Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Käbi ei kuku kännust kaugele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
järeltulija, lapsevanem, alkohol, karistus, järeltulijad, käbi, kuku, karjäär, proovin, lapsevanemad, purju, alkohoolik, teet, suurkivi, eripedagoogika, alkoholiga, ajaga, essees, peegel, käitumisprobleemid, koduvägivald, oskagi, raagi, filmist, vitsata, kardab, valus, lahendatud, enamat, jätaks, harida, trenni, jooksma, tuppa, järglased, purjusKui nende vanemad suutsid saavutada sõnakuulmise ilma karistusteta, siis tunnevad nad, et tulevad oma laste kasvatamisega niisamuti toime. Miks on vahel vaja karistada e. distsiplineerida? Eks ikka siis, kui laps teab, et teeb midagi meelega valesti või ei kuula vanemate sõna. Ja vanematel on ju kohustus oma lastest korralikud inimesed kasvatada. Meie, kui noored inimesed, elame nende reeglite järgi, mida meie vanemad kehtestavad. Kui nende reeglite vastu eksime, siis järgneb sellele karistus. Aga kas karistuseks on füüsiline vägivald või hoopis midagi mõistlikumat, seda otsustab juba vanem ise. Asi on ainult lapsevanema viitsimises ja nö kätte võtmises. See vajab muidugi järjekindlat ja teadlikku tegevust ning eeldab ühtlasi, et lapsel on valikuid ja ta saab ise tunda nende tagajärgi. Selles, et osa valikuid pole meeldivate tagajärgedega, peab ta samuti ise veenduma. Juhul kui karistuseks saab laps oma vanemalt vitsa või rihmaga paar valusat
.............................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7.3 Piits ja präänik..............................................................................................................22 1.7.4 "Kui sa ei..., siis ma..."...............................................................................................22 1.7.5 "Ka lapsevanemad on inimesed!"................................................................................23 2 1.7.6 "Peamine on distantsi hoida."......................................................................................23 1.7.7 Järjekindlusetus............................................................................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused.....
1997. aastal registreeriti alla 21-aastasi vargaid 0,6% rohkem kui 1996. aastal. Neist umbes 30% olid naisterahvad ja 70% mehed. Alla 14-aastaste hulgas oli varguste arv 1997. aastal Raamat lastevanematele ja kasvatajatele kasvanud 1996. aastaga võrreldes 8,6%. See raamat on kirjutatud teile, lapsevanemad ja kasvatajad. Sellest raamatust leiate abi probleemsete arenguteede pare- Röövimised maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas- aitama teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki
Laps tunneb end kõrvale jäetuna, muutub kinnisemaks ning lakkab usaldamast vanemat, kes talle nii ütles ta ei taha enam jagada oma muresid, rõõme ja saladusi. Suur osa täiskasvanuid leiabki, et nemad teavad paremini, mis siin ilmas tähtis ja õige on. Kui me võtame mõnikord vaevaks võrrelda, kuidas me kohtleme näiteks oma sõpru- tuttavaid ja kuidas lapsi, siis tuleb tunnistada, et teiste täiskasvanutega käitutakse tihtilugu palju adekvaatsemalt. Käbi ei kuku kännust kaugele Laps omandab oma vanemalt nii mõndagi. Lapsel võib huvi tekkida emma-kumma vanema ameti "jätkamise" vastu, kui vanem on lapse silmis autoriteet, kui vanem on oma ametiga rahul ning sellele pühendunud, vanemal on oma töö tõttu ühiskondlik tunnustus, vanemal on avatud hoiak oma töö suhtes. Samuti võib lapsel olla ka isiklik huvi vastava valdkonna suhtes või eelsoodumus. Neid aspekte on muidugi veel ja palju. Põlvest põlve hakkavad päranduma traditsioonid,
