Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaelkirjak". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaelkirjak, isasloom, emasloom, pollock, isaslooma, pikemad, kaitsevad, akaatsia, elu24, vangistuses, oksad, rohi, puuviljadSISSEJUHATUS Käesolev töö on kirjeldab maailma kõrgeimat maismaalooma. Teistest loomadest võib suurima erinevusena öelda, et tal on tavatult pikk kael. Sarnaselt inimesele on tal aga kaelalülide arv sama. Eestis Tallinna Loomaaias kaelkirjakuid pole. Küll aga võib neid näha Riia loomaaias. Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele). Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve
Põhja-Aafrikas elanud alamliigid on ammu välja surnud.Pärismaalased peavad teda pühaks ja puutumatuks loomaks.(http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak ) KAELKIRJAKU KEHAEHITUS Kaekirjaku keel on 45 cm pikk ja ta ülahuul on hästi arenenud, et see võimaldaks tal akaatsia lehti rebida saamata ise seejuures torgata.(lisa1) (raamat „Maaloodus“, kirjastus koolibri lk.8-9.) Isaslooma kõrgus on 4,8 – 5,5 m, emasloomal 3,9 – 4,5 m. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550 – 700 kg.Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini. Kaelkirjaku kaelas on ainult seitse kaelalüli. Kaelkirjaku jalad on pea sama pikad, kui kaelgi.Kaelkirjaku esijalad on tagajalgadest pikemad. Kaelkirjaku nahk on kollakas pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster . Kaelkirjaku pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, mis kaitsevad neid teravate (akaatsia-)ogade eest ja annavad talle tasase ja leebe mulje
lehed on põhiliselt jäigad ja paindumatud. Rohukõrred ei seisa mitte ühtlase rohuvaibana liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugustel. Nende vahel on maapind taimedest puhas. Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad savanni rohttaimed väga kiiresti - päevane juurdekasv võib olla isegi kuni paari-kolmekümne sentimeetrit. Savannides leiduvad puudel on sageli juba maast alates oksi või on lühikese kõvera ja jändriku tüvega. Nende koor on paks ja krobeline, oksad on harunenud korrapäratult. Oksadele kinnituvad lehed puhmadena. Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha et säästa väheseidki toit aineid mis saada. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, sest vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele ja kui oleks nad lähestikku lämmataksid nad üksteist. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad
Okaapi põhiandmed Suurus: Turja kõrgus: 1,5 1,7 m Pikkus: 2 2,1m Saba pikkus: Kuni 40 cm Kaal: 200-250 kg Paljunemine: Suguküpsus: Emasloomadel 2.eluaastal, isasloomadel hiljem. Innaaeg: Mais-juunis või novembris-detsembris, võib väldata ka aastaringselt. Tiinuse kestus: 14-15,5 kuud. Poegade arv: 1 Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad üksi või ka väikeste karjadena Toitumine: Lehed, pungad, rohi, sõnajalad, puuviljad, seened. Häälitsused: Köhatused Eluea pikkus: Pikim vangistuses registreeritud eluiga on 33 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Kaelkirjaklaste sugukonna ainuesindajateks on okaapi niing tema lähisugulane kaelkirjak. Esinemine Okaapi esineb eranditult ekvatoriaalsetes vihmametsades Kongo põhja-, kesk- ja idaosas ning Kongo ja Uganda piiril. Kaitse Okaapi on alates 1932. aastast täieliku kaitse all, ent sellele vaatamata tema küttimine jätkub. Tema levila on niivõrd piiratud, et liigi säilimine on ohus. Okaapit kaitsevad Washingtoni
toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Sinivaal Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda sinivaala perekonda kuuluv vaal, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.Mõnede väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom. Sinivaal on kuni 33 meetrit pikk ja kaalub kuni 150 tonni. Isasloom on emasest tavaliselt väiksem. Suurim isend mõõdeti 1909, pikkuseks saadi 33,6 meetrit.Tema ladinakeelne nimi musculus tähendab 'lihaseline', kuid juhtumisi ka 'hiireke'.Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused.Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes.Sinivaal toitub antarktilistes vetes hiilgevähilistest (krillist),
4. METSIKUD JA KODUSTATUD KAAMELID 7 5. KASUTUSALAD 7 6. KAAMELID TALLINNA LOOMAAIAS 8 7. KLOONIMINE 8 8. KOKKUVÕTE 9 9. KASUTATUD KIRJANDUS 10 SISSEJUHATUS Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Ta kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamel elab 30-40 aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kirjastus ,,Valgus"). Ta on Aafrika, Lähis-Ida ja teiste Aasia maade kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad
