliikuv sõiduvahend, kuid leidub ka ühe-, kolme- või enamarattalisi ning elektriakudega jalgrattaid. Jalgratta sünnilugu seostatakse enamasti saksa paruni Karl von Draisiga, kes ühendas 19. sajandi alguses kaks vankriratast puitraamiga ja lisas raamistikule sadula. Šoti sepp Kirkpatrick MacMillan ehitas 1839
tehnika ning hakkas õppima relvassepaks. 1852 otsustas ta õppima hakata masinaehitust ja lahkus kodulinnast 1872 Daimler ja Maybach läksid tööle maailma suurimasse püsimootorite tehasesse mis oli poolenisti Nikolaus Otto oma, kes otsis uut tehnilist direktorit. Kui Otto ja Daimler olid direktorid, arendasid nad gaasimootoreid ning samal ajal oli Maybach peadisainer. 1876 leiutas Otto nelja takti tsükli mis sai patendi 1877 kuid see kohe taandati kui Karl Benz leiutas töötava kahetaktilise gaasimootori samal printsiibil1878 Samal ajal läksid Otto ja Daimler tülli ja Daimler vallandati 1880 ja sai 112 kuldmarga väärtuses firma osakuid kompensatsiooniks patentide eest. 1882 hakkasid Daimler ja Maybach koos töötama Otto naljataktilise tsükli korralikult tööleseadmisega. 1885 said nad valmis mootori ning sellele ka karburaatori. · Üks horisontaalne silinder 264 cc (58×100 mm) · õhkjahutus · suur rauast hooratas
mootori pööret. Kolb liigub ülevalt all, ning selle liikumise tulemusena surutakse õhu/bensiini/õli segu survekambrisse, sealt sööstab see silindrisse, tõrjudes välja ülejäänud kulutamata gaasid ning täites silindri puhta kütusega. Kahetaktilisel mootoril on ka halbu külgi. Need mootorid tekitavad palju reostust. Selle jaoks on kaks allikat. Esimene on õli põletamine, õli põlemine katab kahetaktilise mootori mõned kohad õlimustusega, mis eritab suuri õlipilvi. Teine põhjus on, et iga kord, kui laetakse uus kogus kütuse segu mootorisse, lekib mingi osa sellest läbi väljalaskeaugu. Seepärast ongi mõnikord näha õliloike nt. mõne kahetaktilise paadi mootori ümber. Seepärast kasutataksegi kahetaktilise mootoriga masinaid ainult kohtades, kus neid pole vaja kasutada nii tihti ja kus on oluline jõu ja kaalu suhe. 3. Põhimõisted
Referaat Mootor Sissejuhatuseks räägin gaasijaotusmehhanismi ülesandest. Selleks on klappide õigeaegne avamine ja sulgemine, et tagada silindrite täitmine kütteseguga (ottomootorid) või õhuga (diiselmootorid) ning läbipõlenud gaaside väljalase, samuti põlemiskambri kindel eraldamine muust keskkonnast töö- ja survetakti ajal. Neljataktilistes mootorites kasutatakse klappidega gaasijaotusmehhanisme, kus gaasi vahetus toimub sisse- ja väljalaskeklappide kaudu. Kahetaktilise mootori gaasi vahetus toimub väntmehhanismi abil või segaviisiliselt. Kahe taktiline mootor Nelja taktiline mootor Nukkvõll ülesandeks on väntvõllilt saadud pöörleva liikumise abil avada sisse- ja väljalaskeklapid ja seejärel lasta neil sulguda. Nukkvõlli asukoht gaasijaotusmehhanismis on kas mootoriplokis allasetusega nukkvõll e. alanukkvõll või plokikaanes ülanukkvõll. Alanukkvõlliga gaasijaotusmehhanismis on
PÄRNUMAA KUTSHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Paul Kennedi KETTSAAGIDE AJALUGU JA NENDE KAUTAMINE Referaat Pärnu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul 230V. Elektrimootoriga kettsaagi nimetatakse sageli lihtsalt kettsaeks. 2 Mootorsaag Mootorsae tööorganiks on juhtplaadil, mida mõõdetakse tollides või sentimeetrites (pikkusega 30-150 cm pikkune), liikuv lõikehammastega saekett sammuga 0,325, 0,375 või 0,404 tolli. Keti lõikehammaste profiil on erinevate
Andekas ja mitmekülgne Leonardo da Vinci lõi sarnase liikuri joonised juba 1490. aastal. Kuid esialgu jäi lahendamata jõuallika probleem. Esimese töötava aurumasina ehitas prantslane Denis Papin 1690. aastal. 1881. aasta novembris demonstreeris Prantsuse investor Gustave TrouvéPariisis rahvusvahelisel näitusel töötavat kolmerattalist elektrimootoriga masinat, mida nimetas automobiiliks. Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Carl Benzi poolt 1879. aastal ja nende tootmise alustamine 1883. aastal. 1885. aastal sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. Automargid Preagult toon välja tuntumaid automarke. Alfa Romeo, Aston Martin, Audi, Bentley, BMW, Bugatti, Cadillac, Chevrolet, Chrysler, Citroën Dacia, Ferrari, Honda, Hummer, Jaguar, Jeep, Kia,
