Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ELEVANT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks küür on?
  • Miks nii pikk kael?

Lõik failist

ELEVANT
Mida sööb?
Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Nad söövad eri liiki rohtu , lehti, peenemaid oksi, bambuseid ning puuvilju . Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle suhu . Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett
Milleks ja miks nii suured võhkad on?
Võhad on neil kuni 2,5 m pikkused ja kaaluvad 80-85 kg. Lonti peidmiseks.
Miks nii suured kõrvad?
Kõrvad, mida kasutatakse lehvikuna kogu keha jahutamiseks. Elevantide suured kõrvad on õhukesed, tuuleõhk pääseb mõlemalt poolt ligi. Kõrvades on palju veresooni. Kehast kõrvadesse jõudnud veri jahtub tuule käes ja elevant ei kuumene üle. Kõige palavamal päevaajal siirduvad nad mõne puu varju ja lehvitavad seal aeglaselt oma latakaid kõrvu.
Kuidas joob londiga?
Elevandid imevad lonti vett ja pritsivad seda sealt suhu. Lont , mille abil ta hangib toitu ja vee, haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone, vabaneb parasiitidest ja supleb. Vajaduse korral kasutatakse lonti relvana.
LÕVI
Miks isalõvil on pikk lakk?
Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda.
Kuidas kakleb?
Lõvi sööb antiloope, sebrasid jne, aga ka hiiri . Lõvi on kiskja. Jahti peab õhtuti põhiliselt emalõvi.
AHV
Kuidas ronib?
Okstel liikumise ajal kasutavad nad sageli ka käsi ja jalgu samaaegselt.
Mida söövad?
Sööb puuvilju, marju, lehti, putukaid ja linnumunasid…
Miks õrritavad?
KAAMEL
Miks nii kaua ei joo?
Milleks küür on?
Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel.
SEBRA
Miks triibuline?
Igal sebral on erinevad triibud .
Mida söövad?
Söövad rohtu, vahel puukoort, lehti ja puuvilju.
KAELKIRJAK
Miks nii pikk kael ?
Kaelkirjakul, nagu inimeselgi, on 7 kaelalüli. Kaelkirjak sünnib sarvedega. Kaelkirjakul on pikk kael sellepärast, et ta saaks süüa lehti kõrgetelt akaatsiapuudelt. Nendel puudel on küll astlad , kuid nähtavasti ei tee need kaelkirjaku kõvale suulaele erilist häda. Ligi 6 meetri kõrgusel paiknev pea annab veel teisegi eelise: kaelkirjakud saavad rohumaast avara ülevaate ja märkavad seetõttu vaenlasi palju varem kui väiksemad loomad.
Elas kord üks kaelkirjak. Tal oli palju sõpru, kes alati aitasid teineteist. Kaelkirjuaku suureks unistuseks oli näha kaugele. Aga ta oli väike ja see ei õnnestunud tal. Ühel päeval kuulis kaelkirjak, et keegi hüüab appi. Ta jooksis vaatama ja nägi, et tema sõber väike jõehobu oli auku kukkunud. Ta teadis, et peab ta päästma, aga kuidas, seda ta ei teadnud . Kaelkirjak otsis metsast pika oksa, et sellega jõehobu august välja tõmmata, aga kahjuks oli jõehobupoiss liga raske. Kaelkirjak hoidis oksast kõvasti kinni, venitas oma kaela ja jõehobu sai august välja. Kõik loomad tänasid kaelkirjakut ja tänuks hea töö eest oli nüüd kaelkirjakul pikk kael ja ta sai kaugele vaadata. Ta unistus oli ometi kord täitunud.
Kuidas sööb?
Sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti ja oksi. Kaelkirjak tõmbab pika keelega toidu suhu, kus seda vajadusel segatakse süljega, et lihtsam neelata oleks. Rohtu sööb ja vett joob harva, kuna selleks peab kas pikali viskama või jalad harki ajama . Kaelkirjak võib pikka aega joomata läbi ajada, tema vedelikuvajaduse rahuldab suuresti puulehtedes ja -võsudes sisalduv.
Kuidas jookseb ?
ELEVANT #1 ELEVANT #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor OlgaT Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
odt

