1. Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7. M...
Pea ja kaelalihased Miimilised pea lael (algavad luult ja kinnituvad nahale/lihasele või vastupidi) m. epicranius -KOLJU PEALNE LIHAS koosneb kahest osast m. levator labii superioris -ÜLA MOKA TÕSTUR LIHAS m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m. orbicularis oculi -SILMASÕÕRLIHAS m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m. nasalis -NINALIHAS m. mentalis -LÕUATSILIHAS m. orbicularis oris -SUU SÕÕRLIHAS m. buccinator -PÕSELIHAS (ainuke lihas mida katab sidekirm) m. risorius - ...
m. longus capitis o KAEL M. sternocleidomastoideus M. longus colli M. scalenus medius M. longulus capitis M. scalenus anterior o ALUMINE OSA M. iliocostalis M. longissimus M. multifidus M. quadratus lumborum · Lülisamba ekstensiooni kaela ülemises ja alumises osas (e. pea ja kaela) teostavad lihased (ülemises e. suboktsipitaalses osas - atlanto-oktsipitaalliigestes ja atlanto-aksiaalliigestes ning alumises osas - lülidevaheliigestes) teostavad lihased o PEA M. rectus capitis posterior M. obliquus capitis major superior M
Eetilise konflikti lahendamine Suur jääkamakas murdis Tallinnas soomlanna kaela Juhtumi kirjeldus 17.veebruaril 2010 Tallinnas käinud soomlanna väitis, et Mere puiestee 6a maja ees tabas teda jääpurikas, mis lõi pähe 25-sentimeetrise haava, ja hiljem selgus, et murdunud on ka kaelalüli. Juhtumi registreerisid kiirabi, kes andis haigele esmaabi ja viis ta haiglasse, ning politseisse. Viimasena nimetatu registreeris juhtunu õnnetusena ja jättis selle munitsipaalpolitsei (mupo) käsit- leda
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ III-3 TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1- C7) PATSIENDI ÕENDUSABI Uurimistöö projekt Tallinn 2012 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ TEEMA................................................................................................3 2. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS.........3 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD................................................4 4
Sissejuhatus Olümpiamängud on kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused. Olümpiamängud said oma nime Olympose mäe järgi. See mägi asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud toimusid umbes 3000 aastat tagasi. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ja seal osalesid ainult mehed. Võitjatele pandi kaela suur pärg. Tänapäeval võistlevad olümpiamängudel nii mehed kui ka naised. On suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud. Mängud toimuvad erinevates riikides ja vaheldumisi iga kahe aasta järel. Olümpiamängud avatakse olümpiatule süütamisega. Olümpiatõrvikut kannavad tublimad sportlased. Avamispeol heisatakse valge olümpialipp, millel on viis värvilist rõngast.
1.Tõmbeteimi katsega määratavad materjalide tugevus ja plastsusnäitajaid, nende valemid. TUGEVUSNÄITAJAD: Tõmbetugevus (tugevuspiir) on maksimaaljõule vastav mehaaniline pinge Rm = Fm / So Voolavuspiir (ülemine, alumine, tinglik), Re=Fe/So, Rpo,2=Fp0,2/So (tinglik). Voolavuspiir on pinge mis vastab voolavusjõule. Fe=Väike painutus tekib plastidel, Fm=Kaela tekkimine plastidel PLASTSUSNÄITAJAD: Katkevenivus A = (L Lo) : Lo x 100 %, kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist. Lo- Teimiku algmõõtepikkus, L-Teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. Katkeahenemine Z = (So S) : So x 100 % So-Teimiku algristlõikepindala, S-teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. 2.Löökpainde katsega määratavad materjalide purustustöö normeeritud näitajaid, nende seos katsetemperatuuridega. Tähistus. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Plastsus on materjali võime purunemata muuta oma kuj...