htm) Sigimiselundkond Ümarussid on üksikute eranditega lahksugulised loomad, mis tähendab, et isassugurakud valmivad isasloomas, emassugurakud aga emasloomas. Isasloomadel on isassuguelunditeks raiad, kus valmivad spermatosoidid; seemnejuha ja paiskejuha. Lisaks sellele on isasloomadel sugutuselund spiikula. Emassuguelundkond koosneb paarilistest munasarjadest, munajuhadest ning emakast. Emassuguava paikneb ussi kõhtmisel küljel. Sugutamisel juhib isasloom oma spiikula emaslooma suguavasse. Spermatosoidid liiguvad amööbisarnaselt. Emaslooma suguteedes moodustuvad munad, mille viljastumine toimub 6 seemnehoidlates. Munad kas väljutatakse emassuguava kaudu või jätkub nende areng emaslooma kehas. Kui need kehas arenevad, väljuvad emase kehast vastsed. Munad on kaetud tiheda kestaga
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
kaladele, peamiselt barramundale suurele luukalade klassi kuuluvale kalale. Krokodill veedab pikki tunde liikumatult vees, nii et välja paistavad vaid ema ninasõõrmed. Tema püügitaktika põhineb välkkiirel rünnakul. Harikrokodill elutseb nii soolases kui magevees. Nii maismaal kui ka vees võtab ta ette pikki retki, märkides maha oma territooriumi piire. Vihmaperioodil ehitavad emasloomad veega üle ujutatud madalike pesi. Pesa ja järjetulijaid valvav emasloom on mis tahes sissetungijate suhtes äärmiselt agressiivselt meelestatud ning kaitseb oma pesa ägedalt. (Parish 2003:27) 3.2 Kilpkonnaliste selts Kõik kilpkonnad jagunevad 2 alamseltsiks sõltuvalt sellest, mismoodi nad oma kaela on suutelised välja sirutama ning pead kilbi alla peitma. Enamik magevee-, maismaa- ja merikilpkonni on kooldkaelalised, kes tõmbavad kilbi alla terve kaela ning pea. Nende kael on lühem ja vähemliikuv kui pöördkaelalistel
Linnas sünnivad rebasekutsikad sageli kuuris. Ühte urgu kasutab sageli mitu põlvkonda. Urul on alati rohkem kui üks väljapääs (kuni viis), et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda.Emased võivad paarituda mitme isasega, kuid partnerlus tekib ainult ühe isasega. Eestis eelistab rebane pesapaigana kuivi liivaseid alasid. Tiinus kestab tavaliselt 5153 päeva, kuid on tavaliselt 49-56 päeva vahemikus Kutsikad sünnivad pesaurus. Kuni kutsikad on abitud (kaks nädalat), on emasloom kogu aeg nende juures, toites neid piimaga ja hoides neid soojana ja puhtana. Isane varustab emast toiduga, kuid ei sisene urgu. Urge kasutavad rebased üldse ainult siis, kui neil on pesakond. 6 Rebase pesakond ja kasvamine Pesakonna suurus on 113, keskmiselt 5 kutsikat. Sünnikaal on 50150 g. Kutsikatel on sündimise ajal pehmed pruunid karvad. Pojad sünnivad pimedana, silmad arenevad völja 9-14
Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu
põõsastikes, raiestikel, metsaservades, asulate äärealadel, põhuhunnikutes ja heinakuhjades, kuid üksnes juhul, kui seal pole tema konkurenti kärpi. Nirk kütib pisinärilasi üllatava osavuse ja energiaga, jälitades neid isegi nende urgudes ja varjepaikades ning murrab võimaluse korral rohkem, kui jaksab ära süüa (Loomade elu, 1987). Kindlat jooksuaega nirgil ei ole, kuna tiineid emasloomi on leitud kõigil aastaaegadel. Tiinus kestab umbes viis nädalat. Peale seda sünnitab emasloom 3...7 (harva kuni 12) poega. Tavaliselt poegivad nirgid mitu korda suve jooksul. Pojad on kuu aega pimedad. Imetatakse neid poolteist kuud. 3...4 kuu vanuselt saavad pojad iseseisvaks. Nirgid elavad 4...6, erandlikult kuni 8 aasta vanuseks (Eesti selgroogsed). Mink (Mustela vison) ja naarits (Mustela lutreola) Nad mõlemad on tihedalt seotud veekogudega ja head ujujad, sukelduvad osavalt ning on amfibiontseks (st kahepaikseks) eluks veel mitmeti kohastunud
Tiivasooned moodustavad kõige rohkem 20 sulgu. Väikestel vormidel tiivasoonestus tavaliselt kas peaaegu või täielikult puudub. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Viimasel juhul on alahuul ja alalõuad pikaks veninud ja moodustavad imikärsa. Taolisi suiseid kasutatakse nektari imemiseks õitest. Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda. Mõningatel sipelgaliikidel on ülalõuad peast pikemad. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Mõned sipelgad on täiesti pimedad. 8 Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad, vaid mõnedel liikidel on ees- või tagajalad muutunud plaatjateks kaevejalgadeks. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. Osadel liikidel on säärel ja käpal spetsiaalne seadeldis tundlate puhastamiseks nn. kabetamissälk.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspu
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................