Aastal. See leiutis on väga tähtis veetranspordis. Tänu sellele leiutisele ehitati valmis esimene laev. Sõukruvi on tiivik, mis tekitab vees laeva liikumistakistust ületava tõukejõu. See paikneb laeva tagaosas ning see on kõige kasutatavam laevakäitur. Sõukruvi kasutatakse tänapäeval umbes 95% laevades. 1885. aastal valmistas esimese auto Karl Benz. Ta sündis 1844 aastal. Karl oli saksa leiutaja, kes leiutas bensiinimootoriga auto. Tema leiutatud auto oli kahetaktilise sisepõlemismootoriga ning töökindel. Tollal oli esimene auto tähtis, sest seda hakati täiustama ja tootma uusi ja paremaid autosid. Valisin selle leiutise, sest see sai aluseks tänapäeva autole. Autotransport on tänapäeval igapäevane ning väga tähtis. 1886. aastal tuli Gottlieb Wilhelm Daimler välja ideega ehitada neljarattaline auto. Gottlieb sündis 1834. aastal. Ta oli saksa insener, konstruktor ja tööstur. Valisin selle leiutise, sest
DKW nime all hakati uuesti tootma autosid ja mootorrattaid. Esimene sõjajärgne Auto Unioni auto oli kaubik F 89 L. · 1950. alguseks oli Auto Union juba piisavalt kosunud, firmas oli üle 4000 töötaja, ning tegu oli Saksamaa suurima mootorsõidukitootjaga. · 1950. tootis firma 24 000 mootorratast ja 6800 kaubikut. Umbes samal ajal toodi turule ka väga populaarne motoroller NSU Lambretta. · 1953 esitleti autot DKW 3=6 ehk Sonderklasse. Auto oli kahetaktilise kolmesilindrilise mootoriga ning see oli üsna edukas, 330 000 müüdud eksemplariga tootmise lõpetades 1959. aastal. · 1950. aastatel saavutati edu ka mootorispordis. · 1. jaanuaril 1958 ostis Daimler-Benz 88% Auto Unioni aktsiatest. · Selle ajajärgu populaarseim mudel oli 1958 aastal esitletud DKW Junior. Tegu oli kahetaktilise mootoriga väikeautoga, mis saavutas nii meedia kui tarbijate üldise heakskiidu.
all hakati uuesti tootma autosid ja mootorrattaid. Esimene sõjajärgne Auto Unioni sõjajärgne auto oli kaubik F 89 L. 1950. alguseks oli Auto Union juba piisavalt kosunud, firmas oli üle 4000 töötaja, ning tegu oli Saksamaa suurima mootorsõidukitootjaga. 1950. tootis firma 24 000 mootorratast ja 6800 kaubikut. Umbes samal ajal toodi turule ka väga populaarne motoroller NSU Lambretta. 1953 esitleti autot DKW 3=6 ehk Sonderklasse. Auto oli kahetaktilise kolmesilindrilise mootoriga ning see oli üsna edukas, 330 000 müüdud eksemplariga tootmise lõpetades 1959. aastal. 1950. aastatel saavutati edu ka mootorispordis. 1. jaanuaril 1958 ostis Daimler-Benz 88% Auto Unioni aktsiatest. Selle firma omandisse jäi Auto Union aastani 1964. Selle ajajärgu populaarseim mudel oli 1958 aastal esitletud DKW Junior. 1964 ostis Volkswagen 50,3% Auto Unionist ning ülejäänud 1966. 1965. aastal
2.1 Töösegu süütamisviis · Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel Mootori töötsükliks nimetatakse üksteisele järgnevate protsesside kordumist, mille vältel kütuses olev keemiline energia muudetakse soojusenergiaks ja see omakorda mehaaniliseks tööks. Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites. Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul. Neljataktilise mootori puhul toimub töötsükkel kahe väntvõlli pöörde jooksul. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub kolvi liikumisel ühest äärmisest asendist teise. Neljataktilise mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. SISSELASKETAKT Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub alumisse surnud seisu - väntvõlli
2.1 Töösegu süütamisviis · Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel Mootori töötsükliks nimetatakse üksteisele järgnevate protsesside kordumist, mille vältel kütuses olev keemiline energia muudetakse soojusenergiaks ja see omakorda mehaaniliseks tööks. Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites. Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul. Neljataktilise mootori puhul toimub töötsükkel kahe väntvõlli pöörde jooksul. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub kolvi liikumisel ühest äärmisest asendist teise. Neljataktilise mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. SISSELASKETAKT Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub alumisse surnud seisu - väntvõlli