luumurru puhul tekib verejooks kudede vahele. Luumurru puhul valib kannatanu ise omale kõige mugavama asendi, lahtise murru puhul tuleb haav katta puhta sidemega, ei tohi kunagi lahastada toruluude murdusid. Küünarvarreluu puhul tee kolmnukrätikust lahas. Kutsu 112. Pea-, kaela-, ja seljatrauma 1.5 m. Kõrguselt kukkumist loetakse imikul juba kõrgustes kukkumiseks, seega ära jäta last toolile või lauale järelvalveta, selline kukkumine võib tekitada lülisamba murdu kaela või seljaosas. Tavaliselt 1-3 eluaastal, kui laps õpib kõndima siis hakkab ta ka kukkuma. Hoides lapse käest kinni, kui laps kukub võib vanem tahtmatult liiga jõuliselt käest tõmmates, tekitada lapsele küünarliigese nihetuse, mis paraneb väga halvasti. Peaga kõva pinna vastu kukkudes ja ka löögi tagajärjel tekib lastel ajupõrutus, mille tunnusteks on lühiajaline teadvusekaotus vahetult traumajärgselt, peavalu, iiveldamine, oksandamine. Kui kannatanu on tedvuseta, siis tuleb ta
1-poolne kallutus Rihmlihas-kaelarihmlihas(3-5 rinnalülit kaelalülidele) ja pearihmlihas(3.kaela ja 3.rinnalülit kuklaluule),2-poolne pea liigutus kuklasse, 1-poolne pea pööramine Saaglihas-ülemis-tagumine saaglihas(alumiste kaela ja ülemiste rinnalülide ogajätketelt 2-5 roidele) ja alumis-tagumine saaglihas(alumise rinna ja ülemiste nimme lülide ogajätkelt neljale alumisele roidele), tõstavad ja langetavad roideid Romblihas (lülisambalülidelt abaluu mediaalsele servale), tõmbab
Õendustoimingud Normaalne pulss on 60x-90x/min. Pulssi saab mõõta kolme näpuga (esimene, keskmine ja nimetu sõrm) asetades neid randmele, õlavarre sisemise osale, põlve tagumisele osale, kaela peale, samuti ka jalal enne suurt varvast. Pulsi kontrollimisel jälgitakse, kas südamelöögid järgnevad üksteisele ühtlaste vaheaegadega. Pulss on väiksem kui 60 korda minutis – bradükardia. Pulss on üle 100 korra minutis – tahhükardia. Pulssi saab veel mõõta pulssoksümeetriga. Pulss loetakse minuti jooksul, kasutades abiks sekundiosutit või sekundilugejat. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi jooksul, saadud tulemus korrutada neljaga või 10 sekundi jooksul
Vanamees ja meri Katariina Noormägi 10.klass 1. Vanamees püüdis üksinda Golfi hoovustes kala. Ta oli kõhetu, kortsus ja armiline- kogu tema välimus oli vana ja väsinud. Ta nahk oli parkunud ja kuiv, nagu õige meremehe nahk. Mööda tema kaela jooksid healoomulise kasvaja pruunid laigud. Vana mehe silmad olid aga elujõulised ja rõõmsad. Ta oli kalaõnneta juba üle neljakümne päeva. 2. Vanamees näeb unes Aafrikat- valgeid randu ja sügavsinist merd, kus ta poisipõlves käis. Ta ei näinud unes jõukatsumisi, naisi ega oma naist, sest ta oli juba vana ja igatses ainult Aafrikat, õnne ning rahu. 3. Vanamees ei söö hommikul, joob ainult kohvi ning sellest peab talle vähese söögiisu tõttu õhtuni piisama. 4. Meri ja naised on mõlemad tormilised, ettearvamatud ning samas ilusad. Meri meenutab talle naist, sest ta hoo...