Õrritaja“ jäära kasutamine, kui 1 kuu on uttesid peetud eemal isasloomadest, hoitakse koos 16-17 päeva, siis asendatakse sugujääraga. Käestpaaritus – karjast tuleb eraldada hommikul indlevad uted ning jätta utt päevaks jäära sulgu. Haarempaaritus – igale isasloomale rühm emasloomi (uttede rühma pannakse sugujäär). Paaritusperiood 40 päeva. Paaritusgruppide moodustamine. Suurus uttede osas sõltub isaslooma vanusest. Täiskasvanud jäärale 40-50 utte 1-2 aastasele jäärale 30-40 utte Noorjäärtallele 20-25 utte Paaritusaja valik on oluline, sest kogu lambakasvatusaasta sõltub sellest. Uttede tiinus 5 kuu pikkune (147 päeva). Sesoonne poegimine – sesoonne tallede realiseerimine lihaks. Probleem – tuleb vähendada lihaks realiseerimist sesoonsusest; kulud. Talvine poegimine Kevadine poegimine
laia eespinnaga, kuid üsna lühikesed. Isaste loomade tüvepikkus 148-182 cm, õlakõrgus 95-115 cm, kaaluvad 70-140 kilogrammi. Emasloomad on mõõtmetelt väiksemad. Lumelambad eelistavad asustada raskesti läbipääsetavaid ja kaljuseid mäenõlvu. Mõnes paigas elavad nad paikselt, toiduvaesemates piirkondades sooritavad regulaarseid rändeid. Lumelambad toituvad peamiselt rohttaimedest, eelistades kõrrelisi ja liblikõielisi; söövad ka seeni ja samblikke. Poegimine toimub mais-juunis. Emasloom sünnitab tavaliselt ühe järglase, on täheldatud ka kahte. Lumelammaste peamiseks vaenlaseks on hunt, talledele on ohtlikuim ahm ehk kaljukass. Lumelammaste eluiga on paikkonniti erinev: Põhja- Ameerikas on looduslikes tingimustes keskmine eluiga 12- 14 aastat, Jakuutias aga isegi 18-20 või rohkem. Mais Mais on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili. Esimesena kirjeldas maisi teaduslikult Carlos Linnaeus.
Neil on keerukas "intelligentne" käitumine. Peajalgsete kehas on tindinääre. Tindinääre paikneb soole tagaosa lähedal ja on sellega ühenduses. Vajaduse korral paiskavad nad välja portsu tinti, mis muudab vee sogaseks ja võimaldab vaenlase eest põgeneda või saaki jahtida. Peajalgsed muudavad oma värvuse keskkonnale vastavaks. Paljud neist helendavad. Peajalgsed sooritavad rändeid. Peajalgsed on lahksugulised loomad, kelle areng on otsene. Isasloom asetab oma kombita abil seemnerakud emaslooma mantliõõnde. Kui emasloom muneb, toimub ka munarakkude viljastamine. Peajalgsed asetavad munad merepõhjale ning valvavad neid. Pärast järglaste koorumist nad surevad. Peajalgsed liiguvad raketi põhimõttel. Liikumise alustamiseks imeb loom mantlihõlma abil vee mantliõõnde ning suleb selle siis mantli hõlmal olevate nn. "nööbikestega". Järgnevalt suruvad mantli lihased vee jõuliselt läbi pea alumisel küljel paikneva lehtri ava välja
Paaritumine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4- 5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Käitumine Jaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal. Ökoloogia Suurkiskjana on tal peale inimese vähe vaenlasi. Jaaguari võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab. Eluiga Jaaguar elab looduses keskmiselt 10–12 aastaseks, vangistuses kuni 22-aastaseks. Mütoloogia Jaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule kui veega ja ta võib olla nii purustava kui viljastava mõjuga. 6 7 4.2 Kääbusjõehobu Kehaehitus Kääbusjõehobu kõrgus on umbes 75 cm ja kaal 250 kg. Kehapikkus on 1,7–1,9 meetrit. Levila
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................