Kaelkirjakute eluviisid

Gümnaasium 9.B KLASS MISSUGUSED ON KAELKIRJAKU ELUVIISID? referaat Juhendaja õpetaja: 2008 SISUKORD SISSEJUAHTUS..................................................................................................................................3 1 KAELKIRJAKLASED........................................................................................................................4 KAELKIRJAKU ELUPAIK.................................................................................................................4 KAELKIRJAKU

Bioloogia
thumbnail
6
odt

Elevant

Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab, hangib toitu, kaitseb end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suhtleb. Londita jäänud elevant on määratud näljasurmale. (Ta püüab siis rohtu süüa põlvili, kuid kaua ta nii elada ei saa). Üksnes varajases nooruses ei vaja elevant toitumisel lonti; sest emapiima imeb ta otse suuga. Elevandi jalad on huvitava ehitusega: tallal naha all paikneb eriline vetruv mass, mis võimaldab loomal sammuda täiesti käratult. Peale selle laieneb tald jalale toetumisel. Ta nagu pundub ja toetuspind suureneb. Jala tõstmisel taastub selle esialgne kuju otsekohe

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Savann Referaat

noorem täkk. Lõvi Lõvi on Aafrika savanni suurim ja tugevaim kaslane. Isaloomal on tiheda karvastikuga lakk, mille värvus varieerub helekollasest tumepruunini. Lõvid elavad praidis, mis koosneb emasloomadest, alla 2 aasta vanusest poegadest ning ühest või mitmest isasest. Viimased valvavad ja märgistavad pidevalt praidi maa-ala lõhnamärkidega ning toovad kuuldavale hirmuäratavaid möirgeid. Elevant 5 Elevant on maismaa suurim imetaja. Tal on kaks võimsat võhka, paar hiiglasuuri kõrvu, et ennast kuumal ajal jahutada ja kiskjaid hirmutada, umbes 2 meetrit pikk lont, mida ta kasutab nagu kätt mitmeteks toiminguteks. Joomiseks tõmbab elevant londiga vett suhu. Londi abil võtab ta kuumadel tundidel dussi või pritsib end üle liiva ja poriga, et nahka parasiitidest vabastada

Geograafia
thumbnail
10
docx

Arktika ja savanni loomastik ja taimestik

Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias.Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug-Idas, Kambodzas,Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab ta oma territooriumi järk-järgult. Elevant Aafrika elevant on taimtoiduline, ta kulutab 16 tundi päevas taimede (lehtede, bambuse, okste jne) söömisele. Ta võib päevas süüa 140­270 kg toitu. Ajavahemikus 1889­1946 on Aafrikast välja veetud umbes 2 280 000 elevandi võhka India elevant ja aafrika elevant on üpris sarnased, kuid aafrika elevant on suuremate kõrvade ja võhkadega (on nii isastel kui emastel). Isane elevant võib seistes olla 3,64 m kõrgune, 6...7,5 m pikk, (koos londiga) kaaluda kuni 5455 kg; emane 3 meetrine ja

Bioloogia
thumbnail
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

Temaga oli Andres siin kokku puutunud ja tema oli osanud nõnda rääkida, et Andres Vargamäele peatuma jäi. Esiotsa pidi Andres kõik kaugemad tulevikumõtted peast peletama, sest ees seisis hall igapäevasus: risakil ja laokil hooned, elumajaga hakates ja karjalautadega lõpetades. Kõige halvem lugu oli kambritega, sest seal kõlbas ainult suvel elada. Talvel külmaga pidi rehetuppa pugema, kus seisis nurgas kummiga ahi nagu elevant. Ahjusuu ees oli kolle kookudega padade riputamiseks, ahjunurga sees piht peeru pistmiseks. Kõrred olid mineval sügisel kõik kündmata jäänud, sest kuna koht müügil seisis, ei teadnud vana peremees, kuniks temal siin asu, ja teisele teha polnud mõtet. Uus peremees pidi sellega kuidagi toime saama, aga tööd oli ka sellekohaselt. Söögitundidel, kui loom puhkas, korraldas Andres ühte või teist. Aiad õue ümber ja tänaval seisid hädaga püsti, väravad

Kategoriseerimata
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
thumbnail
117
doc

Aforismid

AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit

Kirjandus
thumbnail
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun