1)Miks hakkas minategelane kapi ja seina vahelises praos nutma? (Kukk hakkas lendama, aga ta ei näinudki seda, kuid tõeline põhjus oli see, et tal läksid mõttes omavahel sassi võõras ärapiinatud lehm ja nende kukk, kellele ta oli ise hirmu teinud.) 2)Kuidas nimetas minategelane 1983 sügise ja 1984 talve pakutavaid moerõivastusi? (Terroristirõivad, katastroofirõivad ja eneseetapjarõivad.) 3) Mis raamatu pistis Maire minategelasele kaenlasse ja miks raamatut vaadates minategelane raamatu kinni lõi ja maha kukutas? (Maire pistis minategelasele kaenlasse "Seitse pitseri lahti murtud Saladus avalikuks saanud". Minategelane jälgis pikalt pilti "Suur kuju rusudeks löödud", mis tekitas temas õõvastust ja kohati ehmatust ning kuju läbitungivad silmad uurisid minategelast, mille peale ta raamatu kinni lõi.) (lk 168) 4) Kuidas tundis ennast minategelane peale seda, kui oli näinud pealt Mullika tapmist?
Sügise J. Liiv Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine; jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. KES MEELDIDA TAHAB -- Juhan Liiv Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja -- tänama! Peab kandma lõpmata palju veel, peab tundma, kuidas tal murdub meel,
turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskele või allapoole. Õied helelillad, kannus 1- 1,5 mm pikk, tömp. Kõrgus 5-15 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, lepikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane turvaskannikesele, kelle lehed on alt veidi karvased http://efloora.ut.ee/Eesti/species/5274.html
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Juhan Liivi luuletused Referaat Kohtla-Järve 2014 Sügise Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine, jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügis Kaselehekene, meie väraval. Langeb oksalt alla, langeb värinal. Vaatan metsa poole: pilve vanunud! Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsinud metsa sarnane. Külm Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, õhk kristallisid piserdab, õhk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Kord-korralt külm sääl plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... Koit idas veripunane. Sügis Sügisetuul raputab puul,
seltsis, sest majas pole tõesti enam kohta, kus võiks mõnusamalt välja sirutada roidunud keha. Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad. Selle eest kulub noorpaaril kaua aega, enne kui ta enese jälle heinakuhja sarnaseks on köhminud. Teel käib Lesta apteegis, küsib enese veel paariks tunniks vabaks ja siis liigub veider seltskond otseteed Lutsu korteri poole. Kõigi ees läheb Kippel Engelsvärgi kaubakastiga, aeg-ajalt
(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proovis kõik heastada võitlusväljal. Teiseks kõrvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal täitsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt välimistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele läksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants küsis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele võttis valveseisangu.Jättis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele ära annaks,ka äraandjat mitte.Ta oli teine Pal-tänava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis.
rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proovis kõik heastada võitlusväljal. Teiseks kõrvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal täitsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt välimistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele läksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants küsis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele võttis valveseisangu.Jättis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele ära annaks,ka äraandjat mitte.Ta oli teine Pal- tänava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis.
tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proovis kõik heastada võitlusväljal. Teiseks kõrvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal täitsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt välimistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele läksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants küsis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele võttis valveseisangu.Jättis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele ära annaks,ka äraandjat mitte.Ta oli teine Pal-tänava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis.
(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proovis kõik heastada võitlusväljal. Teiseks kõrvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal täitsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt välimistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele läksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants küsis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele võttis valveseisangu.Jättis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele ära annaks,ka äraandjat mitte.Ta oli teine Pal-tänava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis.
Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks. Kanarbik kasvab 20–50 cm kõrguseks. Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega. Õitseb juuli lõpust oktoobri alguseni. Õied on roosakad või helelillad, kaheli õiekattega ja neljatised ning on koondunud kobarjate harudega pööristesse tipmistele võrsetele lehtede kaenlasse. Kanarbiku vili on munajas madalate karvadega kaetud kupar, milles on väiksed ümmargused seemned. Valmib septembris. Ühel kanarbikupuhmal võib valmida kuni 90 000 seemet.
savinõud jäeti põletamiseks lõkkesse. Viskasin lihatuks söödud kondi kõrgema rohu sisse ja ruttasin lõkkeplatsi poole. Eilsel õhtul kokku kogutud okstest, mis moodustasid suure lõkkehunniku, oli alles vaid hunnik tuhka. Hakkasin kätega tuhas kobades oma valmistatud savinõusid otsima. Neid oli ei rohkem ega vähem kui neli. Korjasin need ühekaupa tuha seest välja ja viskasin neile kiire pilgu – kõik olid kenasti valmis põlenud. Võtsin kogu kupatuse kaenlasse ja vedasin need majja. Selle vahepealse ärakäimise jooksul oli jõudnud juhtuda äärmiselt uskumatu ja kurb lugu. Minu isa, kes oli üks tähtsamaid ninasid selles asulas, oli pikali maas ja tema ümber põlvitasid teised. Isa oli omale kondi kurku tõmmanud ja lebas nüüd seal hingetult. Ehmatasin sedavõrd, et kogu mu eilne päevatöö, mis mul kaenla all oli, kukkusid vastu maad puruks. Kuid paari savinõu kaotamine ei ole kuidagi moodi võrreldav lihase isa surmaga
rumalusi tegema.(K�skis cselel oma m�tsi T�rgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-t�nava poiste Kiti�hingu saladused Botaanikaaias punas�rklastele.P�rast sai ta oma tegudest aru ja proovis k�ik heastada v�itlusv�ljal. Teiseks k�rvaltegelaseks valisin ma Csele.Csele oli frant-elegantne moenarr.ta hoolis oma riietest,oli alati puhas.Csele ei ladunud raamatuid kaenlasse nagu teised.Temal t�itsid raamatute aset lehed ja needki jaotas ta hoolikalt v�limistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele l�ksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants k�sis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele v�ttis valveseisangu.J�ttis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele �ra annaks,ka �raandjat mitte.Ta oli teine Pal-t�nava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis.