vähearvukas Toitumine: Toit on loomne: esikohal on konnad ja kalad, sööb ka pisiimetajaid (hiired, ondatra, mügri), veelindude pojad, vähid, veeputukad limused. Talvel võib toiduotsinguil liikuda kümneid kilomeetreid väga külmadel aastatel, mil veekogud jäätuvad, ei saa saarmad kuskilt toitu kätte ja hukkuvad.Sigimine; Paaritumine võib toimuda igal aastaajal, seega võib latentsusperiood olla väga pikk. Loode areneb vaid kaks kuud ning pojad sünnivad veebruaris-aprillis. Emasloom poegib üle 1-2 aasta ja korraga on pesakonnas 1-3 poega. Imetamine kestab 2 kuud ning pesakond jääb esimeseks talveks emaga kokku. Isasloom poegade hooldamisest osa ei võta, kuid kaitseb territooriumi elades eraldi urus pesakonna lähedal. Noored saavad suguküpseks 3. või 4. eluaastal. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: väärtusliku karusloomana on saarmas hinnatud jahiuluk. Praegu on jahipidamine saarmale keelatu. Pruunkaru (Ursus arctos) Selts: kiskjalised Sugukond: karulased
Hirv (Cervus, aga pole ainuke) Punahirv Punahirv jaguneb paljudeks alaliikideks. Kõige seksapiilsem loom meie looduses. Seda looma on maailmas levitatud rohkem kui ühtegi teist imetajaliiki. Eluiga on 14-15 aastat. Üliväärtuslik jahiuluk. Temaga samaväärne on karu. Välimus Moodustunud sarvekroon. Sp on ta paljudes keeltes õilishirv. Sooline dimofism – isasloomad on emastest oluliselt suuremad. Isaslooma kaal: 200-300kg, emasloom ei kaalu üle 100kg. See on seotud seksuaalkäitumisega. Hirvel ei ole vasikast peale mingeid sarvi. 1,5-aastasel kasvavad sarved pähe. (keskmine 35cm). Sarved kasvavad kevadel, mis tähendab seda, et ilmastik ei mõjuta tema sarvede arengut. Näitab tema genotüüpi ning tublidust. Levik Hirv ei ole kodumaine liik. Eestisse on jõudnud inimese kaasmõjul. Esimesed toodud hirved sattusid Abruka saarele
„Õrritaja“ jäära kasutamine on efektiivne, kui ligikaudu 1 kuu on uttesid peetud eemal isasloomadest enne, kui „õrritaja“ jäär on karja lastud. Uted on koos „õrritaja“ jääraga 16-17 päeva, siis võetakse ta uttede hulgast välja ja asendatakse sugujääraga. Valik paaritusperioodi osas. Haarempaaritus – igale isasloomale rühm emasloomi (uttede rühma pannakse sugujäär). Paaritusperiood 40 päeva. Paaritusgruppide moodustamine. Suurus uttede osas sõltub isaslooma vanusest. Täiskasvanud jäärale 40-50 utte 1-2 aastasele jäärale 30-40 utte Noorjäärtallele 20-25 utte Utt eelistab samast tõust jäära. Jäär eelistab vanemat, suuremate kogemustega utte. Käestpaaritus – karjast tuleb eraldada hommikul indlevad uted ning jätta utt päevaks jäära sulgu. Töömahukam, sest on vaja indlevad uted ära tunda, mis aga pole lihtne, sest inna välised tunnused avalduvad uttedel sageli varjatult.
rõngurgik, köidikkonn, punasilm lehekonn, lendkonnad, rohekärnkonn, sarvik-ründekonn S. SIUGKONNALISED Keha suhteliselt pikk, siulaadne. Jäsemed puuduvad. Silmad mandunud. N. tseiloni kalamadulik, rõngurgik 11 S. PÄRISKONNALISED Kere lühike ja lai, kael väga vähe eristunud, saba puudub, jäsemed hästi arenenud ning tagajäsemede enamasti märksa pikemad kui esijäsemed, liikumisviisiks hüppamine Sgk ketaskeellased – keel on ketasjas. N. köidikkonn Sgk lehekonlased – varvaste otstel kettalaadsed napakesed. Elavad enamasti puu otsas. N. lehekonn Sgk lendkonlased – enamikus puu otsas elavad liigid. Paljudel on varbad ujulestade ja nappadega, mistõttu võivad nad puu otsas osavasti ronida ja ühelt puult teisele liuelda. N. lendkonn Sgk mudakonlased – N. mudakonn, Sgk kärnkonlased – jäsemed enam-vähem ühepikkused
ja taevaga, rõõmsa ning rahuliku alandlikkuse väljendamist. Paljud Põhja- Ameerika hõimud kasutavad kuuski rituaalsetel talitlustel. Näiteks kasutatakse sitka kuuske mitmesugustel noorukite täisikka jõudmise tseremooniatel ja initsiatsioonidel ning puhastusrituaalidel mitmete Põhja- Ameerika indiaanihõimude juures. Põhja-Ameerika põlisasukail on üldine © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 11 uskumus, et kuused kaitsevad kurjade vägede eest. Pole vist ka juhus, et me tähistame jõule kuusepuuga valguse puuga. Muistsetest aegadest on igihaljad okaspuud kuulunud talvise pööripäeva tseremooniate juurde. See traditsioon hääbus kristlikus Euroopas, kuid taaselustus 18. sajandi Saksamaal ja levis üle kogu kristliku maailma. Picea abies (L.) Karst. harilik kuusk Võrsed roostepunakas- kuni kollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või karvased. Okkad 1,5..
Selgrootutel, selgroogsete siseelundkond (v.a. süda). Kontraktsioon on aeglane. 2. Vöötlihaskude lihaskiududest - pikad paljutuumsed rakud. Müofibrillide asetuse tõttu näivad ristipidi vöödilised. A. Skeletilihased liikumiseks, kiirem, allub tahtele, selgroogstele, ka lülijalgsetel ja mõnedel rõngussidel, limustel B. Südamelihase r. võrgustikuna, ei allau tahtele Närvikude side väliskeskkonnaga, elufunktsioonide reguleerimine. Lühemad dendriidid (vastu) ja pikemad neuriidid (edasi). Sidekude seob kõiki kudesid, moodustab toese. Levinuim, kogu kehas. R. hajusalt, palju rakuvaheainet. Elastseid kiude moodustavaks valguks on kollageen. Kollageen esineb loodudes ainult loomadel ja moodustab sidekoe põhimassi. Kohev sidekude (seob kudesid), rasvkude (varuainete kogumiseks), veri (ainete transport), sidemed, kõõlused, kõhr ja luu. 1) tugifunktsioon (luu, kõhr),2) toitefunktsioon (veri) 3)
Kuulsad on araabia tõugu hobused pikkade peenikeste jalgadega väledad ning vastupidavad ratsud. Kõrbealade sobivaim koduloom on kaamel. Kõrberändrahvas elab suurtes, jämedast villasest riidest ning kaameli-, lamba- või kitsenahakadest valmistatud telkides. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Suvel pannakse telk liivaluite harjale, kus tuul seda päeval jahutab. Palava päikese, öise külma ja tuules lendleva liiva eest kaitsevad nomaade ka nende avarad rõivad, näokatted ja turbanid. Busmanid Busmanid elavad Kalahari kõrbes. Vihma eest kaitseks ehitavad nad endale puuokstest ja nende vahele põimitud rohust onne. Sageli jäävadki need vaid vihmakaitseks. Päeval ollakse lihtsalt tuulevarjus ja öösel istutakse lõkke ääres. Busmanid kütivad loomi. Et loom sureks, kastetakse noole ots mürgi sisse. Pärast jälitatakse saaki, kuni see sureb. Küttides on neil väga napp riietus. Viimasel ajal