abiline. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. Soome saun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Sauna liigid: soome saun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun. Soome saun Soome saunas tekkiv kuiv õhk parandab vererõhku ja ainevahetust, leevendab reumaatilisi vaevuseid jne. Aurusaun
deviatsioon M. os sphenoidale mandibula -mandibula depressioon TMJ pterygoideus -mandibula protraktsioon lateralis -mandibula kontralateraalne deviatsioon Kaela tagumise rühma lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt koht koht toimuvad liigutust liigutused M. trapezius kael, linea nuchae -Ülemised kiud -lülidevaheliigesed Accessorius
NAHA LIHASED Platüsm - platysma Kaela kuklatagusest piirkonnast Pingutab ja liigutab selle piirkonna Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata,
Figuuri mõõtude muutumine dünaamikas Figuuri mõõtmine kehaskänneril Manuaalne mõõtmine Tulemus Skäneerimine Tulemus Erinevus Kommentaar 1 Kasv 178,6 1 Kasv 179,3 0,7 2 Kaela ümbermõõt ülemine 33 2 Kaela ülemine ümbermõõt 31,2 1,8 3 Kaela ümbermõõt 41 3 Kaela ümbermõõt 37,5 3,5 4 Kaela diameeter 8 4 Kaela diameeter 11,7 3,7 5 I Rinnaümbermõõt 88,5 0 6 II Rinnaümbermõõt 94,5 0 7 III Rinnaümbermõõt 91 5 III Rinnaümbermõõt 92 1 8 IV Rinnaümbermõõt 77 6 IV Rinnaümbermõõt 76,4 0,6
60. Selja lihased: LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Lülisambasirgesta Ristluu tagumine pind Kuklaluu Ühepoolselt: kallutamine ja Niudehari Roided Kahepoolselt: selja sirgestamine Kaelarihmlihas 3.-6. Rinnalüli ogajätk 2.-3. Ülemise kaelalüli Ühepoolselt: pea ja kaela ristijätk tahapoole kallutamine, roteerimine Kahepoolselt: sirutab pead Pearihmlihas 3. kaelalüli kuni 3. Kolju Ühepoolselt: pea
m 2. Määran anuma 3 mass 0 . 3. Valan pipetti 1 vett ja avan ettevaatlikult kraan nii, et vee tilgad eralduksid pipeti otsalt umbes 5…10 sekundi tagant. Kraani asendit järgnevate katsete tegemisel jääb muutumata. 4. Asetan anum pipeti alla ja kogun sinna juhendaja poolt etteantud arv N tilka. Määran anuma mass koos veega 0 m m1 . Arvutage ühe tilga mass m. 5. Mõõdan tilga kaela läbimõõtu . Selleks teravustan pipeti otsa kujutis mõõtemikroskoobis. Lisan pipetti vett nii, et veesamba kõrgus oleks sama kui katse käigus. Määran tilga eraldumise momendil tema kaela väikseim läbimõõt mikroskoobi skaalajaotistes. Arvestades d d m a . Tulemused mõõtemikroskoobi skaala jaotise väärtust a , leian tilga kaela läbimõõt kannan tabelisse 2. 6
kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane). 2. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste SSN nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas) Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund rinnaku taga f) Kõhunäärme ehk pankrease SS saared kõhunäärme piirkonnas g) Neerupealised neerude kohal rasvkoes h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus Ülesanded: reguleerida elundite ja elundkondade talitlust, kohandades neid pidevalt toimuvatele muutustele
Pingutuse korral nt) Peapööritaja* ehk Rinnak, rangluu Oimuluul nibujätkele Pöörab pead rinnaku-rangluu- Kahepoolsel tegevusel painutab nibujätke- ehk kaela ette, pead taha peapööritajalihas M. SERNOCLEIDOMASTOI DEUS Peapikklihas III-VI roide Kuklaluu basilaarne osa Kaela paindumine atlase- kuklaluu liigese juures Kaelapikklihas Kolmandast Eesmise Atlase Pea ja kaela venitamine (kaelalülide rindkereselgroolülist kaareni/võlvini osas) Selg
platysma alalõualuu piirkond soodustab vere äravoolu alumine äär veenidest Peapööraja* Rinnak ja rangluu Oimuluu nibujätk Hoiab pead vertikaalasendis, sternocleidomastoideus kallutab pead tahha, pöörab vastassuunda Pea ja kaela pikklihas Kuklaluu Kaela ja rinnalülide Painutavad lülisamba kaelaosa, eesmine pind kallutavad küljele Trapetslihas* Rinnalülide Rangluu, õlanukk, Abaluu tõstmine ja langetamine, trapezius ogajätked, abaluuhari kesskjoonele lähendamine (kaela kuklatagusesidem sirutus) ed, kuklamügar
seintes. 60. LIHASTE ABISEADELDISED Sidekirme- talla all Sünoviaalpaun- põlves Kõõlusetupp- üla ja alajäseme pikkade kõõluste ümber ( sõrmelülid) Seesamluud- lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses 61. SELJA LIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindkere-nimme sidekirmelt, Kinnitub: kaela keskosani. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead , kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead RIHMLIHAS Kaelarihmlihas: algab 3.-6. rinnalüli ogajätketelt kinnitub 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkele. Pearihmlihas: algab 3. kaela- kuni 3. nimmelüli ogajätkelt kinnitub kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead,
Sageli lisandub sellele samade liigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi- ja liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga. Arvuti kasutamisel on toolil väga tähtis roll. Tihti ei pöörata sellele tähelepanu ning hiljem kaevatakse nii selja, kaela, puusade kui ka jalgade pinge ja väsimuse üle. Tooli valikul tuleb arvestada, et selle kõrgus ja seljatoe kaldenurk oleksid seatavad. Tooli kõrgus peab olema reguleeritav. Tallinna mööblimajast on öeldud, et paljud vanemad ostavadki kasvavale lapsele reguleeritavad toolid. Lapse kasvades saab nende toolide istumiskõrgust kasvule vastavaks tellida. Ortopeed Urve Redlich soovitab vanematel siiski valida algklassilapse kirjutuslaua juurde tema kasvule vastava tooli
Kaarma Põhikool KITARR referaat 2007 Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill. Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plehtroniga tõmmates. Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad keelte pingutid. Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit fikseeriv ülemine sadul. Akustilistel ja poolakustilistel kitarridel on kereks kõlakast, milles asub kõlaava.
Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus. Sümmeetria eestvaates, tasased õlad, tasased puusad, sümmeetriline kehahoiak kõrvaltvaates. Keegi ei taha omale kumerat, küürus selga, ettepoole ulatuvat kaela ja õlgasid. Mitte ainult ei näe sellise kehahoiakuga inimesed nii head välja, vaid nad tunnevad end halvasti nii füüsiliselt kui vaimselt
Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad (vaata joonis 1). Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.(Wikipedia 2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak Lõuna-Aafrika Vabariigis hukkus kaelkirjaku rünnaku tagajärjel koertega jalutanud naine (Hein 2010) http://www.elu24.ee/?id=262176 Harjumispärane eluviis: Elab vabade karjadena.
kolju lael, silmade kohal ning üks väiksem ninamikul. Muuseas, isegi nina oli tritseeratopsil allapoole kongus justkui papagoi nokk. Ebaharilikult pikk - ligi kahemeetrine pea moodustas peaaegu kolmandiku sisaliku kere pikkusest. Ühelgi maismaaloomal pole eales varem ega meiegi päevil olnud nii vägevat koljut. Tritseeratopsi pikkus oli kümmekond meetrit, kaal üle kahe tonni. Tritseeratopsi kaitsesid mitte ainult sarved, vaid ka tagant laienev luine kuklaplaat, mis kraena kattis sisaliku kaela ülalt ja külgedelt. STEGOSAURUS Brahhiosauruse sarnane oli veel üks "lohe" - stegosaurus. Stegosauruse pika kaela otsas maadligi hoidvas tillukeses peas peitus üksnes ajukröömes, pisuke kui kreeka pähkel. Kuid kõige üllatavam oli see, et stegosauruse väikest peaaju "abistas" veel üks aju - tagumine aju. Too asetses sabajuure lähedal ning ületas suuruselt peaaju paarikümnekordselt. See oli midagi enneolematut. Stegosauruse kohta võib niisiis
aastal. Gibsonil oli pikendatav jalg kitarri alaosas, mis lasi seda mängida nii püsti- kui ka horisontaalasendis. Gibson nimetas kitarri EB-1-ks 1958. aastal (joonis 12). EB-1 uus versioon lasti välja 1970. aastal, kuid seekord ilma pikendatava jalata. Samuti 1958. aastal väljastas Gibson EB-2 ning järgmisel aastal EB-0. Gibsoni EB-0 oli väga sarnane elektrikitarrile Gibson SG välimuse poolest. Fenderi bassidel olid helipead kinnitatud silla ja kaela vahele, kuid paljudel Gibsoni varajastel bassidel oli üks humbucker helipea paigutatud otse kaela vastu. Gibson lasi tootmisesse järgmise basskitarri, EB-3, 1961. aastal, millel oli lisaks ühele humbucker helipeale ka teine mini-humbucker, mis oli asetatud silla juurde. Gibsoni basskitarrid olid ka algselt väiksemad kui Fenderi omad Gibson alustas 34-tollise basskitarri tootmist alles 1963. aastal, kui lasti välja Gibsoni Thunderbird
- lateraalsed harud - nahk - mediaalne nahaharu - lateraalne nahaharu I kaelanärvi vent haru neelulihased, peapikklihas, peasirglihas, kilpnääre II kaelanärvi vent haru: * suur kõrvalestanärv – n. auricularis - kõrvalesta nahk magnus - kõri * kaelaristinärv – n. transversus colli III-V kaelanärvi vent haru kaela lihased & nahk, turja nahk rangluuülesed närvid – nn. õlaliigese ja rinnapiirkonna nahk supraclaviculares abaluuülene närv – n. suprascapularis harjaülene ja harjaalune lihas abaluualused närvid – nn. subscapulares abaluualune lihas lihase-naha närv – n. musculocutaneus prox haru: õlavarre-kakspealihas, kaarnajätke õlavarre lihas; dis haru: õlavarrelihas
