kaasaaitamine; [7] 3) uuringud põlevkivialase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning eelduste loomine rahvusvaheliste koostööprojektide alustamiseks. [7] 3. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnatasude põhimõtete ülevaatamine Seniseste enam on vajalik arvesse võtta põlevkivi kaevandamisega ja põlevkivitoodete kasutamisega kaasnevaid väliskulusid keskkonnatasude tasumäärade kehtestamisel. Kaevandamisõiguse tasumäära rakendamisel tuleb lähtuda ka põlevkivi kvaliteedist. [7] Tegevus: 1) rakendusuuringud põlevkivi kautamise väliskulude objektiivseks arvestamiseks keskkonnatasude tasumäärades nii, et paraneks põlevkivi kasutamise efektiivsus ja põlevkivitoodete vääristamine ning hinnates eelnevalt keskkonnatasude võimalike muutuste mõju elektri hinnale ja eteevõlusele. Kaaluda nn. põlevkivivaldade tasandusfondi osa suurendamist. [7] 4.Hariduse ja teadustöö edendamine
Hoiduge eemale tagurdatavatest masinatest. · Järgige kaevetööde projekti13 3.10.4. Kaitsevahendid · Kasutage kuulmekaitseid kettsaega töötamisel ja alati, kui müratase ületab 85 dB. · Kasutage silmatorkavat helkuriga tööriietust ning vajadusel ohutusvesti. · Kasutage kaitsekiivrit ja turvajalanõusid, kui töötate sõidukite ja masinate läheduses.14 3.10.5. §30. Kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad 12 Koski, H., Mäkelä, T. Ratu Ehitustööde ohutusjuhendid. Tampere 2006. Lk 47 13 Koski, H., Mäkelä, T. Ratu Ehitustööde ohutusjuhendid. Tampere 2006. Lk 51 14 Koski, H., Mäkelä, T. Ratu Ehitustööde ohutusjuhendid. Tampere 2006. Lk 51 · Kõik kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad peavad olema eelnevalt kontrollitud, katsetatud ja hoitud heas töökorras.
ja ankurdused peavad olema korralikult konstrueeritud, ehitatud ja monteeritud, et tagada piisav tugevus kasutamisel ning hoitud heas töökorras. (2) Tõsteseadmeid tohib käsitseda ainult eriväljaõppe saanud töötaja. (3) Kõigil tõsteseadmetel ja lisaseadistel tuleb selgelt näidata nende maksimaalne lubatud tõstejõud. (4) Tõsteseadmeid ja nende lisaseadiseid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. §30. Kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad (1) Kõik kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad peavad olema eelnevalt kontrollitud, katsetatud ja hoitud heas töökorras. (2) Kaevandamis- ja transportmehhanismide kasutajad ja masinate juhid peavad olema läbinud eriväljaõppe. (3) Peab vältima kaevandamis- ja transportmehhanismide ning masinate kukkumist kaevandisse või vette. (4) Vajadusel tuleb kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad varustada
Peamised tootjad: USA, Venemaa, Kanada, Suurbritannia, Indoneesia. Varud paiknevad: Venemaal, Iraanis, Kataril. Eksportijad: Lähis-Ida, L-A, Aafrika. Importijad: USA, Jaapan, Lõuna-Korea. · Tahked kütused- Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Taastumatud, suured varud, transport mahukas ja kallis, kaevandused rikuvad maastiku, saastus(kasvuhoonegaasi, happevihmad). Peamised tootjad ja eksportijad: Hiina, USA, India, Austraalia, LAV. Kaevandamis paigad: Apalatsid Ruhr, Siber. · Vee-energia- taastuv energiaallikas, vee omahind on väike, saatet ei teki, aitavad ühtlustada vee taset, vähendavad üleujutuste ohtu, ühtlustavad vee äravoolu. Kuid takistavad kalade liikumist ja setete edsaikandumist. Suurte liinide kaudu ei tasu kaugele vedada. Hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Eksportijad:Norra, Island Suurimad hüdroelektrijaamad: Kolme Guru ja Itaipu.
30 tuumaenergia 20 muud 10 0 1850 1860 1870 1880 1890 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 63. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis/ammutamis- ja töötlemispiirkondi; (teadmised, kaart pähe!) · Jaapani oma naftavarud on praktiliselt ammendunud, kuid naftatöötlemise mahult kuulub ta maailma riikide hulgas esiritta. Millega seda põhjendada? · Märkige kaardile peamised nafta ja kivisöe / rauamaagi ja boksiidi leiukohad. 64. oskab etteantud infoallikate abil iseloomustada ja analüüsida riigi energiaressursse ja nende kasutamist;
metsamajandust; 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; 64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; MÕISTED ENERGIAMAJANDUS 65. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme; 66. analüüsib joonise abil muutusi maailma energiamajanduses; 67. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis-, töötlemis- ja tarbimispiirkondi; 68. teab maailma suurimaid hüdroenergia ja tuumaenergia tootjaid riike; 69. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; MÕISTED TÖÖSTUS JA TEENINDUS 70. iseloomustab tööstusettevõtete tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid infoajastul alumiiniumija rauametallurgia, masina- ja rõivatööstuse näitel; 71. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja
10 0 1850 1860 1870 1880 1890 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 ·Too üks poolt ja üks vastuargument väitele, et maailma energiamajandust võib lähitulevikus tabada kriis. Poolt: ......... Vastu: ......... · Esita kaks argumenti järgmise väite toetuseks: ,,Põlevkivi põletab Eesti jätkusuutlikkust". 72. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis/ammutamis- ja töötlemispiirkondi; (teadmised, kaart pähe!) · Jaapani oma naftavarud on praktiliselt ammendunud, kuid naftatöötlemise mahult kuulub ta maailma riikide hulgas esiritta. Millega seda põhjendada? Mida on kaardil kujutatud? Õige vastus tähistage ruudukeses x-ga. Kaardil on kujutatud maailma olulisemad: kivisöe kaevandamise kohad terase tootmise keskused nafta ammutamise kohad rauamaagi kaevandamise kohad boksiidi kaevandamise kohad
madalamakütteväärtusega kütuseid pruunsütt, põlevkivi, turvast. Õpiti veejõu abil elektrit tootm, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenemine tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine 20. sajandi algul, mis viis sõidukite arvu ülikiire kasvuni ning nafta ulatuslikule kasutamisele. 69. Maailma tähtsamad energivarade kaevandamis/ammutamis- ja töötlemispiirkonnad NAFTA Kaevandamis/ammutamispiirkonnad: Saudi Araabia, Iraak, Pärsia laht, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan, Venezuela, Venemaa. Töötlemispiirkonnad: USA, Saudi Araabia, Venemaa, Iraan Peamised ekspordisuunad: Pärsia laht India, Indoneesia, Jaapan, Euroopa, USA; Nigeeria Brasiilia, Prantsusmaa; Kanada USA; Mehiko USA; Venemaa Euroopa MAAGAAS Kaevandamis/ammutamispiirkonnad: Pärsia laht, Põhja-Aafrika, Venemaa
................................................................................................................ ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... ............................................. Nimeta rauamaagi ja boksiidi kaevandamis- ja töötlemispiirkondi. (konspekt) Metallimaak Kaevandamine Töötlemine Rauamaak 1. 1. 2. 2. 3. 3. 4. 4. 5. 5. Boksiit 1. 1. 2. 2. 3. 3. 4. 4. 5. 5.
EESTI MAJANDUS- KORDAMISKÜSIMUSED(26-55) 1)Miks on Eestis head eeldused arendada metsatööstust? -Sest Eesti pindalast u. 46% on kaetud metsaga. Meil on metsa väga palju ning seda kasvab koguaeg juurde. Samuti on meil olemas selleks vajaminev tööjõud. 2) Miks on valmis puidutooteid(mööbel,paber jne.) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu? Sest töödeldud puit maksab rohkem kui töötlemata puit. Hinnale tuleb juurde töötasu. 3) *Karjäär- maavarade kaevandamis paik *Aherainemägi- maavarade kasutamise ülejäägid, mis kuhjatakse kokku *Tuhamägi- on põlevkivi põletamisel eraldunud tuhast kokkukuhjatud mägi 4)Miks on Eestis viimasel aastakümnel tööpuudus kasvanud? - 1995-2000 a *Tööpuuduse kasvamisele aitab kaasa tehnika areng. Põllumajanduses,metsatööstuses,energeetikas, metalli-ja masinatööstuses ei ole enam vaja nii palju tööjõudu, sest palju tööd teevad ära masinad.
Selle põhjuseks on võimalus tekstiilitööstust automatiseerida(mitte küll lõpmatuseni aga natukene) ning turukaitse meetmed. Samuti mängib rõivatööstuses suurt rolli firmamärk. Kokkuvõttes on rõivaööstus hajutatud, sest õmblustöökodasid on kerge rajada. Praegusel ajal on peamised rõivatööstusettevõtted odava tööjõuga ja väikese siseturuga arengumaades. Ehk siis Aasia maad, Hiina, India, Indoneesia. 71. Peamiste metallimaakide(rauamaak ja boksiit) tähtsamad kaevandamis- ja töötlemispiirkonnad/riigid: Tähtsaimad rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India ja USA. Peamised rauamaagi töötlejad on:Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa. Boksiidi tähtsaimad kaevandajad on: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina. Tähtsaimad boksiidi töötlejad on: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia ja Norra. 72.Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavad tegurid:
täpsemalt kagus, paekihte. Kuid mis on antud juhul noorem kui Põhja-Eesti paekivi kihid. Samuti on olnud kasutuses juba pikka aega ehituses. Põhiliselt on need devoni ajastul tekkinud paekihid. Paekihid peituvad ka devoni ladestu ülaosas. Võrreldes Põhja-Eesti paeuuringutega on Kagu-Eesti paeuuringud väga minimaalsed.[3] Pilt 4. Väike-Pakri pangalt allavarisenud ehituslubjakivi plokid [4] Võib väita, et Kagu-Eesti pole paekivi kaevandamiseks väga hea paik. Parimaks kaevandamis kohtadeks ehk leiukohtadeks Eestis on: Harku, Väo, Padise, Rummu, Anelema, Paljusi, Karinu, Koguva, Vasalemma jt. (Kaart 1) Kagu-Eestis kaevandada on mõtet, kuid vastasel juhul oleks vedu liiga kallis, tavaliselt ei vea kaugemale kui 50km v.a. väga tähtsad objektid. Kaart 1. Vasalemma paekivi kaevandus plokid [6] Ülalpool kaardil (Kaart 1) on näha Vasalemma paekivi kaevandus rajoone. Vasalemma paekivi kaevandatakse peamiselt Vasalemmas, Rummus ning Padisel Harjumaal
minimaalne, tasub rajada ka väikese transpordile üsnagi kõrged, väike energia taastuv energiatarbimise korral hulk; kasutusala piiratud. alternatiivne Biomassi Saastaineid ei teki, tasub rajada ka Saadav energiahulk küllaltki väike. energia väikese energiatarbimise korral taastuv alternatiivne 75. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi; Peamised rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India, USA Peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa Peamised boksiidi kaevandajad: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina, India Peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra 76. teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid;
Kõik tõsteseadmed ja nende juurde kuuluvad lisaseadised, koostisdetailid, toestused ja ankurdused peavad olema korralikult konstrueeritud, ehitatud ja monteeritud, et tagada piisav tugevus kasutamisel ning hoitud heas töökorras. Tõsteseadmeid tohib käsitseda ainult eriväljaõppe saanud töötaja. Kõigil tõsteseadmetel ja lisaseadistel tuleb selgelt näidata nende maksimaalne lubatud tõstejõud. Tõsteseadmeid ja nende lisaseadiseid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. Kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad Kõik kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad peavad olema eelnevalt kontrollitud, katsetatud ja hoitud heas töökorras. Kaevandamis- ja transportmehhanismide kasutajad ja masinate juhid peavad olema läbinud eriväljaõppe. Peab vältima kaevandamis- ja transportmehhanismide ning masinate kukkumist kaevandisse või vette. Vajadusel tuleb kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad varustada
Mullad Kanada mullad on kas leetunud või happelised. Tavaliselt läänes on leetunud mullad ja idas happelised. Happelisi muldasi saab lubjata, et muuta nende happelisust, kuid selline tegevus on väga kallis ja seda peaks tegema iga aasta. Ida Kanadas on suurem risk üleujutusteks sest, seal on rohkem veekogusid, kuid halvad äravoolu kanalid, ning seega vähendades õleujutustega mulla viljakust. Maaparandustööd Maavarade kaevandamiseks on tehtud mitu alternatsiooni, et teha kaevandamis protsess ja maavarade transport kiiremaks ja lihtsamaks. Paljudes provintsides plaanitakse või on juba tehtud maa kuivendamist, et saada rohkem maad põllumajanduseks. Majanduslikud eeldused Metsad on Kanada üks väärtuslikum kapital. Ligi 45% (Joonis 4) riigi territooriumist on erinevate puuliikidega kaetud, tüüpilisemad on: kuused, paplid ja männid. Samuti olles maailma pikima rannajoonega riik on kalastus loogiline samm majandusliku rikkuse teekonnal
metalli-, elektroonika-, auto-, keemia-, raadio-, raskemasina- ja puidutööstus. 3) Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Brasiilias seal kus on normaalne kliima, head transpordi võimalused, sest kui pole näiteks head kliimat ja on väga külm, siis oleks väga raske sellises kohas teha autotööstust, sest see oleks väga tulukas ja kui pole häid transpordi võimalusi, siis on väga raske ettevõtteid teha, sest näiteks kui on maavaradetööstus ja nende maavarade kaevandamis kohale ei ole lähedal transporti, siis oleks see väga tulukas, et neid maavarasid eksportida. 4) Brasiilia ekspordib metallitooteid, keemiatooteid, autotooteid, maavarasid, puutooteid ja impordib rõivatooteid, tekstiilitooteid. 5) Masinatööstuse areng Brasiilias on väga hea.Brasiilias on arenenud auto- ja raskemasinatööstus, eksportitakse masina ja masinaosi igalepoole maailmas. 6) Kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis on sellised, et riigil peab olema
maagaas; kivisüsi (peamiselt arengumaades); veejõud ja tuumaenergia, alternatiivsed energialiigid (tuule-; päikese-; maasisene ja bioenergia). Inimkonna kasutamisel on veel mitmeid energialiike, mida praegu veel ei osata/ei tasu kasutada. Halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude kurb seis sunnib otsima uusi ideid energia saamiseks. Muutused on tingitud inimühiskonna muutuvatest vajadustest. 30. Maailma tähtsamate energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis/ammutamis- ja töötlemispiirkonnad. (lk 69-74) Ammutamine Töötlemine Nafta Lähis-Idas(ligi naftavarudest) ;Ladina- maailma naftast Ameerika( Mehhiko; Venezuela;Brasiilia)Ida- ja toodetakse Lähis-Idas, Kagu-Aasia (Hiina; Indoneesia); Põhja-Ameerika millest enamus
hakata 2 miljonit tonni killustikku. Lisaks sellele tahetakse tulevikus veel avada Narva karjääris ning Viru kaevanduses killustikukompleksid. Sellised plaanid meeldivad ka keskkonnaametnikele, sest kui aherainet suudetakse edukalt ära kasutada teedeks ja ehitusmaterjalideks, siis ei teki suuri kasutuid aherainemägesid. [] Lisaks tahetakse hakata vanasid kaevandusalasid täitma kivistuva täiteseguga põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjääkidest. Antud võimalus vähendaks maavara kadu tervikutes ja jäätmete hulka maapeal. Eesmärgiks oleks säilitada maapealsed objektid, garanteerida kaeveõõnte püsivus ja mäerõhu juhtimine. Kivistuva täidisega täitmise eelduseks on põlevkivituha tänased kasutamissuunad: portland-põlevkivituhatsemendi tootmine ja AS Silbetis valmistatavad poorbetoonplokid põlevkivituha baasil ning põlevkivi rikastusjääkide töötlemine ehituskillustikuks. []
kodumajapidamistes. Elektrienergia tarbimise kasvu kodumajapidamistes põhjustab ilmselt elektriliste majapidamismasinate kiire lisandumine, mille kõrval avaldab mõju ka adekvaatse teabe puudumine energiasäästumeetmetest. Pikas perspektiivis raskendab elektritarbimise kasv varustuskindluse tagamist ja suurendab elektritootmise negatiivset mõju keskkonnale. MIKS ON OLULINE SÄÄSTA ELEKTRIT? Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrit põlevkivist. Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemiprotsessiga kaasnevad paratamatult keskkonnakahjustused ja heitmed. Mida see siis õieti tähendab? Elektrijaamade töö tulemusena paiskub õhku aastas ligi 10 mln tonni CO2 heitmeid, tekitades atmosfääris süsinikdioksiidi ülekülluse, mistõttu tõuseb atmosfääri keskmine temperatuur. See omakorda põhjustab kliima muutusi - üleujutusi jt ekstreemseid ilmastikunähtusi. Samuti eraldub aastas põlevkivi põletamise tagajärjel õhku ligikaudu 65
Riigid on enamasti hästi arenenud, nendes riikides on valdavalt demokraatia. Euroopa on keskmise viljakuse ja hea haritavusega mullad, mis võimaldavad tegeleda edukalt põlluharimisega, aga aastas saab vaid ühe saagi ja ületalve on vaja säilitada suuri varusid. Euroopa riigid on suhteliselt tihedalt asustatud, enamus inimestest elavad linnas. Maavarad on mitmekesised ehhki enamus on hetkeseisuga otsakorral. Rohkem leidub neid vaid ääremaadel, kus kaevandamis- ja transporditingimused on raskemad ja kulutused suuremad. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. Samuti saab välja tuua nullilähedase loomuliku iibe.