Isaskalade mõjukamat pulmarüüd püütakse seletada nende suurema aktiivsesega kudemisajal.Isased tulevad koelmule enne emaseid ja lahkuvad sealt pärast neid. Kudemisel on isased tavaliselt toimekamad kui emased. Silmatorkavama pulmarüü saavad isakalad enamasti juhul kui neil tuleb kaitsta oma kudemisala ehk territooriumi(harjus, lõhi, ogaliklased) , koetud marja (merivarblane,nolgus ,ogaliklased,võldas) ja ka vastseid (ogaliklased). Koetud marja kaitsevad ka isased kohad ja sägad, kuid neil ei teki kuigi silmatorkavat pulmarüüd. See peaks olema arusaadav: mõlemad on suured kardetavad röövkalad, kellest väikesed marjasöödikud peavad nagunii hoiduma aupaklikku kaugusse. Inimesed tõmbavad peoülikonna selga enamasti ikka kodus ja alles seejärel asuvad teele pulmamaja poole. Kalade ümberriietamine nõuab aga rohkem aega, selleks kulub tavaliselt päevi, isegi nädalaid, mõnikord koguni kuid. Seepärast ühendavad nad sageli need
tänapäeval leiab neid ainult paaris rahvuspargis ja mõnes reservis. Piisonil on pulstunud, pikk, tumepruun talve kasukas, ja kergem pruunsuve karv. Nagu tüüpilised sõralised, isane piison on veidi suurem kui emane. Pea-ja-keha pikkus ulatub 2-3,5 m pikk, saba lisades 30-91 cm. Õla kõrgus liigid võivad ulatuda 152-186 cm. Tüüpilised kaalud võivad ulatuda 318 kuni 1000kg.Raskeim looduses elanud pull kaalus 1270kg. Kuid vangistuses kasvatatud piison võib kasvada ebaloomulikult suureks, seni raskeim piison vangistuses kaalus 1724kg. Pea ja eesveerand on massiivne ja mõlemast soost esindajatel on lühikesed ja kumerad sarved, mis võivad kasvada kuni 61cm pikaks, mida nad kasutavad staatuse kehtestamiseks ja karja kaitseks. Piisonid paarituvad augustis ja septembris, tiinus kestab 285 päeva. Punakaspruun vasikas imeb nii kaua kui uus vasikas sünnib. Kui lehma ei ole tiine, siis vasikas imeb 18 kuud.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Anne-Stiina Kaldoja SAARMAS (Lutra lutra) EESTI MAGEVEEKOGUDE ASUKAS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. SAARMA KIRJELDUS...................................................................................................4 1.1. Taksonoomia..............................................................................................................4 1.2. Välimus......................................................................................................................4 1.3. Iseloomustus..............................................................................................................5 2. LEVIK JA ARVUKUS............
transpordib saaki väikeste, küünistega varustatud esikäppade vahel hoides. Ta haarab aeglaselt ujuvaid kalu ning vähilaadseid ja okasnahkseid, mida ta põhjast korjab. Kalaan kasutab kivi limuste kodade avamiseks. Ta asetab kivi rinnale nahakurdu ja kolgib sellega limuseid. Paljunemine. Kalaani innaaeg sõltub ilmastikutingimustest ning antud hooaja toiduvõimalustest. Pojad võivad sündida aastaringselt. Enamuse aastast elavad emas- ja isasloom eraldi karjades. Nad kohtuvad vaid lühikeseks ajaks innaajal. Paaritumise järel naasevad isased ,,meestekarjadesse". Emased koos poegadega elavad oma individuaalsetel lõikudel. Kalaani omapäraks on see, et nende tiinus võib väldata 6 kuni 12 kuud. Emasloom on võimeline loote arengut pidurdama nii, et poeg sünniks kõige soodsamal ajal, kui toitu on nii ema kui poja jaoks piisavalt. Kuigi on teada kaksikute sündimise juhtumeid, sünnib
on kuivemad ja lagedamad alad. Kassipoegadel on mõningatel juhtudel sündides laigud, mis suuremaks kasvades ära kaovad. Jaguarundi pikkus jääb vahemikku 50-77 cm. Jaguarundi elupaigaks on troopilised vihmametsad, rohumaad, heitlehelised metsad, põõsastikud. 5 Tihti elavad nad veekogude läheduses. Harva on isendeid nähtud ka avatud maastikel, kuid ka siis hoiduvad nad põõsaste või tihedama taimestikku varju. Nende elupaigad kaitsevad neid koerte ja inimeste eest. Suurema aja oma elust veedavad jaguarundid maa peal, kuid nad osavad ronijad ja seetõttu hangivad osa oma toidust just puudelt. Aktiivsed on nad peamiselt öösel, kuid liiguvad ringi päevasel ajalgi. Jaguarundi toitub väikeimetajatest, lindudest, roomajatest, konnadest ja kaladest. Poegi toidetakse sarnaste loomadega. Jahti peavad jaguarundid varahommikul ja õhtul peamiselt maapinnal , kuid vajaduse korral ka puude otsas.
annaabi.ee 