Rickenbackeri 4001 basskitarri tutvustati esimest korda 1961. aastal ning see oli firma teine elektrooniline mudel (joonis 21). 1971. aastal oli 4001 mudelil kaks helipead ja ,,Ric-o- sound" stereo võimalus, mis lisas ekstra väljundi (ühe mõlemale helipeale). See andis mängijatele võimaluse ühendada pill kahe võimendiga, saavutamaks valjemat heli. Uus mudel koosnes Rickenbackeri ,,läbi kaela" konstruktsioonist (mis andis suurema pingetaluvuse) ning kahest fermipeast (lubamaks kaela liikumist väänata, lisandiks kumeruse standardsele kompenseerimisele). Ei ole ühtegi teist basskitarri, mis näeks välja nagu Rickenbacker 4001 või kõlaks temaga sarnaselt. Viimane Rickenbacker 4001 valmistati 1984. aastal, kuid sellest hoolimata tutvustas Rickenbacker hiljuti samalaadset mudelit, mille nimeks 4001C64 ja 4001C64S stereoversioon. Joonis 21. Rickenbacker 4001.
Juhendaja: Juhendaja Tallinn 2010 SISUKORD 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed.........................................................4 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud..........................................................................4 2.2. Liigese nikastus.................................................................................................4 2.3. Kaela ja seljatrauma..........................................................................................5 2.4. Peatrauma..........................................................................................................5 3. RAVI........................................................................................................................7 3.1. Luumurdude ravi...............................................................................................7 3.2
2 alummise rinna- ja esimeste nimmelülide rinnaõõnt 2ülemise nimmelüli ogajätketele Ülemis-tagumine saaglihas Kahe alumise kaela- ja kahe II-V roided Tõstab roideid ülemise rinnalüli ogajätke Selgroosirgestaja Ristluu tagumine pind, Ulatub koljuni, kaela Kallutab lülisammast ja pead taha Lülisambasirgestaja niudeluuhari, rindkere-nimme keskosani, osa lihaskiude lateraalsele, sirutavad lülisammast ja pead sidekirme kinnitub roietele Transversospinaalne trakt Lihased algavad risti-jätketelt Kinnituvad ogajätketele Ühepoolsel tegevusel kallutavad
(paraplegia-ld.k). 5 Diagnoosimine Kui on teada eelnevalt juhtunud trauma ning liigutused teatud kehaosast allapoole puuduvad, võib kahtlustada seljaaju traumat. Lisauuringutena tehakse röntgenuuring, kompuutertomograafia ja/või ultraheliuuring. Ravivõimalused Seljaaju trauma kahtlusel tuleb inimest käsitleda erilise ettevaatusega. Transpordil ei tohi liigutada kaela, kõik liigutused peavad olema rahulikud ning transport tuleb teostada kõval alusel, fikseeritud kaelaga (spetsiaalne tugi ehk "kaelakrae"). Esmalt tagatakse elutähtsad funktsioonid - südametegevus ja hingamine. Kõikidele seljaaju kahjustuse kahtlusega haigetele manustatakse esimese 12 tunni jooksul glükokortikoidhormooni (prednisoloon), mis alandab turset ning säästab seeläbi seljaaju edasisest kahjustusest.