nn. teravad jäätmed (näiteks süstlad) jäätmete materjal või keemiline koostis Jäätmeid saab liigitada ka koostise e. jäätmematerjali alusel. Jäätmetele kohaldatavad töötlemismeetmed on sageli määratud just jäätmete materjaliga. Jäätmematerjalile põhinevalt saab jäätmeid liigitada : orgaanilise (taimse ja loomse päritoluga jäätmed, s.h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed) mineraalse päritoluga jäätmed (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed) Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. - jäätmete kasutamisviis Jäätmete kasutamisviisi kohaselt võib jäätmed jagada: Taaskasutatavateks Põletatavateks Kompostitavateks prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Eraldi grupid moodustavad radioaktiivsed- lõhkeainete jäätmed nakkusohtlikud biojäätmed EJL klassifikaator sisaldab 20 gruppi, kus iga jäätmeliik on identifitseeritav 6-kohalise (ka enama) arvkoodiga (vt näited)
nn. teravad jäätmed (näiteks süstlad) – jäätmete materjal või keemiline koostis Jäätmeid saab liigitada ka koostise e. jäätmematerjali alusel. Jäätmetele kohaldatavad töötlemismeetmed on sageli määratud just jäätmete materjaliga. Jäätmematerjalile põhinevalt saab jäätmeid liigitada : orgaanilise (taimse ja loomse päritoluga jäätmed, s.h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed) mineraalse päritoluga jäätmed (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed) Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. - jäätmete kasutamisviis Jäätmete kasutamisviisi kohaselt võib jäätmed jagada: Taaskasutatavateks Põletatavateks Kompostitavateks prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Eraldi grupid moodustavad radioaktiivsed- lõhkeainete jäätmed nakkusohtlikud biojäätmed EJL klassifikaator sisaldab 20 gruppi, kus iga jäätmeliik on identifitseeritav 6-kohalise (ka
10 tulevikus suureneb gaasi ja kindlasti ka taastuvate 0 ressursside osatähtsus. 1850 1860 1870 1880 1890 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 33. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis- ja töötlemispiirkondi; Norra Norra Kanada Venemaa
Erijäätmete all mõeldakse jäätmeid, mille kogumine, transport ja käitlemine nõuavad erimeetmeid. Siia rühma kuuluvad muuhulgas heitvete puhastusseadmete muda, suuremahulised jäätmed. Jäätmematerjalile põhinevalt saab jäätmeid liigitada orgaanilise ning mineraalse päritoluga jäätmeteks. Esimesse gruppi kuuluvad taimse ja loomse päritoluga jäätmed, s.h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed. Teise gruppi võib liigitada metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed. Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. 13. Ohtlikud jäätmed ning nende käitlemine Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.)
6. Mis riikidel on kõige suuremad naftavarud (nimeta 3)? Saudi Araabia, Venezuela, Katar. 7. Mis ühendus on OPEC ja miks ta loodi? Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Et koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg, kindlustamaks tõhus, tarbijale ökonoomne ja regulaarne varustatus, tootjatele stabiilne sissetulek ja investeeringute õiglane tasuvus. 8. Teada maailma tähtsamate energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis- või ammutamispiirkondi ja peamisi transpordisuundi (eksportijad/importijad) MAAGAAS- eksportijad: Venemaa, Norra; importijad:Jaapan, Saksamaa; suurimad tootjad: Venemaa, USA KIVISÜSI- eksportijad: Austraalia, USA, Hiina; importijad: Jaapan, Lääne-Euroopa; tootjad: Hiina, USA, India NAFTA: tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA; suuremad naftavarud: Saudi Araabia, Venezuela 9. Milliseid negatiivseid tagajärgi toob kaasa nafta sattumine loodusesse?
1970ndatel aastatel, oli Suurbritannia kuni 2000 aastani üks väheseid riike, mis suutis ennast täielikult energiaga varustada, kusjuures viimased aastakümned on Suurbritannia eksportinud gaasi ning naftat. Ennustatakse, et aastaks 2015 on Ühendkuningriigist saanud üks suurimaid nafta ja maagaasi sisseostjaid, kuna Põhjameres hakkavad varud lõppema ning söekaevandamisel on hakatud nõudma keskonnasäästlikumaid kaevandamis ja töötlemis võtteid, mis tõttu riik peab suure nõudluse tõttu energiavarsid sisseostma. See ennustus võib tõeks saada- kuigi 1997 aastast eksportis riik maagaasi riigist välja kuid 2004 aastast muutus taas imortijaks riigiks. Siseriiklikult kasutatakse energia kogutoodangust 28,19% energiast. Transpordi peale kulub 38,83%, tööstusele 20,21 ning teenuste ja agrikultuurile 12,77% energiast. Suurbritannia kasutab oma riiki elektriga varustamiseks maagaasi (39,93%), kivisütt
-kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi: 1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid. 3) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke (vt joonis 3). [13] Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks
keskpaigaks 40%-le. Tuumaenergia võeti kasutusele 20. sajandi 70-ndatel aastatel. Selle osakaal püsib stabiilselt 4-5% piires. Tänapäeval kasutatakse palju erinevaid energiaallikaid, tulevikus suureneb gaasi ja kindlasti ka taastuvate ressursside osatähtsus. 72. Maailma tähtsamate energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis- ja töötlemispiirkonnad; Norra Norra Venemaa Kanada Venemaa