1. Sissejuhatus............................................................ lk 3 2. Ajalugu.......................................................... lk 4 3. Kasutamine.................................................... lk 5 4. Kasutatud kirjandus........................................ lk 7 Sissejuhatus Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemiseks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul 230V. Elektrimootoriga kettsaagi nimetatakse sageli lihtsalt kettsaeks. Mootorsae tööorganiks on juhtplaat, mida mõõdetakse tollides või sentimeetrites (pikkusega 30-150 cm pikkune), liikuv lõikehammastega saekett sammuga 0,325, 0,375 või 0,404 tolli. Keti lõikehammaste profiil on erinevate kasutusvaldkondade
· Kolb koos rõngaste ja sõrmedega . · Keps . · Väntvõll . · Väntmehhanismi baasdetail . · Temale kinnituvad kõik ülejäänud väntmehhanismi detailid . Kolvigrupp : · Kolb · Kolvirõngad · Kolvisõrm · Keps · Kuumenemisel paisub kolb sõrme suunas rohkem , sest kolvisilma ümber on rohkem metalli . · Et kolb kuumeneb silindris , tehakse tema o/ kolvi sõrmega risti olevas suunas suurem , kui sõrme suunas . Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel : Kahetaktilisel mootoril puudub spetsiaalne gaasijaotusmehhanism . Selle asemel on silindris seintesse tehtud aknad : · Sisselaskeaken · Väljalaskeaken · Läbipuhumisaken Referaat Atkinsoni tsükliga mootor Väntmehhanismi osad: · Plokk · Plokikaas · Karter · Kolb(kolvid) · Keps(kepsud) · Väntvõll · Laagrid · Kolvirõngad · Hooratas · Kolvisõrm · Kepsulaager Mootoriplokk:
3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse väntvõll teeb järgmise poolpööret, nüüd juba soojusenergia arvel, seda takti nimetatakse töötaktiks. 4) Silindris olev kütus põles ära kolb liigub A.S.S ülemisse, väntvõll teeb järgmise poolpööret, silindris surutakse põlenud gaasid välisõhku, seda nimetatakse väljalaske taktiks. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise töötsükkel koosneb kahest taktist ja kogu eelpool mainitud protsess ei toimu niiteravalt erinevate tsüklitena, seetähendabet sisselaskeklapp ja surve takt kattuvad, sama on ka töö ja väljalaske taktiga. Ühe kolvi käiguga toimub kaks protsessi. Kolb liikudes alumisest asendist ülemisse, tekitab väntvõlli poolses osas enda järel hõrenduse. Kolvi teatud asendi korral avab kolvi alumine serv, silindris oleva akna ning küttesegu voolab hõrenduse tõttu
väheneb väntvõlli pöördemoment ja vastavalt sellele ka väheneb vedavale tähtrattale rakendatav veojõud. Nimipöörlemissagedusest suurematel pööretel töötav mootor kuumeneb üle ja tema tööiga lüheneb. Mootori ökonoomsust iseloomustab kütuse erikulu maksimaalvõimsusel, mis antakse mikrogrammides džauli kohta (μg/J). Varem väljendati erikulu harilikult grammides hobujõu kohta tunnis (g/hj×h). Kahetaktilise mootori töötsükli nelja protsessi toimumine kahe takti jooksul on võimalik seetõttu, et kahetaktilises mootoris toimub silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasist pumpamise põhimõttel. Pumbakambriks on hermeetiline karter, kus kolvi ülesliikumisel tekib alarõhk ja allaliikumisel ülarõhk. Kahetaktilises mootoris puuduvad gaasi sisse- ja väljalaset reguleerivad klapid. Gaasi jaotab silindris
Kaarlimõisa 2010 1. Mis on auto ? Auto on sõiduvahend inimese või kauba transportimiseks. Autol on vähemalt kolm ratast ja mootor ning juhtumisseadmed. 2.Esimene auto ? Ford mudel T 1908 3. Auto ehitajad 3.1 Karl Benz Ehitas esimese bensiinimootoriga auto aastal 1885 Esimene auto Ford mudel T aastast 1908 3.2 Rudolf Diesel- Leiutas diiselmootori 1897 3.3 Nikolas August Otto- Leiutas bensiinimootori 3.4 Gottlieb Daimler- Leiutas kahetaktilise bensiinimootori 3.5 Henry Ford- Hakkas autosid tootma liinil, esimene auto oli Ford mudel T 3.6 Felix Wankel leiutas rootorkolb mootori 4. Ratas Mis on ratas ? Ratas on ümmargune seadeldis mis on võimeline pöörlema telje peal mis on asetatud tema tsentrisse. Kui vana on ratas ? Mõningatel andmetel 3100 või 3200 eKr Erinevad Rattad 5. Eetika 5.1 Mis on eetika Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku
viimisest üles viskeasendisse koos palliga ning viskeliigutuse sooritamine. Täpse viske võtmekohad on jalgade jõud ja plahvatuslikkus ja õige viskeasendisse minek. Kolmepunktivise: Kolmepunktivise sooritatakse nii ühekäe-ülaltviskena kui ka hüppeviskena ja tehnika alused on samad mis nendel visetel. Liikudes otse korvile kolmepunktiviskeks, peatub mängija joone taga kiire, ühetaktilise peatusega, äärtelt visates aga kahetaktilise peatusega. Tähtis on arendada mängijail välja kolmepunktiviske joone taju ilma seda vaatamata.
