Gümnaasium 9.B KLASS MISSUGUSED ON KAELKIRJAKU ELUVIISID? referaat Juhendaja õpetaja: 2008 SISUKORD SISSEJUAHTUS..................................................................................................................................3
SISSEJUHATUS Käesolev töö on kirjeldab maailma kõrgeimat maismaalooma. Teistest loomadest võib suurima erinevusena öelda, et tal on tavatult pikk kael. Sarnaselt inimesele on tal aga kaelalülide arv sama. Eestis Tallinna Loomaaias kaelkirjakuid pole. Küll aga võib neid näha Riia loomaaias. Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele). Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib sarvedega
Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad (vaata joonis 1). Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.(Wikipedia 2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak Lõuna-Aafrika Vabariigis hukkus kaelkirjaku rünnaku tagajärjel koertega jalutanud naine (Hein 2010) http://www.elu24.ee/?id=262176 Harjumispärane eluviis: Elab vabade karjadena. Eluiga: 25 aastat (vangistuses). Häälitsused: Nohisemine ja huilgamine. Toitumine: Puude ja põõsaste lehed-oksad, rohi, taimed, puuviljad.(Pollock 2001: 7) ,,Loomade elu" Steve Pollock lk 7, 28-29 Joonis 1.Kaelkirjakud liiguvad ka maal ebatavaliselt, kõigutades oma pikka kaela (Loomauudised 2010 )
Bioloogia Elise Nassar 7c Tallinna Järveotsa Gümnaasium Juhendaja:Heidi Haggi Kaelkirjak · Kaelkirjak on otsekui evulutsiooniõpetuse raamatust välja astunud. Asukoht · Kaelkirjakud elavad Aafrikas. Elades savannis oma igapäevast elu. · Elavad väikeste karjadena. Vahes ühimevad teiste loomadega segakarjadeks. Suurus · Kaelkirjaku õla kõrgus on kuni 3m ja kaela pikkus kuni 2.25m isased kaaluvad umbes 750kg, emased natuke vähem. Välimus · Kaelkirjakul on suur sinine keel. · Tal on lapilise mustriga nahk ja väheldase karvaga kaetud luusarved. · Kahe ühesuguse mustriga kaelkirjakut pole siiani leitud. Toitumus harjumused · Vihmavarju moodi laiuva võraga akaatsia all toitu küünitav kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt.
suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või klimaatilistele tingimustele, kohastumine) · Kohastumine Looduliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. o Kohastumused on pärilikud Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks o Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikek, teistes aga kahjulikeks.
väljasurnud loomade jäänuseid. · Georges Leopold von Cuvier seletas surnud loomade jäänuseid minevikus toimunud katastroofidega,mille tulemusel olevat ilmunud uued täiuslikumad liigid. 5.1 Jean-Baptiste de Lamarck · Jean-Baptiste de Lamarck avaldas 1809. a evolutsiooniõpetuse, milles väitis, et organismi otstarbekohase tegevuse mõjul tekkinud muudatused pärandatakse järglastele ja nii toimub areng · Tõi näiteks kaelkirjaku: pideva ülespoole(puulehtede järele) küünitamise tulemusel pikenes kaelkirjaku kael paljude põlvkondade jooksul. Lamarck aga ei suutnud seletada, kuidas kaelkirjak muutus 5.2 Charles Darwin · Charles Darwin avaldas 1859. a oma peateose `'Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel'', milles väitis, et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. · 1871
)” „Otsekõne,(!)(?)” saatelause. „Otsekõne,” saatelause, „otsekõne.(!)(?)” KAUDKÕNE OTSEKÕNE: „Tule siia!” ütles ema. KAUDKÕNE: Ema ütles, et ma tuleks siia. Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen. ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks. * Ahv tuleb loomaaia direktori jutule Mina ei saa enam jänese ja kaelkirjaku lähedal elada Miks Jänes räägib päev läbi anekdoote ja kaelkirjak naerab öö otsa nende peale * Filmilaos krõbistavad kaks hiirt filmilinti närida On sul hea film Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt. Mis seal lahti on Ma ei tea mis vennaga teha Ta kaevas maasse augu ja tahab seda nüüd tuppa tuua * Üks noormees on vette kukkunud ja karjub appi Eemalt möödub eideke
Esimese tervisliku evolutsiooniteooria looja Lamarck'i teooria põhiseisukohad: 1. Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele 2. Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt 3. Algelisest olestest arenesid järk- järgult täiuslikumad organismid JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele Lamarck arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole. JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Lamarcki teooria plussid ja miinused : + Esimene terviklik - Isetärkamine evolutsiooniteooria + Liikide muutuvuse, ajaloolise - Elu jooksul omandatud tunnuste arengu idee päritavus
tegi neist foto. Maalima asudes ei tahtnud pilt kuidagi edeneda ja esialgu läks tuhin üle ning pilt jäi mitmeks aastaks seisma, aga aastaid hiljem sai siiski töö lõpetatud. Tulemuseks väga huvitav maal. Anne Olopi maale vaadates saab aru, et talle meeldib loodus, käsitöö ja rockmuusika. Paljudes tema töödes on just need valdkonnad esindatud. Samuti jäi mulle silma ja meelde Signe Mehiku maal ,,Kaelkirjak", kus oli kujutatud kaelkirjaku portree. Selline suur ja ilus maal. Modernset kunsti esindasid ka Liina Veski teosed nagu näiteks ,,Valge on igav". Väga lihtne ja naljakas töö, kus valgele taustale, maali keskele on tehtud justkui klaasikildudest kujund. Väga ei saanud aru, mis selle tööga öelda taheti, aga teistest maalidest erines ja paistis silma. Mis mind kõige rohkem näitust külastades üllatas, olid maalide hinnad. Poleks uskunudki, et
tsetsekärbsed. Tsetsekärbes on pistekärbeste perekonnast ja päriskärblaste sugukonnast. Neid on 20 erinevat liiki. Nad imevad inimeste ja teiste imetajate verd. Nii kannavad nad edasi mitmesuguseid haiguseid. Neid on leitud nii metsadest kui ka rohumaadelt, mis teeb nendel aladel karja- või hobuste pidamise võimatuks. 1901 aastal avastati Kameruni vihmametsadest uus liik, mis sai nimeks okaapi (Okapia johnstoni). Okaapi on sõraline kaelkirjaklaste sugukonnast. Ta on kaelkirjaku ainus elav sugulane. Tema õlakõrgus on umbes 1,5-1,7 meetrit. Laubal kaks nahaga kaetud sarve. Kael ja kere on punakaspruunid, tagakeha ja jäsemed musta- valgevöödilised. Tema kael on kaelkirjaku omast lühem. Ebatavaline selle liigi juures on veel see, et emane loom on isasest suurem. Okaapi on väga haruldane. Tema peamine looduslik vaenlane on leopard. 6 Okaapi 7 Sisukord KAMERUNI VABARIIK...................................