nn. teravad jäätmed (näiteks süstlad) jäätmete materjal või keemiline koostis Jäätmeid saab liigitada ka koostise e. jäätmematerjali alusel. Jäätmetele kohaldatavad töötlemismeetmed on sageli määratud just jäätmete materjaliga. Jäätmematerjalile põhinevalt saab jäätmeid liigitada : - orgaanilise (taimse ja loomse päritoluga jäätmed, s.h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed) - mineraalse päritoluga jäätmed (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed) - Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. jäätmete kasutamisviis Jäätmete kasutamisviisi kohaselt võib jäätmed jagada: - Taaskasutatavateks - Põletatavateks - Kompostitavateks - prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Eraldi grupid moodustavad - radioaktiivsed- - lõhkeainete jäätmed - nakkusohtlikud biojäätmed EJL klassifikaator sisaldab 20 gruppi, kus iga jäätmeliik on identifitseeritav 6- kohalise (ka enama) arvkoodiga (vt näited)
keskpaigaks 40%-le. Tuumaenergia võeti kasutusele 20. sajandi 70-ndatel aastatel. Selle osakaal püsib stabiilselt 4-5% piires. Tänapäeval kasutatakse palju erinevaid energiaallikaid, tulevikus suureneb gaasi ja kindlasti ka taastuvate ressursside osatähtsus. 72. Maailma tähtsamate energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis- ja töötlemispiirkonnad; Norra Norra Venemaa Kanada Venemaa
looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Asustuse kujunemist etendas tähtsat osa ka kaubandus ja trantspordivõimalused. Nii tekkisid paljud asulad kaubanduse ristumis- kohtatesse ja soodsa sadamakohaga suurte jõgede suudmealale. Kui hakati 19 sajandi lõpul raudteeid ehitama tekkisid asulad raudteede sõlmpunktidesse. Suurde transporditeede lähedus ja seega paremad liikumisvõimalused mõjuvad inimeste elukohavalikut ka nüüdisajal. Tööstusajastul tekkisd paljud asulad maavarade kaevandamis piirkondadesse ja mõned neist asulatest kujunesid kiiresti kasvavateks tööstuslinnadeks. LOODUSLIKUD ÜHISKONDLIKUD TEGURID: TEGURID: KLIIMA AJALOOLISED PINNAMOOD RAHVASTIKU MAJANDUSLIKU LOODUSVARAD PAIKNEMINE D MULLASTIK SORSIAALSED
.................. 66 65. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme;....................................................................................................................................... 66 66. analüüsib joonise abil muutusi maailma energiamajanduses;.................................................................... 67 67. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis-, töötlemis- ja tarbimispiirkondi; .......................................................................................................................................... 68 68. teab maailma suurimaid hüdroenergia ja tuumaenergia tootjaid riike; ..................................................... 69 69. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; ..................................... 69 Mõisted: .........................
Maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis- ja töötlemispiirkondi Ammutamine Töötlemine Nafta Lähis-Idas(ligi naftavarudest) ;Ladina- maailma naftast toodetakse Lähis-
Jäätmete liigitamine töötlemise või kasutamisviisi kohaselt: Taaskasutatavateks Põletatavateks Kompostitavateks Prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Jäätmete liigitamine koostise ehk jäätmematerjali alusel: Orgaanilise päritoluga jäätmed (taimse ja loomse päritoluga jäätmed, s.h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed) Mineraalse päritoluga jäätmed (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed) Radioaktiivsed jäätmed Jäätmeid võib ka liigitada ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Eestis kasutatakse jäätmete iseloomustamiseks kahte jäätmete klassifikaatorit: Euroopa Liidu jäätmeloendil põhinev jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu Euroopa jäätmeloendi materjalipõhine koondnimistu Klassifikaator sisaldab 20 gruppi, kus iga jäätmeliik on identifitseeritav 6-kohalise (ka enama) arvkoodiga
II. Jäätmete materjal või keemiline koostis Jäätmeid saab liigitada ka koostise e. jäätmematerjali alusel. Jäätmetele kohaldatavad töötlemismeetmed on sageli määratud just jäätmete materjaliga. Jäätmematerjalile põhinevalt saab jäätmeid liigitada : orgaanilise (taimse ja loomse päritoluga jäätmed, s.h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed) mineraalse päritoluga jäätmed (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed) Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. III. Jäätmete kasutamisviis Jäätmete kasutamisviisi kohaselt võib jäätmed jagada: Taaskasutatavateks Põletatavateks Kompostitavateks prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Eraldi grupid moodustavad radioaktiivsed- lõhkeainete jäätmed nakkusohtlikud biojäätmed NB
keskvalitsusele, kes vastavad rahvusvahelised ettevõtted eemaldada metsa.Kalimantan alates 1991-2014, suurte alade metsa põletati, sest kontrollimatu tulekahju põhjustab õhusaaste üle Kagu-Aasias. TÖÖSTUSE ARENG Tööstuse ja majanduse areng. Kõige tähtsamad toorained on: kivisüsi, õli, kuld, tekstiil ja tehnika ja autod. Tööstussektor annab peaaegu kogu Indoneesia aastasest SKP kasvust. Kõige tähtsam on kaevandamis ja tootmisharu, mis on mõlemad sambaks Indoneesia majanduses, aastast 1970. Peamiselt asub kogutööstus rajoon Jakartal. TRANSPORT Looduslikud tegurid soodustavad väga laevatransporti, samuti lennundus. Takistavad rongi transporti. Riigisiseselt on oluline laevatransport ja viimastel aastatel ka lennukid, sest tegemist on saatrega. Rahvusvaheliselt kasutatakse samuti laevatransporti, kuid ka torutranspordi, sest see on hea moodus nafta transpordimiseks.