Norris tuli viisakalt oma hobuse pealt maha ning ütles: ,, Härrased, kui te tahate veel oma pere näha, siis laske mind parem läbi." Valvurid aga naersid sellepeale, Chuck nalja ei mõistnud ning näitas härrastele oma pöördega jalalööki. Valvuritest möödapääsenuna jätkas Norris oma teekonda Milvi juurde. Järgmisena tuli tal ületada köielkõndi tehes kuristik. See oli Chucki jaoks naljaasi. Ta lihtsalt võttis oma hobuse kaenlasse ja jalutas üle köie. Teiselpool kuristikku ootas teda aga kolme pealine lohe. Ka temast jagusaamisega ei tekkinud Norrisel probleeme, ta lihtsalt järjekordselt kasutas oma imelist jalalööki, mis lohe pead sõlme ajas. Peagi jõudiski Norris Milvi aknajuurde. Ta luges krahvipreilile ette oma kõik 105 luuletust, mis ta talle kirjutanud oli, ise samal ajal kordagi hingates. Tal kulus selleks kõigest poolteist tundi. Kui Chuck viimaks lõpetas
Asutatiliit The English Football Association (FA). Jalgpall lõhenes kaheks: nn. liidujalgpalliks ja Rugby kooli traditsioonidel baseeruvaks mänguks, mida pooldas Blackheath'i klubi. Teine fraktsioon i taganud oma seisukohtadelt ja asutas 1871. aastal The Rugby Unioni. Kõrvalpõikena olgu märgitud et Rugby on väike linnake sadakond miili Londonist loode. 19sajandi algul mängiti seal hoogsalt jalgpalli. Ühe mängu ajal haaras üliõpilane William Webb Ellis palli kaenlasse ja jooksis vastaspoole värava suunas. Tänäpäeval meenutab seda tegu, ragby-jalgpalli sündi, mälestuskivi, mis kannabjärgmist epigraafi : See kivi tähistab Wiliam Webb Ellise tegu, kes omaaegseid jalgpallireegleid uljalt igroneerides võttis palli kätte ja sööstis edasi, luues rugby erilise iseloomustava joone. Niisiis, 1863. aasta lõpul kehtestati esimesed FA mängureeglid. Autoriks tuleks pidada Cambridge'i
loota et nad sinna ometigi midagi mõistlikku kribaks, muutes niimoodi oma elu loteriiks. Ainult rumal laseb lehekülgedel lennata , sest see pole teos mida hinnatakse mitte pikkuse vaid sisu järgi ja seda teost mõõdetakse tegudega mitte ajaga. Sellest raamatust ei saa te ühtki lehte välja rebida kuid küll on võimalik korraga tulle visata kogu raamat. Seepärast armsad lapsed, olge ise kirjanikud ja olge head kirjanikud. Ja kui ükskord jõuab kätte aeg oma raamat kaenlasse võtta, et astuda Bossi palge ette siis saate seal selle uhkusega lahti lüüa ja öelda mina see olengi! Täna on tunda õhus kahte sorti värelust. Ühest küljest valdab meid suur rõõm, et meie armsad lapsed on jõudnud oma elus selle hetkeni, tänase päevani, kui ära on tehtud suur töö, seljataga on raske õppeaasta ja käes on seda tõendav document.Teisest küljest on läbi saanud üks ajajärk, otsa on saanud ühe vana ja armsa koolimaja lugu.
.. Männi roheline samet, Üksik metsatee: Pedak heleroheline, Kask kuldkollane Pedak heleroheline, Kask kuldkollane! Nõmm on sügisele Langend kaenlasse. Liivi sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad valged vatid ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Kurbust on hästi tunda luuletuses ,,Pilved sõudvad, kase kohin", kus Liiv kirjeldab lepapuude sahistamist justkui leinaviisi. Tuulehoog lõi vetesse,
pannkooke. Noh, tütreke, oled valmis teele asuma? Mäletad ikka milline see memm välja nägi jah ? Noh eks ta ikka paar lisakilo juurde võtnud, ja natukene suuremaks läinud, kuid ära muretse, küll sa ta ära tunned. No-noh, miks siis nii vaikne täna hommikul ? Punamütsike suures paanikas, ei tea mida öelda vastab siis kiirelt ja rahulikult. Ja-jah! Emme pani juba selle aja peale asjad kilekotti, ja siis ulatas selle tütrekesele... No mis sa ootad ?! Võta nüüd korvike ilusasti kaenlasse. Ja-jah, just nii, nii ära nüüd vaata mind sellise näoga, ja-jah, hakka juba minema ! Kuid vaata ette, hunte liigub palju. Tütar siis asus teele, noppis lilli, päike paistis, linnud laulsid. Kuid siis ... Ta kuulis põõsa tagant laulukest...Hei-hopsti, hei-hopsti, trillala-trullala, hoopadi- hoo, hoopadi,- hoo! Üks karvane elukas, kes oli sama hall kui punamütsikese jalanõu, tuli talle lähemale! No tsauki! Kuhu sa siis põrutad kah? Tütreke suures segaduses hakkas mõmisema..
tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. J.Liiv Juhan Liiv oli luuletaja, kes kirjutas palju Eestist ja ka loodusluules kasutas ta ainult Eestile omaseid väljendeid, kuid samas on ta luule väga sügavamõtteline. Selle pärast ei pruugigi kohe aru saada mis on iga tema luuletuse sõnum, kui lõpuks peaks see kohale jõudma kõigini. OMA SAAR
"Oh kanarbik, oh lilleke, / nii kõle, kõle sügise! / Nii väsinud, nii kurb on meel, / sa pehmelt, õrnalt õitsed veel / oh lilleke!" Kõik hea ja rõõmus, mis saabub kevadega, kaob samamoodi sügisel nagu ka loodusest rohelus. Liiv kirjeldab ühes oma luuletuses detailselt sügisest nõmme. "Männi roheline samet, / üksik metsatee, / pedak heleroheline, / kask kuldkollane. / Pedak heleroheline, / kask kuldkollane! / Nõmm on sügisele / langend kaenlasse," Sügisel muutub looduse välimus täielikult. Puude lehed muudavad värvi ja langevad maha. Roheluse säilitavad vaid okaspuud. Selles luuletuses on autor andnud hästi edasi pildi, mis avaneb sügisesel nõmmel. Liivi sügisluule on sügavamõttelisem, mis ei hõlma ainult looduse välist ilu. Ta laskub ka väikseimasse detaili, luues talle oma mõtte- ja tundemaailma. ,,Siin iga leheke räägib / neist kadunud lehtedest, / mis kõledad sügistormid / on kiskunud südamest
Kui siidikäega, Tuul teele tervist vastu toob, Nii õnnis olen ma! Siin olen nõnda vaene ma Ja nõnda rikas ka: Mu tutvad kõik on minuga Ja mina nendega. * Sügis Igav liiv ja tühi väli Taevas pilvin: Jõuan tulles metsa äärde, Tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, Üksik metsatee: Pedak heleroheline, Kask kuldkollane. Pedak heleroheline, Kask kuldkollane! Nõmm on sügisele Langend kaenlasse. * Tulevik Mis on, mis paistab kaugel merel.... Kas laev sealt tuleb? Mis ta toob? Või udu hall? Või mõttekuju, Mis hing vast ise endal loob? Ei, laev ta on mu kauge lootus; Ta peab, ta peab kord tulema! Ja kuigi varem pettis ootus, Ma usun: nüüd küll tuleb ta! Kuid kas ta see, mis mina ootan? Kas õnn, kas minu õnn t sees?... Ma küsin...lainte käiku vaatan... Ta kuju rohkem kerkib ees.
Rüütli teiseks pea miseks relvaks oli piik , millel oli saarepuust vars ja terav terasest otsik. 11 sajandil heideti piiki sa ma m o odi nagu oda või kasutati torkamiseks. Kuid juba 1100. aasta paiku ratsutasid rüütlid lähivõitluseks o ma vastu, piik k õvasti kaenlasse surutud. Rüütli m õ õk kaalus umbes 1 kilogra m m.
............................................................................................................ 2. Jooni alla lauselühend, lisa kirjavahemärgid 1.Elanud päevast päeva ühetoonilist elu olid kolleegide küllakutsed talle teretulnud vahelduseks. 2. Kurja isa ähvardustest hirmutatud hakkas tüdruk nutma. 3. Kirja läbi lugenud võime öelda et antud juhul olid ennustused õigeks osutunud. 4. Värav parandatud haaras Jüri kirve kaenlasse ja hakkas aia äärt mööda alla soo poole minema raiudes seejuures mõne pehastunud rooviku asemele uue lepalati või pistes viltu vajuvale teibale toe alla. 5. Pärast keskhommikut kõik küllalt läbi mõeldud ajas ta enese jalule. 6. Lugedes esmakordselt head raamatut on meil samad tunded kui sõpra leides. 7. Raamatuid lugedes peatun igal kaunil mõttel nagu peatutakse iga tõe ees. 8. Keskendades oma jõu ühele asjale suudab ka kõige nõrgem olevus midagi
Sööt üksik metsatee: pedak heleroheline, Eemal meie akna kohal kask kuldkollane. valendab üks söödike, Pedak heleroheline, kullalise päikse paistel kask kuldkollane! ise kulla sarnane. Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin Sügisene rand Pilved sõudvad, kase kohin, Üle kahvatanud, lepad leinaviisides; väsind väljade, lehed puudelt pudenevad, üle halli kõrre
ehitati linnast eemale uus sepapada. Kuna ta oli väga hea sepp siis paljud tähtsad isikud pöördusid tema poole ja pidasid temast lugu. Hea õnn ja usin töö oli Villu jõukaks meheks teinud. Välispidist jõukust ta aga välja ei näidand, kandis talupojariiet. Ta käis iga aasta välismaal reisimas ja ostis alati palju ilusaid asju kaasa. Ta oskas ka saksa keelt. Oli südatalv kui Villu pani parimad riided selga, pesi näo puhtaks, võttis marjaviina kaenlasse ja asus teele. Tee viis Risti tallu kus elas noor neiu nimega Maria, tema vend Priidu ning nende ema Krõõt. Villu tuli Mai kätt paluma. Kosjapalumise rikkus ära Krõõt kuna ta oli nii vihane Villu peale, sest Villu peletas Mai aadlisoost kosjalise ära paar päeva tagasi. Villu sai jällegi Krõõda peale vihaseks ja läks ära. Priidu oli poiss kellele meeldis mööda metsi ja külasid luusida. Ükspäev sattus ta Jõemäe külla.