koguni haigus. Kuigi ta pole veel mõistma diabeeti sellisena nagu täiskasvanud, peab talle tema haigusest põhjalikumalt ja rohkem rääkima. Ta saab aru, mis põhjustab hüpoglükeemiat ja kuidas seda vältida, aga ta ei saa aru diabeedi hilistüsistustest ja nende vältimise vajadusest. Lapsed on erinevas eas, kui nad on valmis võtma enda peale vastutuse diabeedi kontrollimiseks (süstid, vereproovid), kuid nad ei saa hakkama ilma toeta. Üks lapsevanem kirjutab: ,,Mul poiss haigestus lasteaia lõpul, 6-aastaselt. Kohe haiglas õpetati teda ennast ise süstima ja ka suhkrut ise mõõtma. Mina polegi talle ise ühtegi süsti teinud. Nüüd 10-aastaselt oskab ka päris hästi arvutada kui palju tuleb kiiretoimelist insuliini süstida, jälgides suhkrunäitu, söödavat toitu ja ka planeeritavat liikumist.". See on ideaalvariant ja ega sellelgi lapsel alati kõik nii hästi ei lähe. Vastutus, mida need lapsed peavad endale võtma koormab
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et
Rakvere Ametikool Gerda Kuusemets K14 Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti ühiskonna. Minu arvamus on selline, et kõige kasulikum saab olla noor õppiv inimene oma riigile siis, kui ta õpib headele tulemustele ja hindab seda raha, mida riik panustab tema õppele. Hiljem kool
Vanemad Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud, et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe. Laps võib küll olla viieline õpilane, aga see ei tee temast kohe tarka inimest, ega taga talle head töökohta
mäng mõista sotsiaalseid rolle ning luua sotsiaalset tunnetust, mis omakorda aitab lapsel mõista, et lubatud on tegutsemine, väljendamine ning meeleavaldus. (Smart, 2012, lk 241) Enesekontrolli osaks on impulsside kontrollimine, eesmärgistatud tegutsemine, emotsioonide avastamine ja väljendamine, käitumise kontrollimine, ja ahvatlustega hakkama saamine. Väikelapsed võivad hakkata selles eas ka oma tegevustega ning sõnadega teistele probleeme ning kannatusi tekitama. Oluline on, et lapsevanemad, perekonnaliikmed ning õpetajad seda märkaksid ning ka sekkuksid. (Smart, 2012, lk 241) Ajutraumad Ajutraumad võivad juhtuda igas eas, kuid eelkõige juhtub seda lastega. Tihti on trauma põhjuseks väärkohtlemine, kukkumine, autoõnnetused ja mängu käigus juhtunud õnnetused. Ajutraumad võivad olla kas aju sisesed või välised. Suur osa traumadest ei vaja õnneks arstide sekkumist ning saavad lahenduse muul viisil, teine osa saab abi ja
..................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................................ 10 3.3 Kas on võimalik kasutada kõiki kolme meetodit?.......................................................... 11 4
..............................................12 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 2 SISSEJUHATUS Kõik inimesed tahavad, et nende elus oleks kõik hästi. Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid
hooletusse jätmine märgib lapse füüsilist hooletusse jätmist, sisaldades hooletusse jätmist või võimetust osutada lapsele vajalikku arstiabi. Füüsiline väärkohtlemine väljendub Londoni Ülikooli professori David Gough arvates alljärgnevalt: Mürgitamises; Kõrvetamises; Raputamises; Löömises; Tõukamises; Uputamises; Lämmatamises. Või muus kehalisi vigastusi või kehalist kahju põhjustavas tegevuses. Füüsilise vägivalla alla kuulub ka see, kui lapsevanemad varjavad lapse haiguse sümptomeid või teevad tahtlikult lapsele haiget, et endale tähelepanu saada (Münchhauseni sündroom). Füüsilise vägivalla ohver tuntakse ära seletamatute verevalumite, luumurdude, sidumisjälgede, küünejälgede, põletusmärkide ja esemete löögijälgede järgi. Kõige rohkem on märgatavad juusteta laigud peas ja seletamatud muutused käitumises (laps on olnud enne rõõmsameelne ja aktiivne, nüüd endasse tõmbunud). Vägivallaga kokku puutunud lapsel
Lapse paremat käitumist püütakse saavutada mõistmise ja selgitustest arusaamisega. Selle tagajärjena hakkavad meid üha enam ümbritsema väiksed koletised ja türannid. (145.lk) Koletised ja türannid saavad lastest täiskavanute vale käitumise tulemusena. (samas:145) Selles raamatust oli väga palju häid mõtteid ja plussiks veel näited, mis olid väga head. Sain rohkem teada, kuidas väikesed türannid tulevad, poleks arvanud, et mõned lapsevanemad ei sea oma lastele üldse piire. Piirid peavad kindlasti olema muidu ei saa lapsed enam üldse aru, mis on hea ja, mis on halb. Ja muidugi lapse kaasamine oma isiklikkese probleemidesse pole üldse mõeldav. Selleks on teised (suured) inimesed. Aga tõesti mõned lapsevanemad ei saa sellest aru või, siis neil ei ole kellelegi seda arutada. Pole vaja last koormata oma muredega. Lapsesse peaks suhtuma ikka nagu lapsesse mitte nagu täiskasvanusse. Las jääb lapsele oma lapsepõlv!
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal la
Indigo-humanist asendab kollase ja violetse, indigo-konseptualist kuldse, rohelise ja violetse. Indigo-kunstnik asendab sinise ning violetse, interdimensionaalne indigo violetse. Niisiis on meil indigo värv tõenäoliselt varsti kõigil neljal tasandil. 1.2 Toimetulek indigolastega. Indigolastega tuleks hakata rääkima juba sünnist alates ja just nimelt tõsiselt. Soovitatakse, et alates hetkest, mil nad rääkima hakkavad, olgu lapsevanemad nendega avatud. Laske neil alati välja öelda, mis neil südamel on. Isegi siis, kui nad beebid on, rääkige nendega tõsiselt. Tähtis oleks muidugi ära tunda, kas Teie laps on indigolaps või ei. Kui jõuate äratundmiseni, et Te kasvatate indigolast, siis tuleb hakata lapsega rääkima, kui täiskasvanuga. Nende lastega ei saa Te rääkida ülalt alla, sest nad nii-öelda sülitavad Teie peale, kui Te neid ülalt alla kõnetate. Nad ei ole sellised lapsed, kes austaksid vanu inimesi
,,Ilma sõpradeta oled sama hästi kui surnud" See, kes ennast sõprade maailmas mugavalt ei tunne, riskib kas regresseerumisega või sellega, et teda hakatakse kiusama. Nooremad lapsed peavad tavaliselt kohanema vanemate lastega. Valitseb kõige tugevam ja tuleb ette altkäemaksu. ,,Kui sa ära kaebad, saad tappa, kui oled vait, saad pepsit." (Mangs & Martell, 2000, 251.) Nii mõnigi noor inimene on väga mõjutatav. Kui sõpruskonnas liigub alkohol, narkootilised ained, sigaretid on see kindlasti oht noorele inimesele. Risk hakata suitsetama ja tarbima alkoholi ning proovima narkootilisi aineid on suurem. Need noored on aga paraku ka just õpiraskuste ning käitumisprobleemidega laste riskigrupis. Mare Leino kirjutab oma artiklis probleemsetest lastest, olles vaadanud alaealiste asjade komisjoni toimikuid. Kajastamisel on just eesti elu sotsiaalsed probleemid. Sõnad: vaesus,
saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu
Olen juhtunud kuulma, kuidas laps, kellele vanem lasteaeda järele tuleb, vastab tema küsimisele, et pole päeva jooksul midagi uut õppinud. Laps peab silmas seda, et pole ehk laua taga istunud ja konkreetset töölehte täitnud. Ometi oleme päeva jooksul harjutanud omavahelist suhtlemist ja probleemide lahendamist, käinud jalutuskäigul ning teinud seal erinevaid tähelepanekuid ja omavahel meeldivalt aega veetnud. See kõik võib osutuda elus olulisemaks kui peast arvutamine. Lapsevanem tahab aga konkreetseid tulemusi - lugemist, kirjutamist, arvutamist, et laps saaks koolikatsete tulemusel parimast parimasse kooli. Mismoodi siis öelda, et tegelesime terve päeva väärtuskasvatusega ja meil oli lihtsalt tore päev, kui lapsevanem võtab seda kui tegemata tööd? Ja ka laps tunneb siis, et see tore päev ongi tegelikult hoopis ebaõnnestunud päev ja me oleme vanemate ootusi alt vedanud. Mis aitab siis säilitada seda
üleliigne ehk vajamatu. On selge, et oma lapsesse kiindumine ei ole alti kerge, sest lapse lakkamatu nutt võib põhjustada paanikahoo, mis viib lapsevanema tegema tahtmatuid ja läbimõtlematuid asju. Lisaks sellele võib vanemat peale lapse ilmale tulekut tabada depressioon, kus ta ei ole oma lapsest huvitatud ja hiljem võib lapsega kontakti saavutada sootuks raske olla. Enesetapu põhjusteks võivad olla veel töötingimused, tööpuudus, majanduslik surutis ja alkohol kuid tavaliselt on selleks siiski palju intiimsemad ja sügavamad põhjused. Kodukahjustuse seisukohast on kõige olulisemad intiimsed valed, seda võib nimetada eluvaleks. Eluvale tähendab, et inimene elab teatud ebatõe võimuses. Esineb mingi arusaam, mille tõepärasuses ei kahelda kunagi. Näiteks kui vanemad nimetavad last juba maast madalast saamatuks, siis ei saagi see laps kunagi teisiti mõelda, sest talle on seda kogu aeg öeldud. See ei
Praegusel juhul on juttu sõnalisest täpsustusest, täiendatud seadusepügal näeks välja nii: „Keelatud on lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine ning karistamine viisil, mis valmistab talle piina või ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist.” Põhimõtteliselt on see olemasoleva punkti ümbersõnastamine. Kui täiendada, siis võiks seaduses öeldud olla ka see, milline karistus on lubatud ning millal läheb vanem liiale. See oleks vanemale abiks, kuid samas võiks tekitada pahameelt, et riik kirjutab ette, kuidas last tuleb kasvatada. Teisalt, seda võiks pidada iseenesest mõistetavaks, et last lüüa ei tohi ning tuleb otsida alternatiivseid variante, mis on kooskõlas lapse isikupäraga. Nagu ütleb minister Lukas: „Me ei tohiks hakata asju nägema niimoodi, et kõik mis on keelatud, on keelatud ainult siis, kui see on seadusega keelatud