Selle osakaal püsib stabiilselt 4-5% piires. Tänapäeval kasutatakse palju erinevaid energiaallikaid, tulevikus suureneb gaasi ja kindlasti ka taastuvate ressursside osatähtsus. 72. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis- ja töötlemispiirkondi; Norra Kanada Venemaa Norra Suurbritannia Venemaa
Iraan 72. teab maailma tähtsamaid Liibüa energiavarade Iraak Kuveit (nafta, maagaas, kivisüsi) USA Hiina kaevandamis /ammutamis- ja töötlemispiirkondi; Iraan Mehhiko Araabia ÜE Alzeeria Saudi Araabia Venezuela Nigeeria Mehhiko Liibüa
Riik tervikuna on huvitatud majanduse heast käekäigust ning seetõttu sunnitud ettevõtjatega arvestama . Majanduslikud meetmed Eestis : Keskkonnamaksud, tasud, hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgised. Keskkonnamaksud ja tasud Eestis : Keskkonnatasude seadus (2005), Alkoholi-, tubaka, kütuseaktsiisi seadus (1993) jt õhusaaste-, veesaaste-, jäätmete kõrvaldamise, vee erikasutus-, maavarade kaevandamis-, riigimetsa raie-, jahipidamisõiguse ja kalapüüdmistasu kütuse-, pakendiaktsiis, raskeveokimaks, mootorsõidukite, laevade ja lennukite registreerimise riigilõiv keskkonnaseaduste rikkumise trahvid ja kahju kompenseerimine Alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (2008) - lisandus elektriaktsiis Eelnevalt väljatoodud keskkonnamaksud koos elektriaktsiisiga jaotavad Grüner et al (2009) neljaks: Energiamaksud , Transpordimaksud, Saastemaksud, Ressursimaksud - kütuseaktsiis,
alternatiivne energiatarbimise korral Biomassi energia Saastaineid ei teki, tasub rajada ka Saadav energiahulk küllaltki väike. taastuv väikese energiatarbimise korral alternatiivne 71. analüüsib jooniste abil muutusi maailma energiamajanduses; (diagrammi või graafiku lugemisoskus, analüüsioskus, arutlusoskus) Energiaallikate osatähtsuse muutumine aja jooksul 72. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis/amnnitamis- ja töötlemispiirkondi; (teadmised, kaart 73. teab maailma suurimaid hüdroenergia ja tuumaenergia tootjaid riike; x. oskab tuua näiteid energia säästliku käsutamise vajadusest ja võimalustest; (väärtused, hoiakud, keskkonnateadlikkus) 74. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; (kaardi, diagrammide, graafikute lugemine, analüüsioskus)
jäätmed ning teravad jäätmed - nt süstlad). Haiglajäätmed vajavad muudest jäätmevoogudest eraldi käitlemist, kuna nad võivad olla nakkusohtlikud või mõnel muul moel ohustada inimeste tervist. Jäätmematerjalile põhjal saab jäätmeid liigitada orgaanilise päritoluga jäätmeteks (taimse ja loomse päritoluga jäätmed, toiduainete jäätmed, mõned keemiatööstuse jäätmed) ning mineraalse päritoluga jäätmeteks (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed). Eraldi kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed- ja lõhkeainete jäätmed ning nakkusohtlikud biojäätmed. 13. Ohtlikud jäätmed ning nende käitlemine Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Tööstuslikes protsessides tekkivad tööstusjäätmed on enamuses ohtlikud näiteks toksilised, radioaktiivsed, söövitavad vms viisil kahjulikud
teravad jäätmed (näiteks süstlad) jäätmete materjal või keemiline koostis Jäätmeid saab liigitada ka koostise e. jäätmematerjali alusel. Jäätmetele kohaldatavad töötlemismeetmed on sageli määratud just jäätmete materjaliga. Jäätmematerjalile põhinevalt saab jäätmeid liigitada : - orgaanilise (taimse ja loomse päritoluga jäätmed, s.h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed) - mineraalse päritoluga jäätmed (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed) - Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. jäätmete kasutamisviis Jäätmete kasutamisviisi kohaselt võib jäätmed jagada: - Taaskasutatavateks - Põletatavateks - Kompostitavateks - prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Eraldi grupid moodustavad - radioaktiivsed - lõhkeainete jäätmed - nakkusohtlikud biojäätmed
