Figuuri mõõtude muutumine dünaamikas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Fashion industry words/ moetööstuse sõnavara

61. tracing wheel, pattern wheel- kopeerimisnuga, jäljendusratas 62. Trimming- puhtaks lõikamine, kärpimine Week 3 Taking measurements 1. ankle circumference- pahkluu ümbermõõt 2. armscye depth- käeaugukaare sügavus 3. back width- seljalaius 4. body rise- istmiku kõrgus 5. bust line- rinnaümbermõõt 6. chest girth- rinnalaius 7. Circumference- ümbermõõt 8. collar bone- rangluu 9. Dart- sissevõte 10. Deviation- kõrvalekalle  11. figure fault- figuuri erinevus standardist 12. front shoulder to waist- esipikkus (õlajoonest) 13. fullest point- kõige laiem, kõige täidlasem koht 14. Girth- ümbermõõt 15. high ankle circumference- ümbermõõt pahkluu kohal 16. hip line- puusaümbermõõt 17. low waist line- alumine vööümbermõõt 18. nape to waist- seljapikkus 19. natural waistline- õige keskkoht 20. neck size- kaelaümbermõõt 21. Pronounced- silmapaistev 22. Shoulder- õlapikkus 23

inglise teaduskeel

6

docx

Fashion industry words

61. tracing wheel, pattern wheel- kopeerimisnuga, jäljendusratas 62. Trimming- puhtaks lõikamine, kärpimine Week 3 Taking measurements 1. ankle circumference- pahkluu ümbermõõt 2. armscye depth- käeaugukaare sügavus 3. back width- seljalaius 4. body rise- istmiku kõrgus 5. bust line- rinnaümbermõõt 6. chest girth- rinnalaius 7. Circumference- ümbermõõt 8. collar bone- rangluu 9. Dart- sissevõte 10. Deviation- kõrvalekalle  11. figure fault- figuuri erinevus standardist 12. front shoulder to waist- esipikkus (õlajoonest) 13. fullest point- kõige laiem, kõige täidlasem koht 14. Girth- ümbermõõt 15. high ankle circumference- ümbermõõt pahkluu kohal 16. hip line- puusaümbermõõt 17. low waist line- alumine vööümbermõõt 18. nape to waist- seljapikkus 19. natural waistline- õige keskkoht 20. neck size- kaelaümbermõõt 21. Pronounced- silmapaistev 22. Shoulder- õlapikkus 23

inglise teaduskeel

14

xls

Toiduainete koostise tabel

En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9 Odrajahu

Kokandus

42

xls

Toiduained

KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad  ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)

Kehaline kasvatus

123

xlsx

Statistika - nisu, piim, hiiruut

Average - saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 102 6,25 35,333333333 30 103 7,3129251701 105 16 106 15,223880597 107 12,5 3,1027027027 10,557142857 108 12,3968253968 21,506666667 22,916666667 110 20 20 111 5,7894736842 113 25 114 2,5 116 12,1581920904 25,812080537 20,702290076 25,425120773 118 18 127 26,3125 128 20,45 16,721311475 130 21,176470588 24,064516129 17,497206704 132

Statistika

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), .  ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

144

xlsx

Tervislik toitumine

Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,

Toit ja toitumine

56

xls

Ökonomeetria Labor 8 VIF(2011)

Labor 8 Multikollineaarsuse kindlakstegemine - VIFj MS.0151 Ökonomeetria 2011 Sõltumatute muutujate vahel esineva multikollineaarsuse kindlasktegemiseks leitakse varieeruvusindeks ehk dispersiooni mõju faktor VIF j (Variance Inflationary Factor). Varieeruvusindeks näitab argumendi mõju regressiooniparameetri hajuvusele. 1 VIF j= 1- R 2 j kus Rj2 on determinatsioonikordaja, mis on leitud sõltumatu muutuja X j (R2 leidmiseks teostada regressioonanalüüs, kus sõltuvaks muutujaks Y on uuritav X j) ja ülejäänud sõltumatute muutujate Xj vahel. Kui VIFj > 10, siis tuleb selline sõltumatu muutuja Xj eemaldada. Ülesanne Sõltumatute muutujate vahel esineva multikollineaarsuse kindlakstegemiseks leida varieeruvusindeks VIFj. Andmed on esitatud töölehel nimega "and

Ökonomeetria

Meedia

Kommentaarid (0)