Arvutis leidub väga palju pettust ja kui pettust tõsiselt võtta, võibki lõpetada oma eluga väga vales kohas. Selleks ongi vaja vanemate toetust, sest nemad teavad, mis on õige ja mis on vale, kuna nemad on ka selle raske tee läbinud ja mitte üksi, vaid peamiselt nende vanemate abi ja toetusega. Peale selle, et vanemad peavad aitama lapsel teha õigeid otsuseid, on vanematel veel paljusid rolle lapse elus. Vanemad peavad õpetama last ka käituma ja suhtuma inimestesse viisakalt. Kui lapsevanemad või vanemad inimesed noori käituma ja suhtlema ei õpeta, õpivad noored seda oma sõpradelt ja see ei tõota midagi head, sest tänapäeval räägivad noored juba nii ebaviisakalt, et peaaegu igas lauses on midagi roppu või ebaviisakat. Noorte sõnavara on viimastel aastatel nii muutunud, et vahest ei saa vanemad inimesed arugi, mida noored räägivad. Lisaks on muutunud ka laste tegevused, mõned lapsed hakkavad juba
Lapsi on erinevaid: ühed on head suhtlejad ja aktiivsed, teised jällegi rahulikumad ja tasakaalukamad. Samuti on ka lapsi, kes on sünnipäraselt tundlikumad ja lapsepõlves saanud halva kogemuse, mis mõjutab ka täiskasvanuna olles. Oluliseks põhjuseks lapse halvaks käitumiseks võivad olla: ümbruskonna muutus, sünnid peres, toimetulematus koolis, õpetaja või kooli vahetus, uued sõbrad, lapse haigused, abielulahutus peres jne. Kuidas saaks tulla toime lapsevanem oma hüperaktiivse lapsega? 1. Viha vastu võitlemine - last tuleks kuulata, veeta võimalikult palju aega lapsega koos, jutustada oma lapsepõlvest, pahandustest, õnnetustest. Kui peres on mitu last,siis tuleks jaotada aeg nii, et tähele panu jaguks igale lapsele eraldi. Kindlasti tuleks lapsevanemal ennast jälgida, et kuidas ise ta käitub stressi ajal. See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida
Koolijärgsed klaveritunnid ja ujumine oli nii laste kui vanemate jaoks ebaoluline ja koormav. Breggin kirjeldas eelmise generatsiooni tüüpilist lapsepõlve kui aega, kus lapsed ei veetnud suurt osa toas tegemas istuvaid tegevusi nagu videomängud, jututoad ja teleka vaatamine. Enamik tänapäeva laste aktiivsetest välistegevustest on täiskasvanute poolt planeeritud ja järelvalvatud. Eelmise lapspõlve definitsiooni järgi oli ratta äravõtmine terveks päevaks suur karistus, mis didstsiplineeris.Tänases mõistes on ratta selga sundimine samaväärne karistus. 18.sajandil oodati, et lapsed töötaksid. Tänapäeval nõutakse, et lapsed võtaksid professionaalidelt tunde või õpiksid võõrkeeli. Niisugused muutused leidsid aset 20.sajandi teisel poolel. Selliste muutuste tempo on jätkuvalt kiirenenud ja 5 intensiivistunud. Näiteks Prantsusmaal on tavaline, et laps vanuses 5-12 a viibib
ei tohiks enam meelde tuletada seda, et lapsed olid ennem vaenlased, vaid tuleks käituda nii, nagu oleks alustatud puhtalt paberilt. .( Wyckoff, J. , Unell, B. C. , Koolieeliku kasvatamine häält ja kätt tõstmata, Tallinn, Ersen, 2008, lk 110-113, lk 192-195) Kokkuvõtvalt võib öelda, et keegi ei ole sõltuvalt sünnijärjekorrast parem ega halvem, kuid oletatavasti arenetakse selle alusel erinevalt, valitakse erinevad elukaaslased ja ametid. Tavaline on tänapäeval, et lapsevanemad kasutavad vanimat last liiga palju ära ja hoiavad liialt noorimat. Selle asemel oleks tähtis mõelda, et ka vanim laps tahab vahel väike olla ja et noorim vajab, et talle usaldatakse ülesandeid ja vastutusi, et ta saaks areneda ja endasse uskuma hakata. Ehkki kõik lapsed ja perekonnad on erinevad, võib märgata sünnijärjekorra tähtust laste arengule. Selline tähelepanek annab juurde teadmisi, mis võivad edaspidises elus abiks tulla. KOKKUVÕTE