Molekulaarbiol.võrdlus-mida sarnasemad org.ehit ja eluviisilt, seda suurem sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses. Evoluts.teooriad: J.B.Lamarck-1809"Zoloogia filosoofia" .. elu Maal on tekkinud iseärkamise teel ning on allunud järkjärguliselt täiustumisele...Elu jooksul omandatud tunnused, mis esimevad mõlemad vanemad, päranduvad järglastele.!)pikaajalised korduvad ujumisliigutused on välja arenenud varvastevahelised ujulestad partidel,konnadel. 2)kaelkirjaku pikk kael tekkis pikkaajalisel kaela väljakujunemisel. Ch.Darwin- ,,Liikide põlvnemine"1859, milles oli 4 põhiseisukohta: 1) muutlikkus-tekib välsitingimuste mõjul.sõltub organ.olemusest, eluting.elukkst. 2) oleluvõitlus-oleste elluujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest.eelus:ressursid on looduses piiratud,org,suur apljunemispotentsiaal 3) Looduslik valik-paremini kohastunud isendite eelispalju ja ellujääm.
kojunenud Dali ja kogu tema loomingu sümboliks. Sellel maalil on mitu sulanud kella ja kontrastiks on alumises serval üks uur, mille pinnal ronivad pisikesed sipelgad. Kõrval helesinisel valguval kellal istub kärbes. Ma lihtsalt jumaldan seda maali. Dali ise on selle maali kohta öelnud, et ,,Sulanud aeg" ei ole midagi muud kui paranoiakriitika, pehme, ekstravagantne ja ainulaadne camembert ajast ja ruumist. Taldrikud, temast endast, hobune, silmad, karikatuurid, huuled, elevant kaelkirjaku jalgadega, kellaga maal originaal, sahtlid, elevandid, rotid, vähid, kell, rätik, allkiri, mosaiik, galerii räämas, ees poeke, Abraham Lincoln, MM Ma tõesti nautisin seda näitust, kuid mul oli siiralt kahju, et meil oli aeg piiratud. Oleksin võinud maale, skulptuure ja fotosid temast vaadata tunde ja tunde. Nüüd olen ma oma silmaga näinud väikest käputäit tema ca 1500 maalist. Salvador Dali oli, on ja jääb mu üheks lemmikumaks kunstnikuks
Miks triibuline? Igal sebral on erinevad triibud. Mida söövad? Söövad rohtu, vahel puukoort, lehti ja puuvilju. KAELKIRJAK Miks nii pikk kael? Kaelkirjakul, nagu inimeselgi, on 7 kaelalüli. Kaelkirjak sünnib sarvedega. Kaelkirjakul on pikk kael sellepärast, et ta saaks süüa lehti kõrgetelt akaatsiapuudelt. Nendel puudel on küll astlad, kuid nähtavasti ei tee need kaelkirjaku kõvale suulaele erilist häda. Ligi 6 meetri kõrgusel paiknev pea annab veel teisegi eelise: kaelkirjakud saavad rohumaast avara ülevaate ja märkavad seetõttu vaenlasi palju varem kui väiksemad loomad. Elas kord üks kaelkirjak. Tal oli palju sõpru, kes alati aitasid teineteist. Kaelkirjuaku suureks unistuseks oli näha kaugele. Aga ta oli väike ja see ei õnnestunud tal
tulla. 2. Kohastumine Kohastumine ehk adaptatsioon on populatsiooni, liigi või mõne teise organismirühma omadused, mis soodustavad ellujäämist, paljunemist ja püsimist oma elukeskkonnas . Too näiteid kohastumistest taimedel (2) Kaktused talletavad endas vett, et kõrbes kuivust üle elada. Kõrberaimede lehed on kitsad ja väikesed, et vältida aurustumist. Too näiteid kohastumistest loomadel (2) Kaelkirjaku pikk kael, et toitu kätte saada. Loomad magavad talveund, sest nad ei elaks muidu talve üle. Kaitsevärvus. Milles seisneb kohastumuste suhtelisus? Selgitus: Ühtetes tingimustes on kohastumus kahjulik teises kasulik. Tähendab kohastumine ei ole täiuslik. Näide: mesilase astel kui kaitse, kuid mesilasele kasutamisel surmav. 1. Liigi teke Liik on sarnaste organismide rühm, mille esindajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. Millest algab liigi teke