vahakirme ja ogadega. Teisel aastal vähemalt alumises osas puitunud, ülemine osa harunev, valkjas- hallikaspruunid, vahel kestendavad varred, mis on alumises osas kaetud tihedalt ogadega. Vaarika risoomil ja juurekaelal arenenud pungadest kasvavad asendusvõrsed moodustavad igal aastal uue vaarikapuhma ja istandik püsib aastaid. Vaarikavarte eluiga kestab kaks suve ja ühe talve. Esimesel aastal arenevad maa- alustest võsudest kasvanud varred tugevaks ning moodustavad lehestiku ja lehtede kaenlasse külgpungad. Vaarikapõõsaste kujundamine algab istutusjärgse tagasilõikamisega. Põõsana kasvatamisel valitakse järgmise aasta kevadel 3-4 tugevat võrset. Ülejäänud lõigatakse maapinna lähedalt maha. Järgmisel aastal 5-6 vart jne., kuni vaarikapõõsas koosneb 10-12 elujõulisest võrsest. Mida tugevamad on varred, seda suurem on lehestiku pind ja pungade hulk sügisel, seda paremini nad talvituvad ning seda suurem on loodetav saak järgmisel aastal. Vaarika varred
2. Juurel, lehel või vanemate okste koorel asuv pung; vigastatud kohas kallusest (puittaime vigastatud koha ümber koore servas vallina tekkinud algkude) arenenud pung 3. Kahe järjestiku lehe, punga või külgoksa kinnituskoha vaheline varreosa Noorenduslõikus Tugev lõikus, s.t. noorenduslõikus, soodustab täiskasvanud puude ja äsjaistutad, kuid kasvus pidurdunud puude adventiivpungadest ehk nn lisapungadest uute võrsete kasvamist. Adventiivpung ei teki lehe kaenlasse, vaid täiskasvanud koe rakkudest. Noorenduslõikuse abil saab samuti reguleerida juure ja võra vahelist tasakaalu ja proportsiooni sellistel puudel, mida kavatsetakse ümber istutada. Ilmastikutingimuste või kahjurite läbi kahjustunud puude tugev lõikaminevõib nende paranemist ja kasvu soodustada. Vahel tuleb lõigata ka puu võra, et teha ruumi aias kasvavatele teistele taimedele-puudele. Vanematel puudel, mille võrsete juurdekasv on vähene, saetakse vigastatud ja üleliigsed
Seal ka ta Mann - Kahekesi lähevad nad käsikäes. 12 Teeb nalja Mann, Siis naerab Tõnn, Nii, et vesi veereb palgel tal. Neil särab silm, Neil ilus ilm, Jõuaks nemad elust nõnda läbi ka! Vennad, veeretage viru valssi, Meie tahaks minna tantsima. Tublist' helistage tuljaku tantsu, See paneb vere kihama, Pill sütitab meeli, tants keerutab pead, Poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed, Kuid miks värised , hüppad nõnda, südameke, sees, Kui kaenlasse vajutab sind mehine mees. "Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid! Meie võime ju omal ajal kosida teid. Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka, Rikas talu, mille peremeheks pea saan ma." "Kuule armas languke!" "Mis tahad, Tõnni taadike?" Tants on tubli, lõbus pilliviis!" "Eks läheme ka tants'ma siis!" Hõissa! Tõnni taat viis Manni memme tantsima! Taati-memme lastega Laskem elada! Ta lendab mesipuu poole sõnad Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole;
ehk bastarditeks ning neid sai hobuse sadula külge riputada. Mõned rüütlid kasutasid laiu ja lühikesi, raske kumera teramikuga mõõku, mis nägid välja nagu lihunikukirves. Neid nimetati falkionideks. Rüütli teiseks peamiseks relvaks oli piik, millel oli saarepuust vars ja terav terasest otsik. 11.sajandil heideti piiki samamoodi nagu oda või kasutati torkamiseks. Kuid juba 1100.aasta paiku ratsutasid rüütlid lähivõitluseks oma vaenlasele vastu, piik kõvasti kaenlasse surutud. 1300.aasta paiku lisati piigile kaitseraud, teraketas, mis kaitses rüütli kätt. 5.7Hobused Rüütlit tunti tema hobuse järgi- hobune oli tema väärikuse märgiks. Paljude Euroopa keeltes tähendabki sõna ,,rüütel" hobusemeest. Rüütli sõjahobuseks oli agressiivne sugutäkk, kes oli spetsiaalselt aretatud ning õpetatud arvatavasti ka vastaseid hammustama ja neile kabjaga virutama. Tal oli turske kere, ta võimsad kopsud ei lasknud ta väel rauged ja ta tugevad lihased
vormirohke liik. ● Lehed sarnanevad kõrvenõgese lehtedega. ● Varred kandilised, tugevalt harunenud. ● Õied on väikesed, valged, helekollased või roosakad ja kinnituvad ülemiste lehtede kaenlasse. ● Õitseb juunist augustini. Ajaloost ● Oli tuntud Vanas-Kreekas, Roomas, Araabias, kus melissiteed kasutati haiguste ja haavapõletike raviks ning putukatõrjeks. ● Kloostrite kaudu jõudis Euroopasse. ● Juba 15. saj alates tehakse melissivett. ● Melissi tunti ravimtaimena Antiik-Kreekas juba 2000 aastat tagasi.