jäätmematerjali alusel. Jäätmete edasise käitlemise ja kasutamise seisukohalt ongi see mõistlik, kuna jäätmetele kohaldatavad töötlemismeetmed on sageli määratud just jäätmete materjaliga. Jäätmematerjalile põhinevalt saab jäätmeid liigitada orgaanilise ning mineraalse päritoluga jäätmeteks. Esimesse gruppi kuuluvad taimse ja loomse päritoluga jäätmed, s.h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed. Teise gruppi võib liigitada metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed. Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. Jäätmete kasutamisviisi kohaselt võib jäätmed jagada taaskasutatavateks, põletatavateks, kompostitavateks ja prügilasse ladestatavateks jäätmeteks. Kasutamisviisi kohane jaotus põhineb üldiselt jäätmete koostise analüüsil, kus arvestatakse jäätmete koostisosade sobilikkust kasutuselevõtu protsessis. Eestis kehtiv ametlik jäätmete liigitamine on toodud Jäätmeklassifikaatoris.
jäätmematerjali alusel. Jäätmete edasise käitlemise ja kasutamise seisukohalt ongi see mõistlik, kuna jäätmetele kohaldatavad töötlemismeetmed on sageli määratud just jäätmete materjaliga. Jäätmematerjalile põhinevalt saab jäätmeid liigitada orgaanilise ning mineraalse päritoluga jäätmeteks. Esimesse gruppi kuuluvad taimse ja loomse päritoluga jäätmed, s.h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed. Teise gruppi võib liigitada metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed. Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. Jäätmete kasutamisviisi kohaselt võib jäätmed jagada taaskasutatavateks, põletatavateks, kompostitavateks ja prügilasse ladestatavateks jäätmeteks. Kasutamisviisi kohane jaotus põhineb üldiselt jäätmete koostise analüüsil, kus arvestatakse jäätmete koostisosade sobilikkust kasutuselevõtu protsessis. Üldiselt liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks.
(50)%; peenest < 20%. Ekskavaatorturba puhul kuivendusvõrk koosneb väljaku kuivenduskraavidest, karjääri ja magistraalkraavidest. Enne turba kaevandamist kuivenduskraavidest vesi voolab karjäärikraavi, kaevandamise käigus karjääri. Kuivenduskraavide pikkus (L=250...400 m) võrdub kuivatusväljaku laiusega mis paikneb vahetult karjääri kõrval. Vahekaugus on madalsoos 50 m, siirdesoos 40…50 m ja rabas 30…40 m. Sügavus h=1,4 m. Kaevandamis- ja laotusmasinate töö hõlbustamiseks lasundi ülemisest horisondist juuritakse rootorjuurijaga kännud ning tasandatakse planeerijaga. Lasund peab olema hästi kuivendatud. See tagab masinate läbivuse ja kandevõime, loob head tingimused kuivamiseks. Rabas soovitatakse lisaks dreenida kaevandatav ala karjääri ääres ja süvendada kuivenduskraavid nende suubumisel karjääri. Freesvormimise meetodil tükkturba tootmisel on analoogsed nõudmised sarnased freesturba tootmise väljakutel
14 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE Kuigi mõned asjad võivad elus olla tasuta (paraku jääb neid küll järjest vähemaks), on üldteada tõsiasi, et millegi valmistamine või tootmine nõuab kulutusi või komponentide kasutamist, millel on majanduslik väärtus. Et valmistada tooteid (output), tuleb kasutada sisendeid (input). See kehtib traditsiooniliste loodusvarade kaevandamis- või kasutamisprotsesside puhul. Kuid see kehtib ka teistel juhtudel. Loodusvara kaitsmine ei ole pelgalt mittekasutamine, see on tavaliselt aktiivne tegevus, mis nõuab, et kulutused tootmisvahenditele oleksid aktiivsed. Järgnevalt käsitletakse olulisemaid kuludega seotud mõisteid, toodangu ja kulude seoseid, loodusvarade majandamise kuludega seotud eriärasusi. Üldiselt on lihtsam mõista ja rääkida loodusvarade kasutamise või kaitsega seonduvatest hüvedest või kasust, kui
annaabi.ee 