vastusena keskkonnatingimustele (hemoglobiini sünteesi intensiivistumine kõrgmäestikes), kohanemine seisneb organismi mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohanemise tulemuseks on kohanemus (erütrotsüütide arvu suurenemine nn Alpi majakeses) 11) Kohastumused on suhtelise iseloomuga, näited – kohastumused ei ole täiuslikud st ühtedes tingimustes osutub kohastumus kasulikuks, teistes tingimustes kahjulikuks (kaelkirjaku pikk kael) 12) Milles avaldub taimede või loomade bioloogiline isolatsioon? – erineval ajal õitsemine või tolmnemine, liikidele omane seksuaalkäitumine (kutsehüüded, pulmatantsud, lõhnaained), liikide hübriidid võivad olla sigimatud, sugurakkude sobimatus, ajaline sobimatus, pesitsemine erinevates ökosüsteemides 13) Loodusliku valiku vormid– säilitav ehk stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik 14) Inimese evolutsiooni peamised suunad – kahejalgsuse kujunemine,
Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, mürkidele jms). KOHASTUMINE-loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmade kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumused on pärilikud (nt. Kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks). Siseehituses: ujupõis. Välisehituses: varje-ja hoiatusvärvus. Füsioloogias: talveuni. Käitumises: ränne. Paljunemises: innaaeg. Kombinatiivne muutlikkus-alleelide kombineerimine sugulisel paljunemisel. Meioosis-kromosoomide ristsiire; viljastumisel-alleelide kombineerumine. Mutatsiooniline muutlikkus-uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu
Jean Baptiste Lamarck (1744-1829): · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele · Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt · Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid · Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel Liigid pürgivad täiuslikkuse poole · Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele · Arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole Positiivsed küljed: · Esimene terviklik evolutsiooniteooria Negatiivsed küljed: · Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele Karl Ernst von Baer (1792-1876): · Munaraku avastamine · Embrüonaalse arengu uurimine Charles Darwin (1809-1882): · Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust Evolutsiooni tõendid
edukamad võitluses paariliste pärast. Nt. Isase paabulinnu saba sigimisedukus võimalus anda edasi oma geene järgmistele põlvkondadele KOHASTUMUSE ERI VORMIDE KUJUNEMINE Kohastumused tunnused, mis aitavad organismidel paremini hakkama saada. Kohastumused on näiteks hoiatusvärvus, varjevärvus või -kuju; lindude ränne KOHASTUMUSED EI OLE TÄIUSLIKUD Kohastumus võib olla ebatäiuslik 1. arenguliste piirangute tõttu. 2. sp, et on vastandliku toimega ökoloogilised tegurid kaelkirjaku pikad jalad ja pikk kael, kuid tal on raske vett juua. 3. ajalise kauguse tõttu keskkonnatingimused muutuvad kiiremini, kui looduslik valik jõuab tunnuseid muuta. MUUTUMISVÕIME ON EVOLUTSIOONI EELDUSEKS populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutused ajas, enamasti kohastumise suurenemise suunas
seeni ning teatud rohuliike ja sõnajalgu. Okaapil on äärmiselt pikk ja võimas keel, millega ta süües oksast kinni haarab ning selle pungade või lehtedeni sirutab, oksa paljaks süües. Kuna tema organism nõuab teatud hulgal mineraalaineid, saab ta neid, lakkudes soolakat, salpeetrit sisaldatavat savi, mida loom hangib metsaojade kallastelt. Samuti on tema väljaheidetest leitud puusüsi. Okaapi ei ole võimeline hüppama ega tagajalgadel seisma. Ehkki tema kael on kaelkirjaku omast lühem, on see väga nõtke. Tänu kaelale ja pikale keelele ulatub ta kuni 3 m kõrgusel asuvate oksteni. Okaapi ja inimene Okaapi avastas Briti teadlane Sir Harry Johnston, kes 19. sajandi lõpul oli Uganda kuberneriks. Teda üllatas, et põliselanikest pügmeed polnud uute asukate poolt kaasa toodud hobuseid nähes sugugi imestunud. Kui ta neilt selle kohta aru päris, vastati talle, et umbes samasugused loomad elavad ka sealsetes metsades. Tõestuseks toodi talle okaapinahk.
Tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. Lõhestav valik levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks. Kohastumine: Loodusliku valiku tagajärjel tekkinud pärilikud puutused. Need on reeglina kasulikud, kuid vaid konkreetsetes tingimustes( nt kaelkirjaku kael). Kohanemine on harjumine keskkonna tingimustega, ei ole pärilik. Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes kahjulikeks (nt mesilaste mürgitamisel jääb astel imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb, rebides osa oma tagakehast. Rünnates mesilast jääb astel alles.) Kohastumused Siseehituses ujupõis kaladel. Välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikiri. Füsioloogias talveuni. Käitumises ränne
ajust kasutada Iseloomusta maal elanud inimese eellasi Kormanjoonlased olid karvasemad, kuid suutsid juba maalida näiteks, nägid maailma juba pisut teisiti Neandertali inimene oli jässaka kehaga, tugeva lihastikuga ja nüüdisinimesest suurema ajukoljuga Lamarcki/Darwini seisukohad Lamarcki meelest tekkis elu Maal isetärkamise teel ja on pidevas kuid aeglases arengus. Samasuunaliste mõjutegurite kestval toimel mingil alal tekib uus liik. Näiteks kaelkirjaku kael on pideva venitamise tõttu pikk Darwin ütles, et liigid ei püsi muutumatutena vaid põlvnevad varem elanud liikidest. Uus liik tekib kui mingi liigi populatsioon satub senisest erinevatesse tingimustesse. Kohastumine/kohanemine Kohanemisel muutub isend vastusena keskkonnateguritele Kohastumisel muutur organismi ehitus ja talitlus (pärineb edasi) loodusliku valiku toimel Stabiliseeriv/suunav/lõhestav valik
teise liigiga, tavaliselt jäljendatakse ohtlikke liike) Kohastumise suhteline iseloom: 1) Arengulised piirangud selgroogsete eellastel oli neli jalga, ei ole ühelgi tema järeltulijal kümmet jalga, kuigi see võiks olla mingis keskkonnas kasulik. Mõni kohastumine on vaid kasulik teatud tingimustes teatud aja vältel 2) Vastandliku toimega ökoloogilised tegurid näiteks kaelkirjaku kael ja jalad on pikad- kasulikud toidu hankimiseks kuskilt kõrgemalt ning võitluseks liigikaastlastega. Joomiseks peab kaelkirjak aga võtma kohmaka poosi, mida ta ei saa kiiresti muuta ja on seetõttu lõvidele kerge saak 3) Ajaline kaugus näiteks mõne taime viljad on kohastunud levima loomadega: piisavalt vastupidavad viljad suudavad läbida loomade seedetrakti ja niimoodi levida. Kuid mingi piirkonna loomastik võib
Meil on seltskondlik isiksus, keda näitame teistele. Meie sees on ohtraid galaktigaid. Ja kui me ei sisene neisse, mis tegelevad mingisuguse kunstiga, kas siis näidendijirjutamisega, maalimise, muusikaga või mõne muuga, siis ei mõsita ma millegi tegemise mõtet. Just sellepärast ma kirjutangi. Püüan sisendeda osadesse endast, mis on mulle tundmatud." Sam Shepard ,,Jumal on kõigest üks järjekordne kunstnik. Ta leiutas kaelkirjaku, elevani ja kassi. Tal pole kindlat stiili. Ta lihtsalt proovib uusi asju." Pablo Picasso ,,Üks asi, mis eritab kunsti elust, on tõik, et kunstis on kõigel kuju... see võimaldab meile emotsioonid aset leidvatele sündmustele kinnitada ning ühendab südame ja mõistuse ja keele ja pisarad." Marilyn French
nad seeditud toidu ja pinnase segust. 3.1 KAELKIRJAK Kaelkirjak on kõige iseloomulikum savanni loom. Ta on peaaegu 6 meetrit kõrge, kaalub kuni 750 kilogrammi ja võib elada isegi 30-aastaseks. Pikk kasv võimaldab kaelkirjakul märgata kiskjaid, kui need on alles kaugel, ja põgeneda. Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on lõvid, kes peavad teda ründama ootamatult ja seejuures vältima kohutavaid jalahoope, millega loom ennast kaitseb. Kogu kaelkirjaku tegevus toimub püstijalu. Puhates langetab ta kaela kõverasse ja vajub poolunne. Aeg-ajalt magab ta ka 1-12 minutit sügavat und, kusjuures kael on nii kõveras, et puudutab maad. 3.2 LÕVI Lõvi on aafrika savanni suurim ja tugevaim kaslane. Isasloomal on tiheda karvastikuga lakk, mille värvus varieerub helekollasest tumepruunini. Lõvid elavad praidis, mis koosnevad emasloomadest, alla 2 aasta vanustest poegadest ning ühest või mitmest isasest. Lõvid
- Triiplutika hoiatusvärvus annab vaenlastele märku halvast maitsest - Kaktusel on välja arenenud mitu kohastumust kuivas kliimas kasvamiseks - lehed on taandarenenud, vars on veevarude säilitamiseks lihakaks muutunud, õhulõhed avanevad öösel Kõik kohastumused on suhteliselt head (ei ole täiuslikud) - Arenguliselt piiratud - Roomajatel: viie varba teke, kahepaiksetel on neli varvast - Vastandikud tegurid - Kaelkirjaku kohastumus - saab puulatvadest hästi toitu kätte, kuid vett juues muutub ta kergelt rünnatavaks jooksmine võtab palju energiat → söövad selle - Antiloobid: väga kiired → taastamiseks pidevalt → kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas
keerab pea jällegi isa hääle suunas. Jutu käigus tõstab ema Madisi kõhuli ning paneb tema lemmikmänguasja talle ette käeulatusse. Madis haarab mänguasja järgi ning paneb selle endale suhu. Veidi aega lutsutab seda, kuid siis tüdineb ära ning hakkab ringi vaatama. Keerutab ennast kõhuli olles mõlemale poole ning haarab käe ulatuses olevaid mänguasju. Korra satub pihku ka õe käevõru, kuid selle võtab ema käest ära. Ema annab talle selle asemele kummist kaelkirjaku, kuid selle viskab Madis käest ära. Seejärel annab ema talle tema lemmikmänguasja jälle ning kordub mänguasja suhu panemise protsess. Kõhuli olles lükkab Madis aeg ajalt ennast käte peale püsti (jalad maas) ning siis jälle kõhuli maha. Käte peal püsti olles (nii et selg on nõgus), keerab ennast veidi küljelt küljele ja vaatab ringi. Vaatluse algsest on möödunud 16 minutit. Taaskord viskab Madis mänguasja käest ära ning hakkab jälle ringi vaatama ning ennast keerama
· Lõhestav valik levialas on erinevate tingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. V6ib viia liigi jagunemiseni tütarliikideks. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks. Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Kohastumused on nt kaitsevärvused, mimikri, muutused siseehituses nt ujup6is, talveuinak, ränne, innaaeg. Geneetiline triiv. Geenitriiv ehk geneetiline triiv on geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu.