kõrgsurve aurumootori leiutamine aastal 1800. Richard Trevithick'i poolt. Viimane ehitas aastal 1804. ka esimese auruveduri, mis oli väga suur samm transpordi arengus. 1862. aastal Nikolaus Otto poolt leiutatud esimene tõsiseltvõetav sisepõlemismootor on oma olemuselt kasutatav siiamaani. Peab ütlema et sisepõlemismootori loomine arendas transpordiharu küllalt kiiresti: 1879. aastal patenteeris Karl Benz oma kahetaktilise bensiinimootori, ning 1886. aastal tootis oma esimesed sõiduautod. Ka inimeste eluolu paranes sel ajajärgul tublisti: 1876. aastal leiutas Alexander Graham Bell telefoni, mis parandas taas kord informatsiooni levikut. 1878. aastal leiutas Thomas Edison elektripirni. 1903. aastal leiutati esimene motoriseeritud lennumasin, mis oli järjekordne samm kiirema ja parema transpordi poole
6 kasutada telefoni. Belli järgi on nimetatud mõõtühik bell. Telefon võimaldas saate signaale kaugemale ning edastada inimkõnet otseselt. Telefon on tähtis suhtlemisvahend. Telefon aastast 1896 Auto Karl Friedrich Benz oli Saksa leidur, bensiinimootoriga leiutaja, auto Mercedes-Benz looja. Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Karl´i poolt 1879 ja nende tootmise alustamine 1883. 1885.aastal valmis Mercedes-Benz. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. Tema perekonnanimest on tulnud sõna "bensiin". Auto võimaldab kiiresti edasi liikuda ja minna sinna kuhu hing aga ihkab. Hea on kiiresti liikuda, kuid mida rohkem autosid leiutati, seda rohkem suurenes tänavatel liiklusummikute arv. Tänapäeval aga on liiklusolud märgatavalt paremad.
Andekas ja mitmekülgne Leonardo da Vinci lõi sarnase liikuri joonised juba 1490. aastal. Kuid esialgu jäi lahendamata jõuallika probleem . Esimese töötava aurumasina ehitas prantslane Denis Papin 1690. aastal . 1881. aasta novembris demonstreeris Prantsuse investor Gustave Trouvé Pariisis rahvusvahelisel näitusel töötavat kolmerattalist elektrimootoriga masinat , mida nimetas automobiiliks. Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Karl Benzi poolt 1879. aastal ja nende tootmise alustamine 1883. aastal . 1885. aastal sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. Eesti autoajalugu Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide kreisiametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto
vähemalt kaheteljeline või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B,C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Karl Benz-i poolt 1879 ja nende tootmise alustamine 1883. 1885 a. sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. 5 Carl Friedrich Benz Benz Patent Motorwagon 2. Gottlieb Wilhelm Daimler (17. märts 1834 Schorndorf 6. märts 1900 Cannstatt Stuttgarti lähedal) oli saksa insener, konstruktor ja tööstur. Ta
kahesilindrilise mootoriga. 1888. aastal hakkas soti loomaarst John Dunlop oma jalgrattal kasutama õhkrehve ,mis kohe mootorsõidukite tarvis kohandati . 1893. aastal leiutasid Wilhelm Maybach ja ungarlane Donat Banki teineteisest sõltumatult karburaatori,neli aastat hiljem aga arendas Robert Bosch välja madalpinge magneetosüüte.Hiljem läks neid leiutisi vaja saksa inseneridel Max Hildebrandtil ja Alois Wolfmülleril,kes 1892. aastal said valmis kahesilindrilise,kahetaktilise mootoriga varustatud igati sõidukõlbliku mootorratta ja kohe seejärel esimese neljataktilise mootoriga kaherattalise kepsülekandega sõiduki. Aastatel 1898-1900 hakati neid valmistama Saksamaal,Inglismaal,Austrias,Tsehhis,Slovakkias. 1899. aastal jõudis mootorratas Venemaale ning Peterburi lähistel toimus isegi esimene võistlus.Eestis toimus esimene üleriigiline autode ja mootorrataste võidusõit 1921. aastal Tallinnas
