Travestia (0)

Punamütsike
Elas kord üks Punamütsike, kellel oli vanaema. Ühel päeval ja memmeke haigeks ja tütarlaps pidi teda külastama minema. Läheb siis neiu allkorrusele, ema küpsetab juba pannkooke.
Noh, tütreke, oled valmis teele asuma? Mäletad ikka milline see memm välja nägi jah ? Noh eks ta ikka paar lisakilo juurde võtnud, ja natukene suuremaks läinud, kuid ära muretse, küll sa ta ära tunned . No-noh, miks siis nii vaikne täna hommikul ?
Punamütsike suures paanikas, ei tea mida öelda vastab siis kiirelt ja rahulikult.
Ja-jah!
Emme pani juba selle aja peale asjad kilekotti , ja siis ulatas selle tütrekesele…
No mis sa ootad ?! Võta nüüd korvike ilusasti kaenlasse. Ja-jah, just nii, nii ära nüüd vaata mind sellise näoga, ja-jah, hakka juba minema ! Kuid vaata ette, hunte liigub palju.
Tütar siis asus teele, noppis lilli, päike paistis , linnud laulsid. Kuid siis … Ta kuulis põõsa tagant laulukest…Hei-hopsti, hei-hopsti, trillala-trullala, hoopadi- hoo, hoopadi,-hoo! Üks karvane elukas, kes oli sama hall kui punamütsikese jalanõu, tuli talle lähemale! No tsauki! Kuhu sa siis põrutad kah? Tütreke suures segaduses hakkas mõmisema…Ehh, nohh, tead küll…Hunt ei lasknud ennast häirida ja rääkis…Hahaaa, mis sa nüüd räägid? Ja-jah, selge pilt ! Ah, sul korvike kah veel kaasas, seal peab kindlasti mida head ja paremat olema, või mis ?? Neiu ikka veel paanikas, lausus nüüd kiirelt…Uhh-ehh, jah, tead ma siin memmekesele külla lähen, mi-mi-mis sa siis s-s-siin teed kah , ah ? Hunt muidugi selle peale mõtles kähku, et siit saaks väikese plaanikese välja mõelda, vastates neiule siis nii… Ahh mis mina siin ? Ja-jah, no see suur et , noh , ma ise ka ei tea. Kuule , aga kus see memm sul elab siis kah, ah ? Punamütsike, süütult vastates, ilma halba mõtlemata, vastas siis …Noh sealt keerad paremalt, siis vasakule, 100 meetrit edasi, uuesti paremalt, siis vasakule, uuesti paremale, 50 meetrit otse, siis paremale, otse ja siis kolmas maja vasakut kätt, number 99. Hunt mõtles…Ah-ah, aga tead sa mine seda rada pidi, ma lähen siit, jõuame koos kohale kenasti, ma tean muidu kuidas otse ka saab, mul juba kondid ja luud väsinud ,ei mina nii ringiga ei lähe , poleks pidanud nii pikalt seletama…Asus siis neiu ühele rajale, võsavillem teisele. Punamütsike korjas lilli, ajas oma asju, ja kõndis rahumeelselt. Hunt selle ajapeale juba muidugi kohal, koputas uksele…No tereke memmeke, mina siin ! Ootasid jah? Ja-jah muidugi ootasid, ole nüüd nii hea ja tee uks ilusti lahti, jah jah, just niimoodi . Memm ja hunt pidasid siis pika dialoogi maha, siisjärel tegi võsavillem memmekesest väiksese lõunasöögi, ja seejärel heitis tuttu. Punamütsike jõudnud ka siis lõpuks maja juurde, koputanud uksele, hunt teinud ukse lahti ja siis oli neiu imestus suur…Tule taevas appi !!! Issand kui muutunud sa oled !! Ei noo. Pole paha ! Väga kena näed välja, emme küll ütles, et sa paar kilo juurde võtnud, kuid nooo, selline muutumine ei tee paha. Hunt mõtles selle peale, et on ikka rumaluke neiuke, jääb uskuma et ma memm, eh eh eh eee! Viskunud seejärel tütrekese peale, teinud ka temast kena einekese, jäänud tuttu. Kuid metsaraiujad oli just lõunapausi pidamas, kui söök otsa sai. Läinud siis külakosti memmekesele, majja number 99, ja teinud siis suure imestuse memmekese üle. Kuid üks raiujatest oli kena inimese tundja , arvas tema siis et see küll mingi memm pole, tõmbas hundilt siis riided maha, ja eh näe! Vaat , kus on kaval sindrinahk raisk. Vot kus alles petab !!! Tõmmanud siis kirve seljapealt välja, lõiganud hundi kõhu lahti, ja kaks toredat persooni tema seest välja hüpanud.
Nii elasidki memm ja punamütsike elu kenasti edasi ja kõik olid rõõmsad! Linnud muidugi laulsid, ja päike ikka paistis…