4 neljapäev 5 reede 6 laupäev 7 pühapäev VIKTORIIN 1. Mis on Eesti sügispealinn? 2. Kui kõrge on Eifeli torn? 3. Mis on Hispaania pealinn? 4. Mis aastal toimus Eestis viimaste aastate tugevaim maavärin? 5. Mis looma kujutatakse Eesti vapil? 6. Ruutjuur 625-st? 7. Tallinna Tehnikaülikooli lühend? 8. Kui pikk on kaelkirjaku kael? (m) Vastus Hinnang Punktid narva Õige 2 320,75 Õige 2 Madrid Õige 2 1972 Vale 0 lõvi Õige 2 25 Õige 2 ttü Õige 2 2 Õige 2 Tulemus: 14
Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslasest kasulik tunnus: Kaitsevärvus Suurem viljakus Vastupidav haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele, klimaatilistele tingimustele Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjel tekivad liigi ellujäämist ja sigimist soodustavad pärilikud kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes Kohastumuste teket nim kohastumiseks Kohastumused on pärilikud (nt kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks) Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes aga kahjulikeks (nt mesilase mürgiastel jääb imetaja naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast Kohastumused siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg
üksteise peal. Alumisest otsast olid munad koondunud ja nii asetas emasloom nad mulda. Dinosaurused ei jätnud pesa maha ning hoolitsesid oma poegade eest, kes kasvasid kiiresti kuni 1,5 meetri pikkusteks enne kui lahkusid pesast. Nii püsisid nad paigal 3-4 kuud. Mõningad tuntumad dinosauruste liigid Brachiosaurus Oma kasvu poolest väärinuks nad maakera kõigi aegade gigantide seas vaieldamatult maailmameistri tiitlit. Neil olid kaelkirjaku topeltkasv ning kaela välja sirutades võinuks nad sisse vaadata neljanda majakorruse aknast. Nimelt oli nende kõrgus kaksteist meetrit ja arvatakes, et nad võisid kaaluda 30-80 tonni. Nagu hiiglaslik madu lohises koletise järel ka ta hiiglaslik saba, mille hoop võinuks tappa elevandi. Nad elutsesid jõgedes ja järvedes. Kuid nad ei osanud ega suutnudki ujuda, vaid loivasid aeglaselt mööda jõepõhja edasi. Nende vägev kasv lubas hiiglastel kahlata läbi mistahes sügava jõe
vähem silma. Võilillede õitsemine juunis ja augustis. Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjel tekivad liigi ellujäämist ja sigimist soodustavad pärilikud kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. · Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. · Kohastumused on pärilikud. Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks. Kohastumused avalduvad organismide: 1. Ehituses (kuju, värvus, jne) 2. Füsioloogias (fotosünteesi eripärad, "antifriis" putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel) 3. Käitumises (ränded, pulmamängud) Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused (mikroevolutsioon) on kohastumused. Kohastumise tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks.
Kohastumused Kohastumine Kohastumised on organismirühmade omadused, mis aitavad ellu jääda ja paljuneda antud keskkonnas Kõik kohastumused on suhteliselt head (ei ole täiuslikud) - Arenguliselt piiratud - Roomajatel: viie varba teke, kahepaiksetel on neli varvast - Vastandikud tegurid - Kaelkirjaku kohastumus - saab puulatvadest hästi toitu kätte, kuid vett juues muutub ta kergelt rünntavaks - Antiloobid: väga kiired → jooksmine võtab palju energiat → söövad selle taastamiseks pidevalt → kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas - Valge jänes: talveks pruun karvakasukas asendub valgega → lumevaesel talvel hea saakloom
5.Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat? Mõlemad väidavad, et organismid täiustuvad. Lamarck esitas seisukoha, et elujooksul tekkinud tunnused päranduvad edasi, kuid Darwin välistas selle.Darwini arvates oli see loodusliku valiku pärast. Suurim erinevus Lamarcki ja Darwini ideede vahel seisneski selles, et Lamarck uskus, et muutused toimuvad organismi eluajal ja on päritavad. Näiteks võib tuua kaelkirjaku kaela pikemaks muutumise: kaelkirjakutel oli algselt lühike kael, kuid nad olid sunnitud igapäevaselt kaela sirutama, et ulatuda lehtede järele järjest kõrgemal puu ladvas, niisiis kaelkirjakute kaela pikkus on erinevate individuaalsete organismide arengu tulemus, mitte aja jooksul toimunud muutus kogu populatsioonis.Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel
Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitusega organismid. Teiseks tendentsiks on kohanemisvõime elutingimustega. Kohanemine elutingimustega seisneb selles elutegevuse muutustes, mida põhjustavad need tingimused. Need muutused on alati otsetarbekohased ja põhjustavad muutusi organismide ehituses ja pärilikes omadustes. Elu keskel omandatud muutused päranduvad vähemalt osalt järglastele. Samasuunaliste mõjutegurite kestval toimel mingil alal tekib seal uus liik. Nii olevat kaelkirjaku pikk kael arenenud põlvest põlve kestnud püüdel sirutada ühe kõrgemate puulehtede järele. Kallak, H. (1970). Elusa looduse evolutsioonist. Tallinn: Valgus 2.2 Georges Cuvier Evolutsiooniteooria kujunemise joks olid olulised geoloogide uuringud. Selles vallas kerkib esile kõigepealt prantsuse teadlane Georges Cuvier. Oma uuringutega tegi ta kindalks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest
19.17. Selgita mimikri nähtust ja too selle kohta näide- mimikri on nähtus, kus üks liik sarnaneb teisega, eesmärgiga tagada endale kaitse või vähem vaenlasi, nn. pettekohastumus. Nt. Kahjutud maod sarnanevad erksa värvusega mürkmaoga. 19.18. Põhjendage, miks on kohastumused organismidele vaid suhteliselt kasulikud.Tooge selle kohta 2 näidet Kohastus võib olla kasulik vaid ühtedes tingimustes, teistes aga mitte. Nt 1. Kaelkirjaku pikk kael ja pikad jalad on kasulikud toitumisel savannipuude lehtedest, kuid joomise ajal panevad need looma abitusse asendisse Nt 2. mesilaste mürgiastel kaitseb neid paljude vaenlaste eest, kuid jääb kinni püsisoojase looma naha sisse.Astla väljatõmbamine rebestab mesilase tagakeha sedavõrd, et ta tavaliselt hukkub 20.Võrrelge inimest ja inimahve. Leidke 2 sarnasust ja 4 erinevuste paari Erinevused INIMENE INIMAHV 1
Parimad töökohad ei ole ilma konfliktideta vaid konstruktiivsete konfliktidega. Uued ideed ja muutused on vältimatud ilma konfliktita. Teiseks käsitle konflikte pigem varem kui hiljem. 90% konfliktidest tulevad sellepärast mida ei öeldud. Kolmandaks, küsi! Kui teine isik on teinud midagi, mis valmistas pahameelt või mida ei mõisteta, siis küsige. Mõnikord on täiesti hea põhjus, miks inimene teeb seda, mida ta teeb ja võimalik konflikt laheneb kohe. Neljandaks, ,,kaelkirjaku keel", kus kutsutakse teine isik vestlusele, vaadeldakse objektiivselt fakte, vabandatakse, teadvustatakse miks on tähtis lahenda konflikt, määratakse konflikti tagajärjed, teadvustatakse tulemust ja rakendatakse konkreetseid tulemusi. Viiendaks, kui konflikt on nii juurdunud, et seda ei saa lahendada, siis tuleks abi otsida väljastpoolt organisatsiooni. Lihtsad ja kergesti rakendatavad konflikti lahendamise võtted annavad edasi ka MindTools (mindtools.com) autorid
Need kaitsevad looma silmi söögi ajal astelde eest ning annavad talle tasase ja leebe väljanägemise. Märkimisväärse kasvu tõttu saab kaelkirjak toituda puulehtedest, mis asuvad maapinnast 2 kuni 6 meetri kõrgusel. Pikk kasv võimaldab tal ka märgata kiskjaid, kui need on alles kaugel, ja siis põgeneda. Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on lõvid, kes peavad teda ründama ootamatult, kuid vältima seejuures kohutavaid eesjalahoope, millega loom end kaitseb. Kogu kaelkirjaku tegevus toimub püstijalu. Puhates langetab kaelkirjak kaela kõverasse ja vajub poolunne. Aeg-ajalt magab ta 1-12 minutit sügavat und, kus juures kael on nii kõveras, et puudutab maapinda. Sebra Sebra kuulub hobuslaste sugukonda nagu hobused ja eeslidki. Ta on kuulus oma musta-valgetriibulise karvkatte poolest. Triipudest on tal kasu kiskjate eest põgenemisel.