Sõiduautode sünd Mootoriga sõiduauto leiutati vahetult enne 20.sajandi saabumist, kui insenerid nagu Karl Benz said loa teha sõite nende leiutatud endi leiutatud ,,hobuseta kaarikutega" , kuid sedagi suletud aladel, sest kardeti on uued leiutised ehmatavad inimesed ära. 1885 aastal taotles Benz patenti oma leiutisele, mis kandis nime ,,Motorwagen". 2.1 1885.aastal leiutatud ,,Motorwagen " Tegemist oli kolme rattalise liikuriga , mis oli varustatud 1,7 liitrise ühe silindrilise kahetaktilise bensiinitüüpi mootoriga, samuti oli vesijahutus nind sädesüüde. Carl Benzi kutsutakse autode isaks. Ta alustas autode tegemist müügiks koostöös Gottlieb Daimleriga. Vaatamata sellele ,et nad kunagi ei Chris Müür 10 11.03.2012 TTK töödanud füüsiliselt koos ühendati nende nimed ja saadi üks maailma juhtivaid autofirmasid Daimler Benz
protsessitemperatuur tunduvalt ületada materjalide mehaanilist tugevust määrava piirtemperatuuri. [7] 2 Kolbmootorite põhielemendiks on silinder ja kolb, kolvi mehaaniline töö kantakse võllile üle väntmehhanismi kaudu. [3] Tuntakse nelja- ja kahetaktilise sisepõlemisega kolbmootoreid. Levinum on 4-taktiline mootor, milles toimub järjestikku neli tsükilt: õhu (õhu ja kütuse segu) sisselase silindrisse; selle komprimeerimine; kütuse süttimine, põlemine, põlemisgaasi paisumine; põlemisgaasi väljalase. Väntvõll teeb mainitud nelja tsükli jooksul kaks pööret. [3] Kolb mootorid jagunevad omakorda sundsüütega ehk ottomootoriteks või kompressioonist küttesegu süütega ehk diiselmootoriteks. [7]
Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mootorsaagedest ja ohutustehnikast raietöödel.Lisaks räägin veel lähemalt mootorsaagetest ja nende tehnilistest andmetest. Ohutustehnika poole pealt räägin ma nõuetest ja kuidas peab toimima ohutustehnika raietöödel. MOOTORSAED Mis on mootorsaag? Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul 230V. Elektrimootoriga kettsaagi nimetatakse sageli lihtsalt kettsaeks. Mootorsae tööorganiks on juhtplaadil, mida mõõdetakse tollides või sentimeetrites (pikkusega 30- 150 cm pikkune), liikuv lõikehammastega saekett sammuga 0,325, 0,375 või 0,404 tolli. Keti lõikehammaste profiil on erinevate kasutusvaldkondade jaoks erinev, samuti juhtplaadi, mis võib
......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................11 MOOTORI EHITUS......................................................................................................................12 I SPM kere osad.........................................................................................................................12 ALUSRAAM................................................................................................................
mitme klapiga mootorid, nukkvõllid ja nelirattavedu, aga neid ei hakatud tol ajal kasutama. Hakati ehitama kahe ja isegi nelja mootoriga autosid. 1900. Aastaks oli pea igal suuremal riigil oma autotööstus. Belgial, Sveitsil, Rootsil, Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalial ja Austraalial oli ette näidata oma autod. Ka autode eksport oli laienenud väljapoole Euroopat, kui eksporditi autosid Tuneesiasse, Egiptusesse ja Iraani. 1895. Aastal anti George B. Seldenile patent kahetaktilise mootori peale ja kõik suuremad autotootjad USA-s said loa kasutada seda mootorit oma toodangus. Kuid kõikide uute tehnoloogiate kõrval nähti autot rohkem nipsasjakesena kui praktilise sõiduvahendina. Sagedased olid rikked, puudusid korralikud teed sõitmiseks, kütust oli raske saada ja kiire uuendamine tegi aasta aega vana auto pea kasutuks. Kuid vaatamata neile probleemidele näitas Bertha Benzi pikamaasõit, et auto on tõesti kasulik liikumiseks. 3. Messingi ehk Edwardi ajastu
vasarad 500-600 l/min. Löögielemendiks on varda alumisse otsa kinnitatud massiivne löökur. Varda ülemisesse otsa kolb, mille alla suunatakse suruõhk ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum õhuga ja õhu surve suunatakse kolvile, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Diiselvasarad -juhtvarrastega vasar -torujuhikutega vasar -kolvivarrega vasar Töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku 15-35kordselt. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb ning samal ajal silindrisse paisatav diiselkütus süttib põlema. Põlemisel tekkinud gaas annab energia vahetult vasara löögiosale. Peamised eelise diiselrammidel on energeetiline sõltumatus, väike maksumus, ekspluatatsiooni lihtus ja mugavus ning suur tootlikkus.