ja töövahendid on käepärast. Sel juhul on 92% töötsoonist kasulik. Sellise laua puhul asuvad kuvar, klaviatuur ja töötaja ühel sirgel õpilase lihased on võrdselt koormatud (Mumm, 2007). Klaviatuuri kasutamisel tuleb kasuks pimekirja oskus, sest annab eelise andmeid sisestada kümne sõrmega ilma klahve vaatamata (Tuisk, 2008). Klahvide pidev vaatamine klaviatuuril, samuti tähtede otsimine toob kaasa kaela ettepoole kaldumisega seotud kaelavalu (Sihver, 2009). Töölaual võiks olla klaviatuurisahtel. See annab eelise pimekirja oskajatele klaviatuuri õigesti kasutamiseks. Samuti aitab tagada parema vaatevälja, sest eeldab õpilase istumist ekraanist piisava vahemaaga (Luht, 2008). Klaviatuurisahtli laiuseks soovitakse 70- 120 cm ja sügavuseks 30-60 cm (Reimers, 2001). Klaviatuurisahtel ei tohiks segada põlvi ega istumisasendit (Luht, 2008)
tükist ühendatud liimi või kruviga. Kitarri pea küljes olevate kruvimehhanismide külge kinnitatakse keeled, mida saab häälestuskruvidega häälestada. Kael Kaela eesküljel on sõrmlaud, millel mängitakse tavaliselt vasaku käega (joonis 3). Kaelal asetsevad krihvid ehk astmetraadid. Kahe krihvi vahele sõrmega vajutades ja keelt mängides muudetakse keele võnkuva osa pikkust ja seeläbi ka helikõrgust. Kaela alguses, sõrmlaual, asetseb sadul, mis fikseerib keelte asetuse, et nad peaosa juures ei võnguks. Sõrmlaual on ka mõne krihvi vahel sõrmlaua marker. Täppe, mis asuvad III, V, VII, IX, XII, XV, XVII ja XIX astmel, kutsutakse sõrmlaua markeriteks ning need aitavad vajaliku noodi kiirelt üles leida. Olenevalt tootjast ja pilli mudelist, võivad sõrmlaua markerid olla ka teise kujundusega, näiteks neli- või kolmnurksed. Joonis .Fenderi P-bassi kael.
Hunt ja hobune Kord sõi hobune aasal rohtu. Sõi rahulikult, kuni järsku ilmus välja hunt. Nähes hobust, tahtis hunt ta kohe nahka panna. Hobune hakkas hunti paluma: "Kallis hundike, jäta mind seekord rahule. Olen ju ainult luu ja nahk. Tänutäheks annaksin ma sulle oma peremehe imekee, mille ta mulle kaela riputas. See on talle väga kallis ese, aga ma loodan, et minu elu talle armsam on." Hobune ulatas kee hundile ning hunt küsis ketti imetledes: "Olen nõus, kuid kuidas seda kasutama peab?" "Pead keti endale kaela panema ja lausuma: Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks. Kett täidab iga sinu soovitud soovi," lausus hobune. Hunt võttis keti ja läks kepseldes metsa. Sinna jõudes tuli hundil kange himu seda imelist ketti proovida. Vaevalt oli ta sõnanud:
Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Valmistatakse vasema- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on niiöelda "peeglis". Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kaelal asetsev sõrmlaud on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks, mille täpne arv sõltub kitarri mudelist, samas valmistatakse ka astmetraatideta nn fretless-kitarre. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad pingutid, mille abil toimub kitarri häälestamine. Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit fikseeriv ülemine sadul.
9. Välimine unearter: asetus, peamiste harude nimetused ja verevarustuse piirkonnad. Välimine unearter lad.k.( a.carotis externa) on paariline; lähtudes ühisest unearterist, suundub ta kaelal ülespoole, kulgeb siis kõrvasüljenäärme sees alalõunurga taga. Ta annab ära arvukaid harusid. 1) ülemine kilpnäärmearter eraldub välimisest unearterist, suundub alla ette ja varustab oma harudega verega kilpnääret, kõri ja kaela lihaseid. 2) keelearter algab keeleluu kõrgusel, suundub üles ja ette, annab harusid keelealusele näärmele, suulaemandlile ning kulgeb siis süva keelearteri nimetuse all keeletipuni. 3) näoarter eraldub eelmisest kõrgemal, suundub lõualusesse auku, pöördub siis ümber alalõua serva näole ja kulgeb silma mediaalse nurga suunas. Annab harusid