raiuda mis tahes asju. Sellega oli Villu väga rikkaks saanud, talle meeldis väga reisida ja tuua omale välismaalt omapäraseid asju, samuti võttis Villu enesega kaasa ka teisest rahvusest naise, kes ta kodu koristas ja talle süüa tegi. Villuga oli selline lugu, et kui sa talle naeratad ja sõbralikult temaga suhtlesid siis olid sa temaga elu lõpuni sõber. Ühel talvisel päeval kui Villu end korda tegi ja marjaviina kaenlasse võttis hakkas ta sammuma Risti talu poole. Kunagi oli seal elanud mees ja tema kauge sugulane Krõõt. Viljandi komtuur Herike oli tolleaegse Risti talu peremehega tülli läinud ja nad eluaegseks orjadeks teinud. Surivoodil palus aga peremees, et Krõõt läheks ja küsiks talu eest armu. Komtuur oli nii liigutatud, et andis kõik patud andeks. Krõõt sai komtuuri naiseks ja natukese ajapärast sündisid neile poeg Priidu ja tütar Maria, keda kutsuti Maiks. Krõõt oli lossis
poliitikategelaseks, ühiskondliku uuenduse eestvedajaks. Kui ükshetk olid teel viis ratsaniku. Algul ei saadud aru kas tegu on omadega või vaenlastega aga kui nad ütlesid ruki verchh siis oli teada et vaenlased. Hakati tulistama. Kaks suudeti maha lasta aga kolm tükki põgenesid. Kui Ahas edasi liikus märkas ta et Käsper ei tule järgi. Tema juurde minnes selgus, et Käsper oli pihta saanud ja surnud. Ahas tahtis aga sõbra viia omade juurde ja haaras ta kaenlasse. Kaua kõndis ta nii kui lõpuks kuulis Konsapi ja Kohlapuu küüdeid siis kukus ta lumele. Kõik olid kurvad ja lausa nutsid et sõber langenud oli. Käsper oli ju nii hea juht olnud. Ahas meenutas vaid viimaseid sõnu mis Käsper ütles: "On siiski ilus võidelda suurte asjade eest". Nagu Käsper oli eelmine kord öelnud hakkas hommikul pealetung, et vallutada Tõrva. Pataljoniülem oli Ahase üle uhke ja temast sai uus rühma juht. Ta tehti kohe kapraliks
poliitikategelaseks, ühiskondliku uuenduse eestvedajaks. Kui ükshetk olid teel viis ratsaniku. Algul ei saadud aru kas tegu on omadega või vaenlastega aga kui nad ütlesid ruki verchh siis oli teada et vaenlased. Hakati tulistama. Kaks suudeti maha lasta aga kolm tükki põgenesid. Kui Ahas edasi liikus märkas ta et Käsper ei tule järgi. Tema juurde minnes selgus, et Käsper oli pihta saanud ja surnud. Ahas tahtis aga sõbra viia omade juurde ja haaras ta kaenlasse. Kaua kõndis ta nii kui lõpuks kuulis Konsapi ja Kohlapuu küüdeid siis kukus ta lumele. Kõik olid kurvad ja lausa nutsid et sõber langenud oli. Käsper oli ju nii hea juht olnud. Ahas meenutas vaid viimaseid sõnu mis Käsper ütles: "On siiski ilus võidelda suurte asjade eest". Nagu Käsper oli eelmine kord öelnud hakkas hommikul pealetung, et vallutada Tõrva. Pataljoniülem oli Ahase üle uhke ja temast sai uus rühma juht. Ta tehti kohe kapraliks
Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle efekt muutub nulliks, kui igaüks võib asutuse uksest sisse astudes serveri kaenlasse võtta ja lihtsalt minema jalutada. Selliseid küsimusi ei saa jätta ainult arvutimeeste lahendada -- andmekaitse on valdkond. kus on oma roll täita nii juhtkonnal, süsteemiadministraatoritel kui ka tavakasutajatel, kes arvutitega oma igapäevatöös kokku puutuvad. Arvutisüsteemi varad Infoühiskond ja sinna suundumine ei ole tänapäeval arvatavasti kellelegi enam uudiseks. Infoühiskonna üheks põhitunnuseks on, et materiaalsete ressursside kõrval (näiteks maa ja
Või näen ma tähti, päikest särama? Oh elu, Oh ilu! Näe Tõnni Ja Manni, Nad lähevad kahekesi käsi-käes. Teeb nalja Mann, Siis naerab peig Tõnn, vesi palgil tal. Oh elu, Oh ilu! Neil särab Ilm ilus. Oh jõuaks nõnda elust läbi ka. Vennad, veeretage viru valssi, Meie tahaks minna tantsima. Tublist helistage tuljaku tantsi, See paneb vere kihama, Pill sütitab meeli, tants keerutab pead, Poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed, Kuid miks värised , hüppad, südameke, sees, Kui kaenlasse vajutab meid mehine mees. "Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid! Meie võime ju omal ajal kosida teid. Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka, Rikas talu, mille peremeheks pea saan ma." :,: Hõissa ja trallalla!... :,: "Kuule armas languke!" 32 "Mis tahad Tõnni taadike?" Hõissa ja trallalla! Tants on tubli, lõbus pilliviis!" "Eks lähme ka tantsima siis!" Hõissa! Tõnni taat viis Manni memme tantsima, Taati memmega Laskem elada