tema püsivuse rammimisel, samuti peab pukk võimaldama rammseadme kiiret ja mugavat teisaldamist rammimisväljal. Mehaaniline rammivasar paigaldatud ühekopalistele tross-plokk sidestusega ekskavaatoritele, mille noole külge kinnitatakse rammipuki juhtmast, mis on varustatud langeva raskusega. Rammi löögiosa kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdvintsi trumlile. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal silindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Toruvasar valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega, suurema tõstekõrgusega ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles- alla liikuv kolb
Sellest tulenevalt kasutatakse siin löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemise kui ka õhu surve energiat. Diiselvasarad jaotatakse juhikute tüübi järgi juhtvarrastega (joon. 22.4), torujuhikutega (joon. 22.5) ja kolvivarrega vasarateks. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal sindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Põlemisel te kib palju põlemisgaasi, mis annab oma energia vahetult vasara löögiosale. Toruvasar (joon. 22.5) koosneb töösilindrist, juhtorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast,
tarvis tarvis kohandati. 1893. Aastal leiutasid Daimleri lähim abiline Wilhelm Maybach ja ungarlane Donat Banki teineteisest sõltumatult pihustava karburaatori, neli aastat hiljem aga arendas Rober Bosch välja madalpinge magneetosüüte. 3 Hiljem läks neid leiutisi vaja saksa inseneridel Max Hildebrandtil ja Alois Wolfmülleril, kes 1892. Aastal said valmis kaheslindrilise kahetaktilise mootoriga varustatud igati sõidukõlbuliku mootorratta ja kohe seejärel esimese neljatakilise mootoriga kaherattalise keps-ülekandega sõiduki. Sellest hetkest jäi ainult kukesamm sajandivahetuseni, mil mootorratas läks juba seeriatootmisse. Aastatel 1898-1900 hakati neid valmistama Saksamaal (NSU JA Opel), Inglismaal (Matchless), Austrias (Puch), Tsehhoslovakkias (Laurin & Klement) ning seejärel juba mitmes teises riigis.
Trigeri esimese ja teise astme sünkroniseerimissignaal on pool perioodi nihutatud. Seega kirjutatakse sünkroniseerimissignaali esimese poolperioodi jooksul info sisendist trigeri esimesse astmesse ning samal ajal on väljundist võimalik lugeda trigeri eelmisele taktile vastavat olekut. Teise poolperioodi jooksul viiakse info trigeri esimesest astmest teise, mille järel triger on valmis järgmisteks infovahetusteks. Kahetaktilise trigeri oleku muutumine toimub pärast sünkroniseerimissignaali lõppu, s. t tema tagafrondiga. Kahetaktiliste trigeritega saab koostada suvalisi loogikaskeeme, sealhulgas ühendada trigeri väljund kokku sisendiga. Peale sünkroniseeritud sisendite võivad kahetaktilisel RS-trigeril olla ka mittesünkroniseeritud sisendid. Seadesisenditega RS-trigerid on aluseks teiste trigerilülituste koostamisel. 6.7 D-triger Andmesisendiga D-triger on ühe infosisendiga
sulgumist, on rippklappidel sääre ja nookuri ning püstklappidel sääre ja tõukuri vahel paisumispilu ehk klapivahe. Külma mootori puhul on paisumispilud sisselaskmisklappidel 0,15...0,40 mm ja väljalaskeklappidel 0,20...0,45 mm. Neljataktilise mootori ühe töötsükli jooksul avaneb kumbki klapp ühe korra. Selleks peab jaotusvõll tegema tsükli jooksul ühe pöörde. Et väntvõll teeb tsüklis kaks pööret, on jaotusvõlli ajami ülekandesuhe 1:2. Kahetaktilise mootori jaotusvõll pöörleb sama sagedusega kui väntvõll. Järelikult on ülekandesuhe 1:1. Võrdses tööolukorras on rippklappidega mootori täide suurem kui püstklappidega mootoril, sest rippklappide puhul ei muuda silindrisse voolav õhk või küttesegu järsult suunda. Rippklappide kasutamine võimaldab teha põlemiskambri kompaktsema, et vähendada soojuskadusid selle seinte kaudu. See vähendab omakorda kütusekulu