Musculus rotatores longi i ja o: T1 – T12 üle ühe lüli processus spinosi ja transversi vahel Musculus multifidus o ja i: C2 – sacrum processus spinosuste ja transversuste vahel, üle 2-4 lüli f: ühepoolne -> painutab samale poole, pöörab vastaspoole; kahepoolne -> sirutab selgroogu Musculus semispinalis cervicis o: T1 – T6 (processus transversi) i: C2 – C5 (processus spinosi) f: ühepoolne -> painutab pead, kaela ja rinnakut samale poole, pöörab teisele poole; kahepoolne -> sirutab rinnakut, kaela ja pead Musculus semispinalis thoracis o: T6 – T12 processus transversus i: C6 – T4 processus spinosi Musculus semispinalis capitis o: C4 – T7 (processus transversi ja articulares) i: os occipitale (linea nuchalis superior ja inferior vahel) Lateraalne trakt Musculus erector spinae Musculus longissimus lumborum Musculus longissimus thoracis
ogajätket lateraalsemalt) nimmelüli ogajätket Sügavad selja ja kaela lihased Selgroosirgestaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Mediaalne trakt 1.Ristijätked - 1. kõrgemal Lülisamba Lateraalne trakt Ristluu selgmine 1
eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Haigena harjutamine Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Riietumine Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist - kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul,
Öösel ei tulnud Emilyl und ja ta läks linna peale hulkuma.Ta ronis üle kõrge aia kus jäi talle juusesse kinni kaelarihm millele oli kirjutatud Miles, kuid talle astus ette politseinik kes tegi talle jällegi trahvi seekord öise hulkumise eest.Kui Emily koos kassidega varjualusesse jõudsid tuli Emilyle meelde kaelarihm ja ta näitas seda kassidele , see peale tuli ilma silmata kass üle Emily ja ootas kuni Emily selle talle kaela pani. Järgmisel päeval läks Emily miniparki istuma ja leidis seal veel ühe kaelarihma millele oli kirjutatud NeeChee, kui ta siis kasside juurde läks astu triibulise sabagaga kass talle sülle ja ootas kuni Emily talle rihma kaela paneb. Kui Emily öösel koos kassidega linnas oli , siis läksid nad ka arestiparklasse kus nad olid näinud üht imelikku autot kuhu ta sisse muukis.Seal vaatas ta ringi ja korraga tuli talle pähe vaadata istmete alla kust ta leidis kaelarihma millele oli
Olles mööda kivis nõlvateele asunud , vatasin ma üleval tuule poolt tagaaetud pilvi. Need keerlesid ja sulasid ühte , et järgmisel hetkel kohe mõne tugeva tuuleiili poolt lõhki rebitud saada. Need keerlesid samamoodi nagu mõtted mu peas. Kuidas peaksin ma võitma tagasi oma ma armastatud südame? Kuidas peaksin ma endalt maha pesema selle kohutava süü , mis mulle kaela on veeretatud? Millal saan ma rebida endalt selle maski ja kasutada oma tõelist nime ilma , et ma peaks kartma , et mulle valesüüdistusi näkku paisetaks? Jõudnud mäe tippu vaatasin ma puperdava südamega alla nendele samadele tuules pöörlevatele pilvedele. Teadsin , et kõik see oli tolle alatu võõama krahvi süü. Tema oli ju see , kes tappis mu isa ja süü minu kaela veeretas. Tema oli ju see , kes nüüd mu südamedaami külje alla puges
- Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud - Regio respiratoria – mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp KÕHRED Sõrmuskõht – cartilago cricoidea - ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus - tagaosa moodustab plaadi – lamina Kilpkõhr – cartilago thyroidea
1. KEEL-, PUUPUHK JA VASKPUHKPILLID Keelpillid Heli tekib keele võnkumise teel. Jagunevad poogen- ja näppepillideks. Tämber mida suurem on pill, seda madalam on tämber. Viiul kõrge ja särava tämbriga; kõlal on sära, sest viiuli kaela pikkus ja kõlakast on kuldlõikelises vastavuses Altviiul madalama kõlaga; tämber on tuhm, sest kaela pikkus ja kõlakast ei ole kuldlõikelises vastavuses Tsello madala ja särava tämbriga, sest kõlakast ja kaela pikkus on vastavuses Kontrabass madalaim poogenpill, kasutatakse enamasti saatepillina Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega. Vaskpillidest mahedam tämber. Flööt kõrgeim, 1) plokkflööt 2) põikflööt 3) piccolo Klarnet 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber
Pigem oli tegu oma ette pomisemisega, kuid arvatavasti kohtunik kuulis teda paremini. Terve kõne ajal köhatas ta pausi tegemise asemele ning kui oli tarvis n-ö pikemat pausi, siis see oli lihtsalt pikk köhatamine. Jättis äärmiselt naljaka mulje. Kummaline oli ka see, et süüalune ragistas oma kaela ühele ja siis teisele poole ning seda mitte üks kord. Minu meelest oli see kohatu, kuid ma tean, et on inimesi, kellel tekivad selga või kaela pinged ning nad peavad selle vabastamiseks ragistama selle pinge välja. Väga võimalik, et ühes asendis istumine oli niivõrd talumatu, et ta polnud suuteline seda mitte tegema. On mainimist väärt, et kui mulle ja paarile teisele Tartus õppivale tudengile jättsi süüalune kõige tavalisema päti mulje, siis leidus ka neid, kes arvasid, et tegemist on äärmiselt sümpaatse inimesega. Lõuna politseprefektuuri liiklustalitluse esindaja
saavad nakkuse olmekontakti kaudu vanematelt või õdedelt-vendadelt, kes periooditi võivad eritada viirust sülje kaudu, ilma et neil endil oleks nakkuse tunnuseid . Esimesel eluaastal on risk nakatuda väike, sest tõenäoliselt kaitsevad last emalt passiivselt saadud antikehad. Tütarlapsed ja noormehed haigestuvad võrdse sagedusega ja haigusel puudub sesoonsus. Kliiniline pilt Esmase infektsiooni tüüpilisteks kliinilisteks sümptomiteks on palavik, farüngotonsilliit ja kaela lümfisõlmede suurenemine. Primaarse infektsiooni korral paljuneb viirus suu limaskesta ja tonsillide epiteelirakkudes, seejärel transpordivad nakatunud B-lümfotsüütid viirused verre ja retikuloendoteliaalse süsteemi elunditesse. Ägedat haigust iseloomustab viiruse suur sisaldus veres. Tavaliselt piisab haiguse diagnoosimiseks tüüpilisest kliinilisest pildist ja sellest, et heterofiilsete antikehade test on positiivse tulemusega.
Arvuti ja tervis Heleri Vilbas Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Arvuti koosneb paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tulen...
MUL ON SELJAS....... G.JALIVETS MUL ON SELJAS.......(MIS?) http://www.pers.ru/cgi-bin/p lay.cgi?file=20023503 MA PANEN MUL ON SELJAS MA MA SELGA (MIS?) KANNAN,OSTAN OLEN.......RIIDES (MIDA?) . MA RIIETUN.... (KUIDAS?) PLUUSI,TOPI,JAKI PLUUS,TOPP,JAKK, T- PLUUSI,TOPPI,JAKKI, SPORTLIKULT,MUGA- SÄRK T-SÄRKI VALT,TRENDIKALT KLEIDI,JOPE,MANTLI, KLEIT, JOPE,MANTEL, KLEITI,JOPET,MANTLI MOODSALT,PIDU- SEELIKU SEELIK T,SEELIKUT LIKULT MA PANEN JALGA MUL ON JALAS KERGELT,SOOJALT (MIS?) TEKSAS...
Rakvere Ametikool Harjutused töötamisel sundasendis Referaat Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................3 Töötooli valik istuvale tööle......................................................................................4 Harjutusi tööajal........................................................................................................5 Harjutused seljale......................................................................................................6 Harjutused jalgadele.................................................................................................7 Sissejuhatus: Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, korduvliigutused, sund...
Kehad mõõdetakse enne ja pärast katset. Käesolevas katses on katsetatavateks kehadeks on: terasvarras algmõõtmetega l0 = 100,25 mm, d0 = 20.05mm malmvarras algmõõtmetega l0 = 117.26 mm, d0 = 20.3 mm. Proovikeha paigaldatakse masinasse ning algparameetrid sisestatakse katsejutimistarkvarasse. Järmisena täpsustatakse katse kiirus ning soovitud tulemused millele järgnevalt võib katset alustada. Tähtis on peale purunemist proovikehal mõõta baasipikkus ja läbimõõt kaela kohal (pannes selleks katkenud osad kokku). Katsetulemused: Esialgne läbimõõt d0 = 20.05mm Lõplik läbimõõt du = 11.78mm Esialgne pikkus l0 = 100,25 mm Lõplik pikkus lu = 128.96 mm d 2 20.05 2 Esialgne ristlõike pindala A 0= = =315.372 mm2 4 4 2 du 11.782 Lõplik ristlõike pindala Au = = =108.988 mm2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