Head lapsed need kasvavad vitsata Kas head lapsed kasvavad vitsata? Tänapäeval on see küsimus väga laialt levinud. Sellel küsimusel on nii pooldajaid kui vastuolijaid. Osad arvavad, et lapse füüsiline karistamine on väär. Mõned aga peavad seda vajalikuks ja arvavad, et muud moodi ei olegi võimalik lapsi kasvatada. On palju peresid, kus laste kasvatamisel kasutatakse vägivalda. Kui laps teeb midagi valesti, siis vanem võtab endale õiguse teda füüsiliselt karistada anda kas rihma, tutistada või raputada. Paljud mõtlevad, et nii nad saavad võimu lapse üle ja laps hakkab tegema nii nagu nemad tahavad. Nad ei oska oma last lihtsalt teisiti karistada kui füüsilise vägivalla abil. Näiteks kui peres on kaks last ja üks laps teist lööb, siis vanem läheb ja hakkab lapsega riidlema või isegi annab rihma, püüdes nii lapsele selgeks teha, et teist last ei tohi lüüa. Ta aga ei seleta lapsele, et miks nii teha ei tohi j
Peres võiks olla 6 kokkulepe, et vägivaldseid mänge ei mängita. Vägivalla mõiste tuleks lapsega üheskoos arutledes selgeks teha see oleks lapsele ühtlasi elust arusaamist õpetav harjutus. Arvuti ega televiisor ei tohi täita lapsehoidja rolli kuigi pahatihti see just ongi õlekõrs, mis annab vanematele aega oma asju toimetada. Ennekõike peab arvuti last arendama. Internetis on palju arendavaid mänge, aga on ka palju saasta. Lapsevanem lihtsalt peab olema valikute langetamise juures, sest tegelikult ju vastutab vanem otseselt selle eest, mida laps mängib, mida internetis teeb. (Miksonn 2007: 3) Rahvusvaheline kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC study), mis tehti 2006. aastal Eestis neljandat korda, sedastas nii positiivseid kui ka negatiivseid trende võrreldes 2001/2002. õppeaasta uuringuga. Õpilaste enesehinnanguline tervis on paranenud, ent
reeglitega kasvatus, kus oma osa on kindlal päevarütmil ja- rutiinil. (Roomeldi jt 2003:41). Väga tähtis on, et nõudmised või käsklused mida sa lapsele esitad, oleksid arusaadavad ja konkreetsed ja lapsele peab andma aega käskluse elluviimiseks. Jällegi peab olema järjepidev ja kordama koduseid reegleid päevast päeva, et ta suudaks neid omandada. Rahulikuks jäämine on siingi asja võti. Hüperaktiivne laps võib tunduda vanematel nagu karistus, kuna ta nõuab palju rohkem tähelepanu ning tegelemist. Teda ei ole võimalik saata enda tuppa vaikselt mängima, et vanemad saaksid televiisorit vaadata. Vanemad peavad oma lapse häirest olema teadlikud, sest nii on kergem mõlemale. Sellega jääb loodetavasti ära liigne karistamine ja pahandamine, mis ei mõju positiivselt kumbalegi. 8 Hüperaktiivne laps lasteaias Hüperaktiivse lapse kohanemisel lastekollektiiviga on omad iseärasused. Neile sobib
Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus. Mahajäetud vanema toetuseks hakkab laps teist vanemat süüdistama ja temast eemale hoidma, sest lapsed asuvad sageli nende arvates nõrgemat poolt kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44)
aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll lastele turvalise kasvukeskkonna tagamise juures kasvab ning kodu ja vanemate osa lapse elus väheneb üha enam. Kasvukeskkond on lapsele äraütlemata oluline, see on tema igapäev, tema suurim õpetaja. Et aga ühiskonna roll laste kasvatamise juures on kasvanud ning lapsevanemad lihtsalt peavad ümbritsevat keskkonda usaldama, siis aitamaks kaasa lapse arengule võiksid lapsevanemate ning õpetajate põhimõtted ja arusaamad kasvamisest, kasvatamisest ning lastele omastest õppimisviisidest ühilduda. Pereringis tekivad lapsel esimesed kiindumussuhted, mis panevad aluse väärtushinnangutele ning annavad aluse edaspidiseks inimestevahelise suhtluse mõistmiseks. Vastavalt vanemate (kasvatus) hoiakule mõtestab väike inimene läbi oma kogemuste nähtut-tehtut-kuuldut
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke
on käsitlus lapsest, nägemuse kujundamine sellest, millisena näeme last ja lapsepõlve. Autor väidab, et eelõpetus kuulub alushariduse hulka. See on eelkoolipedagoogika ning sellest seisukohast lähtuvalt on eelõpetus kõikide koolieast nooremate laste õpetamise toetamine (Hujala, 2004). Hujala- Huttunen ja Nivala (1996) tõdevad, et vanemad ja õpetajad vaatavad eelõpetust igaüks oma vaatenurgast: õpetaja professionaalsest vaatenurgast ja lapsevanemad vanemaks olemise vaatenurgast. Mõlemal osapoolel on oma erilised rollid, mille taustaks on erinev suhe lapsega, erinev kogemustaust, erinevad oskused ja arusaamise profiil jne. Toimiva koostöö aluseks on õpetaja ja lapsevanemate rollijaotus, omavahelise vastutuse ja ülesannete kindlaksmääramine. Niiviisi saavad nii vanemad kui ka õpetaja teadlikuks sellest, mida vastaspool ootab (Hujala, 2004). Sotsiaalse olendina on lapse arengus kesksel kohal tema sotsiaalsus – kujunemine isiksuseks
õpilase depressiooni ja/või frustratsiooni. Tulemus: milleks pingutada, kui niikuinii ei jõua; apaatsus, käega löömise tunne. Kuidas osa noori sellist patoloogiat ravivad: õpetajale öelda ei julge, vanematel pole aega kuulata -- siis jäävad paremad või halvemad sõbrad. Halvad sõbrad, halb nõu -- lähme jooma, kuniks elu- ja koolimured ununenud; tõmbame rahupiipu ehk narkotsi. Olen kuulnud õpilastelt, et vahest klaasike veini võtab lapsevanem lapsega koos, et stressi maandada -- peaasi, et küla peale "kummutama" ei lähe. Väsimuse vastu ei aita ka kahepäevane tantsu vihtumine ja tantsusaalist intiimsfääri nihkumine. Lohutatakse end sellega, et selleks korraks sai "puhatud", et mittepuhanuna esmaspäeva hommikul kooli tulla. Kaaspedagoogid, haridustöötajad, pedagoogikateadlased, koolijuhid -- kas me märkame väsinud lapsi -- väiksematel lastel on iga teine sõna "suva" või "savi".
Mida rikkalikum ja korrektsem on lähikondlaste kõne, seda arenenum on lapse kõne(samas:83). Lapse kõnearengule mõjub, millist kõnestiili tarvitatakse tema kodus. Laps harjub tarvitama kuuldud sõnu ja saavad talle hiljem omaseks. Kui kodused tarvitavad omavahel rääkides vandesõnu, roppe ja kahemõttelisi kõnekäände, siis omab need ka hiljem laps. Raske on hoida last neid kõnekäände tarvitamast, kui lapsel on juhus neid kuulda. Ei aita seal tihti karistus ega noomimine. On üldine nähe et laps kaldub kergesti rumalatele sõnadele, ja ära harjutada saab last ainult sel juhul, kui hoida last halba kuulmast. Iga kuuldud halb sõna labastab lapse hinge ja viib tema intelligentsi madalamale (Tuulemaa 1935). Inimmõtlemise vääramatu eeldus on kõne. Lapse mõtlemist ei saa arendada, ilma et arendataks tema kõnet. Mõistete kujundamine ja kõne arendamine käivad käsikäes ja õigel ajal
annaabi.ee 