· ains nom lõpul on l, n või r (aken, kannel, kupal, matar, pundar, tatar, vistar) VORMISTIKUST: · ains part t-lõpuline, nõrgaastmeline, kons.tüveline (astelt, katelt, kupart, pakalt, pöialt, tungalt, vemmalt) · koonalt, küünalt, pannalt, pasteltm peenart, sõkalt, sõstart, süstalt, västart, õnnart (nõrgaastmeline kons.tüveline vorm!!!) · ains illat sse-lõpuline ja tugevas astmes (kaenlasse, kindrasse, küünlasse, pastlasse, samblasse) · de-mitmus moodustatakse de-tunnusega nõrgaastmelisest kons.tüvest (akende, kukaldes, küünaldele, pipardele, sõkaldele, vemmaldeks, õnnardeni, ateldena) · kannelde, kateldesse, kinnerdes, koonaldest, kämmaldele, pannaldele, pasteldeltm peenardeks, pöialdeni, sammaldena, sõstardeta, süstaldega, tungaldesse, västardel (nõrgaastmeline ja konsonanttüveline!!!)
II VARIANT: Uurija äraoleku ajal liiguvad lapsed toas ringi ja võtavad omale uue koha. Uurija peab nad endistesse kohtadesse tagasi viima. AJALEHT SEE ON LÕBUS Eesmärgid: õppida hoidma oma keha erinevates asendites tasakaalus, arendada kuulmistaju ja tähelepanu Vanus: alates 4. eluaastast Osavõtjad: kuni 25 mängijat Vahendid: igal lapsel on kaenlas läbiloetud ajaleht Mängu käik: Mäng toimub muusika saatel. Lapsed asetavad lehe kaenlasse ja jooksevad ringi. Kui muusika katkeb, panevad nad lehe põrandale ja istuvad lahtivõetud ajalehele. Kui muusika algab, lähevad lapsed uuesti mängima. Pausi ajal võib lastelt paluda: seisa lehe peale kahel jalal, seisa lehe peale ühel jalal, pane lehe peale jalg ja käsi, pane pea ajalehele, mine kõhuli ajalehe peale jne. Reeglid: Ajalehele asetumisel (eri kehaasendites) ei tohi keha ja jäsemete toetuspunkt ületada ajalehe piirjooni.
Spartacus läks vahepeal Valeria juurde. Majavalitseja ei tahtnud oma emandat nii vara äratada, kuid Spartacus otsustas kasutada kavalust. Samal ajal kui naist mindi kutsuma mõtiskles Spartacus tükk aega majavalitseja ütlemiste peale, ta jäi mõttesse ning tal tekkis väike masendus. See aga möödus kui ta sai Valeriat emmata ning suudelda. Tuppa toodi ka nende tütar Postumia. Spartacus saatis oma tütre ära ning viskus pisarsilmi armukese kaenlasse. Nii veetsid Spartacus ja Valeria kuus tundi. Esimese tõrviku tunnist kuni vaikse öötunnini lakkamatyus sülelustes ja suudlustes. Hommikul pidi Spartacus lahkuma, naine kinkis talle medaljoni, mis pidi meest hädaohtudest eemal hoidma. Valeria nõrkes ja minestas. Ta kurvastus kui ta oma orjataride vaevanägemise peale ärgates teada sai, et Spartacus juba lahkunud oli. Tagasi Nolasse jõudes, formeeris Spartacus oam viiekümne tuhandest mehest kümme leegioni
Selle rühma naljade hulgas on aga mitmeid ülilaia levikuga jutte, mis on nähtavasti ka ülipopulaarsed olnud kõigil rahvastel, kes neid tundnud on. Siin tuleb juhtumisi ette ka kavalus- ja kilplasnaljanditele omaseid motiive, kuid lõpplahenduse annab ikka mingite asjaolude õnnelik kokkusattumine. Jutus "Vahva rätsep" (AT 1640) püüab hobuse selga köidetud rätsep hobust peatada, haarates mädast teetulbast, mis jääb talle kaenlasse, või sööstab, tõrvik käes, püüdma koera, kes oli varastanud ta lihatüki -- vaenlased ehmuvad neid vägitükke nähes ja põgenevad. Jutus "Kõiketeadja arst" (AT 1641) loetleb ebaarst talle lossis pakutavaid roogi, kuid roogi serveerivad teenrid, kes on toime pannud mingi varguse, arvavad, et selgeltnägija tuvastab vargaid. Peamiselt slaavilise levikuga jutus AT 1643 vihastab loll kase peale, hakkab seda kirvega peksma ja leiab puuõõnde peidetud rahapoti. Jutus AT
Kuna näsiniine kõik osad, sealjuures erkpunased luuviljad, on väga mürgised, siis peaksid väikeste lastega pered hoolega kaaluma, enne kui oma koduaeda sellist surmavat iludust istutada. 6.7. Paakspuu(Frangula alnus) pahaspuu, kitsepaats, ohupaats, mõruuibu. Paakspuu on meie metsade üks tavalisemaid põõsaid, kuid tihti jääb ta möödujatele märkamatuks, sest ta ei ole kuigi suurt kasvu. Samuti ei meelita vaatama tema õied, mis on peidetud lehtede kaenlasse. Tegelikult on õied väga ilusad, nagu pisikesed valged tähekesed, kes on peitu pugenud tihedasse puuvõrasse. Huvitav on seegi, et tihtipeale õitseb paakspuu aastas kaks korda. Äratundmiseks on tal kaks iseloomulikku tunnust. Parem neist on see, et lehed on pealt tumerohelised ning alaküljel hästi selgesti esiletungivate roodudega. Teiseks on tal tume koor, mis on täis valgeid kriipsukesi. Talvel aga on tema pungad kaitsvate soomusteta.
