Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng: Psühholingvistika kujunes nii, et mitmetel teadustel tekkis samasugune huvi kõneakti vastu, kujunes uus piirteadus/interdistsiplinaarne-kasutab mitmeid teadusi, esitati erinevaid küsimusi. Sh siis ka psühholoogia. Psüholingvistika 4.slaid- vt slaide ka. Pragmaatika <-> Semantika Keeleteaduse huviorbiidis oli MIS? Mis üksused? Psühholoogia huviorbiidis KUIDAS
Võgotski koolkonna tegevusteooria. Kolmanda etapi kujunemist on rohkem mõjutanud kognitiivne psühholoogia (uurib peamiselt teadmiste ja inimkäitumise vahekorda), suhtlemisteooria (kommunikatsiooniteooria) ning keeleteaduses semantika ja pragmaatika areng. Nimetatud keeleteaduse seisukohad kajastuvad suurepäraselt H. Õimu töödes. Kognitiivse psühholingvistika iseloomulikud jooned on järgmised: • Peamine üksus uurimisel on ütlus, mida käsitletakse suhtlemissituatsiooni komponendina. • Kõneaktis uuritakse kõiki reaalselt esinevaid operatsioone (nii keelelisi kui psühholoogilisi), eristatakse keelelisi ja metakeelelisi operatsioone. • Lapse kõne arengut selgitatakse tema kognitiivse arengu ja suhtlemise koosmõju seisukohalt. Psühholingvistika on noor teadus ja ühtlasi piirteadus. Seetõttu on üle võetud paljud psühholoogias, keeleteaduses ja teistes lähedastes teadustes kasutatavad uurimismeetodid.
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused?
võimalik ka mõjutamine). Metafoorsus eeldab mõtte tuletamist. Kes keegi on, mis positsioon tal on, arvestada partneri positsiooni, ja mis rollis oleme meie ja kõneleja? Teine on aines ehk sisu ehk millest mida räägitakse! Mõlemad on olulised suhtlusakti õnnestumise seisukohalt, Sisuline õigsus ei pea alati grammatilise õigsusefga kokku langema, sest kõnekeel ongi palju vigasem. (muidugi mida vähem vigu seda parem).Meie keelt reguleerib keele süntaks ja sõnavara (nii keele sõnavara kui ka konreetse inimese oma). Keelte kaupa sõnade tähendused erinevad palju. !Sõnu tuleb valida ja sobitada kaks olulist toimingut valik ja sobitamine! Ellipsid midagi jääb välja ütlemata, me midagi pidevalt tuletame juurde. Nt kus sa käisid eile? Kinos. (,,Eile käisin" jääb välja ütlemata. Tuletame tavasuhtlused ,,ehk siis eelmine lause" situatsiooni põhjal või konteksti põhjal. Veel asju: Tähenduse muutumine inimese mälus
Selles ulatuses toimub õppimine ja areng. Õpetajal on oluline seda teada, sest ta saab ja peab seda ka ise tunnis lapse arendamiseks kasutama. Selleks, et laps areneks ja suudaks läbida mingit uut vaimset toimingut, vajab ta esialgu välist realiseerimist ja väliseid orientiire. Need võivad olla kas esemed või inimene, kes suunaks ja toetaks toimingu juures last. Täiskasvanu, kaasaarvatud õpetaja on väliseks abistajaks ja lapse sisekõne kujundajaks. Lapse sisekõne areneb välisest egotsentrilisest kõnest ning täiskasvanul on heaks võimaluseks ülesannete ja toimingute juures kommenteerida ja panna ka laps arutlema. Mis on kõnetegevus ja selle kategooriad? Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab psühhofüsioloogiline mehhanism. Kõnetegevus on verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel.