1 0 0 1 1 0 x1 x2 y 0 0 0 VÄLISTAV 0 1 1 VÕI 1 0 1 1 1 0 24. Trigerid. Asünkroonne ja sünkroonne RS-triger, skeemid NOR ja NAND-lülitustel, seisunditabelid, sisend- ja väljundsignaalide ajadiagramm kasutamine lukkregistrina: rööpse lukkregistri skeem ja signaalide ajadiagramm. JK-triger: skeem, seisunditabel. Kahetaktiline trige kahetaktilise D-trigeri signaalide ajadiagramm. JK-triger T-trigerina (loendustrigerina, selle juhttrigeri ja abitrigeri signaalide seisun Asünkroonne RS-trigeril on kaks sisendit, S ja R ning kaks väljundit Q ja Q. Kui Q- väljundis on 1-signaal, si Tüüp Olekutabel Tingmärgid Skeeminäited Aegdiagram S R Q0 Q1 0 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 0 Asünkroonne
laiatemperatuurilisele töökeskkonnale (-40 kuni + 1000 0C). Plokikaanes on järgmised sissetöötlused ja avaused: põlemiskambrid, õli- ja jahutusvedelikukanalid, klapipesad, klapisääre puksid, kinnituspoltide avad, sisse- ja väljalaskekanalid, küünla-, eelsüüteküünla või pihustiavaused. Plokikaane paigalduse kord ja kinnituspoltide pingutusmomendid sõltuvad plokikaane valmistusmaterjalist. 13. Kahetaktilise mootori tööprintsiip ja selle eripära Võrdsete parameetrite korral on 2-taktiline mootor 60 ... 70 % võimsam 4-taktilisest mootorist; 2-taktilised mootorid töötavad ühtlasemalt;2-taktilised mootorid on ehituse ja kasutuse poolest lihtsamad; 2-taktilised mootorid on ebaökonoomsemad, Kahetaktiline mootor tähendab seda, et töötsükkel koosneb kahest taktist(kahe kolvikäigu) ehk väntvõlli ühe täispöörde jooksul. põlemisjääkide
dest, seda rohkem mahub temasse järgneval sisselasketak- til küttesegu ning seda kiiremini see põleb. Nagu eeltoodust selgub, saadakse kogu töötsükli vältel kasulikku tööd ainult töötakti ajal. Sisselaske-, surve- ja väljalasketaktid on ettevalmistavad. Töötaktil väntvõlli hoomassi (hoorattasse) talletatud energia mõjul jätkab väntvõll pöörlemist ka pärast töötakti ja nii pole etteval- mistavate taktide sooritamiseks vaja valis j õudu. Kahetaktilise mootori töötsüklit kujutab joon. 5. Töötsükli nelja protsessi toimumine kähe takti jooksul on võimalik seetõttu, et selles mootoris silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasidest toimub pumbaga. Seejuures hõivab silindri täitmine ja tühjenda- mine osa kolvi surve- ja töökäigust a. s. s. piirkonnas. Pumbakambriks on õhutihe karter, milles kolvi ülesliiku- kel, mil kolvi alumine serv avab sissevoolukanali, algab
rihmad, mis hobuse liikumahakkamisel tõmbuvad tihedalt ümber kimbu. Koondatud puit veetakse lattu või metsast välja traktori haagisel. Hobulohistiga töötamine on sarnane traktoriga käitatava koondamisvintsi või-kraanaga töötamise meetodile, tootlikkus on 4... 6 tm tunnis. 14. Traktorkokkuvedu ja selle tootlikkus (valemid) Esimene spetsiaalne kokkuveotraktor Eestis, samuti kogu endises N. Liidus, oli 1960.a. TDT-40. Tegemist oli diiselroomiktraktoriga, võimsusega 40 hj, käivitati kahetaktilise ühesilindrilise abimootoriga. Koorma laadimine toimus vintsi ja liikurlaadimiskilbiga, kandejõud 2,5 t, mis võimaldas vedada tüveseid nii tüükaga ees kui ka latvadega. Tõsisteks puudusteks oli madal võimsus ja läbivus ning külgsiduri nõrk konstruktsioon. Nendest puudustest vaba oli moderniseeritud järgmine mudel TDT-40M (võimsus 48 hj). Tootma hakati seda 1962.a. Onezki traktoritehases. 1963.a. pidi välja lastama kokkuveotraktor TDT-55, mõeldud metsamaterjalide
4 millise frondiga sünkroniseeritakse. Sünkrosisendi ette tuleb paigutada ei- ning ja- elemendist koosnev loogikaskeem, et avada triger ja fikseerida sel ajal D-sisendis olnud väärtus. - JK-triger – käitumiselt sarnane SR-trigeriga, kuid puudub keelatud väärtus J = K = 1. Potentsiaaliga sünkroniseeritava JK-trigeri saab realiseerida kahetaktilise potentsiaaliga SR-trigeri baasil, lisades juurde kaks ja-elementi ja täiendava ringtagasiside (mõlema sisendi ette läheb ja-element, kuhu on ühendatud J- või K- sisendi otseväärtus ja vastavalt ¬Q või Q tagasiside). Frondiga sünkroniseeritav JK-triger – võimalik realiseerida frondiga D-trigeri baasil, koostades frondiga D-trigeri ette loogikaskeemi, mis paneks ta käituma kui JK- triger.