Wallace roll: kaasaegsed, sarnased vaated, sarnane töö, tuli iseseisvalt LV ideega välja. Wallace LV rõhutas rohkem selektsiooni keskkonna mõjul, samas kui Darwin rõhutas otsest isenditevahelist olelusvõitlust. 10.Lamarck ja Darwin – vaadete kokkulangevusd ja erinevused lamarcki teooria – liikide areng toimub graduaalselt, organismide elu jooksul omandatud tunnuste akumuleerumise tagajärjel. klassikaline näide: kaelkirjaku arenemine küünitamise tagajärjel. evolutsioon eesmärgipärane, lihtsamatest eluvormidest keerukamateni. arenemine käib läbi olemasolevate tunnuste kasutamise/mittekasutamise, mistõttu need siis arenevad/taandarenevad. darwini ettekujutus evolutsioonist puu, lamarckil redel (puudub väljasuremine). kokkulangevus teooriates: ka darwin tunnistas mingil määral, et elu jooksul omandatud tunnused võiks olla päranduvad. 11.Neodarvinismi teke ja põhilised postulaadid
1809. a. ilmus raamat ,,Philosophie zoologique" (,,Zooloogia filosoofia") Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt. Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid. Liigisisene muutumine tekib keskonnatingimuste muutumisel liigid pürgivad täiuslikkuse poole. Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele. Lamarck arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole. See oli esimene terviklik evolutsiooniteooria. Negatiivsed küljed: elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele, hindas üle keskonnamõju organismidele ja organismi sisemist püüet täiustumise poole. Darwin 1859.a. ilmus raamat ,,The Origin of Species" (,,Liikide tekkimine") Darwinil oli 4 põhiseisukohta: 1
Eelkõige just faktiga, et looduses jääb tugevam ellu ning tehakse juhuslikke valikuid. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik kõike, mis meie ümber on tekkinud, selgitada puust ja punaselt (mis on milleks valitud). Inimene oma loominguga hakkab järgima sama rada – ei ürita leida parimaid kombinatsioone vaid laseb juhusel teha selle otsuse. Darwin arendas oma teooria välja Lamarcki mõtetest. Lamarck seostas looduse arengu kui kõigi olendite püüdega end täiustuda. Näiteks kaelkirjaku pikk kael tekkis tänu sellele et kaelkirjak üritas kõrgeid puulehti süüa. Lühidalt – organism arenes vatavalt tingimustele, mida ta tahtis arendada. Antud mõte siiski ei toimi kuna tema arust tegutseb iga olevus mõistuspäraselt aga taimedel pole mõistust ja juhus jäetakse seega välja. Lamarcki eksimuse leidis Darwin 1835 oma uurimuste käigus. Galapagose saartel leidis ta et üht ja sama liiki leidub seal eri vormides (vampiir-maasirk). Värvid, noka suurus jne
täiuslikumad liigid. Cuvieri kaasmaalane Jean Baptiste de Lamarck avaldas 1809 aastal tekkinud muudatused pärandatakse järglastele ja nii toimubki areng. Uue teooria liikide tekke kohta esitas inglise loodusteadlane Charles Darwin. Viis aastat väldanud uurimusreisil kogus geoloogiaalaseid vaatlusi. Darwin väitis, et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. Darwini teooria andis seletuse ka kaelkirjaku täpilisusele: ellu jäid ja järglasi andsid need loomad, kes sulasid ümbritseva loodusega ühte, teised langesid lihtsalt lõvide saagiks. 1871. aastal avaldas Darwin teose ,, Inimese põlvnemine". Selles väitis ta, et inimene on tekkinud loomariigist pikaajalise arengu ehk evolutsiooni teel. Viidates inimese sarnasusele ahviga, väitis Darwin, et inimene ja ahv põlvnevad ühisest esivanematest. Darwini evolutsiooniteooria sai kiiresti tuntus ja igal pool kasutatavaks
mitmekordistub, ei jätkuks neil varsti Maal ei ruumi ega toitu. Seega on nõrgemate hukkumine põlvest põlve korduvas elu ringkäigus loomulik ja paratamatu. Selle nähtuse kirjeldamisel kasutab Darwin osaliselt kattuva sisuga mõisteid "looduslik valik" Mõjutusi sai: Quetelet (antropoloog) on kõrvalekaldeid, mis aitavad kohaneda. Lyell (geoloog) maailmas toimusid ja toimuvad geoloogilised muutused. Lamarck kaelkirjaku kael kasvab mutatsioonide ja geneetilise variatiivsuse tõttu pikaks, nii et saab puu otsast lehti kätte. Malthus läbi või(s)tluse toimub selektsioon. Toidu hulga piiratus võrreldes võimega anda järglasi John Gould ümbermaailma reisilt tagasi tulles näitas ta üles märgitud linde ornitoloogile John Gouldile, kes pööras tähelepanu lindude nokale (nokk erinev, muidu sarnased). Õnneks laevakapten oli üles märkinud, kust iga lind pärit on
jänes, kuna kiskjal on esimest raskem kinni püüda. Kasulikkus on aga suhteline mõiste ja lähtub mingi tunnuse erinevustest eri isendeil. Jänesel, kes jookseb kiiremini kui teine jänes, on ilmselt suuremad shansid järglasi saada kui viimasel. Samas aga on oluline silmas pidada järgmist: Mitte kõik, mis tundub millegi suhtes kasulik olevat, ei pruugi alati olla kohastumus just selle suhtes. Nii näiteks on kaelkirjaku pikk kael hea kõrgetelt puudelt lehtede söömiseks, kuid samavõrra hea on ta ju ka vaenlaste õigeaegseks märkamiseks. Tekib küsimus, kumma teguri suhtes on kaelkirjaku kael ikkagi kohastumus? Savannis saavad söönuks ka lühikese kaelaga loomad... Teiseks, mitte alati ei viita organismide erinemine milleski nende organismide erinevale kohastumusele. Osa tunnuseid on võib-olla olnud kasulikud vaadeldava elusolendi eellastel