üksust). Oma väikese mahu tõttu võimaldab sõnaühend pöörata tähelepanu just neile semantilistele tunnustele, millega parajasti tegeldakse: sõna leksikaalsele tähendusele (värske leib, värske ajaleht), sõnavormi grammatilisele tähendusele (ulatas vennale, pani riiulile) ning sõnavormi formaalsetele tunnustele (jalutas kepiga, jalutas kepita) nende ühtsuses. Kõnearenduses on lähteüksuseks lause kui minimaalne ütlus. Lauset käsitledes selgitatakse välja sõnavormi ja sõnajärje semantiline (tähenduslik) roll. Lauseid rinnastavalt seostades ja üksteisesse sisestades omandatakse oskus moodustada keerulisemaid struktuure (Pall on punane. Pall veeres kapi alla —> Punane pall veeres kapi alla). Teine eesmärk on õppida muutma lauseid kontekstisidusateks. Näiteks: Kari sõi karjamaal. Suured kased kasvasid karjamaal. Karjane jalutas kaskede all
kasutatakse sotsiaalsüsteemis. Probleem ja raskus kergemat sorti hädad, mille puhul on lootust et nad on ületatavad ja ei sega elu märkavalt. Vaegus meeleelundid ei toimi 100% Terminid ei ole ühtsed erinevates valdkondades, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid Kognitiivse arengu hälbed o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus Meelepuuded o Kuulmiskahjustus o Nägemiskahjustus Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid
II loengu kokkuvõte Mitmekeelseteks võib lugeda ka neid lapsi kes omandavad murret või dialekti . Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus (
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1
(teine loeng) Laused. Lause struktuur. Lausete tähendused Laused on erinevad- lihtsad, keerulised( eeldavad lisategelasi- mart lööb palli), mart andis koera pallile. See on jänes- jänes on see(mängujänes). Laused mis ei ole grammatiliselt korrektselt.. Laused kus on olemas keeles tinglikult kasutatavad sõnad, mis on norm, kuid ei oma tähendust Inimesed teevad süstemaatilisi vigu, mida on võimalik ennustada. Vead ei ole sõna tähenduses olulised · Süntaks: süsteem, mis ühendab sõnad tähenduslikesse fraasidesse ja lausetesse. Süntaks- määrab ära selle, millised elemendid ja missuguses jrk peavad elemendid lauses esinema. Sõltuvalt järjekorrast muutub mõte Süntaks on see süst mille abil oleme võimelised tajuma grammatilist struktuuri, olenemata keelest. Uurib mustreid, kuidas tajutakse reegleid · Noam Chomsky, 1950ndate lõpp keeleorgani teooria, mis tugineb ideele, et kõik inimesed omandavad oma emakeele reeglid
väljendada eitust. Kolmas loeng kaksikliigendus häälikud, millel pole tähendust (kuigi vene keeles on ka üksikfoneemil i tähendus, lisaks loodushääli matkivad häälikud) ja tähenduslikud üksused ehk morfeemid. Häälikuid on piiratud hulk, kuid morfeeme piiramatu hulk. Foneetika häälikud; fonoloogia häälikute ühendid; morfoloogia morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks; süntaks sõnade liitmine osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks; semantika keelelised tähendused; pragmaatika keele kasutus mitmekeelses kontekstis. Foneetika ja fonoloogia foneetika uurib häälikuid ja nende muutumist kõnevoolus. Artikulatsioon, kõneakustika, -taju. Foneetika on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest(kõneorganite tegevus kõneloome protsessis), akustilisest(häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne
Ta tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused: keele süsteem (langue) ja selle avaldumist kõnes - kõnelemine (parole) Mõiste struktuur. Uuris vormi ja tähenduse seost. Ise ei pannud eluajal oma mõtteid kirja (Saussure õpilased panid oma loengukonspektidest kokku raamatu) Strukturalismi põhitõed: · tuleb eristada keelt (langue) ja kõne (parole) · sünkrooniline keele uurimine · keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne) Deskriptivism strukturalismi edasiareng - Bloomingfield, USA strukturalismi esindaja. Teda mõjutab hoopis biheiviorism. Biheivioristlik teooria keele struktuurist. (Bloomingfield 1933 Language) Generativism (Chomsky) oli tugev suund/vool.(20 saj teine pool): Esindaja Chomsky - süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: · keel on rangelt defineeritavate reeglite süsteem · keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni
Näiteks Ehatähel ja Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus. Reeglipärane seos märgi, tähenduse ja osutuse vahel on see, et märgile vastab kindel tähendus ja sellele tähendusele kindel osutus (aga selle juurde ei kuulu ainult üks märk) Sõnad osutavad tavaliselt sellele, mis on nende tähendus või millest tahetakse rääkida. Tõestas, et kui a=a,(võrdsus, identsus) siis võrreldakse omavahel mitte asju vaid märke. A=A koidutäht on koidutäht ehk analüütiline ütlus et tõene, kehtiv A=B - koidutäht on ehatäht ehk sünteetiline ütlus. Uusi teadmisi analüütilises vaatluses ei saa,küll aga saab neid sünteetilises ütlemises. Sünteetilised vaatlused lisavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele Nt ,,Minu ema ainus tütar olen mina." -Toob välja kaks erinevat märgitüüpi:nimi ja deskriptsioon. Nimi: Üldnimed- telekas, kapp, koer, pegasus(igasugust tiibadega hobust saab nimetada pegasuseks)
8-8.2. Tulenevalt lapse kõnearengupuudest, on vaja arendada tüdruku suulist tekstiloomeoskust. Uurimistöö ülesanne oligi koostada spetsiaalne metoodika spetsiifilise kõnearengupuudega lapsele tekstiloomeoskuse arendamiseks ning kirjeldada ja võrrelda tekstiloomeoskust enne ja peale arendamisperioodi. Töös viidi läbi kompleksne kõneuuring, mille tulemuste alusel valiti kõnevaldkonnad, mida arendama hakatakse. Arendamist vajavateks valdkondadeks olid süntaks ning tekstiloomeoskus. Seejärel osales laps intensiivses (21 tegevust) arendusprogrammis, mille raames tegeleti nii teksti makrostruktuuri kui ka mikrostruktuuriga. Enne ja peale intensiivset tekstiloome arendamise perioodi analüüsiti spetsiaalse hindamisskaala alusel lapse narratiivi makro- ja mikrostruktuurielemente. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas spetsiifiline õpetamine lühikese aja jooksul mõjutab lapse tekstiloomeoskuse taset
• kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia morfoloogia semantika leksikoloogia pragmaatika süntaks tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid: üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus teoreetiline kt – praktiline kt diakrooniline kt – sünkrooniline kt „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika
4. Strukturalismi põhitõed: 1. Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). 2. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). 3. Uurima peab midagi, mida ei näe. 4. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. 5. Keele reeglid on süntagmaatilised (kõnes näha) ja paradigmaatilised (kõnes pole näha) 6. Keele struktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia. 5. Strukturalismi mõisted: 1. keeleüksus e -element ühe keele kategooria esindaja; 2. distributsioon e jaotumine mingi elemendi kõikide kontekstide summa; 1. distributsioon on kas distinktiivne (tunnused ei sõltu kontekstist) või komplementaarne (tunnused sõltuvad kontekstist); 3. süntagma sama tasandi keeleüksuste (foneemide, sõnade, tähenduste ...)
•tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: 1. Semantika – uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi 2. Süntaks – uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks - lauseteks 3. Leksikon – kinnistunud sõnade allsüsteem 4. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtuvalt 5. Fonoloogia – häälikulise struktuuri uurimine (foneetika - uurib keele häälikulist substantsi ja selle tootmist ning vastuvõttu) Keeleteaduse tüübid: 1. DIAKROONILINE(arengulooline) – arvestab ajalist arengut, vaadeldakse kuidas keeleteadus läbi aja muutub 2
Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb
Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb
Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb
ei märgi uurijaga peitust; pigem ta avab). Subjekt uurib objekti, aga objekt ei jookse eest ära. Täpsuse mõõdupuuks on matemaatika mida matemaatilisem, seda täpsem. Juhust pole olevas. Juhuslikud on need asjad, millel me ei tea põhjust. Juhus on meie teadmise probleem, mitte asja olemus. ,,Meistrist ja Margaritast" Woland saatan on ratsionalist, matemaatik. 19. sajandil tekkisid matemaatikas paradoksid vastuolud. Iga ütlus kas vastab tõele või on vale. Midagi kolmandat ei saa olla. Paradoksid on selline ütlus, mis vastab tõele juhul, kui ta on vale ja on vale juhul, kui ta vastab tõele. Marie Curie radioaktiivsuse avastaja mateeria sulab, muutub eimillekski tuli selline arvamus. John Locke ,,Essee inimese arusaamisest (1690) Moodsa semiootika rajajad: E. Durkheim, J.H. Poincari, S. Freud, G. Frege, Ch.S. Peirce, F. De Saussure
Foneetika-teadusharu, mis uurib häälikulist substantsi ja selle loomist ning vastuvõttu. Fonoloogia-teadusharu, mis uurib keele hälikulist struktuuri. Morfoloogia. Morfeem - väikseim tähendusega keeleüksus lauses ja liigid: 1)vabad, mis esinevad ka üksi ja seotud morfeemid 2)mis kunagi üksi ei esine; juured ja tüved ning afiksid e liited, mis jagunevad omakorda neljaks: infiks, sufiks, prefiks ja tsirkumfiks; nullmorfeem nt raamat+0. Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') - lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse.
Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis. /tähesüsteem, hääliksüsteem, sõnavara e leksikon, süntaks e lauseehitus, morfoloogia ehk uuritakse väiksemaid häälikusüsteeme/ Suulises keeles antakse tähendusi edasi häälikuliste sümbolite ja nendega seostuva mitteverbaalse suhtlusega.Tähendsüsteem ja hääliksüsteem on seega kaks selget allsüsteemi. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes allsüsteemis võivad olla ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Fonoloogia, morfoloogia,
Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus ja heli on seega keelelise suhtluse kaks poolust. Keel põhineb tähenduse ja heli seostamisel. Seega on keele olemus kaheplaaniline, ehk duaalne. Keele allsüsteemi suhted hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: - Semantika tähenduste uurimine - Süntaks lauseehituse uurimine - Leksika sõnavara - Morfoloogia sõnade sisestruktuur - Fonoloogia häälikulise struktuuri uurimine Selle süsteemi kohaselt teostub kõrgem tasand madalama tasandi kaudu. · Keelesüsteemi avatus Suhtlussüsteemid võib jagada avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv neis on piiratud või mitte. Ainult loomulikud keeled on avatus süsteemid selle mõiste kitsamas tähenduses
3) Keelekontakt: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Keelekontakti näide: Prantsuskeel on tekkinud ladina keelest kontaktis frangikeelega. Keelte liigitusalus *genealoogiline (sugulus ja päritolu) Keeletüpoloogia vt. Lisalugemine Moodle's. Üldkeeleteadused 22.09 · Foneetika-häälikud · Fonoloogia-häälikute ühendid · Morfoloogia-morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks · Süntaks sõnade liitumine suuremateks üksusteks- osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. · Tekst · Semantika- keelelised (=keeles väljendatud) tähendused; · Pragmaatika keele uurimisel arvestatakse ka mittekeelelisest konteksti **funktsioonist lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest eri keeltel on eri tasani vahendid sama funktsiooni väljendamiseks, nt. Bussis, on the bus Pidzikeel sõjalise vallutuse järel, kahe keele segu, tekkinud uus keel-
tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad paista. Kui aga vaadata mingi nähtuse väkljendusvahendeid, näeme, et tegelikult on keeltes väga palju sarnast, sest need asjad, millest inimesed räägivad, on sarnased ja inimesed maailma eri paigus neist üsna sarnaselt aru saada.
(krüptotüübid) varjatud kategoriseerimine. Jagas Sapiri ja Boasega inimkonna psüühilise ühtsuse usku. Standard Average Europeani halvustus. 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965)
saj. Struktuur on kooslus, mis koosneb teatud viisil struktureeritud osade väärtusest, mis üksteisest erinevad ning on osalt määratletud selle kaudu, millised on selle teised osad. FONEETIKA 8. Foneetika uurimisvaldkond. Kõneakti mõiste foneetikas. Foneetika tegeleb kõneloome- ja tuvastusega ja akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ül on luua selline süsteem, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maaima keelte häälikulisi ressursse. (Artikulatoorne foneetika e kõneloome uurimine, akustiline foneetika e kõnesignaali analüüs, auditiivne e tajufoneetika e kõne tuvastamine) Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe. Üldistatult viis etappi: 1. Sõnumi kodeerimine - mõte, mõistestamine (sõnumi tähendusesituse kujutamine vastavalt mõttele)ja keelendamine (tähendusesituse kodeerimine keelelisse vormi) 2. Sõnumi tootmine - neuraalne ja füsioloogiline tegevus (artikulatoorne foneetika).
suureneb. ÜÕR lapsed selleks hetkeks, kui peaksid olema koolivalmis, ehk siis 7aastaselt, nad ei suuda oma tähelepanuga ise midagi ette võtta, on eksitavad keskkonna poolt, ikka õpetaja on see, kes lapse tähelepanu suunab. Selleks et saaksime tahtlikult oma psüühikat suunata, peab olema kõneareng sel tasemel, et saaksime endale öelda, et nüüd ma vaatan seda ja teist. See puudutab sisekõne arengut. Neil lastel sisekõne hilineb ja nad ei saa tahtlikult oma tunnetusprotsesse suunata. Tähelepanu valivus on ebapiisav. Leida fookus, leida üles oluline keskkonnast. ÜÕR lastel see valivus on vilets, nad ei leia ülesse olulist infot keskkonnast, põhjus, miks on aegajalt desorienteeritud ümbruskonnast. See valivus ei saa olla üksi taju ülesanne, see on seotud mõtlemisega, et me üldse teaks, mis ühes või teises situatsioonis olulist on
Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed 6 Ühildumine e kongruents
Laenamine. XX SAJANDIL 2 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine keeles (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur. Ise oma
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: semantika ;süntaks; leksikon; morfoloogia; fonoloogia. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuse kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Semantika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