tagasitulevat kondensaati teise kontuuri aurustis 3. Primaaraur kondenseerub ja läheb tagasi abikatlasse, moodustades suletud ringluskontuuri. Küllastunud sekundaaraur aurustist 3 suunatakse lasti soojenduse ja teistesse soojusvarustuse süsteemidesse, lasti turbopumpade käitamiseks vajalik sekundaaraur kuumutatakse ettenähtud temperatuurini abikatla auruülekuumendis 6. Laeva käigu ajal töötab 3-sektsiooniline utilisatsioonikatel 2. Kuna kahetaktilise peamasina väljalaskegaaside temperatuuri 280…350 0C tõttu pole küttepindade ülekuumenemise ohtu, kuumutatakse aurutarbijatelt aurustisse 3 tagasitulevat konden-saati vahetult utilisatsioonikatla ökonomaiseri sektsiooni 7 ja aurustussektsiooni 8 küttepindades, milles vee ja vee-aurusegu sundringluse tagavad ringluspumbad 4. Aurusti 3 täidab sel juhul auruseparaatori ülesannet, kus utilisatsioonikatla
saasteainete heitkoguste piirväärtused Sädesüütega mootoriga kahe, kolme või neljarattalise sõiduki, mille tühimass on 400 kg ja väiksem, ehituslik kiirus suurem kui 45 km/h ning mootori töömaht suurem kui 50 cm3, heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkogused ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi: 1) alates 1. jaanuarist 1994 kuni 17. detsembrini 2000 esmakasutusele võetud kahetaktilise sädesüütega mootoriga sõidukitel lisa 4 tabelis 10 esitatud piirväärtusi; 2) alates 18. detsembrist 2000 esmakasutusele võetud kahetaktilise sädesüütega mootoriga sõidukitel lisa 4 tabelis 11 esitatud piirväärtusi; 3) alates 1. jaanuarist 1994 kuni 17 detsembrini 2000 esmakasutusele võetud neljataktilise sädesüütega mootoriga sõidukitel lisa 4 tabelis 12 esitatud piirväärtusi; 4) alates 18
võimaldab neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks. Kolvikäigu väike ulatus (kuni 0,5 m) ja automaatjuhtimine võimaldavad rakete ja keskmiste vasarate tööd 100...200 löögiga minutis ning kerged vasarad teevad 500...600 lööki minutis. Auru- (suruõhk-) vasarate puudused on nende väike kasutegur ning vajadus kohmakate ja kallite kompressorseadmete või aurutekitite järele. Diiselvasarad. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal sindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Põlemisel tekib palju põlemisgaasi, mis annab oma energia vahetult vasara löögiosale. Kütus antakse põlemiskambrisse madal- või kõrgsurve etteandepumbaga. Diiselvasarate peamised eelised on energeetiline sõltumatus, väike maksumus, ekspluatatsiooni lihtsus ja
Probleemi lahendab kahetaktiliste sünkroonsete trigerite kasutamine. Trigeri esimese ja teise astme sünkroniseerimissignaal on pool perioodi nihutatud. Seega kirjutatakse sünkroniseerimissignaali esimese poolperioodi jooksul info sisendist trigeri esimesse astmesse ning samal ajal on väljundist võimalik lugeda trigeri eelmisele taktile vastavat olekut. Teise poolperioodi jooksul viiakse info trigeri esimesest astmest teise, mille järel triger on valmis järgmisteks infovahetusteks. Kahetaktilise trigeri oleku muutumine toimub pärast sünkroniseerimissignaali lõppu, s. t tema tagafrondiga. Kahetaktiliste trigeritega saab koostada suvalisi loogikaskeeme, sealhulgas ühendada trigeri väljund kokku sisendiga. Peale sünkroniseeritud sisendite võivad kahetaktilisel RS-trigeril olla ka mittesünkroniseeritud sisendid. Seadesisenditega RS-trigerid on aluseks teiste trigerilülituste koostamisel. Loendussisendiga T-trigeril on vaid üks infosisend T (trigger, toggle), kus iga järgnev
kuuluv statsionaarne seadeldis mille abil saab töötaval mootoril võtta 4-taktilistel mootoritel s= 0 . m = Va 0 ×pa/p0 indikaatordiagrammi igal silindril eraldi. pa on õhu rõhk silindris täiteprotsessi lõpul, Kahetaktilise mootori täiteaste: Keskmise ja kiirekäigulistel mootorite inditseerimisel mehaanilist p0 atmosfäri rõhk. v 2takt= v(1- s.) . indikaatorit tema ajami inertsist tuleneva ebatäpsuste tõttu pole pa praktilised väärtused : 0,8...0,9 bar.( kiirekäigulistel 0,88...0.9 ) Täiteastme praktilised väärtused : kasutada võimalik
annaabi.ee 
