Kettsaag (0)

PÄRNUMAA KUTSHARIDUSKESKUS
METSAMAJANDUS
Paul Kennedi
KETTSAAGIDE AJALUGU JA NENDE
KAUTAMINE
Referaat
Pärnu 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Mootorsaag 4
Stihl ajalugu 5
Jonsered ajalugu 6
Partner ajalugu 7
Kokkuvõte 8

Sissejuhatus

Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks , laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul 230V. Elektrimootoriga kettsaagi nimetatakse sageli lihtsalt kettsaeks.

Mootorsaag

Mootorsae tööorganiks on juhtplaadil, mida mõõdetakse tollides või sentimeetrites (pikkusega 30-150 cm pikkune ), liikuv lõikehammastega saekett sammuga 0,325, 0,375 või 0,404 tolli. Keti lõikehammaste profiil on erinevate kasutusvaldkondade jaoks erinev, samuti juhtplaadi, mis võib olla pöörleva otsatähikuga või ilma.
Tuntumad brändid: Stihl, Husqvarna, Jonsered, Partner, Dolmar alias Makita, Solo , Echo, Emak alias Oleo-Mac, Shindaiwa, Tanaka, Stiga .

Stihl ajalugu

Andreas Stihl ehitas esimese kettsae 1926 aastal. See oli elektri jõul, ja kaalus 140 naela . Stihl nimi sai peagi populaarseks ja sai ka sünonüümiks professionaalne kettsaag ja oleks peagi saanud number üks müüa kettsae firma terves maailma. Stihl kasv oli aeglane esialgu, nagu kettsaed tabanud turul umbes samal ajal kui Suur Depressioon, kusjuures tööjõud odav ja vana kahe mehe saed tõestatud, ei olnud vajadust mootorsael. Alguses saed olid väga rasked, sageli oli vaja kahte meest. Mõnel oli varustuses ratastega generaator , mis oli toitejuhtmega elektriline saag . Stihl saage nähti algul Wehrmacht eriti Ida-Euroopas ja Venemaal, kus puitu lõigati kaitslikel positsioonidel.

Jonsered ajalugu

Riigis nagu Rootsi, kus 75 protsenti maapinnast on kaetud metsaga, on üsna loomulik, et metsandus on üks kõige tähtsamatest kommertstööstustest. Teiseks tüüpiliseks Rootsi päritolu omaduseks on püüdlus tehnoloogilise arengu poole. Seega pole juhus , et maailma esimene lihtne ühe mehe kettsaag leiutati Rootsis juba 1954. aastal, täpsemalt Jonseredis, Göteborgist mõni miil kirdesse jäävas metsamaastikul asetsevas väikeses tööstuskülas.
Sel ajal asustasid Põhjamaade metsakogukondasid põlvkondade viisi elukutselised puuraidurid, tugevad mehed, kes elasid ja töötasid lihtsates tingimustes karmis kliimas. Nende elu vähem raskemaks ja ohtlikumaks muutmine sai üheks Jonseredi põhimissiooniks.
Alates sellest on Jonseredi insenerid jätkanud professionaalse kettsae arenduse juhtimist kuni tänapäeva mudeliteni, mille põhiomadusteks on uuenduslikud lahendused: ketipidur, vibratsioonisummutus, turboõhupuhasti jne. Samuti on nad töötanud välja kaasaegse tehnika ning õpetanud seda tõhusat ja tööjõudu kokku hoidvat meetodit kogu maailmas.
Tänastele professionaalsete ja poolprofessionaalsete kettsaagide kasutajatele on Jonsered ikka veel metsas tõeliselt tõhusa ja usaldusväärse töötaja sünonüümiks. Kuid meie teadmised kergetest ja tõhusatest mootoritest, ergonoomiast ja looduse eest hoolitsemisest on samuti pannud aluse Jonseredi poolt tänapäeval pakutavale täielikule mudeliseeriale. Pärand ja teerajaja hing, mille eest hoolitseme tänaseni.

Partner ajalugu

Algselt kivipuure valmistanud AB Bergborrmaskiner, asukohaga Mölndalis, Göteborgis, alustas 1949. aastal täiesti uue toote arendamist. Tulemus – mis sai tehase järgi nimeks Be-Bo – oli esimene Rootsi mootorsaag. 1950ndatel aastatel sai Be-Bo juhtivaks mootorsaagide kaubamärgiks Rootsis ning aitas suuresti kaasa Skandinaavia metsanduse mehhaniseerimisele.1954. aastal tutvustas tehas Be-Bo järglast, mille nimeks sai Partner C6. Nimi jäi püsima ning edaspidi kutsuti kõiki uusi mudeleid Partneriks. Partner C6-le järgnes Partner R11 ja X21 rahvusvaheline edu ning varsti pärast seda sai ka ettevõte uueks nimeks AB Partner.1960ndatel aastatel sai pidevalt tõusva ekspordihulgaga Partnerist juhtiv mootorsaagide tootja Põhja-Euroopas. Ettevõte laiendas oma tooteseeriat kardimootoritega ning bensiinimootoriga lõikemasinatega, mis oli täielikult tehase poolt arendatud leiutis .

Kokkuvõte

9