põhjuslikku seletamist), siis oleks siin tegemist suletud tsirkulaarse argumendiga. Lamarkism oli juba igati teaduslik selgitus ja nagu me teame, oli Darwin üsna soodsalt meelestatud omandatud tunnuste pärandatavuse suhtes. Kuid lähem vaatlus sunnib kahtlema, kas lamarkistlik tunnuste päritavus ongi ülepea kohane adaptatsiooni seletamiseks (isegi siis, kui me ei teaks, et omandatud tunnused ei ole päritavad). Kui võtta kuulus näide kaelkirjaku kaelast: olgu siis pealegi, et kael muudkui venis pikemaks, et saada kätte kõrgemal olevaid lehti. Kuid kust pärineb kaela võime kasvada pikemaks? Millal ja kuidas see tekkis? Lamarkism ei suuda niisugustele küsimustele vastust anda - ta lõpetab oma argumendi kohe seal, kust alustas. Seega - enamus LV mõttes alternatiivseid seletusi pole ülepea seletused, sest viivas üleloomuliku algpõhjuseni. Pluralism on kohane evolutsiooni uurimisel, kuid mitte adaptatsioonist rääkimisel
keskkonna mõjul pidevas muutuses ning areng toimub keerukuse suunas, kuna keskkond on pidevas muutumises. Lamarck väitis, et liigid erinevad üksteisest, kuna neile on ellujäämiseks vajalikud erinevad kohastumused, mille tõttu nad vajavadki erinevaid omadusi nii oma anatoomilises kui ka füsioloogilises ehituses. Suurim erinevus Lamarcki ja Darwini ideede vahel seisneski selles, et Lamarck uskus, et muutused toimuvad organismi eluajal ja on päritavad. Näiteks võib tuua kaelkirjaku kaela pikemaks muutumise: kaelkirjakutel oli algselt lühike kael, kuid nad olid sunnitud igapäevaselt kaela sirutama, et ulatuda lehtede järele järjest kõrgemal puu ladvas, niisiis kaelkirjakute kaela pikkus on erinevate individuaalsete organismide arengu tulemus, mitte aja jooksul toimunud muutus kogu populatsioonis. Cuvier oma uuringutes tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised, mida
(kombed, religioosne käitumine), analüüs väike). Tütar kirjutas raamatu The Harmless People 1959, põhimõtteliselt reisiraamat, siiani peetakse üheks selliseks populaarse antropoloogia kirjanduse klassikaks. John kasutas tol ajal 16mm filmikaamerat ja filmis kokku 157h materjali. Materjalist monteeriti kokku film „Kütid“ 1957 ja monteerimisel aitas kaasa Harvardi magistrant Gardner, arvatakse, et tema osa oli suur. Film räägib inimese võitlusest loodusega, busmanid saavad kätte kaelkirjaku ja Marshalli tihe komentaar on filmis. Samas on tehtud filmile krõbedat kriitikat, palju asju on nt konstrueeritud nt jahiretk, neli kütti kes osalevad pole alati samad. Ja see on kokku pandud mitmeaastasest materjalist, pluss kommentaar lubab vaatajal olla sellises kõiketeadva positsioonis. On süüdistatud, et see annab vale pildi busmanide olukorrast (näidatakse, et liha hankimine on eluliselt tähtis, et kogu aeg
Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse. Reageerimine ärritusele avaldub tihti liikumises. 8. Pärilikkus. Vanemorganismid pärandavad oma tunnuseid järglastele. 9. Evolutsioneerumine. Aja jooksul elutingimustega kohanemine- kaelkirjaku pikk kael. 10. Keerukas ehitus. Vt evolutsiooni! Eluslooduse organiseeritus Eluslooduse tasandid . Molekulaarne tasand. Biomolekulid- valgud, rasvad, süsivesikud, nukleiinhapped. Elu tunnused puuduvad. Molekulaarbioloogia- valgusüntees ja pärilikkuse molekulaarsed alused. Organelli tasand. Organellid- raku osad, millel on kindel ehitus ja ülesanne
võimu. Peal on kujutatud üheltpoolt, lehmasarvedega kujutatud jumalanna Hathor, teine jumal on nähtav Horos, kellest sai kuninga võimu oluline sümbol.Tema kaitse all, teevad samu asju , tümitavad vaenlasi, all on vaenlased jalgadeall jagu saadud, teisel pool jällegi vägivaldne, Narmer ja ronkkäik, vaenlastel pead maha võetud ja jalgade vahele seatud, all pool jumal kui tugev sõnn,sõkub vaenöasi jalgeall.Vägivald. Vahele on pandud ka veider kooslus kahest elukast gebardid lõimuvad kaelkirjaku kaelade abil.Vägivallaga on saavutatud lõimumine,alam ja ülem egiptuse lõimumine. Ühel pool on tal peas tuntud ülemegiptuse kroon teisel pool alamegiptuse kroon. Tavapärane arusaam et kolme keskuse vahel toimus terav sõjaline konkurents, igal pool tugevad sõjamehed. Narmerit võime pidada juba kogu Egiptuse valitsejaks. Hilisema pärimuse järgi oli riigi rajaja Ülem-egiptuse Menes , kes ühendas maad ja tegi sinna piirile Memphise.Keegi ei tea kas ta oli üldse, ja kes ta oli
all keldris peidetud. Mõlemad petised ütlesid siis, et lähevad ja toovad raha ära, et kõik oleks korras ja joones; mind käskisid nad küünlaga kaasa tulla. Panime keldriukse endi taga kinni; kui nad leidsid koti rahaga, puistasid nad raha välja põrandale. Oli ilus vaadata seda suurt kullahulka. Oi, kuidas kuninga silmad hiilgasid! Ta lõi hertsogile laksudes õla pihta ja ütles: «No, see on alles tore lugu! Ei paremat saa olla. Noh, Bilgewater, see lööb «kaelkirjaku» üle; eks?» Hertsog arvas sedasama. Nad kobasid kuldmünte, lasksid neid läbi sõrmede libiseda ja kõlinal põrandale kukkuda. Kuningas ütles: «Mis seal rääkida, olla rikka surnu vennad ja ta pärijate hooldajad -- see on paras amet mulle ja teilej, Bilge. See tuleb kõik sellest, kui inimene loodab saatuse peale. See on alati kõige parem. Olen nii mõndagi katsunud, kuid see on kõige parem.» Mõni teine oleks rahahunnikuga rahul ja selle umbes vastu võtnud, aga ei: nemad pidid
annaabi.ee 