mööda ei saa... TIINA (vappub nutust). MARGUS. Ära nüüd nuta! Tule, lähme koju! Mina sind ei jäta! Sa ei tea ju, Tiina, ma ei mõista seda ütelda, kuidas sa mulle armas oled. TIINA (läbi nutu). Kui nad mind sinust lahutavad, (vaiksemalt) kui nad seda teevad, siis... MARGUS. Ära karda! Tule, ma pean minema, päev on juba lõunal. Isa ootab. TIINA (silmi kuivatades). Mine peale, Margus! Küll ma tulen järele. Margus võtab Tiina õrnalt kaenlasse, mida see nüüd vaikselt sündida laseb. Ara. Ka Tiina tahab teisele poole minema hakata, seal astub Mari temale vastu. MARI (külmade silmadega). Kuhu sa lähed? TIINA (erutatult). Sa oled siin? Sa ei ole koju läinud? Sa kuulatasid? MARI. Jah. Ükskord ometi pidi ilmsiks saama, mis sa õige päris tahad! (Ärritatult.) Ära võrguta Margust! Mina ei lase Margust sinuga õnnetuse sisse joosta, mina ei taha mitte! Kuuled! TIINA (haavunult). Õnnetuse sisse joosta
See põõsas kasvab Lääne- ja Põhja-Eesti soostunud niitudel ja märgades metsades. Teda on lihtne ära tunda sinakasmustade marjade järgi. Sinine kuslapuu pole mürgine, kuid tema marjad on ebameeldiva kibeda maitsega harilik paakspuu (Frangula alnus) Paakspuu on meie metsade üks tavalisemaid põõsaid, kuid tihti jääb ta möödujatele märkamatuks, sest ta ei ole kuigi suurt kasvu. Samuti ei meelita vaatama tema õied, mis on peidetud lehtede kaenlasse. Tegelikult on õied väga ilusad, nagu pisikesed valged tähekesed, kes on peitu pugenud tihedasse puuvõrasse. Huvitav on seegi, et tihtipeale õitseb paakspuu aastas kaks korda. Äratundmiseks on tal kaks iseloomulikku tunnust. Parem neist on see, et lehed on pealt tumerohelised ning alaküljel hästi selgesti esiletungivate roodudega. Teiseks on tal tume koor, mis on täis valgeid kriipsukesi. Talvel aga on tema pungad kaitsvate soomusteta.
Enamlaste sõjalised jõud- Punakaartlased olid halvasti relvastatud (konfiskeeritud jahipüssidega), ilma korraliku väljaõpeta ning nad olid killustatud. Tartus, Narvas, Pärnus oli suuremad üksused, kuid nad olid salkadeks jagatud, et nad võtaksid üle Mõisasi ja konfiskeeriksid vara. Väidetavalt Eestis paiknes umbes 200 000 relvastatud vene sõjaväelast, kuid reaalsed arvud puuduvad. Oli demoraliseerimine ehk arvati, et ei suudeta osutada vastupanu. Võeti püssid kaenlasse ja põgeneti. Demobilisatsioon, ametlikult algas 1917. aasta septembris. Vene diviisi hobused nälgisid, sest polnud mehi, kes neile heina söödaks panid. Mandri-Eesti okupeerimine, kokkupõrked- Venemaa keelustas evakueerimised, ei lubatud rääkida sellest, et sakslased on sissetungimas ja tulekul Tallinnasse. Ajalehed väitsid, et Saksa vägesi ei tule ning et see on ainult pahatahtlik kuulujutt. 21-22
Pidi minema Poola, sest ta oli oma arvates tsaari poeg. Ta visati rongist välja, ei võetud tõsiselt. Ta suri 1. detsembril 1913, on maetud Alatskivi kalmistule, kus talle on pühendatud päris kõrge ausammas. 4. Paari luuletuse analüüs ,,Sügise" Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine; jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Pilet 24 1. M.Bulgakovi elu ja looming BULGAKOV (15.05 189110.04 1940) Sündis-kasvas Kiievis, ema-isa vaimulikest peredest pärit. Isa oli haritud vaimulik, Kiievi Vaimuliku akadeemia õppejõud. Kiiev B-le lapsepõlve- ja kodulinn. Kievis lõpetas ta gümnaasiumi ja ülikooli (1916 arstiteaduskond). I MS-s rindele ei läinud, läks Smolenski kubermangu tööle. 2 aastat töötas seal, 1918 tagasi Kiievisse
«ka magister Arnoul, kuninglik tähetark, kes oli väga hea, tark ja lõbus mees», ülikoolilinnas levis jutt, et taud on eriti palju inimesi hauda viinud Tirechappe'i tänavast. Just seal oma lääni keskel elasid Claude'i vanemad. Noor skolaar ruttas ärevuses oma vanematekoju. Kui ta sisse astus, olid ta isa ja ema juba surnud. Ta imikust vend elas veel ja kisendas mahajäetuna hällis. See oli kõik, mis Claude'ile ta perekonnast järele jäi. Noormees võttis lapse kaenlasse ja astus mõtlikult välja. Siiamaani oli ta elanud ainult teadusele, nüüd puutus ta kokku elu enesega. See õnnetus tekitas Claude'i elus murrangu. Orvuna, 138 ühtlasi üheksateistkümneaastase perekonnapeana tundis ta, et ta on kooliea unistustest halastamatult välja kistud tegelikku maailma. Kaastundmusest tekkis tal suur armastus ja andumus selle lapse, oma venna vastu. Midagi harukordset ja magusat oli selles inimlikus
Raputasin siis raamatut ja välja kukkus väike sedel, selle peale oli pliiatsiga kirjutatud: «Pool kolm». Otsisin raamatu läbi, kuid ei leidnud muud midagi. Ma ei osanud sellest midagi arvata, panin siis sedeli raamatusse tagasi --ja kui ma koju jõudsin ja trepist üles läksin, ootas miss Sophia mind oma ukse ees. Ta vaatas testamenti, kuni leidis sedeli; ja kohe, kui ta seda oli lugenud, muutus ta rõõmsaks. Ja enne kui ma asjast aru sain, haaras ta mu kaenlasse ja pigistas mind ja ütles, et ma olen parim poiss maailmas ja et ma kellelegi midagi ei ütleks. Silmapilguks oli ta näost kangesti punane ja ta silmad särasid, -- see tegi ta kangesti ilusaks. Ma imestusin tublisti, aga kui ma sain jälle hinge tõmmata, küsisin talt, mis see sedel tähendas. Ta küsis, kas ma olin seda lugenud, ja ma ütlesin ei, ta küs;s, kas ma oskan kirjutatud tähti lugeda, ja ma ütlesin: «Ei, ainult
» hüüdis Villu naerdes. Sulased ei lasknud end palju sundida, vaid jõid vahvasti, kütsid sepa lahket kätt ja mõnasid rüütlite ihnust, kes neile nii häid pidusid iialgi ei valmistanud. Öö oli juba käes, kui sepale teada anti, et komtuur koju on tulnud ja teda enese juurde kutsuvat. «Ma tulen pea tagasi,» ütles Villu üles tõustes. 220 «Jooge tublisti, mehed, kuna Juua on. Teises ilmas ei ole viinamägesid.» Ta võttis viinaankru kaenlasse ja läks sulase järele. Sulane viis ta kõrgesse, kitsaste akendega kambrisse, kus vahaküünlad põlesid ja laual kuld ja hõbepeekrid kitekasid. Komtuur ja mõned ordurüütlid istusid laua ääres ja jõid kallist viina. Komtuur võttis sepa teretuse lahke näoga vastu ja hüüdis: «See on ilus, sepp, et sa. vanu sõpru ära ei unusta. Oled ennast sel aastal natuke kauemini oodata lasknud kui muidu. Vahest tõrkusid sellepärast, et ma sind mineval korral pisut pahandasin? Lepime ära
raamatupakk, kuigi ka nendega võib mäest alla liugu lasta, vaid kelk on väike saan, regi või kresku. Aga mis siis on kelkama? Mitte kelgutama, sest see tähendab just kelguga sõitmist, vaid kelkama. Kas võib öelda, et Paulus ei läinud reisima, vaid kelkama?" Nõudis pikki arutusi, enne kui õpetaja jõudis otsusele, et Pauluse teekonnad polnud kelkamised. Selle leitud tõega tund lõppeski. Ja kui kell helises, tõusis vanamees istmelt, sulges testamendi, pistis ta kaenlasse ja ütles: ,,Tuleval korral lähme siit edasi, ikka ühes püha Paulusega, kelkame temaga kaasa, sest tema on sõnakas mees, teda maksab kuulata... Soo, kahte ma teist juba tunnen -- priimus ja Paas. Mõlemad P-ga, kõvaga, sest eestlasel on ikka kõva ees, eestlane on kõva rahvas." Nõnda lahkus ta klassist ja nimeks pandi talle Kresku. Sellega ta jäigi. Aga järgmises tunnis polnud enam juttu ei kreskust ega kelgust, vaid Jeruusalemmast, Õlimäest, Surnumerest,
annaabi.ee 
